summa) · püsikorraldus kindlaks määratud maksepäeval kantakse kindel summa inimese kontolt automaatselt saaja kontole · otsekorraldus arve koopia saadetakse panka, kus kindlaks määratud kuupäeval kannab pank summa arve esitajale Hoiused · nõudehoius e arvelduskonto raha koheselt kasutatav · tähtajaline e deposiithoius raha mitte kasutamise eest kokkulepitud perioodi jooksul saadakse intressi · säästuhoius klient kannab raha pidevalt juurde, teenib intressi · kombineeritud hoius tähtajalise ja säästuhoiuse kombinatsioon · fondisäästmine regulaarne säästude paigutamine investeerimisfondidesse (kiirem teenimine) · investeerimishoius tähtajaline hoius, hoiuse turvalisus on liidetud võimalusega teenida aktsiaturgudel Laenud laene liigitatakse nt: tähtaja järgi (lühi- ja pikaajalised), tagatise olemasolu järgi, väljaandmise viisi
neid rahuldada. Tarbija sissetuleku allikad: töö, turu investeeringud(dividend, intress, rent), muud tulud(loteriivõit, pärandus), osadel valitsuse ümberjaotatud maksed (toetused). Brutopalk väljateenitud palk Tarbija kui säästja Säästukoha valikul tuleb arvestada tulusust(intressimäär) , ohutust ja likviidsust(kui kergesti sääste saab rahaks muuta). Säästukohad-pank(nõudlushoius e arveldus, tähtajaline hoius, kogumishoius e säästuhoius); väärtpaber(aktsiad-annab õiguse saada osa ettevõtte tulevastest tuludest, võlakirjad, investeerimisfond); pensionikindlustus; kogumiskindlustus; kinnisvara; väärismetallid; kunstiteosed. Hoiusetagamise seadus Liitintress põhisummalt võetakse intress Lihtintress põhisummalt kui ka intressilt Likviitsus on sularahalisus Tarbija ja krediit Krediit tarbijale müümine laenuga Järelmaks, krediitkaardid, laen(nt õppelaen), kapitaliliising, kasutamis liising.
Pank Panka mõistetakse kui rahaasutust, mis võib võtta vastu nõudehoiuseid ja anda oma arvelt kommertslaene. Rahavahendusasutused - Hoiu- ja laenuseltsid - Säästuühistud - Krediidiühingud Pangateenused · Hoiustamisteenused - nõudehoius ehk arvelduskonto - tähtajaline ehk deposiithoius - säästuhoius · Laenuteenused - Tarbimislaen - Hüpoteeklaen - Arvelduslaen - Sündikaatlaen · Maksete teostamine Muud pangateenused Usaldusleping Valuutavahetus Krediitkaart Kindlustus Akreditiivid Investeeringud
Mida tähendab kommerts? ................................................................................................................. 1. Hoiustamisteenus: 1.1.nõudehoius ehk arvelduskonto;............................................................................................... 1.2.tähtajaline ehk deposiithoius;.................................................................................................. 1.3.säästuhoius............................................................................................................................... 2. Laenuteenused: 2.1.tarbimislaen;............................................................................................................................ 2.2.hüpoteeklaen;........................................................................................................................... 2.3.arvelduslaen.................................
teenuste ostmiseks ei kulutada • Küsimus, mis kujul on inimestel säästud ja missugused säästud on kõige mõttekamad/kasulikumad? Tarbijad ja säästjad Likviidsu Tulusu Kuluku Keeruku s s Risk s s Sularaha 5 0 2 4 0 Krüptoraha 5 5 5 1 5 Arvelduskonto 5 1 1 1 0 Säästuhoius 4 2 1 0 1 Tähtajaline hoius 3 2 1 0 1 Investeerimishoi us 3 2 2 1 1 Võlakirjad 4 4 4 1 4 Aktsiad 4 5 5 1 5 Tuletisväärtpaber id 4 4 5 1 2 Kinnisvara 1 5 3 4 3
· Kaks tuluallikat on tulu tööst ja tulu oma rikkusest. · Rikkus on kogu sinu varandus, pangaarved, säästud jne kokku. · Säästmine oleneb: tuludest, ootustest, intressimääraest, maksuseadustest. · Eelarve koostamisel: finantseesmärkide püstitamine, tulude hindamine, väljaminekute planeerimine. · Tulumäär protsent aastasest hoiustatud summast · Likviidsus säästude kergus muutuda rahaks · Arvelduskonto, säästuhoius, tähtajaline hoius, võlakirjad, kinnisvara investeering · Aktsia väärtpaber, mis näitab omanikule tema õigusi ettevõttes · Intressimäär näitab mitu protsenti tuleb mingi aja jooksul maksta raha kasutamise eest · Dividend ettevõte maksab aktsionärile kasumist · Laen võimalik kasutada raha, mida sul endal pole. · Eluasemelaen, atoliising, õppelaen, järelmaks, krediitkaart.
Arukas oleks siiski ka headel aegadel mõelda, kuidas pere heaolu ei väheneks, kui olud halvenevad või vastupidi kuidas head rahalist olukorda kõige mõistlikumalt ära kasutada. Näiteks varuda raha laste hariduse jaoks, vahetada eluaset, käia unistuste reisil, toetada oma vanemaid nende vanaduspõlves või oma pensioniajaks valmistuda. INVESTEERIMINE Võimalused säästude paigutamiseks, investeerimiseks: 1. Hoiused: · Tähtajaline hoius · Kogumis-, kasvu- või säästuhoius · Kasutushoius · Investeerimishoius (segu tähtajalisest hoiusest ja investeerimistootest) 2. Aktsiad tähistavad omandit ettevõttes, aktsiaseltsis · Nimiväärtus · Turuväärtus · Avalik aktsiaemissioon (IPO) · Eesti väärtpaberite keskregister 3. Võlakirjad fikseeritud tuluga väärtpaberid 4. Tuletisväärtpaberid hind sõltub teise instrumendi hinna liikumisest; riskantsemad
Ego. Liising. Arvelduslaen. Sularahaga ja sularahata arvdeldamine. Nõudmiseni hoius ettenähtud arveldamiseks III isikutega. Hoiustatud vahendeid võib valbalt kasutada ja käsutada. Tähtajatu, võimalik on hoiuse negatiivne jääk. On võimalik teha pidevalt juurdemakseid. Tähtajaline hoius ettenähtud raha hoiustamiseks, ei ole ettenähtud arveldamiseks III isikutega, on fikseeritud lepinugs hoiustatav summa, panks maksab intressi, kui raha võetakse varem välja intressi ei maksta. Säästuhoius ettenähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks, hoiustamise tähtaeg võib olla kliendi poolt määratud. Võidakse kehtestada minimaalne hoiustatav summa. Lepingu tingimuste rikkumisel kehtestatakse sanktsioonid. 1 Arvelduslaen - laen, mille abil toimub laenusaaja rahavoogude stabiliseerimine viivituste puhul arvete laekumisel, käibevara soetamisel ja ettenägematute kulutuste katmisel. 4.Väärtpaberid. Väärtpaberite liigitus
Pangateenused 1. Arveldused 2. Hoiused 3. Laenud 4. Muud teenused Arveldused: · Sularahata arveldused ehk kontooperatsioonid- konventeerimine, kus vahetatatakse üks valuuta teiseks. Otsekorraldus ja püsikorraldus, sularahaga tehingud, kupiirivahetus, raha välja võtmine, sularaha lisamine arvele Hoiused: · Nõudmiseni hoius ehk tavapärane arvelduskonto. Sinna pakutakse juurde teenuseid. On meeletult madal intress · Säästuhoius- eesmärk on raha koguda. Raha võib alati sisse maksta, teatud tingimustel välja võtta. Intress on kõrgem kui nõudmiseni hoiusel. · Tähtajaline intress- konktreetse summa, konktreetne tähtaeg, konkreetne intress. · Eespool mainitud hoiuste intressid on tulumaksuvabad. · Investeerimishoius- garanteeritud on ainult hoiusesse paigutatud raha, intress ei ole garanteeritud, hoiu tähtaeg on tavaliselt minimaalselt üks aasta. Teenitult intressilt
teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. Pank Panka mõistetakse kui rahaasutust, mis võib võtta vastu nõudehoiuseid ja anda oma arvelt kommertslaene. Panga tegutsemise põhieesmärk on kasumi saamine Pangateenused · Hoiustamisteenused nõudehoius ehk arvelduskonto tähtajaline ehk deposiithoius säästuhoius · Laenuteenused Tarbimislaen Hüpoteeklaen Arvelduslaen Sündikaatlaen Maksete teostamine Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada.
- maksuseadused. Säästmis- ja investeerimisvõimaluste puhul tuleb hinnata: - tulumäära kui suurt tulu on lootust saada - riski kui kindel on raha säilimine ja/või tulu saamine - likviidsust kui kiirelt kättesaadav on raha - kulukust kui suured on investeeringu tegemise ja hoidmise kulud - keerukust kui palju teadmisi nõuab mõistlike otsuste tegemine. Levinumad säästmise/investeerimise võimalused: - arvelduskonto - säästuhoius - tähtajaline hoius - võlakirjad - aktsiad - tuletisväärtpaberid - kinnisvara - kunstiteosed jms - väärismetallid - investeerimisfondid Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku ehk aktsionäri õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakiri ostetakse lunastustähtajal tagasi.
ulatus Stockmanni kaubamajast Narva maanteele välja. Kui inimene pole kunagi raha säästnud - elanud palgapäevast palgapäevani, aga on huvi säästmise vastu, siis arvan, et kõige parem on alustada kahest tegevusest. Esiteks raha kogumist ootamatute kulutuste katteks, näiteks koondamine või kulutused tervishoiule. See raha hulk peaks olema vähemalt nii suur, et kataks ühe kuu kulutused. Selleks võiks olla säästuhoius, kust saab raha välja võtta ja juurde panna nii, et intressisummat ei kaotaks. Teiseks raha kogumist pensionisammastesse. Nii on tagatud ka vajalik raha pensionärina. Kindlasti üks põhireegel ütleb, kulutada tuleb vähem, kui teenitakse. Ja tulude hulka, millest vähem tuleb üritada kulutada, ei loeta mitte kõik tulud, vaid ainult regulaarsed sissetulekud. Hoolimata sellest, et ei ole võimalik elada üle oma võimete, on inimesi, kes seda proovivad.
ülekandmiseks hoiustaja või muu isik on oma arvel andnud vastava maksekäsundi, kuid mida krediidiasutus ei ole hoiuste peatamise päeva seisuga täitnud. Ühishoius käesoleva seaduse tähenduses on hoius, mis kuulub ühiselt kahele või enamale isikule. (Tagatisfondi seadus) Enamlevinud hoiuste liigid: - Raha arvelduskontol - Nõudmiseni hoius - Tähtajaline hoius - Üleöödeposiit - Kasutushoius - Kasvuhoius - Kogumishoius - Lastehoius - Säästuhoius - Investeerimishoius (Tagatisfond) Hoiusele paigutatud raha säilib üldjuhul saja protsendi ulatuses ning teenib intressi. Tulu sõltub hoiustatud summa suurusest, hoiustamise ajast, valuutast ning intressimäärast. Suurimaks riskiks hoiuse korral on panga pankrot. Sellisel juhul kehtib hoiuste tagamise skeem. (Tarbijaveeb Minuraha) 3 2. HOIUSTE TAGAMINE JA TAGATISFOND
Tegelikkuses see nii ei 1 esine ja tegelik rahakordaja on väiksem. Valem: m = , r- kohustusliku reservi määr, m - rahakordaja r 12. raha pakkumise kolm mõõtu M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) 13. kullastandardi alamliigid algselt kehtis mündistandard, millelt hiljem mindi üle kangistandardile, millega piirati rahamärkide vahetamist. Eesti Vabariigis enne 1940
rahakordaja. 12. Raha pakkumise kolm mõõtu. Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) 13. Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3)Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 14. Bretton Woods'i süsteem- 1930
Põhivarad - on panga tegevuses hädavajalikud. Laenud - mood panga varade suurima ja tulusama osa. 19 Samas on laenud ka panga varade hulgas suhteliselt riskantsemad ja ka likviidsusprobleemidega. Muud varad viitlaekumised, dividendinõuded VÕÕRKAPITAL 1. Nõudehoius jooksev hoius, arvelduskonto on kõige levinum pangahoiuse vorm. 2. Tähtajaline hoius klient paigutab raha tähtajaks 3. Säästuhoius tähtajalise hoiuse alaliik 4. Laenud teistelt pankadelt või keskpangalt võetud laenud 5. Muud kohustused nt võlad töövõtjatele OMAKAPITAL · aktsiakapital 78 233 000,00 miinimumnõue (5 mln eurot) · reservfondid - moodustatakse kasumist võimalike laenukahjumite katteks. · aazio (üle või alakurss) Panga bilansi erinevus tavaliste äriühingute bilansist: · varud puuduvad
- pensionifondide juhtimine - muude fondide juhtimine/haldamine - väärtpaberitesse investeerimine läbi panga - nõustamine 24.Selgitada erinevate hoiuste liigitust ja nende olemust? Nõudmiseni hoiused: - on ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega - on tähtajatu - hoiustatud vahendid võib vabalt kasutada ja käsutada - võimalik on hoiuse negatiivne jääk, st arvelduslaen - võib teha pidevaid juurdemakseid Säästuhoius: - on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks - ei ole ette nähtud arveldamiseks kolmandate isikutega - hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mõne erisündmusega - arve avamiseks on vajalik panga poolt fikseeritud kindla minimaalse rahasumma hoiustamist - hoiustatud summat võib suurendada täiendavate sissemaksetega - lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid Tähtajaline hoius:
vahetada, rahaasendajaks ehk näivrahaks. Rahavahendusasutused - - Hoiu- ja laenuseltsid - - Säästuühistud - - Krediidiühingud Pangateenused Hoiustamisteenused - - nõudehoius ehk arvelduskonto - - tähtajaline ehk deposiithoius - - säästuhoius Laenuteenused - - Tarbimislaen - - Hüpoteeklaen - - Arvelduslaen - - Sündikaatlaen Maksete teostamine Muud pangateenused Usaldusleping Valuutavahetus Krediitkaart
8. Rahapakkumise tegurid??? Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) · 9. Euroala kriisi tekkepõhjused 10. ESM olemus ja toimimise põhimõte Kullastandardi olemus Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist)
8. Rahapakkumise tegurid??? Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) · 9. Euroala kriisi tekkepõhjused 10. ESM olemus ja toimimise põhimõte Kullastandardi olemus Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist)
· Pangatehingute sooritamine · Eesti maksebilansi koostamine Lisaks on panga ülesanne pakkuda klientidele erinevaid pangateenuseid: Pangateenused Valuutavahetus · Hoiustamisteenused Krediitkaart - nõudehoius ehk arvelduskonto Kindlustus - tähtajaline ehk deposiithoius Akreditiivid - säästuhoius Investeeringud · Laenuteenused Konsulteerimine - Tarbimislaen Kindel hoiukoht - Hüpoteeklaen - Arvelduslaen - Sündikaatlaen · Maksete teostamine Muud pangateenused Usaldusleping 18. Raha loomine Raha pakkumist mõõtes leiti, et sularaha on vaid väike osa kogu ringluses olevast rahast. Suurem osa raha asub mitmesugustel pangaarvetel
· Järelevalve teostamine kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle · Pangatehingute sooritamine · Eesti maksebilansi koostamine Lisaks on panga ülesanne pakkuda klientidele erinevaid pangateenuseid: Pangateenused Muud pangateenused · Hoiustamisteenused Usaldusleping - nõudehoius ehk arvelduskonto Valuutavahetus - tähtajaline ehk deposiithoius Krediitkaart - säästuhoius Kindlustus · Laenuteenused Akreditiivid - Tarbimislaen Investeeringud - Hüpoteeklaen Konsulteerimine - Arvelduslaen Kindel hoiukoht - Sündikaatlaen · Maksete teostamine 18. Raha loomine Raha pakkumist mõõtes leiti, et sularaha on vaid väike osa kogu ringluses olevast rahast.
usaldatav. Tähtajaline hoius leping sõlmitakse kindla tähtaja peale, intress on kõrgem kui kui jooksval hoiusel. Kliendi jaoks on see võimalus paigutada vahendeid intressi teenima, mida hetkel vaja ei lähe. Kuna risk on väike, siis intress on ka madalam kui muid instrumente kasutades. Panga jaoks on väga oluline kapitali kaasamise allikas. Pangad saavad seda raha kasutada, sest reeglina hoius kestab niikaua, nagu lepingus kirjas. Säästuhoius Sissemakseid saab teha erinevate osade kaupa. Saab koguda pikema aja vältel. Lõpetamine on sarnane tähtalisele hoiusele. Kliendi jaoks on hea, sest saab koguda mmaksete kaupa, intress on samas päris hea. Panga jaoks on vahepealne variant. Pank ei tea alati sissemakseid, kui pole stabiilset sissemaksete graafikut. 8.Väärtpaberiturg. Väärtpaberite liigitus. Kauplemine väärtpaberitega. Börs. Väärtpaberi turg o Esmaturg aktsiate või väärtpaberite esmaemissioonid
siiski väga usaldatav. · Tähtajaline hoius - leping sõlmitakse kindla tähtaja peale, intress on kõrgem kui jooksval hoiusel. Kliendi jaoks on see võimalus paigutada vahendeid intresse teenima, mida hetkel vaja ei lähe. Kuna risk on väike, siis on intress ka madalam kui muid instrumente kasutades. Panga jaoks on väga oluline kapitali kaasamise allikas. Pangad saavad seda raha kasutada, sest reeglina hoius kestab nii kaua nagu lepingus kirjas. · Säästuhoius - sissemakseid saab teha erinevate osade kaupa. Saab koguda pikema aja vältel. Lõpetamine on sarnane tähtajalisele hoiusele. Kliendi jaoks on hea, sest saab koguda maksete kaupa, intress on samas päris hea. Panga jaoks on vahepealne variant. Pank ei tea alati sissemakseid, kui pole stabiilset sissemaksete graafikut. 15. Hoiusekindlustus Hoiusekindlustus - kindlustussüsteem, mis tagab hoiustajate enamikule nende vara säilimise ka panga pankroti korral
Kohalikele teiselt kontolt; 4)laeku. Teistelt maj. subjektidelt; säilitatavus; 7)tagatise väärtus peab olema suurem laenu omvalitsustele annavad pangad laenu otse. 5)pangalaen; 6)intressitulu; 7)tulu väärtpaberi summast 1,5*. Panditud vara müügiõigus tekib pandi- Annuiteet on püsiva suuruste maksete lõplik jada: tehingutest. Säästuhoius (Saving Deposit)- raha pidajal, siis kui laenuvõtja ei täida oma kohustust või PV=C/(1+i) +C/(1+i) 2 +C/(1+i) 3 +..+C/(1+i) t =C/(1+i)t paigutamise võimalus, kus klient teeb sissemakse ja rikub laenulepingut. Perpeuiteet- püsiva suuruse maksete lõputu jada: aegamööda juurdemakseid. Tavaliselt tähtajaga, ei saa Käenduse ja garantiiga tagatud laenud Käendus- füüs
Pank Panka mõistetakse kui rahaasutust, mis võib võtta vastu nõudehoiuseid ja anda oma arvelt kommertslaene. Rahavahendusasutused - Hoiu- ja laenuseltsid - Säästuühistud - Krediidiühingud Pangateenused · Hoiustamisteenused - nõudehoius ehk arvelduskonto - tähtajaline ehk deposiithoius - säästuhoius · Laenuteenused - Tarbimislaen - Hüpoteeklaen - Arvelduslaen - Sündikaatlaen · Maksete teostamine Muud pangateenused Usaldusleping Valuutavahetus Krediitkaart Kindlustus Akreditiivid Investeeringud
deposiite, küll tohivad aga teha võlakirjaemisioone. Selle ressursi arvel saab pank laenata (luues sedasi raha). Hoiused moodustavad Eesti kommertspankade bilansimahust 60%. Hoiuseda jagunevad: ¤ nõudmiseni hoius (Eestis 60% hoiustest) -kõige likviidsem, mõeldud arveldusteks võib olla ka välisvaluutas Tähtajalised hoiused (40% hoiustest Eestis, majanduse arenguga ja säästude tekkimisega seoses on nende osakaal kõikidest hoiustest suurenenud): ¤ säästuhoius- sobib pikemaajaliseks raha kogumiseks ja säilitamiseks (6-24 kuud)- hoiustaja teeb igakuiseid sissemakseid (annuiteetsissemakseid) ja saab siis teatud kindla summa tähtpäeval. Kui ennetähtaegselt lõpetada siis intresse vahel ei maksta. ¤ tähtajaline hoius- sobib pikemaajalisteks vabade rahasummade hoiustamiseks. Suurematele summadele ja pikemaajalistele makstakse tavaliselt suuremat intressi. Intress sõltub ka vastavalt hoiustatavast valuutast.
ARVELDUSED MUUD TEENUSED HOIUSTAMINE Nõudmiseni hoius: kontol oleva summa piires ülekanded, sularaha väljavõtmine. 21 Tähtajaline hoius: pikemaajaliseks rahasummade hoiustamiseks, kehtestatud summa miinimumpiir, täiendavaid sissemakseid teha ei saa. Intress kõrgem, sõltub tähtajast, ennetähtaegse lõpet. korral kõrgemat intressi ei maksta. Tähtajaline säästuhoius: pikemaajaliseks raha hoiustamiseks ja kogumiseks, tähtaeg 6-24 kuud, saab teha täiendavaid sissemakseid, kehtestatud miinimumpiir, ennetähtaegsel lõpetamisel kõrgemat intressi ei maksta. Kasutushoius: pank kannab igakuiselt hoiustaja või tema poolt näidatud isiku kontole hoiuse ja sellelt teenitud intressid kokkulepitud ulatuses, tähtaeg 6-24 kuud. Sobib rahakasutuse reguleerimiseks. Muud sihtotstarbelised hoiused: puhkehoius, pulmahoius, elamuehitushoius jne. ahvatlevad
olla kliendi maksejõuetus vms. Krediidiriski realiseerumisel võib halvimal juhul pank minna ka pankrotti. Likviidsusrisk tähendab, et pangal võivad tekkida raskused oma kohustuste täitmisega, varade müügiga ja rahastamisallikate kaasamisega. 53. Nimetage erinevaid hoiuse liike ja kui suured on nende keskmised intressimäärad Eestis. Peamised üldtuntud hoiuseliigid on järgmised: · üleöödeposiit; · nõudmiseni hoius (arvelduskonto); · säästuhoius; · tähtajaline hoius. Nende keskmised intressimäärad??? 54. Kuidas on hoiused tagatud Eestis? Kommertspankade klientide hoiused tagab Tagatisfond. Tagatisfond on seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mis moodustati 2002. aasta 1. juulil. Tagatisfondi eesmärk on tagada krediidi- ja investeerimisasutuse klientide ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike paigutatud vahendite kaitse, suurendades
Kui pankade tekkimise algaastatel tuli hoiustajal maksta hoiustamise eest peale, siis nüüd saadakse selle eest väikest tasu. Väikese intressi tõttu on hoiused ka üsna kindlad investeeringud15 ja tavaliselt ei tule nendelt saadavalt kasumilt maksta tulumaksu. Eri aegadel ja riikides on pangad välja arendanud mitmesuguseid hoiuseliike. Peamised üldtuntud hoiuseliigid on järgmised: · üleöödeposiit; · nõudmiseni hoius (arvelduskonto); · säästuhoius; · tähtajaline hoius. Üleöödeposiit on kõige lühema võimaliku tähtajaga hoius. See on mõeldud panga suurklientidele rahakonto juhtimise instrumendiks. Intressimäär on seotud pankadevahelise rahaturu intressimääraga. Nõudmiseni hoiust (arvelduskonto) iseloomustavad järgmised tegurid: · vajalik igapäevasteks arveldusteks; · hoiuse jääki võib vabalt kasutada ja sellele juurdemakseid teha; · on tähtajatu; · võimalik on hoiuse negatiivne jääk (arvelduslaen).
2. Sularahamäära cr (sularaha ja deposiitraha suhte) kasvades suureneb ka raha tegelik multiplikaator VALE 3. Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui vahetus vahendi funktsiooni VALE 4. Kui rahapakkumine kasvab 12%, ringluskiirus alaneb 4% ning hinnatase kasvab 5%, siis reaalse SKP muutus peab olema 3% 5. Jäejestage järgnevaid aktivad likviidsuse järgi: 1. Sularaha inimese käes, 2. nõudehoius pangas(jooksev arve), 3. säästuhoius, 4. tähtajaline pangahoius, 5. ettevõte aktsiad 6. Kui raha tuluringluskiirus suureneb siis parameeter k ...... kui inmesed soovivad enda käes hoida ..... raha. Kahaneb; vähem 7. Kui reaalne intressimäär ning reaalne rahvatulu on konstantsed, siis vastavalt kvantitatiivsele rahateooriale ning Fisheri efektile, toob rahapakkumise kasv 1% endaga kaasa: inflatsioonimäära kasvu 1% ja nominaalse intressimäära kasvu 1% 8
annaabi.ee 
