Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Kategooria raha ja pangandus - 62 õppematerjali

Majandus >> Raha ja pangandus
20
doc

Raha ja pangandus eksamikonspekt

Raha olemus ja areng Raha on · eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. · üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. · hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustatud instrument. Raha omadused: · aktsepteeritavus · äratuntavus · säilivus · homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas...

Raha ja pangandus - Tallinna Tehnikaülikool
496 allalaadimist
32
docx

Raha ja pangandus

Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja...

Raha ja pangandus - Tallinna Tehnikaülikool
68 allalaadimist
2
doc

Raha ja pangandus

Millised on barterkaubanduse puudused? 3 tk. -vajadused ei lange kokku kõikidele osapooltele -vahetuse proportsiooni määramine on raske -kauba säilivuse probleem 2. Mis on raha? raha on eriline kaup, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu proportsioonis, mis on määratud raha ostujõu ja kaupade väärtusega. 3. Millised on mistahes rahade ühised omadused? 7 tk. -säilivus -kaasaskantavus -jaotatavus -homogeensus -aktsepteeritavus -äratuntavus -piiratus 4. Mis on usaldusraha? Usaldusraha emisioon on sellise raha väljalaskmine, mille väärismetallide kate on osaline või puudub täielikult. 5. Nimetage põhilised pangandusriskid? 7 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Maarisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 6. Missugune järgnevatest ei ole rahamärk: -Krediitkaart ­ei ole rahamärk - paberraha panga kassas -nõudehoiused -välisvaluuta 7. Mis on valuutakomitee süsteem? On süsteem, kus võib muuta ringluses oleva koha...

Raha ja pangandus - Tallinna Tehnikaülikool
270 allalaadimist
32
docx

Raha ja pangandus referaat (laenutingimuste erisused LHV, SEB,Swedbank näidetel)

Kodulaenu saab võtta kuni 30 aastaks, nagu ka eelnevalt toodud pankades, eeldusel, et kogu laen on tagasi makstud 75. eluaastaks. Kodulaenu põhitagatiseks sobib ostetav või renoveeritav eluase (korter või eramu). Tagatise hindamiseks tuleb kasutada SEB pakutavat kinnisvarabüroo teenust. Tagatis peaks olema ka kindlustatud kogu laenuperioodi jooksul. Omafinantseeringu suurus on reeglina vähemalt 20%, KredExi käenduse kasutamise korral piisab 10%-lisest omafinantseeringust. Kui laenu tagatiseks olev eluase ei ole kliendi isiklik kodu, siis võib laenusumma olla kuni 60% vara turuväärtusest. 7 2 LHV, SWEDBANK JA SEB ÄRISEKTORI LAENUTINGIMUSED JA KULUD 2.1 ARVELDUSKREDIITARVELDUSLAEN Swedbank pakub ettevõtetele arvelduskrediiti, et ettevõte saaks katta ootamatuid väljaminekuid, lisaraha kasutamise üle vabalt otsustada, paindlik reageerimine väiksemale müügikasvule, sobib ka Euroopa liidu struktuurfondidest toetavate projektide sildfinantseerimiseks. Minimaalselt pakutakse arvelduskrediiti 2000 eurot ning antud laenu tähtaeg on kuni üks aasta. Arvelduskrediidi lepingu kehtimise jooksul on võimalik teha oma arvelduskontolt krediidi väljamakseid summades, mis jäävad fikseeritud krediidilimiidi piirdesse. Kui makstakse korraga tagasi rohkem kui on kliendi kohustused arvelduskrediidi lepingust lähtuvalt, siis käsitletakse arvelduskrediidi kontot nagu jooksvat arvelduskontot. Arvelduskrediiti võttes peab olema tagatiseks hüpoteek kinnisvarale, käendus või garantii. Lisatagatiseks võib olla kommertspant põhivara või muu vallasvara peale. Täiendavat tagatist on võimalik taotleda maaelu edendamise sihtasutuselt või KredExilt. Swedbanki poolt aktsepteeritud kinnisvara hindajad. SEB pakub arvelduslaenu, e...

Raha ja pangandus - Tallinna Tehnikaülikool
20 allalaadimist
2
doc

Raha ja pangandus

Mis on münt? Münt on rahana kasutatav metallitükk, millel on seadusega määratud mass, koostis, vorm ja nimiväärtus. 2. Millised on raha põhifunktsioonid? 5tk. Vahetuse vahend- vahendab kauba, teenuse, tööjõu liikumist. Väärtuse mõõt ja arvestuse ühik. Rikkuse akumulatsiooni vahend. Maksevahend- raha liikumine on ajas ja/või ruumis eraldatud kauba liikumisest. Väärtuse ülekandmise vahend- pärandus, kingitus. 3. Milline alljärgnevaist on seaduslik maksevahend: -asendusraha -sularaha- on seaduslik maksevahend! ( Riigi poolt või riigi nimel emiteeritud rahamärgid on seaduslikeks maksevahenditeks, mis on kohustuslikud vastuvõtmiseks kõikidele majanduse subjektidele! -kaupraha -pangaraha. 4. Millised on keskpanga rahapoliitilised instrumendid? Refinancing Policy -The Purchase of Bill of Exchange -The Extension of Loans against Collaterial (Lombard Policy)- keskpank annab laenu väärtpaberite tagatisel- laen(tähtajaline)tagasiostmisel on hind...

Raha ja pangandus - Tallinna Tehnikaülikool
248 allalaadimist
20
pdf

Raha ja pangandus eksami konspekt 2014

Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kommertspangad Kindlustusseltsid Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud...

Raha ja pangandus - Tallinna Tehnikaülikool
187 allalaadimist
21
docx

Raha ja panganduse kordamine

Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid. Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ­ ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuse...

Raha ja pangandus - Tallinna Tehnikaülikool
240 allalaadimist
7
pptx

Elektrooniline pangandus ja sellega kaasnevad riskid

Elektrooniline pangandus ja sellega kaasnevad riskid Eelised 2 Madalamad kulud Mugav Vähe rikkeid Ülekannete jm tegemine lihtne Pidev ülevaade konto seisu üle Suudavad teenindada rohkem kliente loodussõbralik 11.02.13 Riskid 3 IT areng Paroolide vargus ­ levinuim Internetikelmused E-mail, võlts veebilehed, Trooja hobune, keylogger, telefoni pettus Krediitkaart Interneti- ja süsteemirikked Maine kahjustamine 11.02.13 Fakte 4 Ligi 1/3 E-panganduse kasutajatest Euroopas sai oma arvutisse viiruse 2010.a. 3% Eurooplastest kandis rahalist kahju tänu veebikelmustele Norde...

Raha ja pangandus - Tallinna Tehnikaülikool
25 allalaadimist
30
docx

Raha ja valuuta

SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2.RAHA LOOMINE.......................................................................................................................4 2.1.RAHA AJALUGU....................................................................................................................4 2.2.EESTI RAHA AJALUGU JA KROON....................................................................................4 2.3. RAHA KUI MAKSEVAHEND...............................................................................................5 3.FINANTSTURG...........................................................................................................................6 3.1.VÄÄRTPABERID JA NENDE LIIGID...................................................................................6 3.2.FINANTSTURG JA SELLE LIIGID........................................................................................7 3.3.RAHAASUTUSED JA NENDE TÜÜBID...............................................................................7 4.EURO............................................................................................................................................8 5.INFLATSIOON............................................................................................................................9 6.VALUUTA.................................................................................................................................10 7.INTRESSID................................................................................................................................13 8.KOKKUVÕTE...

Raha ja pangandus - Tallinna Tehnikaülikool
53 allalaadimist
11
docx

RAHA JA RAHASÜSTEEMID

Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Väärtuse mõõt-mingi kaup on niipalju väärt,kui palju saab teda turul vahetada teiste kaupade vastu Maksevahend-maksete teostamise vahend Akumulatsioonivahned-väärtuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha-raha,mis on väärtuslik ka muul moel kui raha (nt ehted,relvad,karusnahad,kariloomad e. kõik mis inimesel võiks vaja minna) Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõjakäikudeks hobuseid,...

Raha ja pangandus - Tallinna Tehnikaülikool
12 allalaadimist
1
docx

Raha ja pangandus. Õppelaen.

ÕPPEALAENU VÕRDLUS SEB JA SWEDBANGA NÄITEL Valisin oma pangateenuseks õppelaenu, kuna seda teenust kasutavad kindlasti väga paljud õpilastest pangakliendid. Õppelaen on väga hea võimalus õpinguid jätkata ning on toeks neile, kellel puuduvad vahendid õppimiseks. Õppelaenul on väga head laenutingimused. Oma töös võrdle kahe panga näitel õppelaenu. Õppelaenu maksimumsumma on kõikidel pankadel ühine, see kehtestatakse riigi poolt ning see on 1920 eurot. Samuti saab taotleda laenu igal õppeaastal. Mõlemal pangal on intressimäär 5%. SEB pangas on võimalik saada maksimum summat siis kui on õppeaeg 9 kuud ning 960 eurot siis kui nominaalõppeaeg on alla 9 kuu. Swedbangast saab samuti maksimum summa sel juhul kui nominaalõppeaeg on 9 kuud, kuid poole summast siis kui õppeaeg on 6-8 kuud. Samuti on pankades erinev intressi tasumise tingimused. Swedbangas toimud õppelaenu intressi tagasimaksmine lepingus ette nähtud tähtaegadel, kuid SEB pangas t...

Raha ja pangandus - Tallinna Tehnikaülikool
10 allalaadimist
50
docx

Raha ajalugu ja rahasüsteemid

Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahendmaksevahend, Arvestusühikväärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 m...

Raha ja pangandus - Tallinna Tehnikaülikool
57 allalaadimist
10
doc

Raha ja inflatsioon

VALUUTAKURSS, INTRESSIMÄÄRAD JA INFLATSIOON: PÕHISEOSED Valuutakursid, intressimäärad ja inflatsioon on rahvusvaheliste finantsturgude põhinäitajad. Neil on tähtis roll turuosaliste finantsotsuste tegemisel ja turu tasakaalu saavutamisel. Alljärgnevad teooriad seletavad nende seoste olemust: · rahapakkumine ja inflatsioon (Money and Inflation) · Fisheri efekt (The Fisher Effekt, FE) · ostujõu pariteedi teooria (Purchasing Power Parity, PPP) · rahvusvaheline Fisheri efekt (The International Fisher Effect, IFE) · intressimäära pariteedi teooria (The Interest rate Parity, IRP) · õiglase forvard-kursi teooria (The Unbiased Forward Rate, UFR). 1.2. Raha ja inflatsioon (seos 1) Kõikide finantsturu osaliste soov on võimalikult täpselt prognoosida valuutakursi. Rakendatavates matemaatilistes mudelites lähtutakse põhiideest, et valuutakurss on rahaline fenomeen, mis näitab vahetatavate valuutade suhtelist hinda ehk riigi raha väärtust, väljendatuna te...

Raha ja pangandus - Tallinna Tehnikaülikool
58 allalaadimist
0
jpg

Raha nõudlus ja pakkumine

pilt tööst...

Raha ja pangandus -
8 allalaadimist
23
docx

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014

Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad; E-raha asutused; Makseasutused. 3. Eesti krediidiasutused Pangad ja ühistupangad. 4. Hoiu-laenuühistute eripärad kommertspankadega võrreldes a) Hoiused ja laenud: ainult ühistu liikmetele; b)Liikmetel võrdne hääleõigus; c)Seadusandlus: Hoiu-laenuühistu seadus; d)Hoiused ei ole Tagatisfondi kaitse all e) Eraisiku hoiuse intressitulu maksustatakse tulumaksuga; f)Palju kõrgemad hoiuste intressimäärad - kõrgema riski kompenseerimiseks. 5. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid: Kindlustusselts on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamine. Kindlustuse põhiliigid: a) Kahjukindlustus - lepingud riskide maandamiseks; b) Elukindlustus - lepingud nii riskide maandamiseks, kui ka säästude kogumiseks. Kindlustusvahendaja - Kindlustusmaakler - esindab kindlustusvõtja huve; Kindlustusagent - esindab konkreetse kindlustusseltsi huve 6. Fondivalitsejad ja fondi...

Raha ja pangandus - Tallinna Tehnikaülikool
66 allalaadimist
16
docx

Raha omadused ja sellega seotud terminid

Tallinna Tööstushariduskeskus Raha omadused ja sellega seotud terminid Referaat 303 SKA Juhendaja: Peeter Vähi 2013 Tallinn Sissejuhatus Selles referaadis räägin rahast ning kõigest sellega seonduvast. Alustan kõige algusest ning uurin misasi see raha täpselt on ning millal ja kus seda ajaloos kasutataud on. Samuti mainin oma uuringutes ka Eesti raha ajalugu ning kirjutan mis meil kunagi enne krooni aega oli. Referaat seletab ka lahti kõik rahaga seonduvad tähtsamad terminid, mida võiksid kõik mõista ning enne selgeks teha kui hakata oma rahaga tegutsema. Mis asi on raha? Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas ot...

Raha ja pangandus - Keskkool
39 allalaadimist
3
docx

Ray Dalio ja tema fondid

Ray Dalio ja tema fondid Ray Dalio · AR Magazine: Top 25 Highest Earning Hedge Fund Managers of 2011 (Top 25 kõrgeimat tulu teenivad riskifondide juhid aastal 2011) 1. Ray Dalio (Bridgewater Associates): $3.9 billion (miljardit) 2. Carl Icahn (Icahn Capital Management): $2.5 billion (miljardit) 3. James Simons (Renaissance Technologies): $2.1 billion (miljardit) · Sündinud 1949 Jackson Heights, Queens, New York, United States · Hakkas investeerimisega tegelema 12-aastaselt, ostis Northeast Airline´i aktsiaid $300 eest ja kolmekordistas seda investeeringut, kui lennufirma ühines teise äriühinguga. · Omandas bakalaureuse kraadi Long Island´i ülikoolis ja magistri Harvard Business School · Pärast lõpetamist töötas firmas New York Stock Exchange ja investeeris kaubafutuuuridesse. Hiljem töötas kaubadirektorina Dominick & Dominick LLC. 1974 sai temast futuuride...

Raha ja pangandus - Tallinna Tehnikaülikool
18 allalaadimist
2
docx

Ülesannetekogu ülesanded 28, 29 ja 36

nädala praktikum ÜLESANNE 1 (28) Välisvaluuta konto (nagu tavaline arvelduskonto). Kui mulle laekub 10 000 dollarit, siis võtan Keskpanga kursi raha laekumise päeval. = 6920,415 eurot 31. detsembri seisuga kurss = 6877,579 eurot Erinevus on -42,84 eurot D: Kadum valuutakursi muutusest 42,84 K: Välisvaluutakonto 42,84 ÜLESANNE 2 (29) = 6920,415 eurot Aasta lõpus: = 6978,367 eurot Vahe +57,95 eurot D: Välisvaluutakonto 57,95 K: Tulum valuutakursi muutusest 57,95 8. nädala praktikum ÜLESANNE 3 (36) Ostjate tasumata arved D K S0 60 000 2)2200 1) 210 000 3)185 000 S1 82 800 Väärtus- vähend D...

Raha ja pangandus - Tallinna Tehnikaülikool
33 allalaadimist
9
docx

8. nädala seminar - ÕPIK LK 186 testid ja ül 7.3, lk 203 testid, lk 204 ül 8.1 - 8.3, lk 205 ül 8.5

nädala praktikum ÕPIK LK 186 TEST T-7.1 Panga poolt väljastatud kontoväljavõttes tähistab deebet konto vähenemist. Sest mida rohkem ma raha kontole panen seda suurem on panga kohustus minu ees. Kui panga kohustus väheneb, siis ongi deebet. T-7.2 Lühiinvesteeringuid kajastatakse bilansis vahetult pärast bilansikirjet Kassa ja pangakontod. T-7.3 Maakleri teenustasu kajastatakse eraldi kuluna. Sest meie räägime lühiajalisest finantsinvesteeringust ja seega on maakleri teenustasu finantskulu. Kui jutt oleks pikaajalisest finantsinvesteeringust, siis maakleri teenustasu liidetaks ostetud aktsiate maksumusele. T-7.4 Kui tänapäeva müügitulu on suurem laekunud rahasummast, siis erinevuse summas debiteeritakse kontot Kassapuudujäägid ja ­ülejäägid. Debiteeritakse, sest puudujääks on deebetis. Näiteks sularaha müügi puhul: D: Kassa 2499 K: Müügitulu 2500 1 euro on kadunud. Seda kajastan puudujäägis. Konto on kassa puudu- ja ülejäägid. Kui tegu oleks ülejäägiga, näiteks: D: Kassa...

Raha ja pangandus - Tallinna Tehnikaülikool
69 allalaadimist
2
xlsx

6. nädala seminar, ül 6.2 ja 6.3 õpikust

2 RAAMATUST LK 167 Virma võttis 1. detsembril 20x8 90 päevaks 100 000 krooni laenu. Laenuintressimäär oli 12%. Teha vajalik raamatupidamiskanne 1. detsembril 20x8 ja korrigeerimiskanded 31. detsembril 20x8 ja 28. veebruaril 20x9 1. detsember 20x8 D: Arvelduskonto 100 000 K: Lühiajaline pangalaen 100 000 31. detsember 20x8 D: Intressikulu 1000 ( 1 kuu oma) K: Intressivõlg 1000 28. veebruar 20x9 D: Lühiajaline pangalaen 100 000 D: Intressivõlg 1000 D: Intressikulu 2000 ( 2 kuu intress) K: Arvelduskonto 103 000 ÜLESANNE 6.3 RAAMATUST LK 167 Virma andis 1. novembril 20x8 ruumid kuueks kuuks üürile, saades 3000 krooni avansstulu. Teha vajalik raamatupidamiskanne 1. novembril 20x8 ja korrigeerimiskanded 31. detsembril 20x8 ja 30. aprillil 20x9 1. november 20x8 D: Arvelduskonto 3000 K: Avansstulu 3000 (see on saadud ettemaks, minu kohutus) 31. detsember 20x8 D: Avansstulu 1000 K: Üüritulu 1000 ( olen nüüd tulu välja teeninud)...

Raha ja pangandus - Tallinna Tehnikaülikool
52 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun