· Rahu tuli sobitama Benvolio, Montecchi vennapoeg, Romeo sõber. · Omavahel hakkasid võitlema Benvolio ja Tybalt(Capuletti naise vennapoeg). · Capuletti ja Montecchi tahavad astuda mõõgavõitlusse. · Vürst tuleb tänavale korda looma.Ta käsib kõigil lahkuda v.a. Capulettil ja Montecchil. · Montecchi ja tema naine lahkuvad, saabub Romeo. · Benvolio uurib Romeo käest, mis teda kurvastab. · Romeo räägib oma sõbrale, et on armunud. 2.tseen toimub väljakul mõni tund hiljem. · Capuletti teeb Parisele (vürsti sugulane) ettepaneku ta tütre süda võita. · Capuletti korraldab enda juures peo, selleks annab teenrile paberi, kus on külaliste nimekiri, et ta teataks peost. · Saabuvad Romeo ja Benvolio. · Teener palub Romeolt abi nimekirja lugemisel, kuna ta ise lugeda ei oska. · Teener ütleb Romeole, et juhul kui ta ei ole Montecchi perekonnast, võib ka tema peole minna.Teener lahkub.
......................................... ............................................... . 3.3 Avamäng - .............................................................................. .............................................................................. ............................. 3.4 Proloog - .............................................................................. .............................................................................. .................. . 3.5 Vaatus, tseen, pilt - .............................................................................. .............................................................................. ..... . 3.6 Epiloog - .............................................................................. ............................................................. . 3.7 Aaria, retsitatiiv, duett, tertset, kvartet - .............................................................................. ......................................
esituses kõige paremini, sest ainult tema teab mida ta seda lugu kirjutades tundis ja mis on loo täpne mõte. Muidugi võib rahule jääda kõigi kolme vokaaltehnika oskustega. Noorteorkester Reaalmazoor lisas etendusele vürtsi. Minu arvates on väga tore, et antakse noortele võimalus nii suures projektis kaasa teha ja ennast proovile panna. Orkestrandid olid enamasti kooliõpilased, aga mängisid kui tõelised profesionaalid. Minu jaoks oli kõige huvitavam tseen selline, kus katusemees tahtis iga hinna eest saada tuppa naise juurde. Lõpuks katusemees ka akna kaudu tuppa sai ja tõi naisele kingituse. Terve selle tseeni ajal kõlas väga lustakas laul. Katusemees palus et naine teda veel teinekordki enda juurde kutsuks, kuna talle väga meeldis seal. Selle tseeni tegi meeldejäävaks just tema lõbus ning lustakas meeleolu. Eelmisele tseenile vastukaaluks oli tseen naise ja mehe abielust. Naine istus päevad läbi kodus ja ei teinud suurt midagi
Ekspressionism tekkis Saksamaal. Eelkäiateks van Gogh, E. Munch ja foovid.Loodus väljendamise asemel on tähtsaim tunnete väljendmine. Ekspressionistid väljendasid maailma valu, kunst oli ühiskonna kriitiline, ei taodeldud il, lihtsustati,moonutati asju ja inimesi.Inimene tihti jõhkra ilmega, mille tagant aimata sisemist piina ja traagikat. Loodus ärev ja pingestatud. Esikohal graafika; puulõige ja lito. E. L. Kircher- #Berlini tänava tseen# punased tantsijannad#Fränzi toolil istumas. Kubism-Tekkis Prantsusmaal 20 sajandi esimesel kümnendil.Loojatek hispaanlane P. Picasso ja prantslaneG. Praque. Nad innustusid neegriskulptuuridest.P. Pcasso- hispaanlane , elas 92 aastaseks, vaimustus Antoni Caudist. Oli joonistus õpetaja poeg.19 aastaselt tuli Pariisi ja jäi.#avingnoni neiud #Nuttev naine #Viiul ja viinamarjad. Skulptor C. Brancusi# lind avaruses. Futurism-1909-1914kõrgaeg. Tekkis Itaalias
Tõnisson Lible Pika heleda Vembumees patsiga armas, Toots ent tujukas Värvikamad Raja Teele, tegelased kes poiste südamed põksuma pani Mõtlik Arno Heledate lokkidega kannelt mängiv Imelik Tootsi ja Teele tantsutseeni filmimine Tseen Kiire ja Tootsiga sahvris fimib operaa- tor Harry Rehe, rezissöör Arvo Kruusement annab nõu Rezissöör Arvo Kruusement ja operaator Harry Rehe tööhoos Palamuse kihelkonnakool Elutee lõpp... Oskar Luts suri 23.märtsil 1953 aastal.Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument Kasutatud kirjandus 1.http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luts(17.01.2008) 2.Liina Ristoja. Sõprus, seiklused ja metsakollid kirjanik Lutsu majas. // Hea Laps, 2007, nr 1, lk 21-32
ning mida taeva ja päikese poole, seda elavamaks lähevad värvid. Justkui sealt läheks edasi teine maailm. Lisaks on värvid looduslähedased, ei midagi eriskummalist ning häirivat. Proportsioonid on teosel ebaloogilised. Põldu kündev mees on hobusest ning adrast suurem ning põld on võrreldes seal olevate esemetega väga väike. Lisaks veekogus uppuv Ikaros on kõrvalseisva laevaga võrreldes väga suur. Infot otsides selgub, et maal on üks tseen poeem Musée des Beaux Arts'ist. Maali tegelik sisu kujutab seda, kuidas Ikaros, meistrimees Daidalose poeg, sai endale vahast valmistatud tiivad, et pääseda laburündist. Paraku ei kuulanud poeg isa õpetussõnu ning päiksele liiga lähedale lennates vahast tiivad sulasid. Seetõttu ta kukkus merre, kuhu ka uppus. Hiljem sai see meri oma nime Ikarose järgi Ikaria. Samas maali teisel verisoonil on kujutatud Ikarose isa Daidalost endiselt lendamas, kuna
Billy't, kes on öö veetnud ühega naistest, ähvardab vanemõde emale teatamisega, mille tulemusena Billy ennast klaasikilluga tapab. McMurphy,kes näeb Billy surnukeha ja kellel oleks võimalus põgenemiseks, ründab lahkumise asemel õde Ratchetit. Karistuseks on lobotoomia, mis muudab ta elusaks ,,juurviljaks". ,,Pealik", kellega Randal lubas koos põgeneda, ei suuda oma sõpra sellises olekus näha ja lämmatab ta padjaga. Filmi alguses leiab aset tseen, kus McMurphy vannitoas marmorist segistitealust püüab maast lahti rebida, et see läbi akna visata ja minna pesapalli ülekannet vaatama. Tema katse ebaõnnestub, aga ,,Pealik", kes seda mäletab saab sellega hakkama ja lahkub haiglast tõusva päikese poole.
Fedossejev. Muusika oli vastavalt sisule ja tegelaskujule väga erinev. Loomulikult Lumivalgekese ja printsi puhul õrn ja romantiline, võõrasema puhul aga võimas ja hirmuäratav. Esimene vaatus koosnes viiest pildist, mis vahetusid tihti vaataja silme all. Algas etendus lõbusate pöialpoistega, kes avasid muinasjuturaamatu kurja nõia pildiga. Järgnes pilt lossiaiast, kus Lumivageke pidi tööd tegema ja raevutsevast võõrasemast. Järgnes tseen võõrasemast ja võlupeeglist, mis ehmatas ka mõnda väiksemat pealtvaatajat saalis, sest koos hirmutava muusikaga oli suures peeglis projektoriga tekitatud peeglivaimu kujutis. Järgnes metsapilt, millelt oli väga huvitavalt lahendatud üleminek pöialpoiste koju. Nimelt tõusis põrand ja tekkis kaks korrust all oli pöialpoiste kodu ja üleval mets.Kaks jämedat köit hoidsid üleval pöialpoiste maja katust.
Dorante (keda mängis Kermo Nigula) lubas kutsuda Dorimene Jourdaini juurde, sellepärast ka Jourdain nii palju vaeva nägigi. Dorante küsis Jourdainilt raha, et osta brilliantsõrmus Dorimenele. Jourdainile ütles ta loomulikult, et annab selle Dorimenele ja ütleb, et see Jourdaini poolt. Tegelikult aga Dorante andis selle Dorimele ja ütles, et see tema poolt. See oli väga alatu Dorantest, kuid samas tõi see ka natuke põnevust etendusse. Minu kindel lemmik tseen oli see, kui Jourdaini kuulutati mammamusiks. Tegelikkuses sellist tiitlit polnud üldsegi olemas. See aga nägi nii naljakas välja, et kõik naersid, nii ka mina. See oli ikka väga tore lõpp sellele etendusele. Mina poleks küll arvanud, et see etendus nii lõppeb, kuid see sobis sinna suurepäraselt. 5
keha tunnetust ja koordinatsiooni. Samuti oli väga meeleolukad numbrid, mida esitati pulmapidustusel. Näiteks, kuldse templijumaluse soolonumber, mis sisaldas endas keerukaid piruette, chassé’sid, atitüüde ning pöördeid; templitantsijataride etteasted, mis olid esitatud ideaalselt sünkroonis; ühe adagio (lüürilise duett-tantsu) sammukombinatsioon, mis kulmineerus ühe tõeliselt meisterliku grand jeté’ga tõi lausa külmavärinad ihule. Eriti tugevalt mõjus Varjuderiigi tseen, kus oli korraga laval vähemalt 20 valgetes kleitides baleriini, kes tantsisid laitmatu tehnikaga efektset koreograafiat. Ühtlasi on Varjuderiigi stseenist saanud balleti sünonüüm, mida esitatakse sageli iseseisva numbrina. „Bajadeer“ on oluline ühenduslüli romantilise ja klassikalise balleti vahel, kuuludes vene balletirepertuaari olulisemate teoste hulka. Kriitikud on kirjutanud: „Kui teile ei meeldi „Bajadeer“, siis ei meeldi teile ükski ballett!“
mitmehäälsuses Gregooriuse koraale hakati üles kirjutama Frangi suurriigis, et ühtlustada liturgilist laulu suurel territooriumil. NOODIKIRJA ARENG Vajadus tekkis 8-9 sajand Frangi suurriigis kirikulaulu ühtlustamiseks NEUMA noodikiri, meloodia liikumise suunda näitav noodijupp NOODIJOONED, TÄHT- JA SILPNIMETUSED, GUIDO AREZZOST(joonte süsteem) Tänapäeva noodikiri - Kölni Franco LITURGILINE DRAAMA - teatraalne tseen jumalateenistuses, kus lauldes kanti ette selle püha juurde kuuluvaid piiblilõike Ars longa, vita brevis est kunst on pikk, elu aga lühike KESKAEGNE ILMALIK LAUL ALGSELT KANTI EDASI AINT SUULISELT Goljaarid ehk vagandid ,,carmino burana" I teadaolev ning suurim luulekogu, enamasti ladina keelne, sisu üsna siivutu samanimelise on loonud 20sajandil KARL ORFF kangelaslaulud vanimad ilmalikud laulud, pikad eepilised poeemid, mida lauldi
Samuti oli etendus üsna värviderohke, seda nii kostüümide kui ka muusikaliste värvingute poolest, mis pakkus vaheldust ja ei lasknud lavastusel muutuda igavaks ja üksluiseks. Sellise temaatika ja ülesehitusega ballette võiks teatris kindlasti rohkem olla, sest mulle jäid sellest etendusest ainult positiivsed emotsioonid ja rõõmus meel. Dirigent Arvo Volmer ,,Coppelia" autor L éo Delibes Tseen etendusest ,,Coppelia", mänguasjameister doktor Coppelius ja tema nukk Coppelia
õnnistust saama enne paarirahvaks hõigatamist. Muidugi on Vana-Märt vastu ja ei taha 3 lapsega leske enda poja naiseks, pakub Noorele-Märdile mõisa, tõlda kui too vaid jalaga annaks niiöelda kerjustele. Kuid käbi ei kukku tammest kaugele ja Noor-Märt on sama priske ja ei anna alla. Pakub isale rahuliku lahkuminekut. See ei nõustu, Poeg usub , et küll kunagi ikka tema naine ta isale kord armsaks saab. Järgneb äärmiselt dramaatiline tseen, tuleb üle läve Miili oma lapsega , ta on väga haige hakkab surema , Vana-Märt on ikka hoolimatu ja tema käitumine on juba naeruväärne kui ta lausub „Sureb? Ei sure! Või on minu maja laataret, siia surema tulla. Leena lubab Miili lapse endale võtta, Noor-Märt surub surnu silmad kinni, perenaine nuttab surnud keha süles. Siis lööb majasse pikselöök sisse. Maja süttib põlema Marjapuu ja töömehed jooksevad appi Noor-
Hiljem tuleb Jürga Ekke telki ja räägib, et nad Lassiga ei usus, et Ekkest põdrakarjs karjus saab, sõidupõtra ka vaha ei ole seega valisid välja mõned rasvasemad talle linna müügiks viia ehki Uutšö arvas, et las Ekke valib ise siis on ta süda rahus. Igatahes Tema ja Lassi on teel Rovaniemi nahku müüma, kui too soovib võib kaasa tulla. Ekke lähebki koos nendega siis linna, kuid jõudes linnavalgustesse, ei pane juba niikunii vähe tähelepanevad laplased teda tähele. Järgmine tseen viib meid tundmatusse linna, mis tõenäoliselt soomes. Ekkest. on saanud eduks ja rikkas ärimees. Kohalikus hotellis kus ta võtis endale kõigi mugavustega väiksemat sorti toa, teenri keda kutsub inglise päraselt Boy kirjutas ta külalisteraamatusse: Ekke Moor: tööstur, London. Ta kahtleb enda tegusi minevikust kui istudes kohalikus kohvikus tuletab meelde, et tema sõprus maksti kinni nagu vestlus baaridaamiga. Siiski mõtleb
annaabi.ee 
