tagavad Maailmapanga liikmesriigid. Harilikult annab Maailmapank laenu 1215 aastaks ja veidi kõrgema intressimääraga kui ta ise ostab. Maailmapangal on mitu allasutust: Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (International Development Association, IDA) ja Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (International Finance Corporation, IFC. IDA annab laene eriti vaestele riikidele, mille rahvamajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta ei ületa 1200 USA dollarit aastas. Intressi maksta ei tule ja kustutusaeg on 35-40 aastat. IFC ülesanne on soodustada arenguriikides eraettevõtlust. Peale nende töötab IBRD alluvuses allorganisatsioon MIGA (Multilateral Investment Guarantee Agency), mis toetab otseste välisinvesteeringute tegemist arengumaadesse. Laenuandmine nõuab Maailmapangalt head arengumaade majanduse tundmist. Üks panga tegevuse kõrvaltulemus ongi põhjalikud arengumaade majandusanalüüsid, mis valmivad koostöös IMF-iga.
Finantsturuks nimetatakse turuvormi, mille kaudu liigub ajutiselt suuremate tuludega ettevõtte raha neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga. Seda nimetatakse finantsvahendite liikumiseks. Väärtpaberite kustutusaja järgi jagatakse finantsturud raha- ja kapitaliturgudeks. Rahaturuks on intuitsioon, kus kaubeldakse krediidivõimeliste laenuvõtjate poolt lühijaliselt (kuni 1 aasta) väljaantud laenuinstrumentidega. Kapitaliturul liiguvad väärtpaberid, mille kustutusaeg on üle ühe aasta, see on ka põhjuseks miks kasutatakse neid likviidsuse juhtimiseks. Kolmas liigitus on finantsturgude jagamine esmas- ja järelturuks elutsükli järgi. Esmaturul toimub väärtpaberite esmakordne müük investorile. Järelturus on osapoolteks aga kaks investorit. Nemad kauplevad varem väljastatud väärtpaberitega ning enamus kauplemisest toimub järelturul. Kui liigitada finantsinstrumente liikide järgi, siis on võlainstrumentide,
1)krediidirisk, mille põhjuseks on emitendi "vananemine"- võlg läheb lootusetuks ·müükide 4)tulu VP-st on dividenditulu portfelliinvest.-lt. Tulu maksejõuetus; 2)likviidsusrisk, mille põhiteguriteks on konsentratsioon- müük aeg-ajlt suurte partiidena; pikaajaliselt osaluselt. Tulu, mis saadakse invest.portf.-s emitendi krediidivõime reiting, väärtpaberi kustutusaeg 4)juhtimise kvaliteet: ·juhtide ebapiisav kvalifik. ja eba- olevate VP-te müügist, tulu sidusettevõtete aktsiate ja aktiivse järelturu olemasolu; 3)äririsk- tuleneb suurte piisav kogemus ·sagedased muudatused juhtkonnas müügist; 5)materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse probleemidega emitendi tegevusest; 4)tagasiosturisk- ·autoritaarne juhtimisstiil ·puudulik finantsplaneeri- pos. muutus; 6)nõuete ja bilansiväliste kohustuste
Intressimäärade tähtajaliste erisuste graafilist kujutis nimetatakse tulukõveraks. Tulukõver on kõver, mis iseloomustab intressimäärade erinevust sõltuvalt kustutusajast. Tulumäär Aeg Tegemist on normaalse tulukõveraga, mis on koostatud eeldusel, et mingeid intressimäärade konkreetseid muutusi pole ette näha, kuid samas on ühiskonnas teadmine, et tulevikus toimuvad teatud muutused. Seega mida pikem on kustutusaeg, seda suuremaks muutuvad riskid ja seda suurem on laenuandja teadmatus tulevikus toimuvate sündmuste kohta. Tulukõverate analüüs on tavaliselt seotud mitte reaalse, vaid nominaalse intressimääraga. Normaalse tulukõvera nimetus tuleneb sellest, et normaalses majanduskeskkonnas on lühiajalised intressimäärad pikaajalistest madalamad. Tavaliselt küsib laenuandja riskide eest ja likviidsuse loovutamise eest teatud tasu. Laenuandjad peavad silmas riske
annaabi.ee 
