Näidendi arvustus Pygmalion Teose autoriks on iirlasest Bernard Shaw. Ta oli näitekirjanik ja üheks London School of Economics asutajateks. Tema oli ainuke inimene keda on kunagi premeeritud nii Oscari kui ka Nobeli kirjanduspreemiaga. Shaw oli 56 aastane kui kirjutas nende auhindade võidu teose ''Pygmalioni.'' Näident mida esitas Tour De Force Theatre Company etendati Salme Kultuurikeskuses ning lavastajaks oli Peter Joucla. Ta õppis Performing Arts Londonis ning on töötanud ennem täielikult teatrile pühendumist nii õpetaja kui ka lektorina ülikoolis. Saali valik oli ideaalne. Ruum oli vana võitu ja lava väike mis tegi õhkkonna hubaseks ning lisas soojust sellele ajastule. Näident oli väga kaasahaarav ja huvitav. Näitlejad olid andekad ning naljakad. Eriliseks tegi see asja
Hades-surnute kuningriigi valitseja Hephaistos-tule-, ja sepakunstijumal Hermes-zeusi käskjalg Hestia-kodujumalanna Poseidon-merejumal Homerose eeposte tähtsus:kreeka ja kogu euroopa kirjandus hakkas peale homerose eepostest Tunnused:luulevormis,pikk,jutustav teos,maailma loomine,tegelased jumalad või müütilised olendid * kooli mingi 7aastaselt õpiti lugemsit keka muusika kirjutamine mate *teatri teke üldlevind arvamus: jumalatekultus ja relogoosedrituaalsed toimingud * teatrietendus- näident kirjutati värsivormis ja pidulikus keeles ülesehitus tugines sõnadel ja kõnel * teatri hoone- ehitati laugelenõvale lageda taeva alla templi lähedal, 3 osaline orkesta (teatri süda) skenee (orkstra taga) theatron, sisspääs tasuline vaeseid toetati, eraisikule rendile kes hoolitses remondi eest * näitlejad kes ei meeldin pilluti söögi ja isegi vahel kividega, kestis hommikust õhtuni 3 päeva, näitlejad aint mehed
G. E. Lessing 1729-1781 · draama kui näitsekirjanduse zanr väga tähtis koht · Lessing oli saksa rahusliku teatri rajaja · Ta oli draamateoreetik · Jätaks edasi Voltaire'i ideid · Kritiseeris klassitsistlikus teatris selle elukaugust, liiga palju reegelid ja loogikatega liialdamist. Nõudis teatrilt elulisust ja meelelisust · Tuntuim esteetikaalane töö `' Laokoon'' · Rajas saksa kodanlase draama ja tema näident on `' Minna von Barnhelm'' · 1796 esimene Saksa rahuslikkomöödia · Lessingu arvates võib peategelane olla tavaline inimene oma nõrkuste ja puudustega · Eitas tragöödia õpetlikku vajadust J.G. HERDER 1744-1803 · `' Tormi ja tungi'' liikumise juht · kogumik `' Rahvalaulud'' sisaldas rahvaluule kõrval tõlgitult paljude teistegi rahvaste laule(läti, leedu ja eesti) · Tutvustas maailmale EESTI FOLKLOORI
Värssdraamad ,,Manfred". Selle värssdraama peategelaseks on noor mees Manfred. Tema otsib elu mõtet (nagu Faustki). Ja ka temal on võime vaime välja kutsuda. Ta otsib vastust oma küsimusele ent kuidagi ei leia seda. Ta on ka aru saanud, et vaga ja kuulekas elu, mida tavainimesed elavad, pole tema jaoks. Temasugust inimest ei suuda usk, kirik ega ka vaimud rahuldada. Nüüd põrguvaim, kes näeb milline mässaja Manfred on, näeb temas kerget saaki. Põrguvaim tuleb nõudma Manfredi hinge. Näident lõpeb aga nii, et Manfred ei allu ka põrguvaimule. Manfred sureb ja me ei saagi teada, mis tema hingest sai. ,,Kain" Vanas testamendis Kain tappis oma venna Abeli. Byroni jaoks on see kõik liiga lihtne ja annab selle loo hoopis teistsugusena. Tema huvitab just Kaini saatus. Näiden ,,Kain" võtabki aluseks vana testamendi sündmused. Tegelased on: Kain, Abel, isa Aadam, ema Eeva, õed/naised Aada ja Silla. Aada on Kaini naine (õde) ja Silla on Abeli naine (õde). Esimeses
lausuvad talle, et kõik on liiga pohmellis, et proovi teha. Seega minnakse õhtul lavale ilma ettevalmistusteta. Ekke kellel algul tilluke närv sees aga muutub laval kõikvõimsaks ja paned improt kiskudes kaasa kaas tegelasi niimodi, et peale esimest näitlist on kogu rändteatri kogukond tema über kiidusõnu ladumas ja rahvusteatrisse kutsumas. Teises vaatluses aga sattub Ekke liiga hoogu ning vältides direktori ja teiste näitlejate proove näident tagasi rööbastele tuua, ohutab ta rahva Rasputini näitlejale peksa andma ja küürakas on sunnitud kardina ette tõmbama ja kuulutama näidendi lõplikuks. Habemes ja peenes kuubes Ekke põgeneb ja seabsammud koju peale kahte magamata ööd ja kolme tegude rohket päeva. #5 Neenu on kodus piiblit lugemas ja nuttmas Aat Elmele kes oma uut piibu imetleb. Algul ei saa eit aru, et vanake kes tarast sisse astub on Ekke mitte teejuhiseid otsiv võõras. Ekke hämmalduseks
kuid vanemas eas on ta sellega taas tegelema hakanud. 1968 Illuminatsioonid ... 1972 Õhtusöök viiele 1974 Püha Susanna ehk Meistrite kool 1975 Jälle häda mõistuse pärast 1976 Roosiaed 1980 Nukumäng Luuletajast Vetemaast saab kõigepealt juba 60ndate keskpaigas proosakirjanik ja seejärel 60ndate lõpus draamakirjanik. Draamakirjanduse tähtsus selgineb 70ndate keskel. Ilmselt kõige tuntum näident on „Püha Susanna ehk Meistrite kool“. Üldiselt võiks tema draamaloomingu kohta öelda, et torkab silma see, et tekstid on väga kindalt konstrueeritud – mõistusega teksti tegemine. Arusaadav ka, et kirjanik ei tohi päris mõistust kaotada, aga see intellektuaalne joon torkab silma, samuti ka see, et mingisugused eetikasse ja sotsiaalsesse ellu puutuvad teemad on ta jaoks koguaeg tähtsad. See on ka põimitud psühholoogilise kujutamisviisiga
annaabi.ee 
