Kehra Gümnaasium Soojusmasinad Referaat Koostas: Anni Karu Juhendas: August Kalamees Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 Aurumasin.............................................................................................4 Sisepõlemismootor....................................................................................5 Gaasiturbiin............................................................................................6 Soojusmasina kasutegur...............................................................................................7 Soojusmasina kasutegurid.......
liikuma lennukid. Lisad Soojusmasina kasutegur Kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud soojust ja kasulikku tööd. Soojusmasinate kasutegurid Watti aurumasin 3-4% Kolbaurumasin 19. saj. lõpul 12% Mitmesilindrilised aurumasinad 18% Gaasiturbiin 20-30% Sisepõlemismootor 25-34% Kõrgsurve auruturbiin 30-40% Sisepõlemismootorid, diiselmootorid 35-45% 11 Soojusmasinad keskkonnasaastajatena Kuna tänapäeval on gaasi, naftat ja kivisütt tarbivaid soojusmasinaid kasutusel väga palju,
Mis on põlevkivi e. kukersiit? Kerogeeni sisaldav settekivim Fossiilne kütus Eesti peamine energiaallikas Taastamatu loodusvara Ajalugu algas 1837 Prantsusmaal Autunis 19. sajand - petrooleumi, lambiõli, parafiini II Maailmasõda tootmine peatus G. Helmersen 1838.- esimene kaitsekarjäär 1924, 1927- põlevkivi eksport 1930 - Käsitsi põlevkivi vaalkaevandamine Viivikonna karjääris Ajalugu 1944 laastati põlevkivitööstus 1947 põlevkivigaas 1969 Eesti Elektijaam 1980 maksimum kaevandamine (30milj. t.) Hiljem hakkas ammenduma Põlevkivi kaevandamine Pealmaakaevandamine Allmaakaevandamine Võimalik kui põlevkivikiht kui avakaevandamine kujuneb pole sügaval liiga kalliks või kui vaal- ja transportkaevandamine maakasutuse muutmine on Eestis peamiselt lubamatu vaalkaevandamine Varem kasutati Eestis Narva ja Aidu karjääris lankkaevandamist, nüüd ...
silindris ära põleb. ,,Vabalt hingava" mootori silindrisse ei mahu rohkem õhku, kui silindri ruumala jagu. Et kütust saaks põletada silindris rohkem, tuleb silinder täita võimalikult suure õhuhulgaga. Kasutusele võeti ,,õhupump" e turbolaadur. Turbolaadur käitatakse mootori heitgaasi energia arvelt. Sisselasketorustikku pumbates õhku turbolaaduriga, tõstes sellega sisselasketorustikus rõhku kuni 1,0...1,5 bar, sellega saavutatakse 25...40 % võimsuse kasv. Pumbaratas ja gaasiturbiin on ühel võllil. Pumbaratas annab mootori pöörlemissagedusel 1700 p/min õhku silindrisse ~ 100 kPa (1,0 bat) rõhul. Turbolaaduri võlli pöörlemissagedus võib ulatuda kuni 60000...70000 p/ min. Turbolaaduri õlitus on seotud mootori sundõlitussüsteemiga. Vahejahuti Rasketes tingimustes töötamise ajal võib turbolaaduris õhu temperatuur tõusta väga kõrgeks. Õhu temperatuuri tõusu tulemusel väheneb mootori silindrisse pumbatava õhu kogus. Silindrite täituvus
Referaat SOOJUSMASINAD Sissejuhatus Soojusmasinad on seadmed, mis opereerivad soojusega kahe või enama reservuaari vahel, selleks, et teha mehhaanilist tööd. Soojusmasinad töötavad tsüklitena, mille lõppedes on soojusmasin esialgses olekus, et alustada uut tsüklit. Soojusmasinad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Kuidas soojusmasin töötab: Soojusmasinas olev aine (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema temperatuuriga reservuaarist, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes soojust välja. Lühidalt öeldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Masina töök...
Tallinn 2009 Sisukord 1. Soojusmasinad ja nende kasutamine................................................................3 1.1. Soojusmasinad...............................................................................................3 1.2. Aurumasin.......................................................................................................3 1.3. Sisepõlemismootor.........................................................................................5 1.4. Gaasiturbiin....................................................................................................7 1.5. Soojusmasina kasutegur................................................................................8 1.6. . Kokkuvõtteks..............................................................................................10 2. Igiliikur..............................................................................................................11 2.1. Jõumomendimootorid........................
Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide muutus S= S2- S1 = s1s2 dQ/ T [J/(kg*K)]. Entroopia on vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Gaasi entroopia muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. 4. Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2...
TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE (ETV4130). II KONTROLLTÖÖ (07.04.2016 kell 9.50 ruumis U03-103) TEEMAD KORDAMISEKS Kontrolltöö põhineb loengutel 4 kuni 7 1. Maanteekaubaveod (vt loeng IV) i. Mida püüavad ekspedeerijad-vedajad maksimeerida ja mida minimeerida? Maksimeerida üritatakse koorma täiteastet ja minimeerida tühisõite. ii. Mis oleks ekspedeerijale-vedajale kasumlikum – konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi või saada tellimus täiskoorma veoks? Kasulikum oleks konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi. 2. Lennu- ja merekauba veod (vt loeng V) o Arvestuslik kaal lennu- ja merevedudel Arvestuslik kaal 1m3 = 167 kg õhuvedude ja 1 m3 = 1000 kg merevedude puhul. Arvestuslik kaal on tinglik kriteerium õiglase veotasu arvutamise aluseks, järgides kauba ...
Suletud süsteem püüab üle minna korrastatavalt olekult mittekorrastatule. Loodus püüab üle minna vähem tõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele. (Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab.) Millest sõltub gaasi töö isobaarilisel protsessil? Valem A=p*V Juurdeantav soojushulk Q jaguneb paisumise töö A=p*V ja siseenergia muudu U vahel. Mis on soojusmasinad? Too näiteid Soojusmasin on masin, mis muudab soojust mehaaniliseks tööks. Nt: Watti aurumasin, gaasiturbiin Millised sõlmed on vajalikud, et soojusmasin töötaks? Nende osade ülesanded Soojendi kus toimub kütuse põlemine ja keha annab siseenergiat või soojushulga Q1 Jahutist mis saab süsteemilt siseenergiat e. Millele saab ära anda soojushulga Q2 , mis eraldub kokkusurumisel Töökehast mis muudab siseenergia mehaaniliseks energiaks, selleks on aur või gaas, mis paisumisel teeb tööd ja paneb kolvi liikuma. Soojusmasina kasutegur, valemid Soojusmasina
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
auru- ja gaasiturbiinid- Energeetilisi gaasiturbiine kasutatakse kiire käivitusvõimaluse ja suhteliselt madalate investeeringukulude tõttu energiasüsteemides tipukoormuse katmiseks ja ka kombineeritud tsükliga energiaplokkides auruturbiinid - potentsiaalse energia muundamiseks esmalt kineetiliseks ja seejärel pöörleva rootori mehaaniliseks energiaks. ventilaatorid ja pumbad- 60. Milliseid soojusjõumasinaid elektroenergeetikas kasutatakse? auruturbiine, otto mootor, gaasiturbiin, diiselmootor 61. Millised on soojusjõuseadmete tüüpilised kasutegurid? Sisepõlemis-mootoriga soojuse ja elektri tootmise kasutegur ulatub 89...92%-ni Aurujõuseadmete netokasutegurid on jõudnud 38%-ni ja nende edasine oodatav tõus on 43... 44%. 62. Milles seisneb elektri ja soojuse koostootmise eelis võrreldes ainult elektrit tootvate soojuselektrijaamadega ? säästab ressursse ja vähendab kasvuhoonegaase... Koostootmise põhiline keskkonnaeelis on
ärakasutamise kui ka turbiini konstruktsiooni täiustamisele. Kõik gaasturbiinjaamad jagatakse kaheks tüübiks: - gaasturbiinjaamad - kombijaamad Kombijaamas on kombineeritud kaks tsüklit, gaasturbiini ja auruturbiini tsükkel. Gaasiturbiini põhilised osad on: - kompressor - põlemiskamber - turbiin. Gaasiturbiinile on iseloomulik see, et turbiini mehhaanilisest tööst 2/3 kulub kompressorile ja 1/3 generaatorile. Tavaliselt kompressor ja gaasiturbiin on samal võllil, kui see ei ole seaduspärasus. Põlemiskambrid asuvad tavaliselt ümber telje ja nende arv võib küündida 18- ni. Gaasiturbiini kasutegurit saab tõsta gaasiturbiini sisenevate gaaside temperatuuri tõstmisega. Ilma gaasiturbiini labade jahutust kasutamata võib gaaside temperatuur olla umbes 1000°C. Labade jahutamisel kuni 1400°C. Loomulikult gaasiturbiini sisenevate gaaside temperatuuri suurenemine on võimalik vaid uute terasesortide kasutamisega.
· Toodavad elektrit ja soojust · Ehitatakse soojustarbijate lähedale · Sõltuvad soojuse koormusgraafikust · Kõrgem kasutegur (kogukasutegur 70-80%) 19.Millised on gaasiturbiiniga soojuselektrijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kas Eestis on seda tüüpi elektrijaamu, kui jah siis nimeta mõni? Mille poolest erineb gaasiturbiiniga elektrijaam auruturbiiniga jaamast? Põlemiskamber, gaasiturbiin, generaator Erinevus: · Kütusena kas gaas või vedelkütus · Kiiresti käivitatavad (mõni minut) ja hästi reguleeritavad (tipu- või reservjaamad) · Gaasiturbiinist väljuvad kõrge temperatuuriga gaasid · Madala kasuteguriga (25-40%), koostootmisel kuni 60% · Väiksemad mõõtmed, kuid materjalid kallimad -> maksavad rohkem · Eluiga lühem kuni mõnikümmend tuhat töötundi · Valmistatakse võimsusega 0,5 400 MW
Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib...
tingimustes ilma tööta. Entalpia ei muutu. Ideaalse gaasi puhul temp. ei muutu küll aga muutub küll aga reaalsete gaaside korral. Gaasiturbiini ringprotsess ja põhimõtte skeem Eelpool vaadledud kolbmootori puuduseks oli kolvi edasi tagasi liikumine (väntvõlli olemasolu). See takistab suure võimsuse ja pööretearvuga kompaksete mootorite loomist, kuna tekivad suured inertsjõud. Sisepõlemis mootorites kõik põhiprotsessid toimusid mootori silindris. Gaasiturbiin seadmetes toimuvad protsessid erinevates agregaatides: -kompenseemine kompressoris 1 (tsentrifugaal kompressor) -põlemine toimub põlemiskambris 2, kütust pumbatakse pumba 5 abil -paisumine toimub düüsides 3 ja turbiini töölabade vahelistes kanalites 4. põhimõtteskeem Ringprotsess gaasiturbiini jaoks. On välja töödatud 2 teoreetilist ringprotsessi: RP isobaarse põlemisega (valdavalt levinud, sest põlemis kamber on lihtsama ehitusega) ja isohoorse põlemisega.
Gaasiturbiinid kuuluvad ka kombineeritud tsükliga energiaplokkide koosseisu. Energeetilistes gaasiturbiinseadmetes kasutatakse kütusena enamasti maagaasi, biogaasi või tahke kütuse gaasistamisel saadud gaasi. Paljud gaasiturbiinid võivad kasutada ka puhtaid vedelkütuseid. Kütused juhitakse rõhu all töötavasse põlemiskambrisse, kuhu antakse kompressoriga ka põlemisõhk. Põhiliseks kompressoritüübiks on telgkompressor, mis on ühenduses gaasiturbiiniga. Ehituselt erineb gaasiturbiin auruturbiinist suhteliselt palju. Kasutatav entalpialang on gaasiturbiinides mõõdukas ja seetõttu on gaasiturbiini astmete arv väike, kuid gaasi erikulu suur ning ületab vastava võimsusega auruturbiini auru erikulu umbes kümnekordselt. Gaasi kõrge temperatuuri tõttu töötab gaasiturbiin termiliselt väga rasketes tingimustes, mis nõuab eriteraste ja -sulamite kasutamist ning rasketes tingimustes töötavate sõlmede jahutamist
Sellist jaama aga iseloomustab soojuskasutustegur k. l0 ' q2 ' k t k ' . Kus l0´ - on kasulik töö, mis läheb elektrienergia tootmiseks, q2´ - on tarbijatele q1 antav soojus ja k´ - on soojushulkade suhe. 25. Gaasiturbiinseadme ringprotsessid. Gaasiturbiinseadmed jagunevad avatud ja suletud ringprotsessiga seadmeteks. Avatud ringprotsessiga gaasiturbiinseadmes (joonis 7.19a) on kolm põhilist koostisosa – kompressor, põlemiskamber ja gaasiturbiin. Kompressor surub välisõhku põlemiskambrisse, kuhu antakse ka kütus, põlemisgaas suundub põlemiskambrist turbiini, millel on ühine võll kompressoriga. Turbiinist paiskub põlemisgaas atmosfääri. Säärases seadmes põletatakse peamiselt vedel- ja gaaskütust, kuigi on ehitatud ka tahkekütusel töötavaid gaasiturbiinseadmeid, peamiselt kombineerituna aurujõuseadmega. Väga tülikas on puhastada põlemisgaasi tuhaosakestest. Rõhutame, et
soojushulkade kogusumma on null, mis tähendab, et nii palju kui ühed osad soojust annavad, saavad teised osad juurde. Pöördumatud protsessid on looduses need, mis kulgevad vaid ühes suunas ehk nende vastandprotsess iseenesest ei toimu. a) soojus kandub soojemalt külmemale b) maha langenud kivi ise üles ei kerki c) organismide vananemine. Soojusmasinad on seadmed, mis muudavad kütuse siseenergia mehaaniliseks tööks. Sisepôlemis-, diisel-, reaktiivmootor, auru-, gaasiturbiin. Pôlemises eraldub soojust: Q = K . m , kus m - kütuse mass (kg) K - kütuse kütteväärtus näitab, kui palju energiat eraldub antud kütuse 1kg täielikul ära pôlemisel. [J/kg] TD II seadus: Pole vôimalik soojusülekanne keha külmematelt osadelt soojematele ilma, et sellega ei kaasneks muutusi selles kehas vôi ümbritsevates kehades. S. t. pole vôimalik luua soojusmasinat, mis teeks tööd ainult ühest energiaallikast saadava energia arvelt. Carnot teoreem:
Sisukord LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID...............................................................................................2 4.Aatomi jõuseade........................................................................................................................3 LAEVA DIISELJÕUSEADMED.....................................................................................................3 SPM klassifikatsioon.......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID.......................
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
