2 3.ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks 3 4.taastamine(Wilson1992) 8Looduskaitse bioloogia 5 eetilist põhialust Looduskaitse eetilised alused (Soule 1985): ·Elurikkus ehk looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonideja liikide enneaegset väljasuremist vältida ·Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima ·Evolutsioon peab jätkuma ·Elurikkusel (ja liikidel kitsamalt) on iseväärtus 9 10Mis LK Bio 5 printsiipi? Ettevaatusprintsiip Dünaamilisuse printsiip-Loodus ei ole tasakaalus Evolutsioonilisuse printsiip Pideva valveloleku printsiip Inimese juuresoleku printsiip 11 12Miks peetakse LK Biol 0 ·multidistiplinaarseks teaduseks? . 1Tuum: 0 ·Ökoloogia 1 ·Populatsiooni bioloogia 2 ·Geneetika 3 ·Biosüstemaatika 4 ·Taksonoomia 2Tihe seos teiste bioloogiliste teadusvaldadega
Armastuse võlu ja valu Armastuse all mõistetakse sügavat vaimset, füüsilist ja emotsionaalset kiindumust kahe inimese vahel. See on erakordne tunne, mis kogu maailma imelisena paista laseb. Armastus on iseväärtus, tal pole eesmärke ega kindlat tähendust. Armastuses on alati teatud määral meeletust. Sest ei osata põhjendada, miks armastatakse. Kuid armastus on samuti ka väga isenäoline, see võib põhjustada ka tohutult valu. Vaadates armunud inimese nägu on kohe näha tema silmis uut sügavust, uut võlu, uut ilu. Armastus muudab inimese otsekohe. Inimene, kes ei suuda armastada, ei saa olla arukas, õilis, kaunis. Tema elu on tragöödia
1.Elurikkus ehk looduse mitmekesisu tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist vältida 2.Ökoloogiline terviklikus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima.( ükskõik milline liik on ökoloogiliselt tähenduslik, kui ta on osa ökosüsteemist) 3.Evolustioon peab jätkuma ( Evolutsioon on protsess, mis lõpptulemusena viib uute liikide tekkimiseni ja elurikkuse uurenemiseni) 4.Elurikkusel ja ka liikidel kitsamalt on iseväärtus NII RAAMATUS, KUI SLAIDIDEL OLI NEID 4, MITTE 5. 7. Mis LK Bio 5 printsiipi? Ettevaatusprintsiip (kui mõne keskkonnakasutusega seotud tegevuse mõjud ei ole päris täpselt teada, ning võib arvata, et võib avalduda negatiivne mõju keskkonnale, siis peab pigem olema ettevaatlik ning lähtuma võimalusest et negatiivne tagajärg, võib realiseeruda) Dünaamilisuse printsiip (Loodus ei ole tasakaalus)
seda on mõistlik eeldada. Kohustus olla teavitatud tegevuse tagajärgedest-Igaüks peab enne sellise tegevuse alustamist, mis põhjustab keskkonnaohu, omandama mõistlikus ulatuses teadmisi, mis tegevuse laadi ja ulatust arvesse võttes on vajalikud keskkonnaohu vältimiseks. Kuidas jagatakse keskkonnaväärtused kolmeks? Keskkonnakaitsjad jaotavad keskkonnaväärtused tavaliselt kolmeks: otsene aineline ehk kasutusväärtus, eksisteerimisväärtus ehk kaudne väärtus ja iseväärtus ehk sisemine väärtus. Neist esimene- aineline- seondub enamasti sellega, mil määral saab inimene loodusesse sekkuda ja seda tarbida ainelise kasu eesmärgil – olgu see siis peavari või toit. Keskkonna kaudne väärtus väljendub tihti keskkonna esteetilise ja ka teatava iseväärtuse tunnustamises. Ühtlasi pööratakse siin tähelepanu asjaolule, et lahkhelide puhul peavad peale jääma inimeste huvid. Keskkonna iseväärtus lähtub põhimõttest, et keskkond on väärtus per se,
adekvaatsete mõõdupuude osas. Keskkonnakaitset ja keskkonnaprobleemidega seotud küsimusi reguleerib keskkonnaõigus. ................................................................................. 3 Keskkonnaõigusena mõistetakse üldjuhul normide kogumit, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. Vaidlusküsimuseks on, kas regulatsiooni eesmärgiks on ainult inimese tervise, vara, heaolu ja muude hüvede kaitse või on loodusel ka kaitsmist vääriv iseväärtus. Õigusvaldkonnana on keskkonnaõigus suhteliselt noor......................... 3 1. Keskkonnaprobleemi asjaolud ja õiguslikud aspektid.....................................................4 1.1 Keskkonnaprobleemi aluseks olevad asjaolud...............................................................4 1.2 Keskkonnaprobleemi õiguslikud aspektid..................................................................... 4 2. Probleemi õiguslike aspektide analüüs ja asjakohasus........................
tihti ära – kriisieriala Oluline kaasata aruteludesse ja otsustesse ka kohalik elanikkond alused (Soulè 1985) Põhipostulaadid Elurikkus ja looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist tuleb vältida Biofiilia Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima Evolutsioon peab jätkuma Elurikkusel (ja liikidel) on iseväärtus Looduskaitse printsiibid Ettevaatusprintsiip – ühtki ohtu ei tohi ignoreerida! Dünaamilisuse printsiip – Loodus ei ole tasakaalus, toimub pidev muutumine! Evolutsioonilisuse printsiip – Liigirikkus on evolutsiooni tulemus! Pideva valveloleku printsiip – Enneta, mitte ära likvideeri! Ole muutustega kursis! Inimese juuresoleku printsiip – Inimene on looduse osa – Õpeta ja arvesta temaga! Elurikkus
mõnevõrra vähendanud. Keskkonna otsestele väärtustele toetuv väärtussüsteem peab õigeks üksnes väga piiratud keskkonnakorraldust ja sedagi vaid juhul, kui selle eesmärk on kaitsta inimeste huve. -eksisteerimisväärtus ehk kaudne väärtus : väljendub tihti keskkonna esteetilise ja ka teatava iseväärtuse tunnustamises. Ühtlasi pööratakse siin tähelepanu asjaolule, et lahkhelide puhul peavad peale jääma inimeste huvid. -iseväärtus ehk sisemine väärtus : lähtub põhimõttest, et keskkond on väärtus, olenemata selle ainelisest või mitteainelisest kasust inimese jaoks. Keskkonda ei vaadelda siin kui vahendit, vaid kui eesmärki. Seejuures ollakse arvamusel, et arusaamatuste korral peaksid inimese huvid loodushoiu ees tagaplaanile jääma. Selline mõtteviis ei pea õigeks looduse arengule vahele segada ning rõhutab seda, et inimtegevuse ulatus peab olema piiratud nii
negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia - uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Keskkonnaeetika - analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkuse iseväärtus - eetiline väärtus, mis on objektil (nt liigil) ainuüksi olemasolu tõttu. Geen - kromosoomi osa, mis kodeerib valkude ehitust. Populatsioon - samal territooriumil koos elavate ning omavahel vabalt ristuvate ja järglasi andvate isendite rühm. Elupaik - mingi liigi (populatsiooni) eluks vajalikke biootilisi ja abiootilisi tingimusi rahuldav paik. Elupaikade killustumine - pideva elupaigalaama jagunemine mitmeks väiksemaks elupaigalaiguks
Süvaökoloogia - Norra filosoofilt Arne Naessilt pärinev mõtteviis, mis rõhutab kõigi olendite võrdsust ja biotsentristlikku vaadet looduskaitseprobleemidele. Süvaökoloogia kohaselt peaks iga inimene pidevalt arendama oma loodusetunnetust ja mõistmist, et kujundada välja isiklik, sügav, läbitunnetatud ja mõtestatud suhe loodusesse ja keskkonnaprobleemidesse ning astuda sellele kogemusele tuginedes reaalseid samme olukorra parendamiseks. Iseväärtus Elurikkusel (ja liikidel kitsamalt) on iseväärtus. Liigi säilimine on tähtis ka siis, kui ei too inimesele otsest majanduslikku või puhtpraktilist kasu. Kordamisküsimused: Eetika laienemise kontseptsioon. Inimese vastutus ulatub kaugemale tema enda isikust, jõudes üha hõlmavamate tasanditeni. Üksikisik perekond sotsiaalne rühm, hõim, sugulased rass, rahvus, usulahk kõik inimesed kõik loomad kõik elusolendid ökosüsteemid ja Maa.
biol,mitkekesisust, uurida inimetegevuse mõju biol.mitmekesisusele, rakendada võtteid neg.inimmõju peatamiseks/leevendamiseks (sh liikide surma peatamine, geneetika säile, ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitse, taastamine) Keskkonnaeetika - uurimib inimese ja looduse vahelised suhted, r rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks Elurikkuse iseväärtus- sisemine eetiline väärtus, mis on liigil tema olemasolu tõttu Elurikkus- ehk looduse mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. 3 tasandit: liigiline, geneetiline ja koosluste mitmekesisus. Geen kromosoomis paiknev geneetiline materjal ,mis määrab tunnused, DNA võib RNA järjestus Populatsioon- ehk asurkond on kõik ühes kohas samal ajal elavad liigi isendid. Nt hirvede pop metsatukas või kogu eestis
Eestis korraldab riiklikku keskkonnaseiret keskkonnaministeerium keskkonnaseire seaduse järgi. 7. Mis on looduskaitse? Elurikkus ehk looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist vältida • Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima • Evolutsioon peab jätkuma • Elurikkusel on iseväärtus Ettevaatusprintsiip – 9 korda mõõda, 1 kord lõika • Dünaamilisuse printsiip – absoluutses tasakaalus on vaid surnud süsteem • Evolutsioonilisuse printsiip – liigirikkus on evolutsiooni tulemus, selle protsessi jätkumine tuleb tagada • Pideva valveloleku printsiip – ühe kaitseala loomine ja kaitsemeetmete kehtestamine ei
Nt rõõm nauding .. Jagunevad: Positiivsed ja negatiivsed väärtused Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus) Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus) Individuaalsed ja kollektiivsed väärtused Individuaalsed: vabadus, autonoomia, tervis Kollektiivsed: patriotism, kultuur, solidaarsus Väärtuse liigid Sokratese järgi: seesmine, instrumentaalne, sega Seesmine väärtus ehk iseväärtus- väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest, kas keegi neid väärtustena tunnistab või mitte. (nt rõõm, nauding, elu) Instrumentaalne väärtus ka vahendväärtused- väärtused, mis on head mõne eesmärgi saavutamiseks; nad on selle eesmärgi saavutamisel vahenditeks ja seepärast head. Nt raha, meditsiin Segaväärtused- aka kombineeritud hüved- need on mingi eesmärgi täitmiseks head, aga ka ise head. Nt teadmised, tervis
väljasuremist vältida. 2. Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerulus peavad säilima. Eelmise punkti edasiarendusena rõhutab see postulaat, et liikide paljud kõige huvitavamad ja väärtuslikumad omadused avalduvad ükses looduslikus keskkonnas. 3. evolutsioon peab jätkuma. Evolutsioon on protsess, mis lõpptulemusena viib uute liikide tekkimise ja elurikkuse suurenemiseni. 4. Elurikkusel (ja liikidel kitsamalt) on iseväärtus. Liigi säilimine on tähtis ka siis, kui ei too inimesele otsest mahanduslikku või puhtpraktilist kasu. 3) Võimalikud looduskaitse eesmärgid. Looduskaitse eesmärgiks ei ole niivõrd liikide praeguse seisundi külmutamine, vaid liikide adaptsioonivõime säilitamine. Kaitsta liike nende elukeskkonnas. Tagada säästev areng ning loodusressurssidega pillava ümberkäimise tõkestamine. 2. Elurikkuse kriis Mõisted: Elurikkuse tasandid:
Biokeskesed argumendid ei pea oluliseks mitte ainult inimese, vaid ka teiste elusolendite õigust isiklikule heaolule. Biokeskesed argumendid laiendavad heaolu nõuet tavaliselt üksnes loomadele, mõnikord koguni kõigile eluvormidele. Ökokeskesed argumendid kannavad aga hoolt ökosüsteemide eest. Keskkonnakaitsjad jaotavad keskkonnaväärtused tavaliselt kolmeks: otsene aineline ehk kasutusväärtus, eksisteerimisväärtus ehk kaudne väärtus ja iseväärtus ehk sisemine väärtus. Keskkonna kasutusväärtus seondub enamasti sellega, mil määral saab inimene loodusesse sekkuda ja seda tarbida ainelise kasu eesmärgil – olgu see siis peavari või toit. Inimeste selline sõltuvus loodusest on endiselt suur, kuigi moodsad tehnoloogiad on seda mõnevõrra vähendanud. Keskkonna otsestele väärtustele toetuv väärtus-süsteem peab õigeks üksnes väga piiratud keskkonnakorraldust ja sedagi vaid juhul, kui selle eesmärk on kaitsta inimeste huve
sõltumata tema tähtsusest inimese jaoks. Oma tegevuses peab inimene arvestama sellisele äratundmisele rajaneva moraaliprintsiibiga). Looduskaitse eetilised alused (Michael Soule) – elurikkus tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist vältida. Ökoloogiline terviklikus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima. Evolutsioon peab jätkuma. Elurikkusel on iseväärtus. Kultuurilised põhjused on rekreatsioonivajadus, esteetilised ja kultuurilised vajadused. Ökosüsteemi teenused: 1. Atmosfääri gaasilise koostise regulatsioon – inimene mõjutab seda ise vähe ja kui mõjutab siis halvasti. 2. Atmosfääri niiskusrežiimi regulatsioon – looduslikud kooslused puhverdavad ökoloogilisi tsükleid. 3. Veekogude kallaste kindlustamine 4
anticipatory model ettevaatusprintsiibil põhinev mudel Väärtused instrumental value otsene kasutamisväärtus. Toetub materiaalsele kasule, mida inimene saab loodusesse sekkudes või seda tarbides. Regulatsioon minimaalne ja ainult inimese huvides. inherent value eksisteerimisväärtus ehk kaudne väärtus. Peetakse väärtuslikuks ka ilma otsese kasuta, nt esteetilises mõttes. Konflikti korral peavad siiski peale jääma inimese huvid. intrinsic value iseväärtus ehk sisemine väärtus. Keskkond on väärtus per se, olenemata selle materiaalsest või mittemateriaalsest kasulikkusest inimese jaoks. Keskkond kui eemärk, mitte vahed. Toetab ettevaatusprintsiibil põhinevat keskkonnakaitset. Mõisted KESKKOND 1993 Lugano keskkonnaalase tsiviilvastutuse konventsioon: - elus ja eluta loodusressurssid, nagu õhk, pinnas, vesi, floora, fauna ning nende omavahelised suhted, vastastikkused mõjud - vara, mis moodustab osa kultuuripärandist
kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh selle kaldal liikumiseks. Omanik peab lubama. Muutused alates 1. augustist 2014. Riigimetsa ja eraomandi võimalused igaüheõiguses. Mõisted: “keskkond - „õhk, vesi ja pinnas”. Keskkonnaõigus: mõiste - normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. Eesmärk - inimese tervise, vara, heaolu ja muude hüvede kaitse või on loodusel ka kaitsmist vääriv iseväärtus. kujunemise taust tunnusjooned: 1. Keskkonnaõiguse printsiibid (eriti ettevaatusprintsiip) 2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Printsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng Integreerimine Kahju vältimine Ettevaatus Saastaja maksab Keskkonna kaitstuse kõrge tase Avalikkus – üldsus. Kaasamine – teavitamine, võimaluse andmine mõjutada
Annavad põhjuse tegutsemiseks või sellest hoidumiseks, põhjuse teha valikuid. Aksioloogia e väärtusteooria tegeleb väärtuste uurimisega. Positiivsed väärtused: asjad mida soovime (rahu, tervis, vabadus) Negatiivsed väärtused: asjad mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus) Individuaalsed väärtused: vabadus, autonoomia, tervis Kollektiivsed väärtused: patriotism, kultuur, solidaarsus Väärtustel liigid Sokratese järgi: · Seesmine väärtus e iseväärtus väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest, kas keegi neid väärtustena tunnistab v mitte (rõõm, nauding, elu) · Instrumentaalne väärtus ehk vahendväärtus väärtused, mis on head mõne hea eesmärgi saavutamiseks, nad on selle eesmärgi saavutamisel vahenditeks ja seepärast head. (raha, meditsiiin) · Segaväärtused ehk kombineeritud hüved on mingi eesmärgi täitmiseks head, aga ka ise head (teadmised, tervis)
eksisteerimisväärtus (kaudne värtus) (inherent value ) * Keskkonnda peetakse inimese jaoks vajalikuks ka ilma keskkonda otseselt sekkumata või keskkonda kasutamata. * Tunnistatakse ka keskkonna esteetilist väärtust. * Samas leitakse, et keskkonna ja inimese huvide kon ikti puhul peab peale jääma inimese huvi. iseväärtus (sisemine väärtus) (intrinsic value ) * Keskkonda ei vaadelda kui vahendit, vaid kui eesmärki. Keskkond on väärtus iseenesest ja seda tulebki kaitsta keskkonna enda pärast, mitte selleks et inimene sellest rohkem kasu saada saaks. Laialdaste uuringute käigus on leitud, et arenenud heaoluühiskondades (Rootsi) liigub avalikkuse arvamus rohkem mittemateriaalsete väärtuste toetamise poole
Eetiline dimensioon suhtumine loodusesse (iga eluvorm on unikaalne ja väärib austust, sõltumata tema tähtsusest inimese jaoks. Oma tegevuses peab inimene arvestama sellisele äratundmisele rajaneva moraaliprintsiibiga). Looduskaitse eetilised alused (Michael Soule) elurikkus tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist vältida. Ökoloogiline terviklikus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima. Evolutsioon peab jätkuma. Elurikkusel on iseväärtus. Kultuurilised põhjused on rekreatsioonivajadus, esteetilised ja kultuurilised vajadused. Ökosüsteemi teenused: Atmosfääri gaasilise koostise regulatsioon inimene mõjutab seda ise vähe ja kui mõjutab siis halvasti. Atmosfääri niiskusreziimi regulatsioon looduslikud kooslused puhverdavad ökoloogilisi tsükleid. Veekogude kallaste kindlustamine Viljakate muldade tekitamine ja säilitamine Jäätmete ümbertöötamine
väärtussüsteemi oluliseks osaks. Miks kaitsta? Loodusteaduslik argument, eetiline argument, heaoluargument (ka tulevased põlvkonnad), maj argument. Antropotsentriline (kkseisund mõjutab in 1 materiaalseid/mittemateriaalseid huve ja otsest julgeolekut) VS ökotsentriline (kk iseväärtus) maailmavaade (heaoluühiskond: kk kaitstakse ikkagi selleks, et inimesel oleks hea). Heaoluühiskondade suund materiaalsetelt väärtustelt mittemateriaalsetele väärtustele toob kaasa kk iseväärtuse suurema hindamise ning tugevdab sellega kkõiguse eetilist alust. Kk väärtustamine: a) otsene instrumentaalne e kasutamisväärtus (otsesed materiaalsed kasud
· Altruism, sõprus, armastus · Vabadus, õiglus, võrdsus · Ilu, graatsia, sümmeetria · Usk, pühadus, halastus · Teadmised, tõde, tarkus · Looduse puhtus, elamiskõlblikkus Väärtuskategooriad: · Materiaalsed, füüsilised · Majanduslikud · Moraalsed · Sotsiaalsed · Poliitilised · Esteetilised · Usulised · Intellektuaalsed · Ökoloogilised Väärtuste liigid (Sokratese järgi): 1. Seesmine väärtus ehk iseväärtus inglise k. intrinisic value/good Väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest, kas keegi neid väärtustena tunnistab või mitte. Näiteks: rõõm, nauding, elu 2. Instrumentaalne väärtus Ka vahendväärtused väärtused, mis on head mõne hea eesmärgi saavutamiseks; nad on selle eesmärgi saavutamisel vahenditeks ja seepärast head. Näiteks: raha, meditsiin · Eristada kasutusväärtusest (utility value), mis on heal instrumendil, nt mürk on
annaabi.ee 
