RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused (0)

Majandus - Rahanduse alused

1 Hindamata

Aine „Rahanduse alused“ teemad ja nendes käsitletud põhiküsimused
Teema 1 Finantskeskkond

Rahanduse mõiste ja põhiosad.

Rahandus ehk finantsteadus on rahandust käsitlev teadusharu .
Rahandus on finantsmajandus.
Rahandus on finantsasjandus – rahaliste suhete süsteem.

Rahanduse põhiosad:

Riigi rahandus
Kohalike omavalitsuste rahandus
Ettevõtete rahandus
Ettevõtjalik rahandus
Majapidamiste rahandus

Ettevõtte rahanduse valdkonnad. Finantsjuhtimise põhieesmärgid ja valdkonnad.
Ettevõtte rahanduse valdkonnad:

Finantsjuhtimise põhieesmärgid:

Pikaajalises perspektiivis – ettevõtte väärtuse maksimeerimine omanike jaoks. // ettevõtte lihtaktsia hinna maksimeerimine
Lühiajalises perspektiivis – kasumi maksimeerimine

Finantsjuhtimise valdkonnad:

Finantsjuhtimise üldosa – finantsarvutused, finantsinstrumendid, risk ja selle hindamine
Üldine finantsanalüüs ja planeerimine
Varade juhtimine
Finantsallikate juhtimine
Kapitali struktuur ja dividendipoliitika
Finantsinvesteeringute juhtimine
Finantsjuhtimise erivaldkonnad

Finantsturu olemus ja struktuur (finantsturgude liigid).
Mõiste:

Finantsturg on turg , millel raha liigub neilt , kellel tekib vabaraha ülejääk , neile, kellel tekib raha puudujääk
Finantsturg on turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega

Struktuur:
Liigid (1) – Eesmärgi ja finantsinstrumendi tähtaja järgi:

Kapitaliturg :
- Aktsiaturg
- Tuletisinstrumentide turg
- Laenukapitaliturg
  - Võlainstrumentide turg
  - Pikaajaliste pangalaenude turg
Rahaturg:
- Pankadevaheline laenuturg
- Lühiajaline väärtpaberiturg
- Valuutaturg

Liigid (2) – Kaubeldava finantsinstrumendi liigi järgi:

Väärtpaberiturg
Valuutaturg ( FOREX )
Toormeturg sh kullaturg

Liigid (3):

Asukoha järgi
Maailma juhtivate finantskeskuste konkurentsivõime järgi

Liigid (4) – Väärtpaberituru liigitus:

Väärtpaberi liigi järgi
- Aktsiturg
- Võlainstrumentide turg
- Tuletisväärtpaberite turg
Finantsvara loomise hetke järgi
- Esmaturg
- Järelturg
  - Reguleeritud turg
  - Reguleerimata turg

Finantsvara tarnimise tähtaja järgi
- Hetketehingute turg
- Tulevikutehingute turg
  - Forwardturg
  - Futuuriturg
  - Optsiooniturg
  - Swapiturg

Finantsinstrumendi mõiste ja liigid.
Mõiste:
On leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument.
Liigid:

Finantsvara põhiliigid :
- Raha
- Lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha vm finantsvarasid (nt antud laenud, ostetud võlakirja
- Lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel
- Teise ettevõtte omakapitali instrument (nt investeering teiste ettevõtte aktsiatesse)

Finantskohustus:
- Tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid
- Vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid
Omakapitaliinstrument
- Leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt aktsia või aktsiaoptsioon)
Tuletisinstrument – on finantsinstrument,
- Mille väärtus sõltub muutustest turuintressimääras, väärtpaberi hinnas, valuutakursis, hinnaindeksis või muus sarnases alusmuutujas ja
- Mille algne soetusmaksumus on null või väga väike võrreldes teiste lepingutüüpidega, mis reageerivad samas suunas ka ulatuses turusituatsiooni muutustele, ning
- Mille arveldamine toimub tulevikus.
- Peamisteks tuletusinstrumentideks on forward , futuur, swap ja optsioon.

Finantsvahendajate liigid ja funktsioonid.
Liigid:

Emiteerivad finantsvahendajad ( pangad , hoiuasutused, hoiupangad)
Lepingulised finantsvahendajad (kindlustusseltsid)
Investeerivad finantsvahendajad(Investeerimispangad ja asutused)
Mitte-emiteerivad finantsvahendajad (maaklerid, maaklerifirmad)

Funktsioonid:

Mikrotasandil
- Tähtaegade ja rahasummade sobitamine
- Vaba raha liikumise kiirendamine
- Info- ja tehingukulude vähendamine
- Riskide vähendamine
Makrotasandil
- Uute deposiitide loomine

Finantsturu reguleerimise põhjused ja vormid. Riikliku finantsjärelevalve asutused.
Põhjused:

Asümmeetriline informatsioon
Vale valiku ja moraaliriski oht
Finantstehingute efektiivsuse langus
Investorite lahkumine turult

Vormid:

Riigipoolne reguleerimine
Isereguleerimine

Järelvalve asutused:

Eestis – Eesti Finantsinspektsioon
Euroopa Liidus:
- Pangandusjärelvalve asutus EBA
- Kindlustus - ja tööandjapensionide järelvalve asutus EIOPA
- Väärtpaberituru Järelvalve asutus ESMA
- Pankade ühtne järelvalve
- Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ESRB

Hoiustajate ja investorite kaitse Eesti Tagatisfondi poolt.
Eesti Tagatisfond alustas tegevust 2002.a.
Eesmärk – tagada kaitse

Pankade hoiustajatele
Investeerimisasutuste klientidele
Kohustuslike pensionifondide osakuomanikele
Kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud kindlustusvõtjale.

Maailma finantsturgude üldised arengutendentsid.
Arengutendentsid:

Turumahtude, turuosaliste ja tehingute arvu ning kaasa haaratud regioonide kiire kasv
Finantsturgude globaliseerumine rahvusvahelise integreerumise alusel (EL rahaturg jne)
Dereguleerimine ehk liberaalne finantspoliitika seadusandlikul tasandil
Institutsionaliseeruminr ehk institutsionaalsete investorite domineerimine
Desintermedistsioon ehk finantsvahenduse „välja pesemine“
Väärtpaberistumine
Finantsinnovatsioonide jm arvu kiire kasv
Infotehnoloogia uuenduste ja telekommunikatsioonisüsteemide laialdane kasutamine.

Teema 2 Raha ajaväärtus

Raha ajaväärtuse kontseptsiooni sisu ja rakendamise valdkonnad.
Raha ajaväärtuse kontseptsiooni alus – igasugune rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus.
Põhjused:

Inflatsioon
Täna investeeritud raha toob homme tulu.

Rakendamine:

Laenude tagasimaksete graafikute koostamine
Väärtpaberite väärtuse leidmine
Kapitali eelarvestamine
Investeerimisprojektide võrdlemine jne.

Intresside tüübid ning arvutamise metoodikad, sh-s erinevused liht- ja liitintressi ning nominaalse , reaalse ja efektiivse intressimäära vahel.
Lihtintress – on intress , mis arvutatakse põhi- ehk algsummalt.
Liitintress – on intress, mis arvutatakse põhi- ehk algsummalt ja sellele lisandunud eelmise perioodi intressilt ehk intressi kapitaliseeritakse.
Nominaalne intressimäär – on laenude eest makstava rahalise hüvitise määr teatud ajaperioodil.
Reaalne intressimäär – on inflatsiooniga kohandatud intressimäär-
Efektiivne intressimäär - kui rahapaigutused toimuvad erineva liitintressi juurdearvestuse sagedusega, kasutatakse nende võrdlemiseks aastast efektiivset intressimäära.

Investori nõutava tulunormi mõiste.
Investori nõutav tulunorm on onvestori poolt minimaalne aksepteeritav tulutase investeeringult.

Laenude tagasimaksmise meetodid ja vastavate graafikute koostamine.
Tagasimakse viisid:

Annuiteet
Võrdsed põhiosamaksed
Põhiosa ühekordne makse
Muud

Laenu hinna ehk kulukuse määra mõiste ja arvutamine.
Laenu hind on laenu kogumaksumus ehk kulukuse määr. Laenu kogumaksumuse mõiste hõlmab kõiki laenuga seotud laenusaaja kulusid .
Teema 3 Pangandus

Krediidiasutuse mõiste, tegevusala , funktsioonid, ülesanded ja teenused.
Krediidiasutuse mõiste:
Krediidiasutus on äriühind, kelle majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimaksvate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine.
Funktsioonid:

Säästude ja rahaliste tulude akumuleerimine ning nende laenudesse ja investeeringutesse paigutamine
Maksete vahendamine
Rahakäibes kasutatavate krediidiinstrumentide loomine ja haldamine
Konsulteerimine ning majandusliku ja finantsinformatsiooni pakkumine
Keskpanga monetaarpoliitika impulsside majandusele edastamine

Ülesanded:

Omanike taotluste ja ootuste täitmine
Klientide tellimuste ja soovide täitmine
Üldriiklikud ülesanded, näiteks:
- Majanduse finantseerimine ja efektiivsuse ergutamine krediteerimise ja väärtpaberi tehingute vahendusel
- Raharingluses sularaha osatähtsuse vähendamine sularahata arvelduste kasuks ja seega raharingluse üldkoormuse vähendamine
- Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamisega
- Pensioni reformi läbiviimisele kaasa aitamine pensionifonide asutamise teel
- Rahareformide läbiviimisele kaasa aitamine
- Teised ülesanded.

Teenused:

Hoiustamisteenused
Krediiditeenused
Garantiiteenused
Väärtpaberiteenused
Finantsriskide kindlustusteenused
Kassa - ja arveldusteenused
Mittesularahaliste maksevahendite nt pangakaartide väljastamine ja haldamine
Hoidlateenused
Informeerimis- ja nõustamisteenused, nt äriplaani koostamine, ettevõtte väärtuse hindamine, strateegilise- või finantsinvestori kaasamine, avalike emissioonide korraldamine, ettevõtte börsil noteerimise nõustamine , ühinemiste ja ülevõtmiste nõustamine, ettevõte müüginõustamine jt.
Muud teenused, nt väärismetalli tehingud jt, mis on lubatud seadusega.

Krediidiasutuse riskid ja usaldatavuse põhiaspektid.
Riskid:

Väliskeskkonna riskid:
- Makromajandusrisk
- Poliitiline risk
- Sotsiaalne risk
- Demograafiline risk
- Geofüüsiline risk
Pangasisesed riskid:
- Finantsriskid
  - Krediidirisk
  - Likviidsusrisk
  - Tururiskid jm

Operatsiooniriskid
- Kontrolli- ja juhtimisrisk
- Juriidiline risk
- Regulatiivne risk
- Personalirisk
- Infotehnoloogiline risk
- Protseduuririsk
- Mudelirisk
Muud riskid
- Strateegiline risk
- Reputatsioonirisk
- Muud riskid

Usaldatavuse põhiaspektid (CAMELS):

C – kapitali piisavus ehk adekvaatsus
A – vara kvaliteet
M – juhtimise kvaliteet
E – tulukus
L – likviidsus
S - riskitundlikkus

Pangahoiuste eelised (võrreldes investeeringutega) ja põhiliigid.
Eelised:

Lihtsus
Paindlikkus
Peamiselt fikseeritud tootlus
Mõnedel hoiuste liikidel on kõrge likviidsus
Intressitulu on tulumaksuvaba tulu
Üldjuhul puuduvad tehingu- ja hooldustasud
Kehtib riiklik hoiuste hüvitamise süsteem

Põhiliigid:

Nõudmiseni hoius
Säästu- ehk kogumis- või kasvuhoius
Kasutus- ehk reservhoius
Tähtajaline hoius
Üleööhoius
Investeerimishoius
Muud

Krediidiasutuse laenuportfelli tegurid.
Tegurid:

Makromajanduskeskkond ja rahastamisvajadus
Keskpanga monetaarpoliitika
Krediidiasutuse rahastamisvõimalused
Krediidiasutuse laenupakkumise võime
Kohustuslikud regulatiivid
Krediidiasutuse enda krediidipoliitika ja laenunõuded
Probleemlaenude tase
Konkurents laenuturul

Pangalaenude liigid ja eripärad .
Liigid:

Ettevõtluslaenud:
- Laenud jooksva tegevuse finantseerimiseks, sh
  - Arvelduslaen
  - Korduvkasutusega limiidilaen
  - Krediitkaardilaen
  - Käibekapitalilaen
- Investeerimislaen
- Stardilaen
- Sild- ehk vahelaen
- Muud laenud
Eraisikule:
- Arvelduslaen
- Krediitkaardilaen
- Järelmaks
- tarbimislaen
- riiklik õppelaen
- eluasemelaen
- muud.

Faktooringu ja liisingu olemus ja liigid.
Faktooring – on müüja käibekapitali finantseerimise vormmis hõlmab:

Ostjate poolt tasumata müügiarvetesttulenevate varaliste nõuete loovutamist faktorile ülesostmiseks
Müügiarvete haldamist ja debitoorse võlgnevuse inkasseerimist ehk rahaliste nõudeõiguste kogumist ostjatelt
Müüja krediidi- ja välisvaluutariski maandamist

Liigid:

Avatud ehk konventsionaalne ehk tavaline faktooring
Konfidentsiaalne ehk varjatud faktooring
Kogumisfaktooring
Regressita faktooring
Regressiga faktooring
Siseriiklik faktooring
Rahvusvaheline faktooring
Maksufaktooring

Liising – on materiaalse põhivara finantseerimise vorm, mis põhineb rendil.
Liigid:

Kasutusliising
Kapitaliliising
Järelmaksuga müük
Teenusliising
Täisteenusliising
Siseriiklik liisin
Rahvusvaheline liising

Importööride ja eksportööride pangakrediteerimise vormid.
Importööride pangakrediitimise vormid:

Kaubalaen
Seotud finantslaen
Dokumentaalne akreditiiv
Dokumentaalne inkasso
Akseptkrediit
Muud

Eksportööride pangakrediteerimise vormid:

Inkassoavanss
Välislaekumise diskonteerimine veksli või tseki alusel
Akseptkrediit
Dokumentaalne akreditiiv
Forfeitingfinantseerimine
Muud.

Pangalaenude kasutamisega kaasnevad (kaasneda võivad) kulud.
Kulud:

Intress
Lepingutasu
Kohustistasu
Notaritasu ja riigilõiv
Ennetähtaegse tagastamise tasu
Tagatisvara hindamine
Tagatise muutmine
Kindlustuskulud
Viivis
Võlgnevuse menetlemise tasu

Laenuintressi tegurid.
Tegurid (Laenuintressimäär):

Baasmäär
- Krediidiressursside hind
  - Panga finantsressursside hind
  - Turuintressimäär
- Puhas intressikasum
  - Laenukulud ja maksud
  - Panga aktsionäride nõutav tulunorm
Riskilisa
- Laenajaga krediidivõimega isik
- Haruisik
- Projektirisk
- Summa
- Tähtaeg
- Tagatis
- Oodatav inflatsioon
- Muud riskid
Muud lisandid/alandid
- Kliendi ja panga vaheliste suhete kestus, aktiivsus ja tulusus
- Alternatiivsete rahapaigutuste tulusus
- Konkurents laenuturul
- muud

Laenusaaja krediidivõimelisus ja selle analüüsi põhiaspektid.
Põhiaspektid:

Varaline seisund
Sotsiaalne seisund
Elukutselised tegurid
Suhted pankadega ja teiste kreeditoridega
Maksuvõlad ja maksehäired
Muud aspektid

Laenuportfelli krediidiriski vähendamise võimalused.
Võimalused:

Laenuprotfelli mahtu bilansis piiramine
Laenuportfelli diversifitseerimine
Laenude ja investeeringute kontsentreerumise kohustuslike ja pangasiseste piirmäärade ning muude laenureeglite kehtestamine
Vastaspoole põhjalik krediidivõime hindamine
Riskilisa kehtestamine laenuintressi kalkuleerimisel
Laenude tagasimaksmise tagamine korrektselt vormistatud dokumentidega
Laenude, laenusaajate ja laenuportfelli jälgimine, ümberhindamine jne
Probleemlaenudega tegelemine
Laenude väärtpaberistumine
Riskikindlustus krediididerivaatide abil
Omakapitali suurendamine

Probleemlaenude tekkimise põhjused ja päästmise võimalused ( laenuandja huvide seisukohalt).
Põhjused:

Majandustingimuste halvenemine
Probleemid laenusaajal
Puudulik panga krediidipoliitika
Puudulik laenusaaja krediidianalüüs
Puudulik laenuleping ja teised laenuga kaasnevad dokumendid
Üleväärtustatud pant
Harvad kontaktid laenusaajaga
Puudulik kontroll ja krediteerimise protsessi audit .

Päästmise võimalused:

Laenuvõlgnevuse restruktureerimine sh kohtuväline või kohtuotsuse alusel
Lisagarantiide nõudmine
Laenuga ostetud eluaseme või auto vahetamine odavama vastu
Laenutagatiste kinnipidamine
Laeutagatise müük kliendi soovil
Käendajatele ja garantiidele nõuete esitamine
Laenuvõlgnevuse müük inkassofirmale
Laenutagatise müük kohtutäituri abil
Pankrotimenetluse algatamine ja nõuete rahuldamine pankrotimenetluse korras.

Peamised maksevahendid, makseinstrumendid ja sularahata makseviisid.
Maksevahendid:

Sularaha
Pangakontoraha
E-raha
Virtuaalraha

Panga sularahata makseinstrumendid:

Kreedit -tüüpi maksekorraldus
Pangakaardimakse müügikohas või e-kaubanduses
Mobiilimakse
E-arve püsimaksekorraldus
E-arve maksekorraldus
Piiriülene SEPA otsekorraldus
Inkassokorraldus
Tsekk
Veksel.

Sularahata arveldusvormid:

Pangaülekanne kreedit-tüüpi maksekorralduse alusel ehk kreeditülekanne
Pangaülekanne deebet -tüüpi maksekorralduse alusel ehk otsene deebet
Akreditiivarveldus
Inkassoarveldus
Tsekiarveldus
Arveldus avatud konto kaudu

Pankade poolt pakutavad välismaksete tüübid.
Viisid:

Ettemakse
Kohene makse pärast kauba lähetamist või teenuse osutamist
Järelmaks

Akreditiivarvelduse eripära ja liigid.
Akreditiiv – on maksja palvel ja juhisel maksja panga poolt võetud kohustus tasuda raha saajale lähetatud kaupade eest eeldusel, et kõik akreditiivi tingimused on müüja poolt teatud aja jooksul täidetud Akreditiiv lõppeb akreditiivi täitmisega või tähtaja möödumisega või akreditiivi tühistamisega.
Liigid:

Tagasivõtmatu – ostja ei tohi ekreditiivi tingimusi muuta või enneaegselt ühepoolselt tühistada
Tagasivõetav – ostja võib akreditiivi tingimusi muuta või enneaegselt ühepoolselt tühistada
Kinnitatud – vähemalt kahe panga makse-, aksepti-, või ostugarantiiga akreditiiv. Müüja saab raha kohe pärast müüki ja kommertsdokumentide panka esitamist
Kinnitamata – ostja panga makse-, aksepti-, või ostugarantiiga akreditiiv
Uuenev – taastuva summaga akreditiiv
Kaetud – akreditiivi väljamaksmine on tagatud ostja rahalise deposiidiga
Katmata – akreditiivi väljamaksmine ei ole ostja rahalise deposiidiga tagatud
Punase klausliga – müüja võib saada ettemaksu
Ülekantavakreditiivi saaja võib üle kanda temale avatud ekreditiivi oma tarnijatele.
Vastuakreditiiv – abiakreditiiv, mille aval vahendaja lõpptarnijale, kui tal ei ole võimalik kasutada ülekantavad akreditiivi.
Reserv - ehk ootel akreditiiv – avajapanga tingliku maksegarantiiga akreditiiv.

Inkassoarvelduse eripära ja liigid.
Inkasso – on kaubadokumentide töötlemine pangas müüja või tema pangalt saadud juhiste (inkassonõude) alusel eesmärgil

Saada ostjalt makset või makseaksepti
Väljastada ostjale kaubadokumendid teistel tingimustel

Liigid:

Väljaminev inkasso – pank kohustub müüja korraldusel saama raha tseki, veksli või teise arveldusinstrumendi alusel
Sissetulev inkasso – pank aitab teist panka saada maksjalt raha tseki, vekli või teise arveldusinstrumendi alusel
Puhas inkasso – läbi pangasüsteemi liiguvad ainult finantsdokumendid. Kommertsdokumendid liiguvad müüjalt ostjale
Dokumentaalinkasso – läbi pangasüsteemi liiguvad finants - ja/või kommertsdokumendid, kusjuures pank ei ole kohustatud dokumentide sisu kontrollima.
- Dokumendid makse vastu – pank väljastab ostjale kommertsdokumendid ainult makse vastu
- Dokumendid aksepti vastu – pank väljastab ostjale kommertsdokumendid ainult käksveksli aksepti vastu
- Ilma tasuta – ostjale võimaldatakse maksepikendust 30-90 päevaks ilma vekslita

Krediidiasutuste seos väärtpaberituruga ja väärtpaberiteenused.
Seos (KA võib olla):

Emitent
Investor
Vahendaja
Nõustaja
Turuanalüütik
Fondivalitseja
Kliendiportfelli valitseja
Väärtpaberite hoidja
Emissiooniagent või garant
Börsi liige
Turutegija
muu

Väärtpaberi teenused:

Kliendi väärtpaberikonto avamine , sulgemine EVK väärtpaberikonto üleviimine teise kontohalduri juurde, väärtpaberikontode väljavõtted
Investeerimis – ja kauplemistehingute vahendamine
Kliendi väärtpaberite hoidmine ja haldamine
Kliendi individuaalsete väärtpaberiportfellide valitsemine
Väärtpaberiturgudega seotud onfo vahendamine ja investeerimisalane nõustamine
Depoopangateenus
Tehingud fondiosakutega
Väärtpaberiemissioonide korraldamine ja esmalevitamine
Ettevõtete ühinemiste ja ülevõtmiste nõustamine, organiseerimine ja finantseerimine
Dividendide, intresside ja lunastamismaksete kogumine emitendilt või makseagendilt ning kandmine investori arvelduskontole
Aktsionäri esindamine aktsionäride üldkoosolekul, omandiõiguse tunnistamine
Väärtpaberite pantimise registreerimine
Väärtpaberite kinkimine ja pärandamine
Aktsiseltside registreerimine Eesti Väärtpaberikeskuses
Dividendidelt /intressidelt enamkinnipeetud tulumaksu tagasitaotlemise menetlemine
Börsitehingute kinnitamine
Investorile väärtpaberitehingute tegemiseks laenuandmine
Riski maandamine või spekureerimine tuletisväärtpaberitega
Kohustusliku kogumispensioni konto avamine ja toimingute tegemine

Pangagarantiide liigid.
Liigid:

Pakkumise garantii – tagab avaliku pakkumise korraldajale hüvitise saamise, kui pakkumise tegija oma pakkumist muudab või tühistab või keeldib pärast pakkumise vastuvõtmist lepingusõlmimisest
Lepingu täitmise garantii – garanteerib importöörile, et pank maksab talle hüvitise, kui eksportöör ei täida lepingut
Garantiiaja garantii – garanteerib inportöörile , et pank maksab talle hüvitise juhul, kui eksportöörilt saadud kaubad või teenused osutuvad mittekvaliteetseteks garantiiperioodi jooksul
Ettemakse garantii – garanteerin importöörile, et pank maksab talle hüvitise juhul, kui eksportöör ei täida lepingut pärast ettemaksu saamist
Maksegarantii – garanteerib eksportöörile makse kauba eest, kui ostja ei ole maksetähtpäevaks oma maksekohustust täitnud
Tolligarantii – garanteerib Maksu- ja Tolliametile tollimaksude õigeaegse tasumine
Muud garantiid .

Muud pangateenused.
Teenused:

Sularahateenused
Tehingud väärismetallidega
Raha, väärismetallide jm väärtuste transportimine kliendi juurest panka või vastupidi
Krediidiinfo teenused
Tehniliste seadmete rentimine ja teenindamine
Infotehnoloogia-alased teenused
Pangakinnitused väljaläinud maksetest
Järelpärimised välisarvelduste kohta, maksete parandamine ja tühistamine
Tõendite vormistamine
Kliendi dokumentide postitamine ja edastamine
Hoiulaegaste üürimine
Kliendi ostjatelt tähtaja ületanud võögade inkasseerimine
Finants -, pangandus- ja õigusalane nõustamine
Maksekorralduse vormistamine pangatöötaja poolt kliendi palvel
SMS teavitamine pangakaartidega seotud tehingutest
Klienti makseteenuste üleviimine uude panka
personaalangandus
Muud.

Teema 4 Väärtpaberid ja börsid

Investeeringute liigid

Väärtpaberite liigid ja eripärad.

Tegurid, mida peab arvestama investor väärtpaberitesse investeerimisel.

Väärtpaberitesse investeerimisstrateegiad.

Väärtpaberite väärtuste liigid.

Teoreetilise väärtuse mõiste ja arvutamise eripärad erinevatel väärtpaberitel.

Väärtpaberite turuhindu mõjutavad tegurid.

Väärtpaberitelt saadava tulu vormid ja tulususe näitajad.

Väärtpaberite riskide liigid, sisu ja vähendamise võimalused.

Investeerimisriski mõõtmine ja hindamine (sh koguriski, tururiski, üksikaktsia riski, portfelliriski põhimõõdikud ja hindamine).

Väärtpaberibörsi olemus ja funktsioonid. Börsil noteerimise eelised ja puudused osapoolte seisukohalt.

NASDAQ OMX Balti väärtpaberituru struktuur.

Põhinõuded emitentidele ja väärtpaberitele NASDAQ OMX Tallinn väärtpaberite noteerimiseks.

NASDAQ OMX Balti aktsiaturu kauplemispäeva struktuur ja tähtsamad tehingutellimuste tüübid.

Investeerimis- ja pensionifondid ja nende tulemuslikkuse näitajad.

Väärtpaberitulude maksustamine.
NB! Tegelikud eksamiküsimused erinevad siin toodud teemade küsimustest nii sõnastuse kui mahu poolest.

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 40 allalaadimist

RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused #1

RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused #2

RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused #3

RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused #4

RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused #5

RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused #6

RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused #7

RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused #8

RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused #9

RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused #10

RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused #11

RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused #12

RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused #13

RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused #14

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Erkkkki Õppematerjali autor

akreditiiv pank riskid inkasso turgo investor dokumendid intressimäär investeering konto sularaha finantsvara

Sarnased õppematerjalid

docx

Raha ja panganduse kordamine

1.Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid. Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga h

Raha ja pangandus

doc

Raha ja pangandus eksamikonspekt

1. Raha olemus ja areng Raha on · eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. · üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. · hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustatud instrument. Raha omadused: · aktsepteeritavus · äratuntavus · säilivus · homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Ko

Raha ja pangandus

docx

Kordamisküsimused õppeaines rahandus

Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. Rahanduse uurimisobjektiks on rahavoogude jaotumine ajas ja majandussubjektide vahel. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad?

Rahanduse alused

doc

Panganduse konspekt 2007

RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas kaurikarbid - Okeaanias nöörile lükitud karbikettakesed - Uus-Gineal, Melaneesias kuldikihvad, koerahambad jne. Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA. Raha kasutuselevõtt: · aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks · võideti aega tarbimiseks

Arendustegevus

docx

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”.

Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab

Rahanduse alused

docx

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”

Rahanduse alused

doc

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011

Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" 1. Rahanduse tekkimise eeltingimused: · peab olema riik; · kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad; 2. Rahandus - majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted 3. Rahanduse valdkonnad: · riigi rahandus; · ettevõtete rahandus; · tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; · üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus; 4. Raha põhifunktsioonid: · vahetus-vahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon; 5. Raha omadused: · stabiilsus · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavus 6

Rahanduse alused

docx

Rahanduse alused kordamisküsimused

1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend, Arvestusühik, Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 6.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Rikaajalised riigi võlakirjad 7.Raha ajalugu Eestis.

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid