tööde teostajast. Perspektiivne finantsinfo on tavaliselt ettevõtte juhtide analüütline abivahend jooksva ja perspektiivse juhtimise korraldamiseks, kuid samas võib see olla oluliseks infoks kolmandatele isikutele ning seetõttu peaks ta olema võimalikult usaldusväärne. Perspektiivse info ettevalmistamise ees vastutab ettevõtte juhtkond. Audiitorilt võidakse paluda selliste info hinnangut. Erinevalt minevikulisest infost on perspektiivset finantsinfot oluliselt raskem hinnata ja hinnangule kõrget usaldusväärsust kinnitada. Reaalseks eesmärgiks, mille audiitor võib püstitada on tutuvuda selle info ettevalmistusprotsessiga ja hinnata selle kvaliteeti ja anda hinnang ka sellele, kas tema arvates lähtub perspektiivne finantsinfo realistlikest eeldustest, kas andmeid on töödeldud nendest eeldustest lähtuvalt ja korrektselt. Audiitor peaks vältima arvamust selle kohta, kas perspektiivsed tulemused saavutatakse või mitte.
varaobjektina. See on ressurss, mida tulevikus saan kasutada. Kui olen kalkulaatori edasi müünud, siis võin selle kalkulaatori ostmisel makstud raha kuluna kajastada ning saadud tulu tuluna kajastada. Kõiki kulusid ei saa tuludele vastandada juhul, kui nad pole vastandatavad. TTÜs koolituskulud saab vastandada tuludele. Raamatupidamine on valdkond, mis on tugiteenus, kust saadakse finantsinfot. Otseselt raamatupidamise tööga tulu ei teeni (ttü teenib koolituse eest tulu). Raamatupidamine on vajalik ka siis kui tulu ei teenita(ettevõte on pankrotis), kuid raamatupidamisarvestus peab olema korras kuni firma likvideerimiseni. Avalikustamise printsiip – kogu informatsioon, mis võiks mõjutada infotarbijat, tuleb avalikustada. Olulisuse printsiip – ebaolulisi/väheolulisi arvestusobjekte võib arvestada
Rahandusminister võib nõuda täiendinfot. Audiitorkogu ei pea esitama infot, mis sisaldab kutsesaladusi ning selle otsustab juhatus. Kui audiitorkogu otsus on vastuolus seadusega, peab rahandusminister pöörduma halduskohtusse. Hinnang perspektiivsele finantsinfole Tugineb erinevatele oletustele tulevikusündmuste kohta. Info on subjektiivne ja sõltub sellest, kes prognoosi koostab. Perspektiivse finantsinformatsiooni eest vastutab ettevõtte juhtkond. 1. Perspektiivset finantsinfot ettevalmistanud ettevõtte oskused ja võimed 2. Kas ettevõtte minevikuinfo lubab loogiliselt ennustada prognoositavat infot, mida juhtkond pakub 3. Kas nii lähteinfo kui perpektiivne info tuginevad seadustele ja põhimõtetele 4. Kas varasemate perioodide finantsaruanded ja raamatupidamine on auditeeritud 5. Milliseid statistilisi, matemaatilisi või arvutipõhiseid meetode kasutati info töötlemisel 6
Enam kasutusel olevate ja levinumate põhisüsteemide hulka kuuluvad itaalia, saksa, prantsuse- inglise ja ameerika süsteemid. 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve Omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandustegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus maksta oma kohustisi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus hõlmab ettevõtte majandussündmuste andmete identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist eesmärgiga võimaldada infotarbijatel langetada juhtimisotsuseid. Infot toodab majandus-arvestus tarbijatele kahel eesmärgil: · otsuste tegemiseks ettevõttes kui ka · aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. 4
töötlemine ja järelduste tegemine on olnud korrektsed ja tulemused loogiliselt tuletatud. Igal juhul ei tohi audiitor anda kinnitavat hinnangut, et prognoositavad tulemused saavutatakse või mitte. Kui audiitor hindab ettevõtet millega tal on pikaajaline seos, siis ilmselt on hinnangu usaldusväärsus kõrge. Kui audiitor hindab talle vähetuntud ettevõtet peaks ta suurema põhjalikkusega tutvuma kogu perspektiivse finantsinfo koostamise protsessiga. 1. Perspektiivset finantsinfot ette valmistanud ettevõtte oskused ja võimed 2. Kas ettevõtte minevikuline info lubab loogigiselt ennustada prognoositavat infot mida juhtkond pakub 3. Kas info nii lähte kui perspektiivne tuginevad seaduste põhimõtetele 4. Kas varasemate perioodide finantsaruanded ja rp on auditeeritud 5. Milliseid statistilisi matemaatilisi või arvutipõhiseid tehnikais kasutati info töötlemisel 6. Analüüsida kuidas on realiseerunud varasemad juhtkonna prognoosid
töötlemine ja järelduste tegemine on olnud korrektsed ja tulemused loogiliselt tuletatud. Igal juhul ei tohi audiitor anda kinnitavat hinnangut, et prognoositavad tulemused saavutatakse või mitte. Kui audiitor hindab ettevõtet millega tal on pikaajaline seos, siis ilmselt on hinnangu usaldusväärsus kõrge. Kui audiitor hindab talle vähetuntud ettevõtet peaks ta suurema põhjalikkusega tutvuma kogu perspektiivse finantsinfo koostamise protsessiga. 1. Perspektiivset finantsinfot ette valmistanud ettevõtte oskused ja võimed 2. Kas ettevõtte minevikuline info lubab loogigiselt ennustada prognoositavat infot mida juhtkond pakub 3. Kas info nii lähte kui perspektiivne tuginevad seaduste põhimõtetele 4. Kas varasemate perioodide finantsaruanded ja rp on auditeeritud 5. Milliseid statistilisi matemaatilisi või arvutipõhiseid tehnikais kasutati info töötlemisel 6. Analüüsida kuidas on realiseerunud varasemad juhtkonna prognoosid
töötlemine ja järelduste tegemine on olnud korrektsed ja tulemused loogiliselt tuletatud. Igal juhul ei tohi audiitor anda kinnitavat hinnangut, et prognoositavad tulemused saavutatakse või mitte. Kui audiitor hindab ettevõtet millega tal on pikaajaline seos, siis ilmselt on hinnangu usaldusväärsus kõrge. Kui audiitor hindab talle vähetuntud ettevõtet peaks ta suurema põhjalikkusega tutvuma kogu perspektiivse finantsinfo koostamise protsessiga. 1. Perspektiivset finantsinfot ette valmistanud ettevõtte oskused ja võimed 2. Kas ettevõtte minevikuline info lubab loogigiselt ennustada prognoositavat infot mida juhtkond pakub 3. Kas info nii lähte kui perspektiivne tuginevad seaduste põhimõtetele 4. Kas varasemate perioodide finantsaruanded ja rp on auditeeritud 5. Milliseid statistilisi matemaatilisi või arvutipõhiseid tehnikais kasutati info töötlemisel 6. Analüüsida kuidas on realiseerunud varasemad juhtkonna prognoosid
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks
Intressitulude kadu; 6)valuutarisk. S.W.I.F.T.- bilansid, kasumiaruanne, riskid ja ohud, kõik andmed emisiooni kohta. ·dokumendimaksed- akreditiiv ja inkasso. maksealgataja Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunication. Pangaosa emisoonis: 1)pank vahendab VP-te müümist ilma ·tsekiarveldused ·giroarveldused Vahetati pankadevahelist finantsinfot. info kõigile arusaadav ja jaotusriski võtmata. Müügiagent; 2)pank võtab enda peale kogu em. salastatud. SWIFT on kasumit mitteteeniv org., ei ole huvitatud korraldamise, k.a em.prospekti välja-töötamise. Em.märkimine- teenus-tasust
..................................................................................................................... 62 2 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE 1.1 Majandusarvestuse olemus Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandustegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Infot toodab majandusarvestus tarbijatele kahel eesmärgil: a) otsuste tegemiseks ettevõttes või b) aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele.
ostupakkumist võetakse tõsisemalt. 8. Nimetage vähemalt 3 põhjust, miks ettevõte võiks kaaluda börsile minekust loobumist. Börsile mineku negatiivsed küljed: ● Suurem avalikkuse tähelepanu ettevõtte tegevusel. ● Kohustus pidada kinni börsi reglemendiga seatud nõuetest: ○ Siseteabe hoidmine, käsitlemine. ○ Piirangud siseteabe omanike (peamiselt ettevõtte juhtkond ning finantsinfot käsitlevad töötajad) tehingutele ettevõtte aktsiatega. ○ Vahearuannete koostamise ja avaldamise kohustus. ○ Aktsia hinda olulisel määral mõjutava info avaldamise kohustus börsi infosüsteemi kaudu enne muude kanalite kaudu sama info edastamist. ● Täiendavad tasud, seoses aktsiate noteerimisega börsil. ● Suuremad kulud üldkoosolekute pidamiseks
müügivõimalused. · Tehnoloogilised ressursid: ettevõttes kasutatava tehnoloogia ja töötajate oskuste tase. Hinnata tuleb uuenduste vajadust. 19 Majandusarvestuse alused 1. Majandusarvestuse olemus, liigid Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandustegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks
annaabi.ee 
