negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve Looduskaitseväärtus -objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene-või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus:
1924 – Harilaid, Järvselja reservaat 1925 – Hiiumaa jugapuud 1927 – Linnulaht; I veepuhastusjaam Eestis 1930 – Abruka lehtmets 1935 – Eesti I looduskaitseseadus 1936 – alustati looduskaitseregistri pidamist; Looduskaitse Nõukogu (Teodor Lippmaa); Riigiparkide Valitsus (Peeter Päts) 1938 – Eesti II looduskaitseseadus 1940 – Eestis 47 mitmesugust kaitseala 1955 – ENSV Teaduste Akadeemia 1957 – seadus „ENSV looduse kaitsest“; Matsalu rahvuspark; I looduskaitse päev 1958 – Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) 1966 – Eesti Looduskaitse Selts 1970 – „Soodesõda“; ENSV maakoodeks 1971 – Eesti I rahvuspark – Lahemaa rahvuspark 1972 – ENSV veekoodeks; ÜRO I Keskkonna- ja Arengukonverents Stockholmis 1973-1976 – Euroopa Liidu I keskkonnaprogramm
hiljem sookaitsealadeks. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1972. aastal Ministrite Nõukogu otsusega säilitamist vajavad märgalad Eestis: kuivendusfondist arvati välja 93 sood, kokku 207 000 ha. 1981 "Soode sõja jätk" - moodustati 28 sookaitseala. 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks. 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil. 1988 I vabariiklik keskkonnaprogramm. 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis: 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO II keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja
ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks Keskkonnakaitse - Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama (1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Eestimaa loodus Looduskaitseväärtuste areng XIX sajand. Kriteeriumid: looduse ilu, esteetika, vaimsed. Samuti keelud seatud jahiloomadega, metsaga, vee- ja mullakaitse. Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav
Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus "Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused). TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari ala Eestis, looduskaitse kuu, I vabariiklik keskkonnaprogramm, Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis (ELF, osalemine ÜRO II Keskkonna- ja arengukonverents (Kliimamuutuste konventsioon, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Agenda 21, Säästev areng), I Eesti keskkonnastrateegia, ühinemine Euroopa Liiduga, liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga 2007.a (IUCN-ga). Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas. ÜRO III keskkonna- ja arengukonverents; ÜRO IV keskkonna- ja arengukonverents
Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus
Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus
detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor Looduse usaldusmehed 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. Nõukogude periood. 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse projekti koostamiseks (A. Karu, K. Eichwald, E. Varep ja E. Kumari); Karl Orviku raamat "Looduskaitse küsimusi Eesti NSVs 1950
1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutusnimetatiLoodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari; 1957 Esimene looduskaitse päeva tähistati 1957. a. novembris, 1959. aastast alates peetakse looduskaitse päeva maikuu teisel pühapäeval (emadepäeval)
1910 Vaika linnukaitse ala A. Toomi algatusel. Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine: 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated, 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis. Kaitsealad: 1924 Harilaid, 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets. Ajakirjad: Loodus (1922-1924), Loodusvaatleja (1930-1938 G. Vilbaste), Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts). 1935 Esimene looduskaitseseadus. 1938 Teine looduskaitseseadus. 1940 Looduses oli 47 kaitseala. 1951 alustab taas tegevust LUS. 1955 Eesti NSV TA Looduskaitse Komisjon, akad. Erik Kumari. 1957 Eesti NSV looduskaitse seadus, 4 riikliku looduskaitseala, Looduskaitse Valitsus. 1958 Eesti Loodus, TÜLKAR. 1966 Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). 1970 Eesti NSV maakoodeks. 1971 Lahemaa Rahvuspark. 1972 Eesti NSV veekoodeks. 1976 Eesti NSV maavarade koodeks. 1978 Eesti NSV metsa koodeks. 1979 Esimene Eesti Punane Raamat
voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. *1853-asutati eesti loodusuurijate selts ELUS- 1859- anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi koostatud „Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves” 1879- Pidas akadeemik Georg Helmersen loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest. 1886- veemõõtmine Emajõel, KK seire *1910-rajati Artur Toomi eestvõttel esimene looduskaitseala eestis.Vaika linnukaitseala. 1913-asutati saaremaa loodussõprade selts 1920- alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon *1924-loodi järvseljale eesti esimene metsareservaat 1929-töötas komisjon välja esimese looduskaitseseaduse projekti. 1933-hakkas ilmuma LUSi ajakiri eesti loodus *1935-võeti vastu esimene eetsi looduskaitse seadus,mil asus tööle ka esimene riigi looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste ning loodi
1. Milline oluline loodus-või keskkonnakaitseline sündmus leidis aset aastal... 1910 Esimene kaitseala Eestis. Vaika linnukaitseala 1935 Esimene looduskaitseseadus 1971 Lahemaa Rahvuspargi asutamine 1989 Keskkonnaministeeriumi loomine 1992 ÜRO keskkonnaarengu konverent Rio de Janeiro's 2004 Natura alade kinnitamine Eestis 2. Tõene/väär Karula kaitseala on LKS alusel liigitatud looduskaitsealaks vale. Karula on rahvuspargiks liigitatud Kaitsealuseid kategooriaid on 6 vale. On olemas 3 kategooriat. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega maastikukaitseala vöönd. vale. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega looduskaitseala vöönd. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi projektiga. vale. viiakse läbi planeerimisdokumendiga (Keskkonna mõju hindamine viiakse läbi projektiga) 3
Elluviimine - Rahvusvahelised kokkulepped vabatahtlikud kas tahetakse ellu viia? Probleemid EL tasandil, Tugev motivatsioon erasektoris kulusid kokku hoida, Vastutuse keeruliseks muutumine. Tasandid - Ülemaailmne, Regionaalne, Riiklik, Kohalik. Tsentraliseerimine kui lahendus - Dunoff 2007 milline tasand peaks otsustama konkreetse probleemi üle ning millal tuleks tasandit vahetada? Keskkonnapoliitika põhiprintsiibid - Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine, Saastaja maksab, Ettevaatus ja vältimine, Säästev areng, Õigus puhtale keskkonnale, Abistavad printsiibid. Keskkonnapoliitika vahendid - õiguslikud, majanduslikud ja keskkonnakorralduslikud vahendid. Õiguslikud vahendid - Standardid, piirnormid, keelud, Tehnoloogiale põhinev lähenemine, Keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud vahendid - Maksud ja hüvitised, Laenud, toetused ja subsiidiumid, Müüdavad saasteload, Sisse- ja tagasimaksete süsteem, Ökomärgistamine.
GMO'd, müra, tuumaohutus, kliimamuutused, rahvusvaheline koostöö. 1957-1972: Rooma lepingud otseselt Keskkonnapoliitikat ei puudutanud. Lubavad sätted olemas, kuid domineeris majanduslik mõõde. Rõhuasetus tagajärgede leevendamisel ja hüvitamisel. 1972-1986: Stockholmi konverents keskkonnakaitse põhimõtte määratlemine > Euroopaliidu keskkonnaprogramm 1973-1976: Ennetamine Keskkonnamõjude arvestamine Saastaja maksab põhimõte Piirideülese mõju rõhutamine Kordineerimine EMÜ leping: kaupade vaba liikumise tagamine; normide ühtlustamine pole eesmärgiks > erinevate keskkonnatingimuste arvestamine EL III keskkonnaprogramm 1983-1986: Keskkonnapoliitika integreerimine muudesse poliitikatesse. Õiguslik alus: EMÜ art 100 direktiivide andmine EMÜ art 235 lepingus katmata valdkondade reguleerimine Olulisemad direktiivid: Keskkonnamõjude hindamine
tasu, üleiirigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu PLANEERIMISSEADUSE EESMÄRK – tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavaid tingimusi säästva ja tasakaalustatud arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ja ehitamiseks planeeringute liigid: üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering planeering peab olema: demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne, orienteeritud pikaajalisusele MAAKONNAPLANEERINGU ÜLESANDED – maakonna ruumilise arengu põhimõtete määratlemine; asustuse arengu suunamine; detailplaneeringu koostamise kohustusega alad; loodusväärtuste säilimine ÜLDPLANEERINGU EESMÄRGID – valla/linna ruumilise arengu põhimõtete
Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad LK objektid 1. Kaitsealad - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Jagunevad: 1)rahvuspargid - kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi, tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu. 2)looduskaitsealad - kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks
Teemavaldkonnad (kliimamuutused, vesi, metsandus, jäätmed, GMO jm) Terviklikkus (looduses peab valitsema tasakaal) Põhiprintsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng et tulevastel põlvedel oleks samaväärne elu. Integreerimine - SMK Kahju vältimine kui on teada, et tegevused toovad kaasa kahju, teada kuidas kahju vältida, siis tuleb õigesti toimida. Ettevaatus risk olemas, tõenäosus väike. Saastaja maksab saastetasu. Keskkonna kaitstuse kõrge tase tagada ühtne keskkonnakvaliteet kõigile. Kaasamine passiivne ja aktiivne, Eestis enamasti passiivne, teavitatakse, et midagi toimub ja oleme kaasatud. Keskkonnahäiring- inimtekkeline negatiivne keskkonnamõju Keskkonnarisk- keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus Keskkonnaoht- keskkonnahäiringu tekkimise suur tõenäosus KESKKONNAALASED ÕIGUSED: puhas keskkond juurdepääsu infole jne
Teine e moodne keskkonnaõigus, alates Stockholmi konverentsist. Keskkond kui väärtus iseenesest. Regionaalne ja globaalne lähenemine. Keskkonnaprobleemid kui inimkonnale ühised, riikideülesed. Nt 1982 ÜRO mereõiguse konventsioon sätestab, et nn sügav merepõhi on inimkonna ühine pärand ja selle eest vastutab inimkond tervikuna. Põhiprintsiibid samad, mis üldtunnustatud keskkonnaõiguses: - säästev areng - saastaja maksab - saastuse vältimine - ettevaatus Sageli satuvad vastuollu varem vastu võetud, positivistlikud, ja uuemad konventsioonid. Varasemad toetuvad ühest küljest teaduslikele admetele, teisest küljest uskumustele nt looduse assimileerimisvõimesse. Veel printsiipe: - heanaaberliikkuse printsiip ÜRO Stockholmi keskkonnakonventsiooni 21 printsiip: Riikidel on vastavalt rahvusvahelise õiguse
haliselt koormavalt. Seega peab olema põhjemdatud ülekaaluka avaliku huviga. 8 7 Saastaja-maksab-põhimõte Materjal: Loeng, Õpik lk. 120 122, Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel) Põhimõtte sisu: kõik keskkonna saastamisest põhjustatud kulutused tuleb kanda saastajal endal. Saastusega seotud sotsiaalsete kulutuste hüvitamine saastaja poolt aitab saavutada toodete õige hinna ühiskonnale. Saastaja-maksab-põhimõte (polluter pays principle, PPP) on esmalt mainitud OECD 1972. aasta soovi- tuses. OECD seostas seda põhimõtet otseselt riikidevahelise ausa konkurentsi tagamisega. Kui ühes riigis peab tootja om akeskkonnakahjud hüvitama, teises aga mitte, on teises riigis kaudselt tegemist keelatud riigiabi/subsideerimisega.
kõigis eluvaldkondades. · Seaduste ja normidega arvestav · Põhimõte "saastaja maksab" · Põhimõte, et keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas-lokaliseerimine reostusallika juures · Partnerluse printsiip · Avatuse printsiip · Säästva arengu põhimõte Keskkonnakaitse põhiprintsiibid: · Ennetav tegevus, reostuse vältimine, ennetamine · " saastaja maksab printsiip" · Olelustsükli analüüs · Ressurssikasutuse vähendamine · Jäämete tekke vältimine, vähendamine,taaskasutamine · Keskkonnaohtlikest ainetest loobumine · BAT;BEP · Toodetest ja teenustest tuleneva keskkonnamõju vähendamine. Keskkonnamõju minimiseerimine toodete valmistamisel, nende kasutamisel ja kõrvaldamisel · Keskkonnajuhtimissüsteemi pidev täiustamine Ennetav printsiip ettevaatusprintsiip
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on ...2004.......a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kai
Keskkonnakaitse 1. aasta arvud 1935-esimene looduskaitseseadus 1971-lahemaa rahvuspark,esimene rahvuspark eestis 1910- Eesti esimene looduskaitse ala - vaikla linnukaitseala 1993- Asutati Soomaa ja Karularahvuspark, ning Vilsandi Kaitseala suurendati. 2004- matsalau rahvuspark 2. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad.. 1. Riigimetsa Majandamise Keskus 2.Kiirguskeskus 3.Keskkonnaamet 4.Riiklik Looduskaitseamet 5.Keskkonnainspektsioon 1. Loetle kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid. 4. Kas väide on õige. Paranda väär õigeks. 1.Kährikkoer on võõrliik (õige) 2
detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor _ Looduse usaldusmehed 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. _ 1947. aastal moodustati Ministrite Nõukogu määrusega 7 jahikeelupiirkonda (Vigala, Matsalu, Vilsandi, Kursi- Kärevere, Tudulinna, Kuressaare lahed, Voorema järved) _ 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on 2004.a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsate seisundite tagamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskk
Hetkel käib vaidlus selle üle, kas põlvkondadevahelises suhtes tuleb arvestada tulevaste põlvede õigusi või on tegemist meie kohustusega arvestades nende huviga? Tulevaste põlvkondade õigusega arvestamine on muutunud rahvusvaheliseks tavaõiguse normiks. Beckerman siiski ei nõustu sellega, kes leiab hoopis, et subjektidel, keda veel olemas ei ole, ei saa ka õigusi olla. See ei tähenda muidugi seda, et me ei peaks Maad edasi andma sellisena nagu meile see anti. 8. Saastaja maksab printsiip Saastaja maksab printsiip ei ole tegelikult vaid keskkonnakaitse põhimõte, vaid pärineb ka majandusteadusest. Majanduses on printsiibi tuum ressursside õige hinna saamiseks saastamisega seotud kulude „hõlmamine“ - nende integreerimine toodete ja teenuste lõpphinda nii, et tegelikuks vastutajaks jääb saastaja. Alles hiljem hakati printsiibist juhinduma keskkonnareostuse ohjamisel, kui riigid asusid nõudma saastajate osalust kulude kandmisel
Kuhu ehitada puhkeala või keemiatehas. Keskkonnaharidus- lisaks üldisele KK alase teadmise andmisele on firmadel kohustus anda tarbijale infot toote keskkonnaohtlikuse ja selle tootmise käigus tekitatud kk kahjude kohta. Keelud- kasutatakse siis kui mõni toode või tootmises kasutatav aine on tunnistatud eriti ohtlikuks. Trahvimist kasutatakse siis kui standarditest kini ei peeta või maksudest kõrvale hiilitakse. KKP meetmete rakendamisel lähtutakse: 1. Saastaja maksab printsiibist- kulud mis tehakse saastuse ennetamiseks, piiramiseks ja vähendamiseks maksab saastaja, kuid tegelikult teeb seda tarbija läbi suurema hinna. 2. Ettevaatlikuse printsiip- põhimõte mille kohaselt tuleb KK probleemidega seotud riski ennetada ka siis kui pole selge kas tegevusega kaasneb KK mõju ja milline on selle arvatav ulatus ja iseloom. Limits to Growth 1972 sõnum: kui meie planeedil ei hakata majandus- ja rahvastikukasvu
Ledu, Poola, Venemaa, Rootsi, Euroopa Komisjon. Eesti liitus 22.01.1992 Põhiprintsiibid ja kohustused: Võetakse tarvitusele kõik reostuse ennetamiseks ja vältimiseks tarvilikud meetmed, et saavutada Läänemere ökosüsteemi taastumine ja stabiilsus Võetakse tarvidusele kõik ennetavad meetmed Edendatakse parimat keskkonnapraktikat ja parimat võimalikku tehnoloogiat Rakendatakse saastaja maksab põhimõtet Kindlustatakse, et Läänemere seire ja reostuskoormuse määramine oleks vajalikul teadulikul tasemel Antakse oma parim, et käesoleva konventsiooni täitmine ei põhjustas reostust väljaspool Läänemere piirkonda 7. Jäätmemajandus- säästliku arengu oluline osa, et kasutada säästlikult ressursse ja võimalikult vähe saastada loodust, vältida jäätmeteket ning rakendada rohkem taaskasutust.
Keskkonnaõigus- seaduste kogum, mille eesmärg on kaitsta meie ümbritsevat keskkonda. I Keskkonnaõiguste tunnusjooned 1. Keskkonnaõiguse printsiibid 2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus PÕHIPRINTSIIBID: 1. Jätkusuutlik (säästev) areng 2. Integreerimine 3. Kahju vältimine 4. Ettevaatus 5. Saastaja maksab 6. Keskkonna kaitstuse kõrge tase II keskkonnaõiguse tunnusjoon on avalikkuse kaasamine- kaasatakse inimesi, et vähendada illegaalseid tegevusi, tehakse koosolekuid, toimitakse seaduste alusel. Hea on see, et selle abil on inimesed rohkem teavitatud. III keskkonnaõiguse tunnusjoon on rahvusvaheline roll, ehk mida rohkem on koostööpartnereid seda suurem on maailma mõjutus, teatud aja tagant on konverentsid: ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsid:
jäätmekorraldus, kemikaalikäitlemine ja -ohutus, Välisõhu reostuse piiramine. Aja jooksul on arusaam keskkonnaprobleemide põhjustest muutunud. Järjest enam on hakatud mõistma, et ei piisa ainult tagajärgedega võistlemisest, vaid on vaja sekkuda võimalikult varajases staadiumis. Ühtses euroopa aktis on sõnastatud selged printsiibid, mida euroopa Liidus järgitud juba mõnda aega. Need keskkonnaprintsiibid on: Ennetav ja probleemide vältimisele suunatud käitumine. Saastaja maksab printsiip, Põhimõte, et keskkonnaprobleemid tuleb lahendada võimalikult nende tekkekohtades. Subsidaarsuse põhimõte, mille kohaselt Euroopa Liit sekkub keskkonnapoliitikasse vaid juhul, kui liikmesriigid üksikuna ebaõnnestuvad probleemi lahendamisel. Ettevaatuspõhimõte, mille kohaselt tuleb tegevused, mille otsuses ja negatiivse mõju puudumises ei olda piisavalt kindlad, lükata edasi tulevikku, seni, kuni on ammendavalt vastuseid tegevuse ohutuse kohta.
· Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilimisele. · Eesti looduskaitse aluseks on Riigikogu poolt 2004. aastal vastu võetud ,,Looduskaitseseadus" Kaitsealade tüübid: 1. Rahvuspark- erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks. Näited: Lahemaa-, Karula-, Soomaa-, Vilsandi- ja Matsalu Rahvuspark 2. Looduskaitseala- looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime,- seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade säilimiseks, kaitseks ja uurimiseks.
1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros. 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala - Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega – “Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga. 1997 Riigikogus võeti vastu Eesti Keskkonnastrateegia mis määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid aastani 2010. 2004.aasta Võeti vastu “Looduskaitseseadus” 3
vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlaselt, kaduv loodusvara, liikide kadumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine; RIO leping- looduse mitmekesisuse kaitseks ja Eesti Riiklik Seireprogramm energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine, mulla ja vee hapestumine, tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht, tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused, linnade ja tööstuspiirkondade saastumine, teravnev põletuspuidu vajak arengumaades-
Kaks viimast on ökosüsteemi tüübid. Kui hoiame järved puhtad, saavutame floora ja fauna haruldaste liikide kaitse. Koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitseks, uurimiseks ja tutvumiseks kasutatakse kaitsealasid. Kaitsealad jagunevad: rahvuspark; looduskaitseala; maastikukaitseala; programmiala Kaitsealadel toimub kaitsekorra kehtestamine vööndite kaupa. Kaitseala territooriumi võib sõltuvalt tüübist jaotada nelja erinevasse vööndisse: loodusreservaat; sihtkaitsevöönd; piiranguvöönd; programmiala üldvöönd Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi uurimiseks. Eesti rahvuspargid: Lahemaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, matsalu Rahvuspark, Karula Rahvuspark ja Soomaa Rahvuspark Looduskaitseala on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitse ala. Looduslike