Linnaosad eristuvad elanike jõukuse järgi (juba keskajast saati), paljud keskaegsed linnad rajati Euroopas ümber kloostri/kiriku, USAs äripiirkonnad. Eeslinnastumine, tööstuslik pööre tõi kaasa suured muutused, suurte alade hoonestamine ja massiline odav elamuehitus. Magamisrajoonid ühes kohas, töökohad teises ääres, äri- ja büroohooned keskel. Praeguses ühiskonnas uued nihked, töökohad hajuvad, palju inimesi töötab kodust jne. 7. Linnakeskkond ja selle planeerimine. Arenenud riikides kontrollitakse planeerimist seadustega, inimsõbralik ja demokraatlik (al. 1970 aastast). Linnaruumi kasutatakse ehitustegevuseks majanduslikult põhjendatult, otstarbekas transpordikorraldus, koolide jms kasulike asutuste paigutus, tehnilised ettevalmistused veevärgi, elektrivõrgu jne rajamiseks, hoolitsetakse keskkonna puhtuse eest, kalmistute rajamise eest. Valdkonnas töötavad paljude erialade asjatundjad, et kõigile vajadustele mõeldaks
· Suur kuritegevus · Õhu saastatus ja vee reostus (+arenenud maad) · Tohutute jäätmekoguste teke (+arenenud maad) LINNAMUDELID · Ringlinn ärikeskust ümbritsevad erineva funktsiooniga ringjad linnaosad · Sektorlinn linnaosad paiknevad sektoritena, mis järgivad linna peamisi transpordikoridore · Mitme keskusega linnad tuum on ärikeskus, aga teised alad on üksteisest eraldatud ning ühendatud hästi toimiva transpordiga LINNAKESKKOND · Füüsiline linnakeskkond majad, teed, tehniline võrgustik, pargid, metsatukad, veekogud, tühermaad, reostunud alad · Sotsiaalne linnakeskkond inimesed, nende omavhelised suhted, suhted elanike, ettevõtete ja avaliku sektori vahel · Virtuaalne linnakeskkond interneti teel vahendatav info, linna pildid, kujutelmad
Rohelised mõjutavad keskkonnakaitselist tegevust eelkõige rahvusvaheliste kontaktide kaudu ning ka projektide, avaliku arvamuse küsitluste, diskussioonide, konverentside, miitingute, demonstratsioonide ja märgukirjade saatmiste kaudu. ERL jälgib ja avalikustab pidevalt looduskaitse seadusandluse täitmist, rahvusvahelistest kokkulepetest kinnipidamist ja otsuste täitmise käiku. Praegu tegeleb Eesti Roheline Liikumine erinevate keskkonnaalaste teemadega, nagu linnakeskkond, tarbimine, keskkonnapoliitika, energeetika ja kliima. Liikumise eesmärk on kaitsta keskkonda ning rakendada meetmeid, et piirata looduse hävitamist ja samas leida uusi alternatiivseid meetodeid senistele tehnoloogiatele. Eesti Roheline Liikumine teeb aktiivselt koostööd ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, et veelgi oma arvamust kuuldavaks teha. (Üldprogramm, 1999) Eesti Maksumaksjate Liit teeb eesmärkide saavutamiseks koostööd teiste EML-i vaateid
Olukord on tipptundidel suhteliselt halb - inimesi on bussis nii palju, et tekib küsimus: ,,Kuhu mina siis mahtuma peaksin?". Talvisel ajal on asi veel hullem. Et külmas vastu pidada, tuleb soojalt riidesse panna, aga bussipeal on jällegi kuum ja õhku pole. Sellel teekonnal hakkab nii mõnelgi halb, aga ei ole midagi teha ka, riideid vähemaks võtta ei saa, tuleb ära kannatada, sest kooli ja tööle peab jõudma. 1 Kui Eesti linnakeskkond ei suuda ajaga piisavalt kaasas käia, võib märkimisväärne osa meie linnarahvastikust suunduda parematele jahimaadele Euroopasse. Inimesed lähevad ikka sinna, kus elamis- ja töötingimused paremad tunduvad. Aga nii võib Eesti iseseisva riigina mõtte kaotada. Kasutatud kirjandus 1. Tarand, K. (2011) Kohtla-Järve lõpetamine. Sirp, 28/2011 2. Tarand, K. (2011) Planeerimise ebamugavad tõed. Sirp, 20/2011 2
Keskkonnaprobleemid Euroopa Liidus Keskkonnaprobleeme on Euroopa Liidus palju. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika moodustub seitsmest valdkonnast: õhusaaste, jäätmekäitlus, maavarade kasutamine, pinnase kaitse, linnakeskkond, putukamürkide kasutamine ja merekeskkond. Tõsine mure keskonna pärast on tekkinud suhteliselt hiljuti. Endale tõmbavad suurt tähelepanu ootamatud katastroofid, kuid pidevad protsessid on palju ohtlikumad (nt. põhjavette kogunevad nitraadid, mis reostavad vett). Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus on kõige tähtsamaks aspektiks inimese tervise tagamine. Keskonna mõju tervisele avaldub eelkõige saastatud õhu, mittekvaliteetse joogivee ja müra kaudu
nende vanemad töötavadki linnas? Samuti kaotatakse isegi postikontoreid, samas toetatakse juba Interneti ühenduse paremat levikut. Olles ise maal üles kasvanud, tean ma, milline vahe on linna- ja maaelul. Jah, eks kõik maainimesed peavad mingi aja oma elust linnas elama, et vajalik haridus saada, kuid linnaeluga on maainimesel küllaltki raske harjuda. Raske on harjuda just sellega, et elatakse külg-külje kõrval, alati keegi näeb sind, inimesi on palju. Ma ei taha väita, et linnakeskkond on elamiseks halb, kuid minu sõnum oleks see, et maakohtasid tuleks siiski edasi arendada, teha kõik, et maal elavad inimesed seal edasi elaks või siis sinna peale mõningast eemalolekut tagasipöörduks.
10. Kirjelda linnastumise etappe( neli etappi) 1. millal toimus? 2. kaks iseloomulikku tunnust 3p. 11. Too kolm näidet megalopoliste kohta. Kus riigis või riikides need asuvad? 3+3p. Linnade sisestruktuur ja selle muutumine 12. Too kolm näidet, kuidas on muutunud linna sisestruktuur ajas 3p. 13. Iseloomusta a) antiikaja linna(2) b) araablaste linna(2) c) etiooplaste linna(2) d) Brasiilia pealinna(3) 14. Nimeta kolm linnastruktuuri mudelit. Iseloomusta lühidalt 3+3p. Linnakeskkond ja selle planeerimine 15. Rühmatöö: kodulähedase linna sisestruktuur ja linnaplaneerimine 13p. 1) Tuua välja, kus teie kodulinnas asuvad järgmised sektorid( mõningad võivad ka puududa) a) kesklinn- ärila b) üleminekupiirkond( endine agul, mis on renoveeritud) c) madala maksumusega linnarajoonid d) keskmise maksumusega linnarajoonid e) kõrge maksumusega eliitrajoonid f) uus tööstusrajoon( vana renoveeritud) g) uuskeskus h) eeslinna elamurajoonid i) eeslinna tootmispiirkond
valmis aastal 1944. Maal jäi mulle silma kui külastasin Kumu Kunstimuuseumis näitust, kus eksponeeriti Delvaux’i teoseid. Mind köitis maalides peituv müstilisus ja ilu, mis tegid teosed väga meeldejäävaks ja elavaks. Paul Delvaux elas aastatel 1897-1994, ta oli Belgiast pärit sürrealist, kelle maalide tunnuslikeks elementideks ja meeldejäävateks kujunditeks on öised stseenid, müstilised somnambuulsed naisfiguurid ja antiikse arhitektuuriga linnakeskkond. Oma maalidel kujutab Delvaux isiklikke kinnisideid ja teda lakkamatult saatvaid mälestuslikke kujundeid, mis on sageli pärit juba tema lapsepõlve ajast. Tema töödes on kombineeritud klassikaline perfektsus, millega kaasneb erootiline ja kohati vaevav või ahastust tekitav atmosfäär. Tema tööde lahutamatuks osaks on paljad naised, kes on kui hüpnotiseeritult veidrates poosides, kuid samal ajal omavad justkui aegumatut ilu. Delvaux ei nimetanud ennast kunagi sürrealistiks,
Too kolm näidet megalopoliste kohta. Kus riigis või riikides need asuvad? Linnade sisestruktuur ja selle muutumine 12. Too kolm näidet, kuidas on muutunud linna sisestruktuur ajas. 1. Kui türklased vallutasid Konstantinoopoli ja nad tegid linnas põhjaliku ümberehitamise. 2. Looduskatastroofid 13. Iseloomusta a) antiikaja linna(2) b) araablaste linna(2) c) etiooplaste linna(2) d) Brasiilia pealinna(3) 14. Nimeta kolm linnastruktuuri mudelit. Iseloomusta lühidalt 3+3p. Linnakeskkond ja selle planeerimine 15. Rühmatöö: kodulähedase linna sisestruktuur ja linnaplaneerimine,vee reostumine,õhu kvaliteedi parandamine ,linnastumine2)MAJANDUSLIKUD: Suured tänavarahutused 1) Tuua välja, kus teie kodulinnas asuvad järgmised sektorid( mõningad võivad ka puududa) a) kesklinn- ärila b) üleminekupiirkond( endine agul, mis on renoveeritud) c) madala maksumusega linnarajoonid d) keskmise maksumusega linnarajoonid e) kõrge maksumusega
Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvas nii laiusesse kui ka kõrgusesse. Infoajastu linn-hajutamine linnastusruumis ja taaslinnastumine: Infoajastu linnas väheneb tööstustöökohtade osakaal oluliselt toomise üleilmastumise ja mehhaniseerimise tõttu. Linnade planeerimine ja keskkond: territoriaalne segregatsioon-sarnaste sotsiaalsete või majanduslike näitajatega inimeste koondumine teatud piirkondadesse. Linnakeskkond: Hoonestus, tänavad ja nende arhitektuur moodustab kokku tehiskeskkonna- linnamaastiku, mis avaldab mõju ka inimeste psüühikale. Keskkonnaprobleemid linnades: keskkonna reostatud sõltub palju linna geogr. Asendist(kliima, päike, aurumine jne). Kõrgema haigustumise põhjuseks on linnades on olnud reostatud vesi, mis põhjustab seedehäireid, kõhutüüfust, hepatiiti jne. Õhusaastatud:süsinikdioksiiid e. vingugaas põhjustab nii neuroloogilisi kui südameveresoonkonna haigusi
2 SISSEJUHATUS Pärnu on rikka ajaloo ja atraktiivse olevikuga pea 175-aasta vanune kuurortlinn, kus on mõnus elada, suurepärane puhata ning hea töötada. Linna on koduks umbes 43 000 inimesele ning võtab igal aastal koos maakonnaga vastu ligikaudu 700 000 väliskülalist. Pärnu looduslikult soodne asukoht mere ja jõe vahetus läheduses, lõunasse avanev madalaveeline liivarand, siinsete inimeste külalislahkus ning mõnus linnakeskkond on kaasa aidanud Pärnu arengule ja tuntusele ning kujundanud Pärnust hansa-, sadama-, kuurort- ja suvepealinna. 1 PÄRNU LINNA AJALUG 1.1. Vana ja uus pärnu Keskajal oli nüüdse Pärnu kohal kaks linna: Vana–Pärnu ja Uus-Pärnu. Vana-Pärnu hävitati mitu korda, viimane kord Poola -Rootsi sõjas. Poola võimu ajal tehtud otsused, mis keelasid linna uuestiehitamise kuni tema taastamine keelati Rootsi võimu alguses 1617
ja kuidas meie praegused otsused majanduspoliitikas mõjutavad näiteks vaesustaset linnades, kui meie lapsed on täiskasvanud. (IISD) Jätkusuutlik areng maailmas Esimest korda ajaloos elab rohkem kui pool maailma peaaegu 7 miljardist inimesest linnades. Linnade kasv ja seal elavate inimeste hulk on suureks väljakutseks nii keskkonnale kui ka inimestele endile. Probleemideks, mida linnakeskkond põhjustab nii selle elanikele, kui ka populatsioonile üldiselt, on näiteks liiklusummikud, mis tekitavad sudu ja hingamisteede haigusi, puhta joogivee puudumine ja jäätmevee puudulik töötlemine, mis saastab veevarusid ja aitab kaasa vees levivate haiguste levikule, energia kasvav tarbimine, mis ammendab ressursse ja aitab kaasa kliimamuutustele. Kuigi linnade keskkonna ja arengu probleemid on arvukad ja mitmekesised, võib linnade kasv
mõju riigi majandusele; 9) väärtustab kultuurilist mitmekesisust, on salliv teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni suhtes. ASUSTUS (9 tundi) Õppesisu: 1.Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel. 2.Linnad ja maa-asulad arenenud ja arengumaades. 3.Linnastumise kulg maailmas. 4.Linnade sisestruktuur ning selle muutumine. 5.Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades. 6. Linnakeskkond ja selle planeerimine. Põhimõisted: linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, slumm, linna sisestruktuur linnastumine- linnas elab rohkem inimesi, kui maal eeslinnastumine- inimesed asuvad elama suurlinnade ümbrusesse ülelinnastumine- linnad ülerahvastatud slumm- on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa.(chinatown) linna sisestruktuur- 1)ringlinn- ringjad linnaosad ümber keskuse 2)sektorlinn- linnaosad paiknevad sektoritena, mis
Noored ja veel mitte nii rikkad elavad kesklinnas, kuni saavutavad kõrgepalgalise karjääripositsiooni, siis kolivad äärelinna. LINNADE PLANEERIMINE JA KESKKOND: Linnade planeerimist on mõjutanud palju see, et linnakeskkonda peeti ohtlikuks. Seal elas palju rahvast, oli must levisid nakkushaigused, joogivesi oli reostunud, tuleoht oli suur. Kehtestati tuleohutusreegleid jne. Segregatsioon sarnaste sotsiaalsete või majanduslike näitajatega inimeste koondumine teatud piirkondadesse. Linnakeskkond: Hoonestus, tänavad ja nende arhitektuur moodustavad linnamaastiku, millel on inimestele ka suur psühholoogiline mõju. Nt pärast Teist maailmasõda levis funktsionalism, sest oli vaja täpselt arvestada linna funktsioone, mahutada palju elanikke. Praegu levivad ka ökolinnad, mille eesmärk on olla võimalikult keskkonnasõbralik. Keskkonnaprobleemid: Keskkonnareostus reostunud vesi, prügirohkus, vingune õhk, sudu (segu suitsust ja mürgisest udust)
Milleks on tehnonõudeid vaja? · Liikluse ohutus ja korraldus (standardiseeritud massid, mõõtmed, laternad, märgistus jne) · Keskkonna kaitse (loodus- ja linnakeskkond) · Reisijate turvalisus (aktiivne ja passiivne) Esimesed nõuded autode varustusele 19.sajandi lõpp 20. sajandi Algus Aktiivne turvalisus - Pidurisüsteem - Juhi vaateväli - Rehvid - Valgustusseadmed - Elektroonikaseadmete stabiilsus Passiivne turvalisus Emissioonid - Heitgaasid - Müra - Kütuseaurud - Elektromagnetkiirgus Ärandamiskindlus Registreerimismärgi, andmesildi jms paigutus Mootori võimsus Massid ja mõõtmed Mõisted
Kodukoha kultuuriline identiteet Pärnu on rikka ajaloo ja atraktiivse olevikuga pea 175-aasta vanune kuurortlinn, kus on mõnus elada, suurepärane puhata ning hea töötada. Linn on koduks umbes 43 000 inimesele ning võtab igal aastal koos maakonnaga vastu ligikaudu 700 000 väliskülalist. Pärnu looduslikult soodne asukoht mere ja jõe vahetus läheduses, lõunasse avanev madalaveeline liivarand, siinsete inimeste külalislahkus ning mõnus linnakeskkond on kaasa aidanud Pärnu arengule ja tuntusele ning kujundanud Pärnust hansa-, sadama-, kuurort- ja suvepealinna. Pärnu ajalugu algab aastal 1251, kui linna esmakordselt mainiti. 14.-15. sajandil oli Pärnu tähtis hansalinn, 17. sajandil kuulus Rootsi võimu alla, 19. sajandil algas Pärnu kui kuurortlinna areng. 1996. aastal sai Pärnust Eesti suvepealinn ning 2005. aastal valis Briti ajaleht The Independent Pärnu ranna üheks atraktiivsematest Euroopas
6. Jätkusuutlikud investeeringud ja õiglased hinnad 7. Integreerimine – keskkonna lõimimine ja poliitika sidusus 8. Linnade säästvus 9. Koostöö tulemuslikkus – regionaalsed ja globaalsed keskkonnaprobleemid Euroopa Liidu keskkonnastrateegia 2020: • Ressursside kasutamise tõhusus 1 • Säästlik areng (kestlik areng) • Kestlik tarbimine ja kasutamine • Linnakeskkond • Loodusressursside säästlik kasutamine • Kliimamuutused Olulisemad teemad (kestlik areng, kestlik tarbimine ja kasutamine, linnakeskkond, loodusressursside säästlik kasutamine, kliimamuutused). Keskkonnakaitse printsiibid ELs I programmi algatamisel (11 printsiipi): •Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada. • Arendustegevuse puhul tuleb arvestada selle võimalikke keskkonnamõjusid ja seda
ohustavad neid agressiivse käitumisega. Seltsingualadel suurendavad lindude väljaheited lämmastiku ja fosfori hulka pinnases ning see muudab linnamaastiku troofsust. Linde tuleks 4 peletada aladelt, mis võivad neile endile osutuda tervistkahjustavaks või surmavaks, näiteks biotiikidelt ja reostuse mõjualalt. Sellegipoolest pakuvad linnad soodsaid elupaiku looduses vähearvukatele ja ohustatud liikidele. Linnakeskkond tagab lindudele piisavalt toitu ja kaitset. Kohaneda aitavad pargid ja biojäätmete koondamine suurtesse prügimägedesse, mis pakub stabiilset lisatoitu kogu aasta jooksul, sest inimesed ise söödavad linde pidevalt ja avatud prügikaste on palju. Lindudel on linnas lihtne pesitsupaiku leida, selleks võib olla näiteks majakatus või rõdu. Kahjuks põhjustab linnamaastiku asustamine muutusi lindude ökoloogias ja füsioloogias. Linnalindudel on sageli suurem keskkonnatolerantsus kui
linna arengukavad, kus on muude teemade seas kajastatud ka turismi. Arengukavas on välja toodud ettevõtluse ja turismi eesmärgid, mis on olulised linna majanduslikule olukorrale (Narva-Jõesuu arengukava 2011-2025: 27). Nendeks on: · suurendada tööhõivet; · suurendada välisinvesteeringute voolu Narva-Jõesuusse; · tõsta linna ettevõtete konkurentsivõimet; · kujundada linna positiivne ja ligitõmbav maine; · kujundada turistile ja ettevõtjale soodne linnakeskkond, korrastada ranna-ala; · tõsta ettevõtjate Euroopa Liidu alase informeerituse taset (valdkonnad, regulatsioonid, läbirääkimiste protsessid jne); · Narva-Jõesuu külalised hindavad siinset looduskeskkonda ja kõrgel tasemel puhkamis- ja majutusvõimalusi, kuurort on tuntud nii Eestis kui ka naaberriikides; · leida rannakaluritele uusi võimalusi kauba turundamise, töötlemise ja säilitamise alal; · arendada kalandusel põhinevaid turismitooteid;
Talle on iseloomulik kõrge ustavuspiir: juturääkija eeldab, et lugu on usutav, see on kuuldud kelleltki tuttava tuttavalt, kes võis selle omakorda kuulda oma tuttavalt. (Kalmre 2001) FOAFtale = friend of a friend tale jutt, mille rääkis või kuuldud sõbra sõbralt. Af Klintbergi artikli põhiseisukohti Kaasaegse muistendi (linnalegendi/jutu) ja traditsioonilise muistendi sarnasused ja erinevused - Linnakeskkond vs loodus- või maamiljöö - Linnajuttude lähedus isikukogemuse juttude, naljandite ja andekdootidega Tänapeva muistendid peegeldavad vanema traditsiooni kohanemist linnakeskkonda Uskumise aspekti olulisus muistendi määratlemisel Kaasaegsetel muistenditel võivad olla funktsionaalsed ekvivalendid vanemas traditsioonis (nt UFO-lood ja muistendid loodusvaimudega kohtumisest) Halloween (31.10) ja hingedeaeg
Mitmed tuntud linnapargid on pärit nendest aegadest, kuigi suur osa omaaegsetest kaitsetsoonidest on aja jooksul erandkorras ikkagi võetud ehitiste alla. Eranditel on olnud kalduvus reegliks saada ka möödunud sajanditel ja seda mitte üksnes linnaehituses. Käesoleva sajandi linnaehituse osas võiks märkida E. Saarise linna orgaanilise detsentraliseerimise ideed, mis oma põhiosas on Suur Helsingi puhul realiseeritud. Sarnased olid ka Le Corbussier linnaplaneerimise printsiibid. Linnakeskkond tekitab rea spetsiifilisi probleeme. Lisaks üldisele saastumisele muutub linna piirides oluliselt veeringlus. Sillutis takistab vee maasse imbumist ja see jõuab sadevee kollektorite kaudu liiga otse jõgedesse. Suured linnad on tavaliselt ehitatud küllalt suurte jõgede kallastele. Muidu ei õnnestu korraldada nende veevarustust. Linnaparkidel peab elujõulisena säilimiseks olema teatav minimaalne suurus, milleks üldiselt peetakse 5 ha.
kepidistsipliin. Haritud inimene ehk mees peab ettevalmistava kasvatuse kaudu saavutama igatise tasakaalu ehk ying-yang'i, mille raames tundma tseremooniaid, teadma peast Konfutsiuse õpetusi, oskama vaielda, filosofeerida, valdama peent väljendusviisi, oskama luuletada, maalida, kalligraafiliselt kirjutada, musitseerida, oskama nautida jõudehetke täiuslikust ning samuti valdama võitluskunsti ja relvakasutamist. Hiinlast kasvatab ja distsiplineerib eriti linnakeskkond oma tiheda asustuse ja samaaegu range seisusliku etiketiga, ülikute piduliku liikumise ja tänavateatriga, ennustajate, jutustajate, mitmesuguste võistluste/võitlustega, samuti avalike karistamiste ja hukkamistega. Kõik see aitab kujundada mitte ainult etiketikohast käitumist, vaid ka isiklikku väärikust. IV Islam Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu Pikka aega elasid araablased vaese kõrbeelaniku vähenõudlikku elu. 7. Sajandil
areng toimub on kapitaliturg, riigi tegevus, väärtuste ja ülejäägi tootmine, asjade tarbimine ja tööjõu uuendamine. Sarnaselt Castellsiga oli ka Harvey huvitatud linna kriisidest. Linnade areng on kapitali aina kõrgematesse ringlustesse tõusmise tulemus, mis peegeldub linnades ka konkreetsetes maakasutuse muutustena. Esimeseks kapitaliringluseks on massitarbimiseks mõeldud toodete tööstuslik tootmine. Teise astme moodustavad tootmisprotsessi täiustamine ning ehitatud linnakeskkond ja elamud. Harvey järgi on ruumilisuse uurimine tähtis, kuna konktreetsed kohad on need, kus ilmnevad linnastunud ühiskonna muutused. Eesti kontekstis on marksismil baseeruv linnageograadiline tõlgendus suhteliselt nõrk. Nüüd on rohkem hakatud investeerima haridus- ja teadusinfrastruktuuri. Globaliseerunud majanduse kiire arengu algfaasis ning sotsialistlike röökide kokku varisedes 1980aastate lõpus marksistlike linnageograafide arv vähenes, loobuti klassi ja lõpptoote
Talle on iseloomulik kõrge usutavuspiir: juturääkija eeldab, et lugu on usutav, see on kuuldud kelleltki tuttava tuttavalt, kes võis selle omakorda kuulda oma tudavalt.” (Kalmre 2001) • FOAFtale = friend of a friend tale jutud, mille rääkis või mis kuuldud sõbra sõbralt’ Af Klintbergi artikli põhiseisukohti • Kaasaegse muistendi (linnalegendi/jutu) ja traditsioonilise muistendi sarnasused ja erinevused o – Linnakeskkond vs loodus- või maamiljöö o – Linnajuttude lähedus isikukogemuse juttude, naljandite ja anekdootidega • Tänapäeva muistendid peegeldavad vanema traditsiooni kohanemist linnakeskkonnaga • Uskumise aspekti olulisus muistendi määratlemisel • Kaasaegsetel muistenditel võivad olla funktsionaalsed ekvivalendid vanemas traditsioonis (nt UFO-lood ja muistendid loodusvaimudega kohtumisest) 29. Mille poolest sarnanevad ja erinevad halloween ja hingedeaeg
muuta liidu majandus ressursitõhusaks, keskkonnahoidlikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO 2 -heitega majanduseks; kaitsta liidu elanikke keskkonnaga seotud surve ning nende tervisele ja heaolule avalduvate riskide eest; suurendada liidu keskkonnaalastest õigusaktidest saadavat kasu õigusaktide rakendamise parandamise kaudu Euroopa Liidu keskkonnastrateegia 2020: Säästlik areng. Kestlik tarbimine ja kasutamine. Linnakeskkond, elukeskkonna kvaliteet; Loodusressursside säästlik kasutamine; Kliimamuutused. EL seadusandluse kategooriad (määrus, direktiiv, otsus, soovitused): Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive: Keskkonnamõjude hindamine; Jäätmete raamdirektiiv; Linnudirektiiv. Rahvusvahelised konventsioonid: Ramsari konventsioon: Rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset ja kasutamist, milles rõhutatakse just veelindude elupaiku
,,Via regia" (1975) esimene kaalukam ilukirjanduslik peegeldus Tartu teatriuuenduse teemadel. Kirjutas sellest vähemalt 2 varianti. Undi puhul võib kogu aeg kahtlustada, et elu muutmine kirjanduseks ja kirjanduse muutmine eluks. See läheb kogu aeg segi. ,,Sügisball" (1979) radikaalse proosa kõige tuntum teos 1970ndatel ja 1980ndate alguses. Avalduvad postmodernsed tunnused. Mängulisus. Üks keskne lugu laguneb, erinevad tegelased. Neil on midagi, mis ühendab linnakeskkond Mustamägi. Moodsa urbaniseerunud maailma, uut tüüpi linna romaan. 1970ndatel paistis see just silma Mustamäel. 1. Ruumile tuleb tähelepanu pöörata. 2. postmodernse jutustamise kergus (tekib küsimus, kes jutustab?) erinevad tekstid saavad kokku, pole enam kindel, kes räägib, mida ja kui tõsiselt. Maailma relativiseerub. Sügisballis võõraste tekstide sissetung sööb tähendust. 1980-1990ndatel jõuab postmodernistlikus äärmuslikkuseni. Uued tekstid ei saa
keskkonnakaalutluste viimine teistesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse tihedam koostöö tööstuse ja tarbijaga tagada kodanikele parem juurdepääs keskkonnateabele tagada maakasutuse keskkonnasõbralikkus Euroopa Liidu keskkonnastrateegia 2020: o säästlik areng (kestlik areng) o kestlik tarbimine ja kasutamine o linnakeskkond o loodusressursside säästlik kasutamine o kliimamuutused keskkonnakaitse printsiibid Euroopa Liidus I programmi algatamisel: o parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada o arengustegevuse puhul tuleb arvestada selle võimalikke keskkonnamõjusid ja seda projekti võimalikult varajases staadiumis o tuleb vältida looduskasutust, mis võib oluliselt kahjustada looduslikku
Tuumosa säilimist võimalik jälgida, muutused hästi näha. Kui varasemas otsas on sellist nooruslikku ja looduslähedast romantilisust, mis vahetu siirusena mõjub. 60ndate lõpul muutused, lähevad sõlmedesse. "Hääl" on huvitav, aga ei ole tavaline Luige raamat. Modernistlik eksperimenteerimine pigem ja Uku Masingu mõjusid. Klassikalisem Luik, esimene suurem muutus 60-70ndatel keskkond ja kujutamisobjektid muutuvad. Kui varem looduskeskne, siis tuleb 70ndateks linnakeskkond. Rõhutatumalt urbaniseeruv keskkond. Kirjutab rangevormilist luulet, aga kirjutab uuest keskkonnast ja uue nurga alt. Nurka iseloomustades kaks asja: 1. korjab üles keskkonna detaile ja paneb end sinna (vorstivõilevad, kraanid) 2. sajandilõpu põnev-õõvastav meeleolu süveneb. Sajandilõpu temaatika tuleb otsesemalt välja "Aastasaja lõpp on öö" meeleolu apokalüptiline. Kassetis ilmub esimene raamat 1965 Pilvede püha 1968 Hääl
Lisaks veel vabatahtlikud/soovitusliku EVS standardid. 5 Loeng 3 Hoonetele esitatavad põhinõuded: Mehaaniline tugevus, püsivus, kasutusiga Tuleohutus Hügieenilisus, terviklikus ja keskkonnaohutus Kasutusohutus Müratõrje Energiasäästlikkus ja soojapidavus; energiatõhusus. Majanduslikkus (kasutuskulud, korrashoiukulud, funktsionaalsus, otstarbekus) Sobivus keskkonda (linnakeskkond, looduskeskkond) Ehitusnõuete täitmise tõestamine 1. üldtunnustatud arvutusmeetodid (Eesti Projekteerimisnorm, EPN, Eesti Standard, EVS, EN või ISO standard) 2. Laboratoorne katsetamine, sh proovide võtmisega toodetest, pooleliolevast või valmis ehitisest. 3. Kirjeldavad meetodid, sh vastavus normile või muule asjassepuutuvale reguleerivale dokumendile, prototüübile või end ajas õigustanud lahendusele. 4. Katsetamine kohapeal. 5
Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ka Bauhausi, arhitektuuri ja disainikooli, 1919-1933, mis küll ei tegelenud parkidega, ent kandis endas uudseid ideid ning küllap inspireeris ka teisi valdkondi uuendustele. Uuele pargitüübile sai nimeks Volkspark - rahvapark, ning selle objektiks kujunes massihügieen, mis oli seotud sporditegemise ja vabas õhus ajaveetmisega. Uue pargi ülesandeks oli uuesti esile tuua loomulikkus, mida linnakeskkond eitab ning luua koht, kus inimesed saaksid otseselt suhelda looduse ülevoolava elujõuga. SAKSAMAA LINNAPARGID 20. SAJANDI ALGUL 20. sajandi esimesel kümnendil loodi Saksamaa linnades palju uusi parke; nende arv tõusis veelgi peale I maailmasõda. Parkide kujundus oli mõõdukas ning haljastuses kasutati ainult kohalikke taimeliike. Stadtpark Hamburgis on üks kõige huvitavamaid näiteid uuest tüpoloogiast. Park katab muljetavaldava 178 ha suuruse maalahmaka, mille kujundas
Väidetavasti ei paigutatud teedeehitusel ümber isegi mitte kärutäit mulda! Majad projekteeris osalt Riemerschmid, osalt arhitekt Tessenow. Lihtsad töölismajad, aedadega. Utopistid • 1800 aastad – sotsiaalutopistid • ideaal ühiskonnale – uus ühiskonna korraldus • ideaal-linnad Æ esitati liiga raskeid nõudmisi oma kaasaegsetele inimestele • nn prooviühiskondadel oli lühike iga • idee – eemaldada linnakeskkond tervikuna, kui kodanlik nähtus • kuigi edu polnud – mõju suur Æ algideed: o sotsialismile o funktsionaalsele tsoneerimisele • ANTIRUUM – traditsiooniliste linnaruumide lõhkumine – seinteta linnaruum Æ avatus kontra varasem suletud ja tööstuse arengust tulenevalt, ebatervislik linnaruum Utopistide funktsionaalse tsoneerimise ideestik • ühiskonna ja sealhulgas ka maakasutuse jaotamine funktsioonide järgi
annaabi.ee 
