Ekke Moor analüüs (0)

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS

TEOSE AUTOR: August Gailit
TEOSE PEALKIRI: Ekke Moor
TEOSE ŽANR: Psüholoogiline rändur romaan
ILMUMISAASTA: 1941
1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus , ametid, eraelu, tervislik seisund jt.
võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid)
August Gailit sündis 1891 aastal Tartus ja suri 1960 paguluses . Tema tegelased armastavad elu ja Gailiti kirjandus on täis erakordseid põnevaid tüüpe ja kirevaid elusaatusi. Seda sellepärast, et Gailit uskus, et elu on elamiseks. Gailit sai kuulsaks aastal Siuru ajajärgul ehk 1910 lõpus ja 20ndatel kus oli laialt levinud ekspressionistlik -naturalistlik stiil. Tolleaegsetes tema novellides puudub rööm ja on rohkelt groteskseid visioone inimestest kellel on suured vaevad .
Looming saavutas kõrgtaseme 1920 aastal kui ta novellid said realistlikumaks. Peale Eestist pagemist aastal 1945 ei kirjutanud Gailit enam palju kuid see väheke mis ta lõi nagu näiteks „Leegitseb süda“ mis räägiv kuidas saada üle pidevusest ja üksindusest ja kuidas peaks kunstnik elama ja looma ning kolmeköiteline „Kas mäletad , mu arm?“ pole hävinud Eesti ühiskonda õigupoolest ilustanud kui neis valitseb siiski helgelt nostalgiline meeleolu.
Gailiti isa oli lätistunud liivlane ja ema saksatanud eestlane. Kuna isa töötas puusepaana rändasid nad palju, seega kodutunne ja kuulumise tunne on lähedased teemad Gailitile.
2.Teoses toimunud sündmustiku aeg
Esimese Wabariigi ajastu.
3.Koht
Rovaniemi , Lapimaa, Peipsi järv, Toomalõuka küla, Ingeland ,Eesti sisemaa
4.Ühiskonnakord ja ajaloolised tegurid
Raamat avalikustati aastal kui Eestis toimus riigipöööre ja vägivaldest sunniti rahvel peale uus rahvus vaene režiim. Kindlasti tekkidas see eba stabiilse ja arusaamtuse tundeid, sarnased Ekke tunnetega mis ei tunne ennnast ja ei tea mis ta tahab olla, mida saavutada ja kus.
5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel
Ekke Moor on rändur, hedonist ta peab püsivalt liikuma, liiga kaua ühes kohas olla talle ei meeldi. Nagu tema isa huvitaba teda vadi homme , mitte olevik ega minevik . Iga päeav on te keegi tegelane, näitlejana issanda laval. Teose alguses on ta küla laiskloom, luuetejaa, romantik kuid tööd ta ei tee, vaid kiigub puudel kuna tal ei ole küps hing mis teaks mida ta soovib teha. Teose lõpuks on ta aga ennast leidnud, ikka kodust, ehk ta on läbi käinud ringse arengu.
6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel
7. Põhisündmused , süzee
#1 Ekke moor elab kuskil Ingelandi lähedal teisepool järve. Talle meelidb kirjutada naistele, ronida ja töölt viilida. Ta ema ehk Neenu moor vihkab ja armastab Ekket kes talle sydame valu teeb, Ekke oli. just kägu mänginud puu otsas ja Neenu mängis magajat, et Ekket. alla meelitada ja talle peksa anda. Naabrid on neil Toomas Üüve kes on rikkas Enekeni isa. Nad valmistavad sauna selle puhuks, et varsti toimub laat . Moori pere peab ka viima laadale lihuniku juurde haavatud lehma kellest enam kasu ei ole. Mooril on veel 4 last, 3 on välismaal rändavad madrused kes talle vahest kirju ja raha saadavad ning neljas on halvatud endine madrus kes nüüd väga isemoodi on, töökas aga pidevat valvet ja käsutust vajav mehike kes sattub hirmsasti rõõmsaks kui Moor lubab tal talu valvamise ja paadi uuesti merele toomise eest homme piibu osta. Mehe nimi on Aat Elme .
#2 Laat on tihedalt inimesi täis kes juba enne koitu ennast täis joovad ja raju pidu panevad. Neenu Moor suundub veidi eemale kiriku taha kus on loomalaat. Ekke näeb palju huvitavat turul ja 1 krooni eest mis ema talle andis ostab ta nänni ja magusaid saiju nagu tal kombeks on. Kohtab ta muidu huvitavaid tegelasi nagu järgmised;
Mees kes osava show ja reklaami oskustega müüb traate rahva massile meelidates neid lähedale poliitikute sõimamisega. Too käsib muidu Ekkel ära lennata kuna too vähendab ta äri.
Mustlas meest Sander Mitrovskit kelle selgeltnägija ennustaja eit just suri ja külmalt maas lamab kui tema koos oma 11 lapsega ulub. Olles muidu pettis otsustab ta oma naise surma päeval aus olla ning ta naine maha matta 300 krooni eest enda hobune millele lapsed küll alguses vastu seisavad aga piitsa ähvarduses taanduvad. Toomas Üüve astub ligi nn asjatundjana ja otsutab osta hobuse 300 krooni eest kui saab kalli . vankri lisakaubana kaasa. Juhm Sanderaga otsustab leppida liiti viinaga mille tagajärjena makonna mustlased kokku jooksevad teda sõimama ja suuremaid summasi pakkuma, et hobune ikka endale saada.
Siis leidub ka turul tuntud iga aasta kohal olevat setot Pedrat kes müüb potte ja rüüpab vaikselt oma võlujooki. Kui üks väike laps koera naukumis pärast ehmub ja ühe ta porti katki teeb tuleb tal sisse tantsuhoog ja temaga ühineb kari naisi kellega nad siis nõusi lõhkuma hakkavad.
Kui loomalaat lõppeb leiab Ekke oma ema tukkumast kellelt näppab 10 krooni ja ss üles äratab, et koos laudale minna. Seal hakkab ta ema koju minema koos Üüvedega kuid Ekke näeb Enekeni kellel Ekke tahab hirmsasti midagi osta. Oma hämmastuseks on see paberist ingel mis vaid paar senti maksab.
#3
Enekeni isa on koos massiga joomas kes peale igati õlle ringi tulevad imetlema vankrit ja hobust kus juures mõni üritab suurema hinnaga endale saada kuid Toomas ütleb, et ei müü. Samas hakkab aga rahvamajas teater milles kummalisel kombel rahvas ei taha siseneda enne kui hakkab mängima sissejuhatus muusika . Teater on muidu segane ja eba organiseeritud kuid Ekke kui austaja on ikka vaimustuses ja mõtleb elada igapäev uues vaimus uue karakterina selle asemel, et elada kui kahtlane orav põõsastes ja varjudes jälgides. poolajal läheb lava taha, et jälgida näitlejaid kes tema imestuseks on mornid ka igavad. Kui aga teda teise poolaja algel tähelepannakse siis juttu vältel valetab Ekke ent näitlejaks kes on Hamleti mänginud. Jutt jätkub kysimusega miks pole Ekke uut poolaega vaatamas, Ekke vastab, et on igavja keegi lausub, et oleks huvitavam kui oleks liiter viina . Nii siis ostis ta liitri viina, mis näitlejaid ergutas ja peale lõppu kui näitlejad kõik koos olid hõiskas küürus kassa mees täis maja! Ja direktor Veeliks Ekma rõõmustab ja käsib laua katta , kuid peale mõndade arvutuste tuleb välja, et peale palkade maksmist eriti rohkemaks ei jää milles on pettunud näitlejad kes juba homsest palka manuvad. Homme on teatri gruppil kavas Rasputin kohalikele vene töölistele kellele loodetakse ka jooma tulla.
#4 Koduteel näeb Ekke olukorda mis taa irnuma paneb. Toomas Üüve kallis Džabo ei taha ennast liikutada sentimeetri võõragi. Toomas kontrollib ta kappju ja muusi kehaosi kuid ei leia vigu ja peksab siis looma ning teeskleb purjus olekut möödujatele, et mitte välja näha nagu teda on tillist tõmmatud. Mustlane Sander Mitrovski sattub ka koos terve naisega rõõmul mööda sõitma, et edukalt sooritada viimane faas pettus skeemis ehk 200 krooniga osta hobune ja vanker tagasi , ütelda võlusõna ja imekombel ratsutava hobusega Toomas jumalaga jätta. Morn Üüve siis käsib tytrel vaikida toimunust ja öelda, et ta tegelikult kalli hinnaga tundamtule mehele looma ja bankri müi. Igatahes Ekke liikub teatrisse, et tulla vaatama oma teatri sõpru kes tema imestuseks korralikult pidu pannud ja joobes ringi kõiguvad. Laip on direktor Viileks Ekma kurbuseks Rasputini etenduse üks peaosi ehk Tsaar . Ekket kui nn näitlejale sunnitakse osa peale ja antakse käsikiri haisev käsikiri kätte ning saadetakse aeda õppima. Ekke kaalub ära jooksmist kuid meenub võimalik peks millega ta vastu võtetakse ning püsib siin. Heteke pärast tulevad teda vaatama direktor ka kassapidaja küürakas kes lausuvad talle, et kõik on liiga pohmellis, et proovi teha. Seega minnakse õhtul lavale ilma ettevalmistusteta. Ekke kellel algul tilluke närv sees aga muutub laval kõikvõimsaks ja paned improt kiskudes kaasa kaas tegelasi niimodi , et peale esimest näitlist on kogu rändteatri kogukond tema über kiidusõnu ladumas ja rahvusteatrisse kutsumas. Teises vaatluses aga sattub Ekke liiga hoogu ning vältides direktori ja teiste näitlejate proove näident tagasi rööbastele tuua, ohutab ta rahva Rasputini näitlejale peksa andma ja küürakas on sunnitud kardina ette tõmbama ja kuulutama näidendi lõplikuks. Habemes ja peenes kuubes Ekke põgeneb ja seabsammud koju peale kahte magamata ööd ja kolme tegude rohket päeva.
#5 Neenu on kodus piiblit lugemas ja nuttmas Aat Elmele kes oma uut piibu imetleb. Algul ei saa eit aru, et vanake kes tarast sisse astub on Ekke mitte teejuhiseid otsiv võõras. Ekke hämmalduseks on Neenu äärmiselt rõõmus ja koos Aadu abiga saunatab, toidab ja riietab Ekke nagu see oleks laulatusele minemas. Neenu oli kahetsenud seda, et pojale ei olnud lihuniku makstud rahast Ekkele midagi andud ega muretsenud kuidas too koju saab ning äkki on ta kaabakate või joodikute punti liidatud ning nüüd lamab kuskil kraavis või kõrtsis pingil poolsurnult tühja kõhuga. Hiljem hakkavad kaks jutustama ja Ekke pajatab kuidas ta oli masse üles küttnud ning kuidas teda oli väidetavalt kättega tahtud koju kanda imetlemisväärse etenduse pärast. Samuti räägib ta eidele kuidas Toomast tillist tõmmati, eit ise pajats kuidas ühel tormisel päeval kaugelt maalt võõras laev vrakkiks oli end sõitnud. Muidu vaene kalamees Toomas oli kaptenit aidanud ja küüti andnud. Samuti oli ta naist võttes täpselt rikkale isale Ingelandis ette lugenud kui palju mida peab talle kaasvarana andma, et ta tema tütre naiseks võttaks, seda varandust olid kaks hobust vedanud kirstus tema juurde nii et kulla kõlisemisy oli kuulda. Nüüd elavad Üüved väga juudilikult, neil on rikkas talu, mitu looma ja lilli nagu fuksiad mida kord Neenu pärimas käis kuid pikka ninaga pidi lahkuma . Eit on mõelnud aastaid juba kõrgema aia ehitada, et ei oleks üksteise aeda piilumist. Seda ta mainib kui Ekke oli mitu korda teda katekestandu kui oli näinud naabrite juures aknal luusimas roosat kuju.
#6 Enne suurt tormi on Ekke ja Eneken aias rääkimas. Kuid mida torm lähemale tuleb seda kõvemini hüütakse Enekeni tuppa kuni lõpuks too lähebki. Ekke aga püsib paigal isegi siis kui vihma juba padutab. Ta kõnnib oma kadunud isa Kalevi kuubes ringi mööda randa sügaval mõttes ja tahtes karjuda lainetel võidukalt vastu, Ekke Moor tervitab! Aga ta ei tee seda kuna Eneken oli just talle tunnistanud, et on temas armunud isegi kui too on selline hulkurist puude rippujast logard, ta arvab , et on ju vaja puhast vett, et pesta roojast. Eneken tunnistas , et kui tema seal turul rahva massis seis tahtes midagi väikest endale ja tema perekond temast hetkel huvitatud ei olnud siis oli Ekke kättega vehkides ja valged juuksed silme ees tulnud ja teinud talle selle väikse kingituse isegi kui see oli varastatud raha eest, seetundus Enekesele hetkel meeldiv, et Ekke teeks ükskõik mida, et teda rahuldad . Siiski olevat Ekke toores ja ettearvamatu ning mitte küllat mees, et Toomas Üüvele puhta südamega truudust vanduda ja oma ühiskonnalt lugupidamist argipäeva tööga teenida. Ekke mõistab seda isegi ja mõtleb, et ta peab minema ikkagi ära siit kandist rändama, et ennast lihvida Enekeni jaoks. Nagu ta isa on ta hing tormiline ja seiklushimulik ning teda huvitab vaid homne tundmatus mitte minevik ega tulevik, seda ta mõtleb kõndides mööda hobukastanist ja tuntud metsase mis teda enam ei huvita. Koju jõudes on Neenu väga murelik ja hoolitsev kuid kui poeg räägib oma kavatsustest muutub ta veidike kurjemaks ja kurvemaks vaieldes, et kõik ta pojad erinevatesse ilmakaartesse viiakse ja, et Ekke peab jääma toeks talle ning silmarõõmuks. Ta arvab ka, et Ekkel vist ikka ei ole küllalt tahtejõudu, et kaugele jõuda. Ekke aga hakkab sammuma siis kui eit magama jääb a läheb korra ka Üüvede juurest läbi, et viimased sõnad Enekesele öelda kes vastab solidaarselt. Ekke aga jääb jälle vahele kuid võttes üles teemat selle mustlasest annab Toomas talle raha vaikimise jaoks ja lubaduše järgmine kord mättase lüüa.
#7 Ekke Moor rändab sisemaa poole Ingelandist. Teeb natuke tööd siin seal kuid otsustas, et ei püsi kuskil liigselt kaua. Siis jõuab ta lõpuks praost Odja juurde kes on suur ja töökas mees kes vihkab hädaldajaid ning töö on talle püha ja elu mõte mida tema nuttev linna lapsest naine ei mõista. Tema koguduses on range kord töötadakse niisugusel tempol, et mõtlemiseks ei jää aega ja mida kiiremini ja hoolekamalt nad töötavad seda rohkem hoogu praost läheb ja pooliku töö pealt uusi juhiseid annab nii, et eelnev töö pooleldi jääb. Kui keegi jääb tempost välja või võttab aru pähe saab ta parostilt oma raha ja lahkub . Ekke ei ole harjunud sellise orjamisega ja vahest jääb tal suu lahti hämmastusest millised kummalisi osi leidub issanda teatris.
#8 Suitsu Saunas mille põrand peegel puhas aga seinad suitsust ja vingust pigi mustad istuvad töölised, Ekke ja praost. Praost aga küttab põrgukuumaks sauna mis sunnib kõik peale Ekke ja praosti välja, siis palub praost talle ägeda vitsu peksu maha panna mida too teebki. Peale seda kastavad nad end jõkke ja praost räägib kui noorena ta ennast tunneb. Toimub väike viive kus saame rohkem teada praosti kohta, kuidas ta maale tuli kahe lapse ja naisega, kuidas ta ükspäev oma naisega jalutama läks ja kauni õunapuu leitsid mille istutasid oma hoovi, kuidas pidev talu kasv lõplikult talupoja elust võlutud praosti endasse haaras, kuidas proua nüüd vaid kurbade niiskete silmadega aeda vaatab suutmata tunda rõõmu. Järgmisel päeval käsib proast Ekkel pool tooreid marju müüa mida vähesed peamiselt vanurid teevad praosti range pilgu survel . Ka mõned noored kes jumalateenistusest välja hiilisd ostavad marju, et oleks midagi asjalikumat teha ja lihtsam vastassooga suhtlema minna, Ekke mõtiskleb, et poisid näevad ilma tööriistatetta nagu kohmetud ja paljad välja. Pärast kui praost küsib ütleb karget noomimist ootev Ekke, et teenisid 7 krooni ja 30 senti mis pole lähedaltki palju, et katta kasvamise kulusid ja tekkitada tulusid kuid praost on ikka meelitatud,et ta töö kannab vilja.
#9 Eided külas on rääkinud prouale ja kogukondlased Professor Priidule ehk praosti pojale linnas, et praost on lakkanud täitmas oma kiriku ja jumala teenri kohustusi. Samuti on ta ka laenu votnud pangast . Lõpuks võttis poeg praostil kätte ja tuli maale isale külla asju klaarima . Praost räägib Ekkele, et ju vist naine on kittunud jätkuvalt ja, et ta ootab kanget vaidlust ning kardab , et ta pruugib vastusevõlgu jääda mõnele poja küsimusele. Peale selle kui poeg isaga kokku sai märkas Priit ja palus kuhugi privaatsemasse minna, pastor andis talle vikati kätte ja nad suundusid lepistiku lammutama ülejäänud päevaks, tulles mitte isegi lõunaks tagasi. Peale viite päeva kõnelusi ja vaidlusi pärib Priit häbelikult oma naiselt kuidas oleks siia isa kõrvale üks maalapp osta kus suvila püsti panna ja porgandeid kasvatada. Proua vastab jonnikalt EI ning valmistub otsekohe lahkuma visates kovreid õuele. Poeg läheb ajab viimased sõnad juttu siis isaga, mainib tal ema paremini kohelda ja hellutada ning sellel kavatsetul maalappil silma peal hoida, pistab siis raha isale tasku ja lahkub. Pastor maksab osa laenust ära, ostab väetist ning siis riideeseme mile viib naisele. Proua on üliõnnelik, et poja külastusest kasu on olnud.
#10 Sügisel sattub pastorisse tegelane nimega Jaagup Seenepoiss kes tugevalt mõjutab Ekket. Nimelt räägib sell sellest kuidas ta oma pikadel reisidel talust tallu on jõudnud arusaamiseni, et kõik elutu pahn võtab peremehe näo, hinge ning hakkab elama uhkelt ja iseseisvalt, oma ilma ja iseloomuga, oma tujude ja lõhnadega. Nagu näiteks kord töötas Jaagup Seenepoiss peremehe nimega Peeter Saagi heaks kes oli üks tusane joodik , palka ei maksnud korralikult, aga ta oli lõbus ja meeldis laulda , võttis poisi ka oma pere lauda sööma. Seal oli tal muidu tappev töö välistatult mõnus olla. Siin pastoraadis aga on pilk alati metsa peal ja mõte jalgalaskmisel kuna siinkandis ei ole kunagi ta kuulnud naeru ega laulu. Üldiselt on muidu pastoraadis kõik endiseks muutunud, peale selle ühe siidist kingi mis praost tegi ei ole naine modagi muud saanud ja on endises nukruses toas. Jaagup Seenepoissil saab aga villand ja ta lahkub löödes enda taga pauguka värava kinni. Ekke võttab õppust ja otsustab samuti lahkuda. Korraks satub ta köögis vestlema teenijanna Kadiga kes vastab kui Ekke räägib, et tal ka aeg lahkuda. et mantee on lai, seda möda lahkud sinagi siit minema. Ekke soovitab Kadil kenamini käituda ja enda välimuse eest hoolt kanda, ehk siis on ka tema tulevik helgem, nimelt räägib Ekke, et viiks ta valges kleidis altari ette ja tooks oma tallu perenaiseks. Kui Ekke pärast oma julguse kokku võtab ja praostile läheb oma kavatsusest lahkuda rääkima, ei käitu too üllatunult, mainib muidugi, et see maalapp sai ostetud ja seal saavad nad veel fantaseerida mida maaga peale hakkata, kuidas maja ehitada jne, samas ka lausub, et talvel paljut tööd sind teha ei ole, et kas Ekke ikka on kindel, et soovib lahkuda. Kuid Ekke kinnitav, et on. Lõpuks annab Kadi talle pauna täis liha ja leiba teepeale kuna ta Ekke juttu võttis ta südamesse ning nii siis jätkab Ekke tundmatut teedpidi nooruse seiklusi kus iga kilomeetripostil ootab teda uus ja huvitav seiklus.
#11 Talust tallu külastades käib mööda maad Ekke ringi müüdes igasuguste välismaa nimedega pahna . Kuid ei lähe hästi, juba mitu päeva on ta ilma müügita ringi rännanud, tänapäeval käivat kümned müügimehed kojast kotta nii, et uksi on vaja kolm korda rohkem õlitada ja läved ka kulumas nagu täiega. Lõpuks proovib ta vana nippi ehk läheb viinaga kellegile külla, viin tõstab kõigi tuju ja objektiivselt kõike melles pidates mis pererahvas küla inimeste tegemistest pajatab läheb ta järgmine hommik väljavalitud talu juurde ja nagu tunneks peremeest küsib ta järele . Siin kohal on selleks Aadu Undeperve, Ekke sättib ennast positsioonile, et on pererahve poja Karla sõber linnast keda vallandati ja kes nüüd linnast ostetud linnaklassi pahna maal müüb. Olles mitte midagi kuulnud tükk aega oma pojalt võttab meeledi pere vastu Ekke, pakkub süüa ja kui jutt sattub tema kaasakantavale varale on naised rohkem kui rõõmsad ostma erinevaid seepe, riidetükke ning perfüüme mida pakub, hiljem saadab Aadu tütre Viia Ekkega ringikäima kuna külarahvast on lihtsam veenda ostma Ekke kaupa mis neile näib kui uhke suur kaubamaja kui teda toetab keegi tuttav. Päeva lõpus saadab Viia Ekke Pille Riinu juurde kes küla. juttude järgi olevat kena soe ja hooliv inimene valmis pakkuma öömaja ränduritele. Kuid tegelikuses ei oota Ekket tuli kaminas ega soe söök laual. Tuleb välja, et teda on ninapidi veetud kuna Pille Riini kodu on külm, pime ja koostlagunemas. Pille ise on aga unistaja , ta väidab, et taevariigi võtmed on iga inimese käes olemas ja oma kujutelmadega täiendab ta seda, mis elu jätab võlgu. Ekke aga on vihane ja ei taha leppida Pille vaeste elutingimustega, teenided vähe palka postiljonina ja süües vaid leiba, vett ning kevadel põllult obilkaid. Pille sanob, et mingu siis Ekke kuhugi mujale kuid Ekke leiab, et vastu ööd ei ole see mehetegu. Leidmates õuest ka mingit tulematerjali lumetormis pakkub Pille Ekkele enda voodit. Ekke küsib mis siis temast saab kuid Pille Riin vastab, et on harjunud igal pool magama.
#12 Järgmine hommik kui Ekke tõuseb on Pille juba läinud postiljoni tööd tegema. Talle avaneb parem vaade hütti sisekujundusest. Tapeedid on määrdunud ja rebitud, aknad katkised ämblikuvõrgud laes , toas pole pari katkise tooli ja segase voodi mitte kui midagi. Ekke otsustab peale jätkuvat päeva müügimehena millest ta tüdinenud on, (nähes taas endiseid kliente kes isekusest ja ahnusest juurde kaupa tahavad et oleks ikka rohkem kui naabri tüdrukul) osta laudu, naelu, hauge, heina, süüa ning mõned paar lina mis ta kavatseb kasutada, et teha korda Pille elamu mingil määral. Kui Pille koju jõuba on ta kuri ja vaikne, istudes vaikselt ja tusaselt tooli. Kui Ekke teda sööma kutsub, ütleb teine, et ei taha. Järgneb dialoog mille vältel saame teada, et kui Pille Riinu ema suri siis tulid erinevad nn laenu andjad kapitali tagasi võtma. Võtsid lehmad , lambad ja mööblit, laenajaid tuli palju ja kõik tahtsid midagi saada, et vaev siia tulekuks oleks õigustatud võeti lausa sõnnikut. Kui asi hakkas juba väga ebaõiglane olema tekitati kuulujutt , et Pille olevat jobu ja hull, et laseb kõigil ükskõik mida võtta. Pille Riin tagajärjena hakkas inimesi vihkama, tõmbus enesesse ja hakkas elama üksi. Pille räägib ka, et tal oli enne siin hubasem ja kui võõras lahkub siis rebib ta Ekke kardinad maha ja viskab kõik hagud hange . Kui aga Ekke lausub, kui Pille küsib millal tal kavas lahkud on ja too vastab vara hommikul ning, et läheb kohe magama muutub aga Pille ärevaks ja anub, et too püsiks veel üleval ja räägiks temaga , sest ei tea ta ju milla uuesti keegi külla tuleb. Ville pajatab Enekenist ning emast ja kuidas tal oli hell süda ja suur isu talle koguaeg peksa anda, Pille pärib kas sellepärast ähvardas ka Villu teda peksta ning Villu vastab, et oleks sellest olnud kasu küll Pille elule. Kui hommikul vara Ekke minema hakkab teeskleb Pille magajat, kuid kohe kui uks on kinni jookseb ta akna juurde, et veel nähe Ekket viimast korda mõeldes: teistelt petis ta raha minult mu kogu elu. Ekke tõi tütralapse reaalsesse maailma.
#13 Ekke on sattunud müüjaks ühingu kauplusse külla Vene pool Peipsi järve. Poes on juba varahommikust saadik mangumas olnud üks kohalik russ Iivan Sirota viina mida ta lubab hiljem kalaga tagasi maksta. Kuid Ekke ei kuula, ta on harjunud laiskade russide pidevate haletsusväärsete püüetega viina saada ja selle asemel on sügavas mõttes vaadates vaikset Peipsit. Saame teada nii mõndagi siinsetest asjaajamistest . Nagu näitkes just hiljuti saatsid küla rahvas korda hiiglasliku kolmepäevalise joomispeo nimega guljanja. Toodi lausa lõõtspille ümbritsevatest küladest juurde. Seega ka Ekke pühendus ja tellis enda varustajalt suurema kogus söögi ja joogi poolist, nii et pidutsemine võis täiel rinnal alata ja rahvas trügis alguses niisuguses koguses siise, et oleks võinud ribiluud rahvamassis murda kuid siis otsustasid ürituse eest vedajad kelle oli antud ajal raha küllalt, et liigutavad peo teise külla. Nüüd tekkis Ekkel probleem, ehk tal puudusid õiged asupaigad kus hoida toitu, tema pood ei olnud loodud meelespidamisega, et tuleb teha ka ladu. Seega pidi Ekke hoidma sobimatutes tingimustes toitu enda isiklikus elamis ruumis poe taga. Muidugi lihad , leivapätsid ja muu söödav hakkas vaikselt kõdunema ja hallitama ning Ekke mõtiskleb, et rahvale ei meeldi vaatada huvitavat tõugude arengut ning kui on näha kasvõi ühte valget ussikest ta poes on kohe konstaapel platsis, kui aga toimub mingi tõsine kuritegu nagunäiteks suurem tappelu ja purjus kaklused ei ole teda muidugi hetkel jaoskonnas ja tema pole midagi kuulnud ega näinud. Igatahes kaupmehena üritab ta päästa mis päästa annab, palkab kaks poissi külast viksima vorste mis lähevad kohe kaupluse ette. Kui pohmas küla rahvas vaikselt tagasi lonkis jättes mõned sellid kraavi magama positsiooni mis väldiks lämbumist, tulid nad poodi pstma, enamikud nõudsid viina ja hapukurki mis Ekke kurvastama pani, et möni rahvas vaid viina ja hapukurki soovib kui mõni aga vöttis söögipoolist oli kohe vimm majas , kui sissehamusyades avanes mädane maitse. Palju toitu pidi ta seega ära viskama või tasuta loovutama, puhtalt sulas tuli maksta vaid viina eest. Kuid iga kuu tuleb linnast kontrolli a revident kes leiab alati puudujääke nimbrites ja inventuurid, need puudujäägid tulevad tema arvelt. Vahepeal aga tuleb Ekke tagasi teadvusesse ja pärib russilt miks ta siis kalale ei lähe, kui too vastab, et ei saa minna enne kui Jevdokia on oma vörgud ülespannud sattub Ekke järjekortselt viivesse. Tuletab meelde, et Jevdokia on enamvähem kohalik pealik kuna tema omab kõike aurikust iga viimse maatükkini külas ja selle übruses, ta on pikk ja laia puusaline naine kelle on mõis ja teenrid lausa. On saanud traditsiooniks, et enne kui tema tööd ei alusta, ei tohi keegi kalale minna, sest alandlikule prouale tehtakse kõik teed ees vabaks ja kummardatakse aupaklikult tere kui too möödub. Jevdokial on aga ise üsna ükskõik kõigest ja ta suht laisalt ütleb tervist vastu, ta leiab selle alandlikuse ja abituse vastikuna ja on pettunud, et ta rahvas nii primitiivne ja labane on. Väheteatud on aga see, et Jevdokia pärineb Eestist tegelt ja kui oli noor siis tihti öö varjus sõudis teise poole järve Eestise kuid nüüd on ta vananenud ja lausa kolm nädalat haigevoodis olnud. Kogu küla on masenduse ja palves kuna kui Jevdokia ei saa tööd teha siis ei tee keegi midagi. Oma surmavoodis kutsus Jevdokia oma 14 last viimne kord kokku, telegramid ja kirjad liikusid läbi Euroopa oma suguvõsa kokku kutsumas. Kui ta pojad ja tütred olid ta ümber märkis ta, et kõik neist on sündinud eestlastest isasedele. Jätkab kahe rahva võrdlemine kus Jevdokia toob välja eestlaste haritud seisaku ja riided, rahvuslikud iseloomu jooned ehk blondid juuksed ja kõrge pikkus ning tagasihoidlik ideaalne käitumine mis siis erines venelaste naise peksmise, probleemide kaebamise ja mõtetu joomise , samuti on neil parimaist kangastest riided kivist sõrmused ja naistel meigitud näod , pealekõige on nad ju eurooplased . Kuid ta on põlastatud nende väljanägemisest ja tundeid varjav kõne. Ta tunneb end palju hubamana oma tütre juures kes kannab tema enda vene rahvuse. tunnuseid, oles ulatu, kakluse himulime ja mustade silmade ning juustega. Kui üks proua kelle näljased lapsed küljes rippuvad Ekke poodi sisenevad ja räägib kuidas Jevdokia peaaegu vedrud viskas kuid siis üles ärkas ja teed palus paneb Ekke poe kinni ulatub anuvale russile viina pudeli kes seda siis sõbra Mitja ja ees rõõmsalt võidutseb oma allaandmatust.
#14 Oma surma voodis palub ta rahval ja pühakutel kes erinevate kallite usulike esemete ees palvetavad tuua sisse see tütar Dunja. Käsib tollel pea ta rinnale asetada ja siis kuulutab, et kogu tema vara on ta testamendis andnud temale. Jääb siis kinnis islmadega ootama Ääreküla ehk laste isa perekonna nimelisi laste reaktsiooni ottama kuid pettumuseks ei laske nad põlvili käed ahnelt palumas ees. Siis tuleb sisse keegi kes karjub, et lest on randa tulnud. Hetke pealt ärkab Jevdokia ülese sest, on ju küla terveks aastaks varustav lest tähtsam kui tema isiklik surm. Kamandab kõik mehed kiiresti ja vaikselt paatidele vörkudega. Siis jäävad küla rahavas ootama. Järgmine hommik tulevad mehed täis paatidega, miski läheb ptse pannile, kuid palju müüakse kas meestele kes kraami linnadesse transpordivad. Kui keegi teenija tuleb küsima kuidas on saak ja vastatakse, et hea siis kui too pärib kus siis saak on rääkidakse mis on tehtud. Mees läheb otsima Jevdokiat, et talle uudiseid tuua kuid ei leia teda. Hiljem otsides leiab külarahavs Jevdokia õitseva toomingu alt surnult, külaelanikud otsustavad minna jooma ja pidutsema ja jätavad Jevdokia kes nende hingelt ja higilt juba niigi palju endale varandust teeninud sinna paika sugulaste hooleks.
#15 Unustatakse kõik ja iga mees on väljal Peipsil püümas kala. Ekke poemette on kogunenud mass inimesi, tantsitakse, juuakse ja süüakse, rahval on äkitselt raha mida laristada. Samal ajal käib kirikus kell vahetpidamata kus naine ja mees on saanud kopsuka raha summa Jevdokia Dalatinalt lastelt , et leinakell heliseks mitu tundi. Ekke on aga tüdinenud müüjana mängimast seda rolli issanda teatrist , ta tunnistab endale, et on julge ja energiline alustama uusi ettevõtmisi kuid tüdineb neist kiiresti. Siiki mötleb ta hakkata näiteks liimi tootjaks või pakkuda väikseid komplekte mis lubavad teha taludes kaevuveest limonaadi . Ta otsustab poe kinni panna ja läheb randa mõtlema. Inimesed vihastuvad selle peale, et on pidu ja raha kuid ei müüda. Kavatsetakse Ekkele peksa anda kui tuletatakse meelde, et eelmine müüja tegutses lausa öösel ekstra raha eest. Kuid siis juhtub niimodi, et kohalik "gängster" Vanjka-Vargapoiss kogemate viskab poe akna sisse ja esineb vaade ahvatlevatele pagari tootedele ja joogile. Haarab ühe pudeli ja passib selle ringi seltskonnas, asjad eskaleerivad niimodi, et lõpuks on terve küla läinud midagi varastama. Kuid Vanjka teab, et kui ta eest ühe pudeli võtis siis see ei ole hullu ja karistus lihtsalt kantav, kui aga terve pood on laastatud siis tullaks kindlapeale süüdlast otsima, ja kes siis vangi läheb on tema, seega ta otsustaoma jälgi varjata sellega, et panna hoone põlema millega rahvas on päri. Kuid kui leek on võimsuse võtnud lendavad peale vabatahtlike tuletõrje ka piirivalve koos politseiga platsi, et teha arreste. Mõned põgenevad paaditega järvele kuid seal võetakse neid piirivalve poolt kinni. Teised leiavad, et kõige targem on midda Jevdoka juurde palvetama ja süütut mängima. Siiski tuleb politsei ka sinna ja vaikselt eemaldab isikuid.
#16 Ekke kõnnib mööda paljutõotavat manteed kuni näeb teepeal kaunist tütarlast lugemas raamatut, varbad vees. Kolmekümne kilomeetri pärast aga kahetseb, et ei tervitanud tüdrukud ja ta otsustab tagasi minna kuid ei leia teda endisest paigast . Käib siis külas pärimas tolle tüdruku kohta kuid keegi sellist tüdrukut ei tunne ning Ekke tunneb end lahkudes alandatult. Võimalik oli, et ta koges viirastust või eksitas näiteks joovat hirve inimesena . Ühel õhtul jõuab Ekke aga soos oleva hütti ette kus kaks vana naist loevad piiblit, ta lausub neile "Jumala arm olgu teiega" selle peale arvavad teda olevat õpetaja ning pakkuvad talle süüa ja öömaja. Järgmine hommik leiab Ekke, et mass inimesi on kogunenud hütti ümber. Ta hakkab pidema neile mitte kõnet vaid vestlust ehk jutustlust. Need inimesed siin on lihtsad inimesed selle asemel, et võõraks jääv kirikuõpetaja kivistmajas neile liigselt põrgust räägib meeldib neile paremini siin murus istuda ja putukaid jälgida samal ajal kui Ekke rohkem inimliku ja asjakohast juttu ajab. Pärast poole suhtleb ta veel isiklikult inimestega ja andestab patte, kuid siis leaib nukra tüdruku Eetsa Jörsi kes räägib, et ta ei saa lunastust tunda ega rõõmus olla kuna tal pole patu millest vabaneda. Ekke otsustab talle aidata ühte siis leida.
#17 Järgmise etappina satume Toomalõuka külla kus Ekke Moor koos nelja teise tema suguse hea mehega töötavad soos kraavi kaevatena kus roostetav vesi kui jõgi välja voolab suurtemasse veekogustesse. Lähedal elab Peederga külas peremees Indu ja ta tütar Eldu . Indu on viimasel ajal vanaks ja veidike laisaks jääv, ta otsib oma tütrele meest kes pärandaks talu ja aitaks tal seal toimetada. Tal on silmad ühe mehe peal Ekke rühmast nimega Aleksander, ta rind on kui Kalevipoja küngas ja jõudu niimodi, et tõstab inimese labidal kraavist välja käkki teona muidu on ta vaikne sell kes kõneleb alati teises isikus. Elda kes on muidu täitsa kena hallide juustega ja tedretähtedega tüdruk peab käima pealtvaatams mmeste tööd lootuses saada Alkesandri tähelepanu. Naljaks on saanud meesteseas öelda näed Aleksander sealt tuleb su pruut . Kuid ehki Aleksander on tugev kui karu ei ole ta hästi riietatud, ta kuube näiteks soviks hernehirmutisele ja iganädal reedel anub ta poistelt kraavihallidelt, et lähme linna juudi juurde kenamaid riideid talle ostma. Kuid alati juhitb nii, et teel ees olevas resotarnis panevad nad kogu raha eest maha peo naiste, muusika , joogi ja söögika ning siis ööl vastu esmaspäeva kõiguvad tagasi soose tulle juurde magama. Viimne reede juhtus just sama, väikse erandusega. Kui poisid hommikul töötasid ei näinud nad Eldat mis oli kummaline ja häiriv, kuid siis kõnetas neid lambine naine kes juhtus mööda kõndima ja väitis, et Elda on kihlatud, poisid mõtlevad hästi, edu talle kuid kui naine ütleb, et arvas , et nemad teavad, et pastor juures kirjutati raamtusse Aleksander Jundi ning Elda Indu rabas mehi uskumatus . Ei taha nad uskuda naise juttu kuid kui lõunavaheajal Ekke Peederga talust eidelt üle küsimas käib siis too seletab, et see on tõsi, peale kõige lubas Aleksander ka enam mitte viina juua. Mehed jäävad endiselt rabandatult sõnatuks kaastundes Aleksanderile kes ise vihaselt hakkab kaevama .
#18 Mehed lähevad koos ostma riideid ja aitavad üksteist meeldetuletades jas kõigil on kõik pidulikud riided ja pulma kingid milleks 11 pudelit konjakit olemas. Peederga tallu kõnnivad nad aeglaselt ja rahulikult . Talumehed ümberingi on toonud head ja paremat söögiks, ja nad ei ole kitsid, sest kogusest mis nad toovad on neil võimalik,näisata enda jõukust. Kuid kui paar tundi on juba kükalised külmetanud õues ja pidu ei hakka ikka veel pihta lähevad kraavihallid ajsa uurims leides ei mitte ühtegi hagu ega tuld terve talu komplekti peal. Ekke arvab, et neid on tillist tõmmatud, isegi sauna ei ole tehtud, et pidulikuks päevaks end küürida. Siis tulevad kärudega sisse lihunik, leivaküpsetaja ja restoraator. Kõige imestuskes liiguvad nad oma kärudega toitdu juurde ja hakkavad seda laadima kärudele, ulatavad siis Ildele raha ja lahkuvad . Ilde on pulma pealt raha teeninud ja neid kõik lolliks jätnud. Kuid rahvas ei lase sellest endal heidutada, pidu kolitakse kõrval tallu ja suures tegutsemishoos karjuavd kraavihallid mitu pudelit nende taskust tuleb, sest raha neil ikkagi veel on kenasti ja kui lugu käib peost. ei ole mehed kitsid mitte nagu mõned talumehed kes ikkagi veidi. vastumeelt leiavad mõned kahe ja viie kroonilised, et narrida Ildet. Ilde on nüüd morn ja tahaks juba Aleksandrit kui härga rakendada tööle, ta ei. kannata muusika hääli ja rõõmust karjeid mis tulevad vastastalust,ntema kujutas ette, et tuleb kaklus peale seda kui. külamehed said aru, et neid on tüssatud ja lähevad koju siis pärast seda kuid see ei juhtutund. Elda samal ajal istub nuttes oma kaunistatud toas milles ta lootis imelist esimest aramstust. Aleksandril kes möirgamise ja peo möllul aga meel ka korra kurvaks läheb kutsub Ekke enda juurde ja annab talle liha ning veini ja palub, et to lähkes vaataks kuidas Eldal läheb, Ekke algul ei taha minna kuid pärast siiski väga aeglaste sammudega suundub Peederga tallu.
#19 Ekke istub voodile Elda kõrvale käsib tol silmad kinni panna ja kujutada, et on Aleksandriga. Hakkab siis rääkima suurest armastusest tuues igasuguste tunnete jaoks näiteid loodusest. Natukese aja pärast aga lausub, et Ekke ei ole Aleksander ja, et ta tegelikult käis poisse vaatamas kui tood töötasid, sest armastab Ekket. Ekke käsib vakka olla ja jätkab romantilise juttuga, räägib ka näites loo Noost ja Ellast ning nende armastusest, kuidas kui nad nelikümmend aastat olles abielus olnud küsib Ella hüljeküttilt Nooilt, et kas ta jäi rasedaks kullerkuppudest või temast, Noom vastab sul on neliteist last aga ikka ei ole taibanud oma raseduse põhjust, mille peale nad. naeravad. Igatahes peale jätkuvat romantikast ja sellest kuidas aramstus opüha nagu peegelpuhas järv metsas ütleb Elda Ekkele, et tal ei ole õrna aimugi millest Ekke siinpajatab nii kaua ja mainig, et kuuleb vaid ta häält ja on purjus. Hommikul kui päike juba kõrgel taevas lahkub Ekke jättes Elda kes on tõmbunud patjadesse. Väljas leiab Aleksandri sahka uurimas ja pärib kuidas läks, Ekke vatsab hästi ja kui Aleksander küsib kuhu edasi kas tagasi soose, siis Ekke vastab, et ei, ta peab jälle liikuma. sest kui on kuskil liiga kaua siis kummitavad teda meelesilmas Neenu ja Eneken.mAleksander otsustab teda saata ja peale viite kilomeetrit kõndimist istuvad nad puhakam maha ja võtavad välja liha ning pudeli kangemat ning mõnulevad rohus seljad tuule vastu. Ekke aga tuletab meelde, et Alkesanderil on keegi küps nõrkemisele ootamas teda. Aleksander tõuseb ja jookseb tagasi.
#20 Ekke Moor on nüüd aastaid olnud meremees, sõitnud mitmeid meresi, sadamst sadamasse, kogenud mitmeid laevu uppumas ta jalge all. Koos teiste madrustega seal hulgas ka söber soomest kes suure palaviku tõttu oli seotud koi külge kuna tormis laev kõigub ja rapsib päris hullult, mitu korda on olnud oht fjordikalju pihta sõita. Madrused ei usalda oma barkantiini mis eile Bergenist alusta oma teekonda Liinahamarisse lahte kala püüdma. Üldiselt on Ekke tüdinenud merest ja vaatab igatsusega maa poole igakord kui mööduvad saarest. Seda ka siin lahes kui soomlane komenteeris, et siinsed maad on inimtühjad ja kaugused mõõtmatud. Järgmine hommik kui mehed kalae lähevad lausub Ekke kott seljas , et läheb värsket vett tooma . Tegelikuses aga jookseb ta minema mägede vahele. Tas on kohe liikumis rõõmu kuid varsti lööb sisse depresioon tingitud üksikusest ja mornist realiseerimisest jõudes ühe mäe tippu, et veidike eemal on veel suurem mägi, siinsed alad näevad üldse kohutavalt elutud ja puud mis pleekind valgeks kujutavad ette nagu puude surnuaeda. Kui Ekke jõuab maanteeni elavneb ta taas korraks ja näeb manteed kui elu ja tsivilisatsiooni veresooni kuid siis jälle nördib kui mõtleb oma kogemustele , mitte kunagi ei ole olnud tema jaoks tee lõppus önne alati on ta pidanud pettuma. Vahepeal otsustab Ekke ja roomata kuna tunneb ennast nii mannetuna kuid isegi kui ta näitab totaalset maailma ülemvõimu tema üle siis siiski jumala tuuled rebivad, sasivad ja hammustavad teda. Ekke otsutab teha endale samblast ja okstest pesakese ja jääb magama. Teda äratab ülesse 15-16 aastane lappi tüdruk Lassi kes pajatab, et Isa Uutšö käskis tal sinu nende juurde tuua nähes sind laevalt tulemas ja tundrase eksimas , kuna tema näeb kõike olles hõimu pealik. Siis demonstreerib ta oma hiilgavaid teadmisi jälitamises ja pajatab kuidas nad oma porokarjaga põhja liikusid, et eemale pääseda sääskedest. Koos lapi tüdrukuga liikudes tundub Ekkele aga äkitsiliselt loodus palju elavmana. Lõpuks saabuvad nad 7 telgika komplekiti ja Lassi viipab käega ühe telgi poole kuhu Ekke ennast veidi korralikumaks sättides siseneb. Kui siis Isa Uutšö küsib mis Ekke siin teeb, miks ta ei ole laevas , miks astud järjest teelt körvale, miks ei ole omade juures? Ekke vastab, et otsib end, pealik mõistab ja Ekke võtab välja kompvekke ja rummipudeli mis hakkavad hõimus ringikäime. Pealik kuulutab võõra sõbralikuks ning laseb tal jääda nii kauaks kui soovib.
#21 Ekke Moor on saanud Uutšölt kasetohtu, vaiu, nööri ja poronaku ning ehitas neist endale telgi. See on traditsionaalne lapitelk kus ees on nn elutuba kus naised saavd tegutseda ning taga on pühapaik vaid mehel kuhu mitte ükski naine ei tohi tulla, see viiks õnne ära. Igatahes Uutšö tuleb talle külla ja koos popsutavad nad piipu ningräägivad elust endast. Uutšö pajatab industrialiseerimise ja kinnastumise tagajärgedest nende rahva ja looduse peal, nemad kohtlevad kõike nagu neil oleks hing, Uutšö lausa vastas, et kuulis Ekke saabumise kohta kividelt. Uutšö röhutab harmooniat haldjate, loomade ja loodusega. Mehed söövad siis forelli ja löhet ning Uutšö lahkub. Järgmine hoomik kui Ekke käed telgist välja sirutab, et ulatuda kellegi tundmatu poolt alati ta telki ette jäetud piima anumat leiab ta hoopis kohaliku kadetust tekkitavat jahi oskustega Jürga. Too ei suhtun Ekkese kenasti, väidab, et tema telgi ees on luusinud kiskjad ning ta peab ettevaatlikum olema. Kui ekke ka oma telgi ümbrust uurib keiab ta über visatud anuma ja mõistab, et Jürga on siin tüli norimas, lausub talle, et siin pole mingeid loomajälgi ja ta on petis kes siin terve hoomik on luusinud. Ekke ähvardab söödikud talle peale nõiduda kuid Jürga karjub ära joostes , et ta juba tema peale on. Lüpsmine pole ültse lihtne porodega neile ei meeldi isegi oma vasikaid toita, sa pead olema osav ja välkkiire kui tahad head saaki, tavaliselt lõigatakse vasika kaela haav mida siis ema põder hakkab lakkuma, see rahustab neid tavaliselt. Ekke kohtub hiljem Lassiga ja küsib talt selle kohta, et Jürga kavatseb ümber tema telgi kolmkorda kõndida mis tähistaks siis pruudi võtmist. Ta ütleb Lassile, et too on kaunis ja talle südamelähedane kuid Lassi on juba sissevõetud tiksuvast kuldest kellast mis Ekke oli teeninud ühel oma rohketest retkedest merel. Järsku on Lassi aga lennul teatamas oma emale mis on saanud millised suured plaanid on Ekkel temasuhtes. Järgmisel hommikul leiab Ekke oma telgi täis putukaid mis Jürga on sinna sokkutanud. Ta räägib pahuralt sellest pealikule kuid see midagi konkreetset ei vasta, hiljem aga saadab kaks neidu tema juurde teda mingi õliga määrima ja söödikuid ülesotsima ja tulle pilduma. Järgmisel hommikul võõtab hõim end kokku ja liigub kaugemale põhja poro karja järgi keda ustavad koearad vaos hoiavad ja juhivad.
#22 Sügis on lähedal ja põdrad keda nüüd rikkale karjamaale kokku toodakse on pekised ja sarved mis suvel olid pehmed , verised ja nahaga kaetud. Telgid pannaks üles paksema nahaga ja päikse asemel valgustab nüüd Lapimaad virmalised , kuu ning tuled telkides . Põhjapõtrade jaoks on see aga pingeline age surma ja elu vahel, nüüd hakatakse karja kategoriseerima, kes läheb söögiks, kes müügiks, kellest saavad sõiduloomad, kõik tuleb täpselt ära märkistada ja asjatundlikult organiseerida, et pärast poleks pahandusi ega häbi . Suurept huvi pakub ka uue karjajuhi võitlusi kus sarvi kokku peksavad Nari ja Peppi, ehki Peppi näib võitjana siis ettearvatamatul hetkel annab Nari otsutava löögi ja Peppi kõrvaldatakse, Nari tulevad ümbritsema enne ükskõiselt võistlust pealtvaatavad emased . Loomade kategoriseerimine käib libedalt, ruunejad teevad hammustustega välkkiirelt kindlad loomad sõiduloomadeks, ja need kes lähevad kasutusse lõigatakse kohapeal kõri läbi millest voolavat verd juuakse, Ekke on harjunud sellega ja suht tüüpiliselt jälgib lappe pealt. Tihti on kuulda ka trummide põrinat, see tähendab meeste kommunikatsiooni haldjate ja vaimudega, mehi ei tohi mingil juhul segada sellisel ajal, see on ebaviisakas . Uutšöl toimub ka teiste hõimude pealike koosolek kus diskuteeritakse karjade seisundit ja nägemusi, peateemaks see aasta on ekslv Tunja hing kes käib peresid terroriseerimas ja naiste rinnapiima mürgiseks tegemas. Jõudnud on ka kohale Jürga kosjamineku aeg, ta tuleb uhkelt kolme põdraga, kse mässitud nahkadesse mida on jäänud ka üle loomade katmiseks, kellad mis neil kaelte ümber on teatavad rahvast kes tulevad siis oma telgidest välja uudistama, kuid peale kolme ringi ei ole Lassi ikka veel väljatulnud, solvunult lahkub ta ja sõidab saani ning põdrad Ekke Moori telgi ette, karjudes las siis tema nüüd proovib ja tusaselt lahkudes. Lassi hüppab mõne minuti pärast sisse ja pärib miks ta ei läinud ? Lassi seletab, et ehki Jürga on teinud kõik tema truuduse teenimiseks seal hulgas tappes neli karu ei ole ta ikka veel otsustanud Ekke ja Jürga vajel, ehki Ekke oskab vaid kala püüda on see kell mis talle sai antud kui uus elu, Ekke lapse elu kelle süda nagu kella osutid tiksuvad Lassi sees. Siiski ei ole temast lõuanlasest kes laplaste juttu järgi oma hinge masinale andsid, et ise langeda pimedusse ja orjata. Ta tahaks elsta Lapimaal ja karjata porrosi kuid teab, et haaraks pihku pehkinud oksa. Järgmisel päeval kohtab ta metsas Jürgat kes on löödud kuid okupeerib end jahiga, alguses kui Ekke lausub, et tänna sõidad sa jälle vastab too tüdinenult ei taha. Kuid peale veenmist ja tubakat läheb Jürga küll ilma pidulike nahkade ega noorte tugevate põtradega uuesti ümber telgi sõitma. Seekord jookseb Lassi peale esimest ringi peale ja rõõmsalt lähevad nad paarina pidulauda.
#23 Suure massiga liigutakse kirkukülla. Kuid samal ajal kui naised telke üles panevad ja veel lõkkeid ei süüta tuleb Uutšö kui vana sõber Ekke juurde ja teades tema lähedasest sõprusest oma tütrega ja nähes ta silmis mingit sisemist rahutust pärib tema nõudlusi, et saaks siis sellega ühepoole, sest kui noorpaar kirkiust väljub ei tohi keegi enam kanda viha uue pere peale. Ehki Ekke lausub, et tal ei ole minegid nõudlusi sekkub ka Jürga ja pakub kolmkümmend põtra, kuid siis tormab välja Lassi keda ei saa enne ehtima hakkata kui köik kostmised on kostetud. Tema vaidleb, et selle sõbralikuse eest mida Ekke on talle osutanud ja kommid ning siidist kangad mis see talle linnast toonud väärivad vähemalt 50 põtra, Uutšö ei taha tüli ja nõustub siise viimase hinnaga, ümberringi rahvas ning Ekke imestavad "Kõrge hind, väga kõrge hind!". Uutšö vastab, sõprus on kallim. Kirikus igatahes saab Ekke olla rahumeeli, sest ta ei silmitse Lassit ning ta mõtted on pühad. Hiljem tuleb Jürga Ekke telki ja räägib, et nad Lassiga ei usus, et Ekkest põdrakarjs karjus saab, sõidupõtra ka vaha ei ole seega valisid välja mõned rasvasemad talle linna müügiks viia ehki Uutšö arvas, et las Ekke valib ise siis on ta süda rahus . Igatahes Tema ja Lassi on teel Rovaniemi nahku müüma, kui too soovib võib kaasa tulla. Ekke lähebki koos nendega siis linna, kuid jõudes linnavalgustesse, ei pane juba niikunii vähe tähelepanevad laplased teda tähele.
Järgmine tseen viib meid tundmatusse linna, mis tõenäoliselt soomes. Ekkest. on saanud eduks ja rikkas ärimees . Kohalikus hotellis kus ta võtis endale kõigi mugavustega väiksemat sorti toa, teenri keda kutsub inglise päraselt Boy kirjutas ta külalisteraamatusse: Ekke Moor: tööstur , London. Ta kahtleb enda tegusi minevikust kui istudes kohalikus kohvikus tuletab meelde, et tema sõprus maksti kinni nagu vestlus baaridaamiga. Siiski mõtleb ta, et inimestel siin põhjas on mõnus elada, ei ole üldse mures nagu tema börsi kursisedelist mida ta otsis läbi linna tahtes leida inglise keelset ajalehte. Ta on üksi ja kui kuuleb, et keegi näitlejanna natukene haritumast soost on ka hetkel linnas, käsutab ta posisl ta otsemaid siia kutsuda vestlema kunas tal on igav. Naine tuleb ja natuke lobisetakse kuni Ekke märkab, et ta rongini on vaid pooltundi. Kähku ta käsitab Boy ta kohvreid vedama ja piletid broneerima kuhugi kaugele, ehk Helsingisse võibolla mister Ekke jaoks. Naisele ta ulatab 500 kroonise kes selle solvunult tükideks rebib ja väljakõnnib mõeldes, kapitalistid.
#24 Ekke rändab veel kaua otsides Ingelanid, küsib paljudelt teed, mõned tunnevad end tüssatuna kui tavalist inimesed, Ekke mõistab seda kui sellena , et juu on vist Ingeland kuaugel. Siiski löpuks ta jõuab sinna ja tunne kodu ära koduranna liiva ja lained lahes. Ta on nüd lihivtud kuid tujne, et on ka kaotanud tükke oma iseloomust ja seega endast. Kodu lähedal kuuleb ta aga käo kukkumist ja läheb siis hobukastani juurde, et kedagi seal hiilivat alla kustuda. Tuleb poiss alla, on selline kena ja mudase näoga kuid maale jõudes paneb kus kurat liduma. Ekke otsib ta üles ja pärib talt küsimusi milles tuleb välja, et poisi nimi on ka Ekke ja ta on Ekke poeg. Ekke küsib talt igasugu küsimus reiside ja kaugete maade kohta. Kuid vahepeal on Ekket vanaema Neenu poolt koju hüüatud mitu korda ning lõpuks ta läheb. Ekke järgneb, Neenu on muidugi rõõmus ja lubab peksa anda niimodi selle eest, et jättis poja orvuks ja naise ning ema maha ja läks maailma peale jooma niimodi, et lehk on tunda Ingelandini. Ekkel on lausa kahju eidekesest ja ta alandlikult langetab oma püksid , et Neenu sinna nõrke hoope annab, ise muidugi uhukustab kuidas anids niimodi, et teist korda enam ei taha. Vaheapel on väike Ekke jooksnud ja oma emale Enekenesele rääkind, et isa on kodus. Ka Neenu soovitab minna Ekkel vaatma Enekest. Eneken nuttab ja nad embavad pikka ega sositades asju üksteise kõrva. Väike käib lutsu viskamas ja ei möista miks kaks nii kauka kallistavad, kui nad sisse lähevad järgneb väike Ekke ja leiab kaks põlvil vanaema ees kel ühes käes vits , teises raha. Kui viimaks Eneken küsib kas Ekke leidis lahtiseid allikaid vastab ta, et leidis ag arvab, et kodus kõik on kõige parem.
8. Kulminatsioon või lõpplahendus (vastavalt kumb olulisem)
Kulminatsiooni haripunkt on võimalikult näiteks siis kui Pohja - Noora mägede vahel maanteel mõistab Ekke lõpuks, et need teed on hüpnotiseerivad ja alati pettust tekkitavad, sest veel ei ole tal olnud õnne ja rõõmu erinevate etappide tagajärgedena.
9. Autori keel ja lauseehitus
Tüüpiline proosa.
10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud
Enamasti on kirjeldatud loodus tseene ja neid väga põhjalikult tuues alati näiteid siis inimeste argipäeva elust. Nagu näiteks muru niidud olid rahulikud kui pööningud kuumal suve päeval.
11. Dialoog, monoloog või jutustav vorm (minavormis või kõrvaltvaatajana)
Kõrvalvaataja vormis.
12.Teoses esinenud sümbolid ja olulised viited (näiteks piiblile või mõnele muule
teosele )
Viide piiblile leiab peatükist 4 kus mustlane pettmise mesiter Sander Mitrovski kutsub oma nasite enda külejeluuks „ Eit mu kallis küljeluu, anna ohjad ja piits !“
Viin on usalduse ja sõpruse sümbol, seda jagavad kõik, nii noored kui vanad, vaesed ja rikkad.
Maanteed sümboliseerivad inimkonna veresooni.
13. Autori sõnum
Gailiti sõnum selle teose puhul on lihtne ja selge. Kõik mis hiilgav ei pruugi olla kuld , nagu maantee ja lootusi kergitavad kilomeetripostid ei pruugi tuua head seiklejale. Samuti ei ole kohta nagu kodu. Ekke pidi selleks käima ringi ümber maailma, et mõista mis on talle väärtuslik. Kui tuletada meelde on ta tihti jälgimas laineid ja otsimas tütarlast kes võtaks ta südame. Kuid tal on kenad lained ja tütarlaps kodus olemas. Enne kogemusi, ei suutnud ta seda hinnata, sa ei tunneta ja ei panetähele asjaolusi ega esemeid ning inimeis kes meie elu mugavaks tevad enne kui neid enam pole.
14. Kokkuvõte ning põhjendus - kas ja mis ja miks meeldis, ei meeldinud, jäi
meelde, tundus uudne vms.
Mulle meeldis see teos väga, eriti huvitavad olid russide käitumine ja teosed ning üline sündmuste lahenemine tesie pool Peipsit ning kaunid loodus tseenid ja Lapimaa haurldane kultuur ning tunnetus. Meelde jäi muidugi väga suur eestlaste idealisserimine samuti Peipsil, kui tark, pikk kena igalt poolt aarialik rahvas.
15. Lisa teosest lõik/ lõigud koos lehekülje numbriga, mis sulle enim meeldis või
mida pead oluliseks.
„ Ta pole praost ega pastor, isegi jutlustaja mitte, kuid patte võib andestada iga kannataja inimene, sest see pole muud kui koorma võtmine kaasinimese turjalt enda kanda“ (lk146)
„Rahvuslik omapära on temas siiski säilinud: suur, taltsutamatu hävitamiskirg ja meestehimu“ (lk120)
„Mis kasu on olnud ta jutlustamisest, mis kümned aastad järjest on nagu kõuekärgatused langenud rahva sekka- on ta kari muutunud sellest piskugi paremaks?“ (lk61)