Rahandus ja pangandus, I kursus (1)

Raamatukogust: „Rahapangad ja finantsturud ” I ja II osa. (1996)
*Pariteet- raha nimiväärtus
*Ostujõud – raha siseväärtus

Rahandus ja pangandus

Raha, väärtpaberid, hoiused , laenud – finantsinstrument
Raha nimiväärtus – pariteet
Raha siseväärtus – ostujõud
Raha välisväärtus – kui odavalt või kallilt saab raha vahetada teise riigiga
Raha omadused: aktsepteeritavus
homogeensus e ühetaolisus
jaotatavus

Finantsturg
Rahaturg ja väärtpaberiturg
kaasaskantavus.
Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused
Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid
FV Riskid
+ –
Säästja Laenuvõtja
Reguleerimata turg Otsene finantseerimine Reguleeritud turg e börs
ehk vabaturg
Esmaturg Järelturg
Makserisk – kas suudetakse kokkulepitud tähtajaks raha tagasi maksta.
Tururisk – raha ostujõu ja vara turuväärtuse muutused.
Valuutarisk – nende nägemine ja pakkumine on erinev.
Likviidsusrisk –
Väärtpaberi müük nominaalhinnaga see tähendab, et järelturul toimub kauplemine varem välja lastud väärtpaberiga müük toimub turuhinnaga.
Tuletisväärtpaber – derivatiivid
Väärtpaberi liigid:

• Aktsiad – omaniku väärtpaber. Lihtaktsia annab juhtimises osalemise õiguse, eelisaktsia annab õiguse saada minimaalset dividendi tulu.
  
• Võlakirjad ja obligatsioonid – näitab teatuid kohustusi.
  
• Optsioon
  
• Forward – tulevikule suunatud tehing.
  
• Futuur – tulevikule suunatud tehing.
  
• Swap – vahetustehing.
  

Rahaasutuste eesmärgiks on olla majanduse vereringeks ja muuta raha kui finantsvara liikumine võimalikult turvaliseks ja efektiivseks. Finants vahetuse käigus luuakse majanduses uusi finantsvarasid ja –kohustusi. Toimub rahaasutuste pidev põimumine ja kapitalide vabaliikumise piiride kaotamine.
Äripank
Aktiva Passiva

Raha ja selle ekvivalendid 1. Omakapital 1/5

Finantsvara Laen 2. Võõrkapital 4/5

Põhivara
Hoiused
Rahaasutuse eripära on see, et sellega tegelemiseks on vaja tegevusluba. Sellega tegeleb Finantsinspektsioon. Saamiseks tuleb esitada äriplaan, tegevuskava, majandus-juriidiline haridus .
Äripank- rahalisi asju kaasav , paigutav ja laenutav äriühing. Annab omal vastutusel laenu ja osutab muid teenuseid. Kaasab vahendeid hoiustena. Põhiliseks tunnuseks on hoiused ja laenud. Pangateenused: laenuandja ja hoiustaja.
Laen on panga peamine vara, moodustab panga bilansist 50-70%.
Kindlustusfirma - loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest edasipidi hüvitab lepingutes määratletud kahjud ja tehakse lepingujärgsed väljamaksed.
Väärtpaberid ja kinnisvara on põhiline domineeriv raha paigutusviisi kindlustusfirmades.
Investeerimisfond – müüb investoritele oma osakuid suurendades investeerimistegevuse kaudu nende väärtust. Ühisteks investeeringuteks moodustatud spetsiaalne vara kogum. Riskide hajutamine ja tulu teenimine .

• Otsefinantseerimine – finantsturul, kellel on raha ülejääk ja teisel puudujääk.
  
• Kaudne finantseerimine – kellel on raha puudujääk
  
• Likviidsus – panga võime oma klientide õigustatud nõudmisi rahuldada
  

Rahaasutuste roll majanduses:

• Mitmesuguste riskide juhtimine ja nende hajutamine (kapitalisäilivuse, turu, likviidsusrisk)
  
• Info töötlemine ja majandusagentide informatsiooniga varustamine
  
• Intressimäärade kujundamine Intress – saadav tulu rahalises väljenduses
  
• Säästude ühendamine ja efektiivsemate rahapaigutusviiside pakkumine
  
• Varade tähtaegade konverteerimine ehk teisendamine , mis tähendab säästjate ja laenajate erinevate vajaduste kokkuviimist
  
• Üldiste tehingukulude vähendamine
  

Riskid tuleb:

identifitseerida ehk teadvustada

mõõta ja hinnata

juhtida ja maandada

kontrollida ehk pidevalt jälgida
Riskid jaotatakse geograafiliste piirkondade vastaspoole ning tegevusvaldkondade lõikes. Kasutatakse õiguste ja limiitide süsteemi. Riskide juhtimine on suunatud kahjude ennetamisele. Riski juhtimine on pankades rangelt tsentraliseeritud , ühtsed riskijuhtimise põhimõtted ja meetodid. Riski ja saadava tulu suhe peab olema võimalikult optimaalne.
Igal pangal on oma pangapoliitika , mis sisaldab panga pikaajalisi eesmärke, arenguteed ja nende saavutamise abinõusid ja vahendeid.
Tegevuse eesmärkidest lähtuvalt võib äripanku jagada 3gruppi:

Universaalpangad, mis teostavad kõiki lubatud panga tehinguid . Tehingute loetelu on välja toodud vastavas seaduses.

Regionaalpangad ( lokaal ), teenivad eelkõige konkreetse piirkonna/regiooni eesmärke ja vajadusi.

Eriotstarbelised pangad tegutsevad mingis konkreetses tegevusvaldkonnas. Nt hoiu-, laenu-, investeerimispangad.
Äripanga peamised funktsioonid:

• Hoiustamistehingud- arvelduskonto , deposiidid, võõrkapitali kaasamine.
  
• Laenutehingud- mis on kasumi teenimise allikas. Laenud, liisin ehk vara rentimine, faktoorik e. nõude õiguse omandamine.
  
• Garantiitehingud
  
• Arveldustehingud
  
• Investeeringud
  
• Rahavahetustehingud
  
• Nõustamistehingud- personaalpangandus
  
• Vahendustehingud- teiste rahaasutuste toodete müük.
  

Keskpank
Keskpank – riigi huvides tegutsev pank ja täidesaatva võimu juurde kuuluv institutsioon . Nimetatakse ka pankade pangaks. Kannab vastava riigi nime. ( Erandiks USA-föderaalreserv) Ei tegele klientide teenindamisega, ülesanneteks on:

• raha emiteerimine
  
• rahapoliitika teostamine
  
• panga ja raha süsteemi stabiilsuse tagamine
  
• maksesüsteemide arendamine
  
• majandusanalüüside ja -prognooside koostamine
  
• üldine pangandusstatistika
  
• rahvusvaheline koostöö teiste riikide Keskpankadega
  
• riigi maksebilansi koostamine
  

Maksebilanss – riigi majandussuhted teiste riikidega ( import , eksport )
Rootsi Keskpank 1696
Inglise Keskpank 1694
Soome Keskpank 1811
Föderaalreserv 1913
Eesti Keskpank 1919
Krediidiühistu, asutused võrreldes keskpangaga ja äripangaga
*väiksem kapital
*piiratud tehingute ring
*asutamiseks piisab 500 000.-
*põhilisel tegelevad laenu- ja hoiustamistehingutega.
Kindlustus
Ülesanne pakkuda leevendust ja kaitset varandusliku ja tervisliku seisukorra ning elustandardi muutumise vastu.
Riskid: vargus, häving, vastutus, vananemine , surm, õnnetus, haigus
Kindlustusasutus- riik
Kindlustusselts maksab hüvitist.
Kindlustusvõtja- eraisik , jur.isik
Kindlustusmakset ehk kindlustuspreemiat maksab
kindlustusvõtja
Kindlustusvormid

sundkindlustus- kindlustuse kohustus on sätestatud seadustega, kindlustusandja kohustused võtab endale riik.

• Ravikindlustus läbi haigekassa süsteemi
  
• Sots.kindlustus läbi riikliku pensioni, I sammas
  
• Töötukindlustus läbi töötukassa süsteemi
  
• Kutsehaiguse ja tööõnnetuse kindlustus
  

Kohustuslik kindlustus- sõlmimise kohustuse sätestab seadus, kuid teenust osutavad kindlustusseltsid.

• Liikluskindlustus
  
• Pensioni II sammas, neile kohustuslik, kes on sündinud alates 1.jan 1983 ja hiljem
  

Vabatahtlik kindlustus- tunnetatud vajadus, kohustus kindlustada pole sätestatud seaduses. Kindlustusasutused töötavad välja.

• Reisikindlustus
  
• Ettevõtte vara kindlustus
  
• Veosekindlustus
  

Kindlustusmakse peab katma riskid, kindlustusseltsi ülalpidamise, tooma nende kasumi, sisaldab ka kogumist.
Hävitamisvormid

• Rahaline- elukindlustus
  
• Remont e. taastamine – hooned, sõidukid
  
• Asendamine- sõidukid, olmetehnika, arvutid
  

Kindlustusvõtja ei pruugi olla alati kindlustatu. Nt lapsevanem kindlustab lapse, tööandja töötaja.
Kindlustusliigid: elu-, kahju-, edasikindlustus ja kindlustusvahendus.
Kindlustusseltsid

Elukindlustusselts- pikaajalisemad, kuni 30 aastaks

Kahjukindlustusselts- lühiajalisi lepinguid sõlmivad
Pool kindlustusmakseid makstakse hüvitistena välja,
Tooted

Elukindlustustooted- turvatunne tööandjale, perele, võlausaldajale ning muretum tulevik.

Kahjukindlustus- riskide maandamine, omandikaitse on esikohal inimtegevuse, õnnetusjuhtumi vastu.

Edasikindlustus- kindlustusseltside maandamine

Kindlustusvahendus nii kindlustusandja ja kindlustusvõtja huvides. Mõeldud konkureerivate kindlustustoodete ja –teenuste pakkujate võrreldavaks hindamiseks ja toodete müügiks. Kindlustusmaaklerid (kindlustusvõtja huvides tegutsevad OÜ-ga) ja agendid on vahendajad, kindlustusseltsi huvides.
Toodetes esineb veel
Koguriskikindlustus- kindlustab kõik riskid va mis on välistatud
Valikriskikindlustus- ühe või mitme erineva riski vastu.
Kindlustussumma suhtes on piirangud. Tuleb jälgida, et konkreetne toode või vara poleks alakindlustatud, sest siis ei hüvitata kogu kahju.
Kindlustuspoliis on kinnitus või tõend, tunnistus kindlustuslepingu sõlmimise olemasolu kohta. Ära märgitud riskikate ehk tingimused, summa, väärtus, kehtivustähtaeg.
Kindlustus ergutab äritegevust. Võimaldab kahjude kontrollimist.
2.näitajat, mille järgi hinnatakse kindlustuse rolli
* kindlustusmaksete suhe SKP-sse
* kindlustusetihedus ehk makse suurus ühe elaniku kohta.
Investeerimisfondid ja muud väärtpaberi vahendajad
Investeerimine - ärikapitali paigutamine kasumi eesmärgi saamisel
..spetsialiseerunud rahaasutused, mis on ellu kutsutud investeerimisalase tegevuse hõlbustamiseks.
Eesmärgiks tulu teenimine, võimaldab luua hajutatud investeerimisportfelli ja spetsialisti abiga ühiselt investeerida. See tähendab et osta väärtpabereid, paigutada raha muudesse finantsinstrumentidesse, rahaturufondidesse.
1997a võeti vastu esimene investeerimisseadus.
Parem riskide hajutamise võimalus on läbi investeerimisfondide.
Fondivalitsejal peab olema tegevusluba ja fondijuhid kes siis vastutavad omakorda fondi valitseja eest.
Tegevusloa taotlemisel nõutakse fondi valitsejalt asutamislepingut ja teatud kindlaks määratud miinimum summa ulatuses kapitali olemasolu 125 000 eurot ja pensionifondide puhul 730 000 eurot, vabatahtlike fondide ja kohustuslike fondide puhul 3 000 000 eurot.
Fondivalitsemine- fondi osakute või aktsiate väljalaske või tagasiostmise korraldamine, investeerimispoliitika kindlaks määramine, fondivara üle arvestuse pidamine, tulu arvestamine ja jaotamine, sisekontroll.
Fondi vara hoiab depositoorium ja selleks depositooriumiks on krediidiasutused või siis investeerimisühing ja nendega sõlmitakse vastav depooleping.
Fondiliigitus- strateegia ja investeerimiseesmärgi järgi liigitatakse
INVESTEERIMISEESMÄRGI JÄRGI:

Likviidsusfondid e rahaturufondid- investeeringud lühiajalised, paigutatakse võlakirjadesse. Raha saab kiiresti fondist kätte.

Indeksi- ja intressifondid paigutavad börsiindeksi koosseisu kuuluvatesse väärtpaberitesse. Pikemaajalised investeeringud.

Spetsialiseerunud fondid , panus tehakse ühele majandusharule või majanduspiirkonnale.

Universaalsed , klassikalised muudavad pidevalt oma positsioone.
STRATEEGIA JÄRGI:

Kasvustrateegia - aktsiafondid

Tasakaalustatud strateegiad- segafondid 50:50 võlakirjadesse, aktsiatesse

Konservatiivne- võlakirjafondid
Alaliigid- pensionifondid nii vabatahtlikud kui kohustuslikud.
Plaanimajanduslik pangandus
Turumajanduslik pangandus
Klient seotud kindla pangaga
Kliendil võimalus panka vabalt valida, olla mitme panga klient. Pangal võimalik klienti valida.
Pangal polnud vaja teenindustaseme ja panga tehnoloogia arendamisega vaeva näha. Riik tegelev
Konkurents pankade vahel, tegelevad arendamisega ise. Usaldusväärsus ja tehnoloogia määrab konkurentsi.
Välistatud nii ettevõtete kui pankade pankrotid.
Pankroti võimalus olemas.
Laenud ja hoiused vastavalt riigi plaanile, risk puudus. Riik määras kõik, intressid jne.
Vaja riske hinnata ja juhtida, neid maandada. Nõudmisest ja pakkumisest kujunevad intressimäärad.
Laenamine
Kaupade või raha võlgu andmist tähendab laenamine.
Infrastruktuuri olemasolu kõik võimalikud andmebaasid . Laenurisk on võimalus, et klient ei suuda oma lepingukohustusi täita või täidab neid osaliselt. See on seotud nii kliendi kui maa riskiga .
Kliendi risk on seotud nii tema tahtega.
Maa risk tuleneb asjaolust, et laenuvõtja on kindla riigi kodanik.
Intressirisk on risk, mis tuleneb asjaoludest, et krediteerimise intressimäärad ja finantseerimise (hoiused ja muud võõrvahendid) muutuvad asjas erinevalt.
Laenudele määratud intressid sõltuvad:

Pangafondide kulust ehk ressursist.

Laenuvõtjaga kaasnevast riskid.

Panga marginaalist

Konkurentide poolt pakutavatest intressimääradest.
Laenutegevuse 5 põhiprintsiipi:

Tähtajalisus ja tagastatavus

Tasulisus, väljendub intressides

Tagatus, koosneb 2st osapoolest- maksevõime ja tagatis .

Sihipärasus- konkreetsel otstarbel kasutada laenu.

Piiratus- piirangud laenu andmisel- 1) tulenevad seadusest. 2) tulenevad pangalaenu poliitikast
Laenu taotlemine

Laenuavaldus, igal pangal oma tüüpvormid lähtuvad tootest.

Finantsseisu maksevõimet ja sissetulekut tõendavad dokumendid .

Vara omandiõiguse dokumendid- vajalikud tagatisvara turuväärtuse hindamiseks, pandilepingu sõlmimiseks.

Laenu sihtotstarbelist kasutamist ja tagastamist toetavad dokumendid ja kalkulatsioonid (äriplaanid, finantsprognoosid jne)

Muud lisadokumendid, mis olenevad kliendist. Igal pangal oma laenupoliitika ja krediteerimiseeskiri.
Krediteerimise protsessid

Laenutaotluse esitamine, esmane vestlus kliendiga

Taotluse analüüs- krediidivõime kontroll

Krediidi võimalikkuse määratlemine

Laenulepingu ja teiste selle juurde kuuluvate lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine

Laenu väljaandmine

Välja antud laenu valdamine ehk jälgimine
Laenu tooted

krediit- ja järelmaksukaardid, mõeldud erineva maksevõimega klientidele, kus siis limiidi suurus sõltub sissetulekust ja lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ja kaardi väljastamisel.
-vaba tagasimaksega krediitkaardid
-püsimaksega krediitkaardid

arvelduskrediit ja käibekrediidid

Tarbimislaenud on eraisikutele, makstakse tagasi igakuuliste tagasimaksetena.

*Investeerimislaen- keskmise pikkusega või pikaajaline, mõeldud põbi- ja käibevarade soetamiseks.
*Projektilaen on laen raha voo alusel, eeldab 3 asja:

• Äriplaani olemasolu
  
• Oma finantsinvesteeringu olemasolu
  
• Kindlamaid tagatisi.
  

Investeerimislaenu puhul tähtaeg sõltub investeeringu kasumlikkusest. Kusjuures laenu tagastamise tähtaeg ei tohi ületada investeeritava objekti eluiga. Iga laen on unikaalne ja muud tingimused on kokkulepitavad.

Hüpoteeklaen- laen kinnisvara tagatisel, kus hüpoteegiga tagatakse nii laenu põhiosa kui intresside tagasiostmine.
Lähtutakse:

• Tagasimaksete ja sissetuleku suhtarvust
  
• Laenusumma ja tagatise väärtuse suhtest.
  

Laenu tagasimaksmisel kasutatakse:

• Annulteekgraafikut
  

A= laen x intressimäär
1-( 1 ) n
1+ intressimäär

• Lineaarset graafikut , kus põhiosa tagasimaksed on võrdsed ja intressi makstakse tegelikult jäägilt.
  
• Fikseeritud graafikut- nagu lepingus kokku lepitud
  

Liising- rendisuhe, kasutusrent, kapitalirent

Faktooring- pank omandab nõudeõiguse
Liigid:

• Regressiõigus- kui maksed ei laeku, õigus tagasi osta
  
• Regressi õiguseta
  

Pangagarantii, pank ei väljasta kliendile raha vaid tagab kolmandale osapoolele kliendikohustuse täitmise juhuks kui klient seda teha ei suuda.
Tagatised:
Tagatise eesmärk makse garanteerimine.
Kindlam tagatis pangale on käendus, sest vastutus on solidaarne. Sissenõude võib pöörata käendaja vastu.
MES- maaelu edendamise sihtasutus .
Kinnispant ehk hüpoteek. Kinnispandi leping on notariaalne ja registreeritakse kinnisturaamatusse. Seda ihaldab pank kõige enam.
Ideaalne tagatis panga jaoks on kindlaks määratava ja stabiilse väärtusega, kergesti müüdav, kontrollitav, suurema väärtusega kui laenusumma ja lisakohustused. Kinnispant annab pangale eelisnõude eelise.
Väärtpaberipandi pandileping on osapoolte vaheline, keeld pannakse väärtpaberiregistris.
Kommertspandileping on summaline. Seatakse ettevõtte vallasvarale
10