SK(public relations)- rakenduslik sots teadus, o- sotsioloogia haru, milles panus ka süsteemiteooria, organisats Cutlip- Sk sots funkts on täidetud, kui ignorantsus, sundimine ja järelandmatus on asendatud teadmiste, teooria, kommu, psühholoogia, sotspsü, mänguteooria jt valdkonnad. kompromissi ja kohandumisega. Sk peab reag ühiskonna vajadustele.
............3 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed................................................................................4 1.2 Geograafiline asend...........................................................................5 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine 2.1 Arengutaseme näitajad......................................................................7 3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad...........8 4.Rahvastik..............................................................................................9 4.1 Rahvaarvu muutumine..................................................................10-11 4.2 Rahvastiku paiknemine....................................................................12 4.3 Rahvastiku soolis ja vanuseline koosseis ja rahvastikupüramiidid 13-14 4.4 Linnastumine......................................................................
ÜLDANDMED Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) (Prantsusmaa, 2009), (Sandall, Marlborough, 1999:243) GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub E...
Allikas jagun formaalseteks ja materiaalseteks. I täh vormi, milles esinevaid norme tuleb lugeda õigusnormideks, sest need omandavad õigusjõu tänu avaldamisele teat vormis. II on allikas, milles õigusnorm tegelikult väljendub. Kehtivuse alusel: Üldised allikad: tavad ja õiguse üldpm-d, mis seovad valdavat enamust rv õ-se subjektidest; universaalsed allikad seovad kõiki subjekte. Partikulaarsed a: rv-sed lepingud ja rv-ste organisats otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku; alaliigiks regionaalsed allikad (elemendid on piirat teat geograafilise ala või konkreetsete riikidega). Tähtsuse alusel: Põhiallikad: tavad ja lepingud. Lisaa: õ-se üldpm-d, rv organisats otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. Rv-sed tavad Objektviine element (usus): riikide kestev, ühetaoline ja järjepidev ning üldine käitumine.
Rahvusvahelised organisatsioonid 12. klass ÜÕ ÜRO NATO OSCE OECD ORGANISATS Ühinenud Põhja-Atlandi Euroopa IOONI NIMI Rahvaste Lepingu Julgeoleku- ja Majanduskoostöö ja Organisatsioon Organisatsioon Koostööorga- Arengu Organisatsioon nisatsioon MILLAL 26. juuni 1945 4. aprill 1949 1975 1961 LOODUD EESMÄRGID 1
etteota tüusis J.Nehrus- >muutis india parlam,vab. Ajas Nõukogude Liidust sõltumatut poliitikat.Nehrust sai Kolmanda Maailma riike ühendava mitteühenemisliikumise üks liidreid. Idablokk,maailmasüst.-Idablokk on maailmasüsteem.NSVL,pool,jugosl,rume,saksaDV,tsehho,ung, bulg,albaa,hiin,p-vietn,p- korea,mong,allusid moskva diktaadile va jug,iseloomulikud jooned:võim riigis kommun partei käes,Kodanikel puudusid dem vab,partei kontrollis riigi tegevust ning ühiskondl, organisats,kultuurielu.Julgeolekuorganeil oli tohutu võim,majandus riigistatud.sõjaväestatud oli suurem kui maailmas keskmiselt, suured kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase madal.
● Peakorter: Pariis ● Liikmestatuse kriteeriumiks: Avatud turumajandus ● Tihe koostöö liikmesriikide vahel ● Tegeleb mitteliikmesriikide arenguküsimuste ja nõustamisega. OECD-sse kuulumise tähtsus Eestile ● Majandusanalüüsi tähtsus ● Info vahetamise paik ekspertidele ● Suunanäitajaks ● Statistilise info allikas ● Oluliste riikide liitumisprotsesside mõjutamine. Kasutatud materjal ● http://vm.ee/et/rahvusvahelised-organisats ioonid-0 ● http://www.kaitseministeerium.ee/et/rahvu svahelised-operatsioonid ● http://en.wikipedia.org/wiki/Schengen_Ag reement ● http://en.wikipedia.org/wiki/Organisati on_for_Economic_Co-operation_and_Develo pment ● http://en.wikipedia.org/wiki/NATO ● http://en.wikipedia.org/wiki/United_Nations ● http://en.wikipedia.org/wiki/World_Trade_
2)läbipaistev, kodanikku kaasev 3)õiguspärane(võimulolijatel rahvaga samad väärtused) Kulud sots.pol'ile pole koorem vaid investeering. Probleemid: alkoholism,narko,kuritegevus,vaesus.. Demograafiline jätkusuutlikus arenenud riikides probleemiks rahvastikutaaste prob. Lisaks rahvaarvule tähtis rahvastiku kvaliteet haridustase, tervis, töö poten., kaasatus. Ühiskonna mõiste 1)avalik sektor(riigi ja omavalitusasut.) 2)erasektor(eraettevõtted) 3)MT sektor(organisats.) Sektorite eraldatus ja läbipõimumine: Erasektor Avalik sektor 1)Tulundussektor: 1)eraettevõtted 1)riigiettevõtted 2)MT sektor: 2)kodaniku org. 2)riiklikud avalikõiguslikud mupo asutused/ametid Avalik sektor: 1)Kuuluvad org./instit. tegelevad avalikkuse huvides. 2)Raha tegevuseks eelarvest. 3)Laiem mõiste kui riik. Avalik haldus: 1)haldusjuhtimine pol
Marshalli plaan-töötati välja 1948-49,s.o. Trumani doktriini praktiline elluviimine.Selle peale lõi NSVL omapoolse maj. abil organisatsiooni ehk VMN-1949 (st.Vastastikuse Majandusabi Nõukogu,kuhu kuulusid enamik sots.riike,seega Poola,Ungari,Rumeenia,Tsehhosl.,Saksa DV..) NATO-1949 loodi USA initsiatiiv NATO e sõjaline organisatsioon NSV- Liidu vastu,sest Stalin oli teatanud tuumapommi olemasolust.VLO-1955 loodi sots.riikide poolt oma sõjaline organisatsioon (Varssavi Lepingu Organisats).Põhjuseks oli eelkõige Saksa LV vastuvõtt NATO-sse. Berliini blokaad-1948-1949-kestis 324 päeva.Lääneriigid püüdsid läbi viia raha reformi oma tsoonides.NSVL püüdis oma võimu kehtestada ka L-Berliinis,L-Berl. blokeeriti kogu transpordist,elektrist.Ainsaks toidualli- kaks jäi lennuliin (USA).Tulemus:L-Berl. jäi omaette üksuseks,ei olnud ühenduses SLV-ga.NSVL ei saanud mõjuvõimu juurde.Räägiti uuesti MS-st,mis suudeti ära hoida.Korea sõda-osalevad:P-Korea,L-Korea,
Asutav Kogu töötas välja ja võttis vastu esimese Maaseaduse. Selle seaduse tulemusel tekkis tugev Eesti küla. 1920 võeti vastu EV esimene põhiseadus. 1921 võeti EV Rahvaste Liitu. 6.FAKTOLOOGIA Eestimaa Rahvuskubermang selline rahvuspiire järgiv haldusüksus ilma Narva ja Setumaata. Maapäev parlamendilaadne rahvaesindus, seadusandlik organ. Päästekomitee erakorraliste volitustega komitee, mille ül oli tagada EV väljakuulutamine. Omakaitse -rahva vabatahtlik relvast organisats. Asutav Kogu Eesti rahva esindusorgan, mis pidi kindlaks määrama Eesti riikliku staatuse. Demokraatia poliitiline korraldus, mille puhul riigi juhtimine põhineb enamuse võimul vähemuse üle. K.Päts pea- ja sõjaminister. J.Laidoner EV armee ülemjuhataja. J.Pitka admiral. E.Põter sisekaitse ülem. J.Soots staabiülem. EDE Eesti Demokraatlik Erakond. EML Eesti Maarahva Liit. ETE Eesti Töö Erakond. ESDÜ Eesti Sotsiaal Dem Ühendus
riigivalitsemises. Nüüdisüh. Demokraatia vaatleb KÜ-d:*poliitilises tähenduses, st tõeline dem.vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevuseleteisi mooduseid rahva kaasamiseks riigi valitsemisel.*kui majanduslikku mõõdet-sel puhul kasutatakse terminit mittetulundussektor v. Kolmas sektor-see näitab paremini, et KÜ asub avaliku sektori ja teise sektori vahel. Kodanikuühendusi on 3: MTÜ-d, seltsingud, Sihtasutused.Kod.organisats.mõjutavad poliitilisi otsuseid, lahendavad sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, pakuvad teenuseid ja töökohti. KÜ aluseks on kodanikualgatus, tegevuson vabatahtlik ja oma algatusel, selle kaudu in.teostavad end ja sisutavad vaba aega. Organisats. Ei tohi kasumit teenida. Kolmas sektor on oluline tööandja paljudes maades, nt. SB,Sm,Usa.Eestis on hõivatud 4-5% tööjõust. Kuna kolmas sektor on seotud kõigi töösfääridega, siis KÜ väljajätmisel riik ei toimiks enam
-ist välja) sellekohase resolutsioonile, ja väita, et niisugune tegu õigustab ta võetud meetmeid Saksamaa kaitsevõime tugevdamiseks Prantsusmaa piiril. 07.03.1936 andis H. seoses eelnevaga käsu hõivata Reinimaa. H. kindralid suhtusid Reinimaa avantüüri kartlikult, kuid ei hakanud vastu vaidlema. Sõjaväge oli säästetud Gleichschaltung´ist, mille käigus kõik sakslaste elutahud võeti natside kontrolli alla. Armeed Gleich.-iga ähvardanud organisats., nimelt SA kõik juhid tapeti jõhkralt juunis 1934. Uutest sõjatehastest tuli nüüd pidevalt tanke ja lennukeid: küllalt, et varustada 6 tankdeviisi(nende arv tõusis peagi 10-ni) ja Luftwaffe 2000 lahingulennukitega. Ametialaselt suurendas H. taasrelvastamisprogr. oluliselt iga üksiku ohvitseri karjäärivaateid: kui 1933a. oli oobesti keskmine vanus 57a., siis 1937a. oli see vähenenud 39a.-ni, kusjuures paljud
168687 Liivimaa kuberner,168716Liivim kindralkuberner, 169095 TÜ kantsler. Reformis haldust,surus maha balti aadli vastupanu mõisate reduktsioonile. J.R.Patkul-Liivim aadliopositsiooni juht, haritud maanõunik,Karl XI reduktsiooni põhilisi vastaseid J.Jhering-Piiskop,tegi suure töö luteri kiriku organis-sel ülesehitamisel,töötas välja kirikukaristuste süstm, I eesti k.aabits J.Fischer-Liivim superintendent,edendas k.haridust,andis välja rahvakirjandust ning kindlustas kiriku organisats J.Hornung-1893. ilmus tema ladinak-ne eesti keelne grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära Johann Wilhelm Krause-Toomemäele ja selle jalamile püstitatud ülikoone hoonete projekteerija,hiljem ülikooli prf, arhitekt. Johann Christoph Petri- rahvasõbralik haritlane, kritiseeris pärisorjust oma raamatus "Eestimaa ja eestlased"(1802). Janis Cimze-Juhtis Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminari. J.V
e. NATO. Selle põhimõte: kui ühte selle osalistest rünnatakse, asuvad teised ta kaitseks välja. VLO- e. Varssavi Lepingu Organisatsioon. Kui 1955 a. sai NATO liikmeks ka Saksamaa, sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades VLO. Liikmed olid: 1) Albaania (lõpetas organisatsiooni toetamise 1962 a. ideoloogiliste erimeelsuste tõttu, ametlikult lahkus 1968); 2)Bulgaaria, 3) NSVL, 4) Poola, 5) Rumeenia, 6) Saksa DV, 7) Tsehhoslovakkia, 8) Ungari. Kui läänes asutatud organisats. olid iseseisvate riikide vabatahtlikud ühendused, VMN(Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) ja VLO kuj. endast vaid NSVL-i diktaadi elluviimise vahendeid. 6. Võidurelvastuse algus Külma sõja oluliseks jooneks kuj. võidurelvastumine. Külma sõja algul kulus NSVL-le ülekaal tavarelvastuses ( tankid, kahurid, lennukin jms.), kuid USA-l oli tollase maailma kõige võimsam relv- tuumapomm. Nõukogude luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi puudutavad andmed ning 1949 a
Volikogu – esinduskogu, mis valit valla või linna hääleõiguslike elanike poolt KOVVS järg Valitsus – volikogu poolt mood täitevorgan. Haldusorgan on avaliku võimu kandja üksus, mis täidab avaliku võimu kandja nimel kindlaid ül- d. Täidab avalikku haldust haldusekandjast väljapoole. HMS § lg 1 järgi on organid KOV üksus kui tervik, valitsuse komisjonid, erinevad struktüksused, konkr ametnik. Ametiasutus: mitmetähenduslik Organisats mõttes võib lugeda valla ja linna kui mitteriikliku haldusekandja täidesaatev organ (valla- ja linnavalitsus). Funkts mõttes saab kvalifits nii volikogu kui valitsust, sest nad on pädevad avaliku võimu teostamisel täitma haldusf-ni. Teenistusõiguslikus tähenduses, ATS-s, st esiplaanil ei ole ametiasutuse paigutumine PS-likus riigiorganisatsioonis ega haldusorganisatsioonilises mõttes, vaid see, millise avaliku võimu
Liidri mõju grupile on suur. Rollid jaotatud ühtlaselt või ebaühtlaselt. Viimasel juhul võib tekkida rahulolematus. Mõned liikmed võivad hakata võtma enesele suunatud rolle. Pööravad tähelepanu oma vajadustele ja hakkavad vastu töötama. Juhi rollid 1) suhtlemisega seotud rollid 2) informatsiooniga seotud rollid 3) otsustamisega seotud rollid 8 1. organisats. 2. eesmärk 3. väliskk. 4. sisekeskk. analüüs ja analüüs ja missioon hindamine hindamine 8. strateegia 7. strateegia 6. strateegia 5. strateegil.
kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormidega seotud juhtumite kohta; konfinõuded ei oleks takistuseks, mis ei võimaldaks neil vajalikel tingimustel teavitada pädevaid b. toetama käesoleva konvents kohaldamisalasse kuuluvate vv vormide uurimusi, et selgitada välja vv organisats või asutusi, kui neil on piisavalt alust uskuda, et on toime pandud tõsine vvakt ning et võib algpõhjused ja tagajärjed, vägivalla juhtumid ning süüdimõistmiste osakaal, samuti konvents eeldada uute tõsiste vvaktide toimepanekut. elluviimiseks rakendatavate meetmete tõhusus. V peatükk - Materiaalõigus 29 Tsiviilhagid ja õiguskaitsevahendid
ning funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Org. käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Kolm allsüsteemi: - Inimesed – sotsiaalne allsüsteem. Inimesed moodustavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi, mis koosneb üksikisikutest või rühmadest. - Struktuur – juhtiv allsüsteem. Struktuur määrab ära organisats. Formaalsed suhted inimeste või rühmade vahel, et inimeste tegevust organisatsioonis muuta efektiivsemaks ning paremini lahendada probleeme või vastu võtta otsuseid. - Tehnoloogia – tehniline allsüsteem. Tehnoloogia on inimeste tegutsemisele kaasaaitav materiaalne ja tehniline vahend, et muuta töötingimusi paremaks. Kõik need 3 allsüsteemi mõjutavad vastastikku üksteist, lisaks mõjutab neid ka väliskeskkond. 3. Organisatsioon ja keskkond
Lahendus: edukas on selle osakonna liinijuht, kellel on head suhted staabijuhtidega ja funktsionaalse osakonna juhtidega (mitteformaalsed suhted). ORGANISATSIOONI TÜÜBID 4 3 2 1 Orgaanilised Mehaanilised 1) Mehhaaniline bürokraatia 5) Maatriks organisatsioon/projekti organisats. 2) Professionaalne bürokraatia 6) Konglomeraat organisatsioon 3) Allasutuste organisatsioon 7) Komitee/komisjon organisatsioon 4) Adhokraatia 1) Mehhaaniline bürokraatia, tekkis ideest luua maksimaalselt hästi toimiv organisatsioon (Weber ja Taylor käsitlevad seda). Mehhaaniline bürokraatia püüab luua organisatsiooni, kus oleks: · väga selge hierarhia, rangel subordinatsiooni põhimõttel.
seeriti see Eeti Ajakirjanikkude Liiduks, mille Keskliitu. See näitas, et põhikirjas fikseeriti elukutselise ajakirjaniku, kutsealaseid küsimusi hakati kaastöölise ja väljaandja erinevused. Uus staadium lahendama ametiühingus. tööjaotuse arengus: toimetustöö oli selgelt eraldunud trükkimisest, kirjastamisest ja administreerimisest. EAL tahtis korraldada ajak ametisse itseneerimist. 1935 hakati koostama ajakseadut. Ajak organisats pidas väga oluliseks ajak haridust ja kutseoskusi. EAL korraldas kursusi.EAL püüdis arandada ajak töötingimusi.
saatjale). Ohud : kaks erinevat inimest oma arvamuste, huvide ja emotsioonidega. Suhtelmise käigus võivad eriarvamused võimenduda,,kui info ei sobi inimese väärtushinnangute ja eelneva ifoga võib tekkida ebakõla mis põhjustab sisepinet ja ärevustunnet. Kahepoolsel suhtlemisel: tee enesele selgeks mida ja milleks soovid edastada,täpsusta mõte ja viimistle sõnastus, kanna hoolt et teine pool kuulaks su ära ja jälgi reageerimist, hinda vastukaja. Organisats. Ei saa eksisteerida ilma suhtlemiseta. Suheldes annavad juhid korraldusi ja on kursis tehtuga. Alluvad saavad juhiseid ja on kursis teiste töödega. Suhtlemise läbi saavad erinevad osakonnad teha koostööd. Efektiivne suhtlemine soodustab töötulemuslikkuse tõusu ja suurendab töörahulolu. Alati on parem avatud suhtlemine- mida rohkem teavad töötajad org.probleemidest ja juhtkonna taotlustest, seda enam püüavad nad olla kasulikud. Suhtlemisbarjäärid
sekkub riik. 4. E. Durkheimi sotsiologism, sotsiaalsed faktid, religioonist - sotsioloogia peab uurima sotsiaalset, teatud kvaliteediga reaalsust. Sotsfaktid on väljaspool indiviidi, mida võib vaadelda kui füüsilisi asju. Religioon on ta arvates ürgseim kõikidest sotsnähtustest. 5. M. Weber: bürokraatia, ratsionaalsus, mõistmine, ideaalne tüüp - ük muutub järjest bürokraatlikumaks/ratsionaalsemaks, rats organisats on ük möödapääsmatu saatus. Rajas mõistva sotsioloogia, tegevuses alati mõte. Ideaalne tüüp tõstab esile analüüsitava sots reaalsuse tüüpilised küljed, olles mõtteline konstruktsioon. 6. Argimõtlemise olemuslikud tunnused - mitteusaldatavad, selektiivsed vaatlused, liialdatud üldistamine, põhjendamata otsused, pinnapealsed järeldused, olulise/ebaolulise eraldamatus. 7
Jae- ja hulgimaksed- jaotatakse üksikmakse suuruse ja vastavate kommerts ja/või finan. dokumendi vastu; 2)tagasikutsutav A.- või finantsasutuses. Allüksused: 1)Kantselei- allüksus, mis fikseerib maksete hulga järgi. Jaotus on tinglik. Jaemaksed. ·suht. väiksed ostjapank võib A.-i tühistada enne dokumentide kättesaamist; organisats. seisundi. Kantselei tegevus: ·sissetulev ja väljaminev post summad ·suur tehingute arv. Nende teenindamiseks peavad pangad 3)tagasikutsumata A.- A.-i ei saa tühistada, 4)kinnitamata A.- ilma ·haldusdokumentatsiooni adminis-teerimine ·trüki-, tõlke- ja teise panga makse-garantiita A; 5)kinnitatud a.- eksportija panga rajama ulatusliku jaekaubanduse võrgu
Eesti on sõlminud kahepoolsed koostööleppedkeskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga.Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses oluliserahvusvahelise organisatsiooni liige: Nimetame siin eelkõige Maailma Looduskaitse Liitu(IUCN). Ühinenud Rahvaste Organisatsioon,Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega.Tähtis osa on loomaaedadel ja botaanikaaedadel,muuseumidel, õppe- ja teadusasutustel, seltsidel ja ühingutel. Eesti valitsusvälised organisats.: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Loodusuurijate Selts. Rahvusvahelises koostöös on oluline osa Tallinna Loomaaial ning Tallinna ja Tartu botaanikaaedadel ka Tallinna Loodusmuuseumil ning Tartu Ülikooli Geoloogia- ja Zooloogiamuuseumil. Tähtis koht väljapoole riigipiire suunatud looduskaitsetegevuses on rahvusvahelistel looduskaitselepetel ehk konventsioonidel, millega kaasnevad kindlad kohustused. Eesti on ühinenud kokku üle 200 konventsiooniga, neist
annaabi.ee 
