Laplasi mainitakse esmakordselt I sajandil Tacituse "Germanias", milles esinevat Fenni- nimelist rahvast samastatakse laplastega. Sellesama nimetusega tähistavad laplasi ka mõned hilisemad kroonikud. Saxo Grammaticusel esineb XII sajandil esmakodselt Lappi 'Lapimaa'. Seda nimetust kasutavad ka naabrid soome lappi 'Lapimaa', lappalainen 'laplane' ja nende järgi teisedki rahvad. Laplased ise nimetavad endid sabme (saami), sabmelas, saamla, oma keelt sabme. Viimasel ajal on laplaste endanimetust hakatud nende kohta kasutama teisteski keeltes nagu näiteks eesti keeles öeldakse saamid ning saami keel. Laplaste päritolu ja nende suhted läänemeresoomlastega on üks paeluvamaid probleeme, mille lahendamisel mitu antropoloogide ja keeleteadlaste põlvkonda on pead murdnud. Nende keelesugulus läänemeresoomlastega on väljaspool kahtlust. Lapi keeles leidub palju ühist läänemeresoome keeltega. 2.Keel 2.1.Keelte jaotus ja kõnelejate hulk
see ega päriselt teine, üks kirglik püüd lahtiste allikate poole, üks armastust janunev süda. /../ Nüüd aga on ta alles nagu noorkuu sirp, ta peab veel kaua rändama ja igatsema, enne kui ta muutub sõõriks." Siin samastatakse juba otsesõnu lahtisi allikaid armastusega. Lapimaal leiab Ekke oma puhta allika. Selleks on lapi tüdruk Lassi, kelle poole Ekke tunneb tugevat tõmmet. Kahjuks jääb temast ilma,sest Ekke ei suuda kohaneda laplaste praktilise elukorraldusega. Ta müüb oma puhaste tunnete alged maha 50 põdra eest. Ekkesse jätab väga valusa armi lapslaste komme tunnetega kaubelda. Lõpuks on Ekkest saanud kogu eneseanalüüsi ja siiraste soovide kiuste iseenda vastand. Pärast taolise kadalipu läbimist on Ekke saanud suureks. Nüüd on alles jäänud vaid soov jõuda koju tagasi. Kodus ootab teda ta laps, kellest ta ei teadnud midagi. Ning lõpuks Enekeni küsimuse peale,et kas
lõpuks nõustub. Lõpeb teatrist põgenemisega. · Naaseb koju Enekeni sõnad, et ta pole mees, lähevad talle hinge, otsustab rändama minna, et "meheks saada" · Käib ringi, satub praost Odja juurde, saab tööd · Lahkub, hakkab müüjaks · Öömaja Pille Riini juures, tahab talle head · Hakkab Peipsi ääres kauplusepidajaks · Seejärel satub ühte tallu jutustajaks · Talus kraavihall (Aleksander ja Elda Indu) · Meremees · Eksleb, satub laplaste juurde (Lassi ja Jürga) · Ärimees Londonis · Jõudis pärast pikka rännakut koju, leidis eest enda ja Enekeni poja Mida ütleb ja mõtleb? · Ekke Enekeni akna all ,,Eneken, löödagu mind kas või paika, aga ma ei saa lahkuda sinu fuksiate alt." · Vaimustus teatrist · Mõtleb, et temast pole meest · Mõte enne rännakut · Räägib Pille Riiniga Enekenist · Rahulolematus Peipsi poemüüjana · Igatses Eneken Üüvet ja Neenut
Neid hakatakse kohe kaevandama. Aastas kaevandatakse 20 000 kg hõbedat ja 600 kg kulda. Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti, lubjakivi, savi jms. Soomes leidub ka poolvääriskive (kvarts, jasbis, ahhaat, opaal, ametüst). Koola poolsaarel on põlluväetise toorainet - apatiiti. Kemi lähedal asub üks maailma rikkaimaid kroomileiukohti. Kittiläs on Euroopa suurim Suuri- Kuusikko kullakaevandus. Lampivaarast võib leida ametüsti. Ametüsti nimetatakse laplaste õnnekiviks.Lapimaal leidub ka rauda, vaske, alumiiniumi ja niklit. Soome asub laamtektoonikast lähtudes Euraasia laamal,laama ääreosas. Soomes esineb maavärinaid,viimati oli Soomes Merenkurku piirkonnas maavärin tugevusega 2,3 palli Richteri skaala järgi.Vulkaanipurskeid ei esine. Kuna Soomes esineb maavärinaid siis arvestatakse seal hoonete rajamise kohti. Allikad: http://geoeducation.info/liustikud.php http://et.wikipedia.org/wiki/Soome http://www.ohtuleht.ee/index.aspx
XX Ekke on laeva peal kuid ta tunneb kuidas maa teda kutsub. Ta läheb jälle maanteedele ekslema. Ta otsib elu, pöörab teest kõrvale ja teeb kase otsa aseme. Hommikul ärkab sagina peale. Tema pealt võetakse ära oksi, mis olid talle tekiks. See oli lopitüdruk, kes ütles talle, et asume teele. Tüdruk ütles Ekkele, et see on eksinud ja üksik isa Uutsö näeb kõike. Ekke uurib kuidas tüdruk teda leidis: Ekke jäljed pidavat samblal olema. Nad läksid laplaste laagri juurde. Isa Uutsö vaatab Ekket, esitab talle igasugu küsimusi (Miks tulid laevalt ära? Miks meelitavad teed sind sihist järjest kõrvale?) Ekke tegi oma koti lahti ja pakkus kõigile rummi ja kompvekki. Uutsö lubab Ekkel laagrisse jääda, sest tal ei olevat paha silm ja Ekke ei tahtvat neile halba. Silmade kohta ütles veel, et haruldased silmad ja ta ei oska neist midagi välja lugeda. XXI Ekke ehitas ka endale telgi. Vana mees Uutsö räägib talle et ta armastaks loodust
kaasatud rituaalides ja suulises pärimuses. Millel võiks põhineda arusaam karu ja inimese ühisest päritolust? Naise lahkumist isakodust vaadeldi kui tema surma. Tegu oli justkui neiu initsiatsiooniriitusega, kus too viidi läbi metsa (või läks ise). Rituaalset allaneelamist tootemlooma poolt mõeldi surma ühe ajutise vormina, mis hiljem asendus nahkadesse riietumisega, maskeerimisega loomaks. Laplaste pulmakommetes võrdsustatakse noorpaar siirdeperioodil karuga ning riietatakse karunahkadesse. Aunus-Karjalas säilinud motiiv, et eksitaja osas esineb karu, ühendab eksitamisega seotud uskumused karukultusega. Inimese ja karu ühendusest sündivad pojad paistavad silma oma erakordsuse ja vägilastegudega. Selline abielu on tulus inimesele, sest ta annab kas täiusliku jõudeoleku või küllaldase majandusliku kindlustuse. Inimene omandab kontrolli toiteallikate üle
Sündmustes, mis olid seotud venelanna Jevdokiaga, tajusin tolerantsust eestlaste suhtumises venelastesse. Pigem tundsin mittesallivust Jevdokia poolelt, mis väljendus tema pisut kriitilises suhtumises oma eestlasega saadud lastesse. Oma teekonnaga jõudis Ekke Lapimaale välja. Seal erines tema roll eelmistest. Varem oli Ekke minu arvates rohkem tegevustesse haaratud oli võideldud füüsilise tööga, endassetõmbunud plikatirtsuga, venelastest joodikutega, kuid laplaste juures jäi Ekke rohkem kõrvaltvaatajaks. Ta ammutas rahulolu pisikesest Lassist, kes oli justkui ingli kehastus tüdruk tundus nii siiras, süütu ja pisut isegi lihtsameelne. Ekke Moori teekonna põhjused olid sügvad, tal oli vaja käärida nagu Priit Kruus on öelnud: ,,Ta läks otsima vastust küsimusele, kes ta on." Ekke sattus erinevatesse situatsioonidesse, mis igüks andis talle mingi osa sellest suurest sõõrist, milleks ta lõpuks sai
aastast kuningana. Kroonimispidustused 1607. a. Hukkas Sigismundi toetanud aadlikke - `Linköpingi veresaun`´ ja kiusas taga teisi Sigismundi toetanud isikuid. Karl IX (v 1599-1612) Oli perekonda väga kiindunud. Lastele andis hea hariduse. Julma ja võimuihar, oma isa Gustav Vasa sarnane. Kokkuhoidlik, edendas majandust: kanalid, kaevandused ja vabrikud. Riiki kutsuti välismaiseid kaupmehi (hollandlased). Karl IX (v 1599-1611) ``Põhjamaade laplaste kuningas`` - tiitel. Sõda Poolaga. Sekkus Venemaa asjadesse ``segaduste ajal`´, 1610. a. vallutati ajutiselt Moskva ja 1611. a. Novgorod. Omati kavatsust Karli poeg Karl Philip panna Venemaa troonile. Sureb 1611. a. rabandusse. Rootsi ühiskond ja kaubandus XVII saj Domineeris põllumajandus. Tarvitati palju terasvilja ja kala (peamine liha). Piimatooted. Imporditi soola; eksporditi metalle ja karusnahka ning kala. Rahvaarv hakkas taas tasapisi kasvama. 1,2 milj XVII saj keskel.
Moori telgi ette, karjudes las siis tema nüüd proovib ja tusaselt lahkudes. Lassi hüppab mõne minuti pärast sisse ja pärib miks ta ei läinud ? Lassi seletab, et ehki Jürga on teinud kõik tema truuduse teenimiseks seal hulgas tappes neli karu ei ole ta ikka veel otsustanud Ekke ja Jürga vajel, ehki Ekke oskab vaid kala püüda on see kell mis talle sai antud kui uus elu, Ekke lapse elu kelle süda nagu kella osutid tiksuvad Lassi sees. Siiski ei ole temast lõuanlasest kes laplaste juttu järgi oma hinge masinale andsid, et ise langeda pimedusse ja orjata. Ta tahaks elsta Lapimaal ja karjata porrosi kuid teab, et haaraks pihku pehkinud oksa. Järgmisel päeval kohtab ta metsas Jürgat kes on löödud kuid okupeerib end jahiga, alguses kui Ekke lausub, et tänna sõidad sa jälle vastab too tüdinenult ei taha. Kuid peale veenmist ja tubakat läheb Jürga küll ilma pidulike nahkade ega noorte tugevate põtradega uuesti ümber telgi sõitma.
Nad assimileerusid Kunda ja Narva kultuuriga, mis jäid keeleliselt domineerivaks. Nöörkeraamikud olid vägivaldsemad ja tugevamad. Neid on seostatud indoeuroopa rahvaste levikuga. Läti ja Leedu alal jäid domineerima jätkuvalt nöörkeraamika kultuuri esindajad ja seal kujunesid balti rahvad. Eestis ja Soomes jäi peale kohalik kultuur ja keel. Valmast leiti laibad ning neist tehti rekonstruktsioon, tulemus oli asiaadi moodi. Väideti, et need inimesed olid protolaplased, laplaste esivanemad. Arvu nöörkeraamika kalmistult leiti teine laip, selle rekonstruktsioon oli europiidse välimusega. 1990ndatel aastatel toimus suur muutus etnogeneesis. Seda on seostatud ka geneetikute töödega. Geneetikud on rahvaste juurte otsimisel andnud uusi võimalusi. Nad võrdlevad DNA teatud punktis esinevaid y-kromosoome ja määravad selle põhjal rahvastevahelise sugulusastme. Keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis toimuda teatud rahvaste lahknemine.
XX Ekke on laeva peal kuid ta tunneb kuidas maa teda kutsub. Ta läheb jälle maanteedele ekslema. Ta otsib elu, pöörab teest kõrvale ja teeb kase otsa aseme. Hommikul ärkab sagina peale. Tema pealt võetakse ära oksi, mis olid talle tekiks. See oli lopitüdruk, kes ütles talle, et asume teele. Tüdruk ütles Ekkele, et see on eksinud ja üksik- isa Uutsö näeb kõike. Ekke uurib kuidas tüdruk teda leidis: Ekke jäljed pidavat samblal olema. Nad läksid laplaste laagri juurde. Isa Uutsö vaatab Ekket, esitab talle igasugu küsimusi (Miks tulid laevalt ära? Miks meelitavad teed sind sihist järjest kõrvale?) Ekke tegi oma koti lahti ja pakkus kõigile rummi ja kompvekki. Uutsö lubab Ekkel laagrisse jääda, sest tal ei olevat paha silm ja Ekke ei tahtvat neile halba. Silmade kohta ütles veel, et haruldased silmad ja ta ei oska neist midagi välja lugeda. XXI Ekke ehitas ka endale telgi
XX Ekke on laeva peal kuid ta tunneb kuidas maa teda kutsub. Ta läheb jälle maanteedele ekslema. Ta otsib elu, pöörab teest kõrvale ja teeb kase otsa aseme. Hommikul ärkab sagina peale. Tema pealt võetakse ära oksi, mis olid talle tekiks. See oli lopitüdruk, kes ütles talle, et asume teele. Tüdruk ütles Ekkele, et see on eksinud ja üksik- isa Uutsö näeb kõike. Ekke uurib kuidas tüdruk teda leidis: Ekke jäljed pidavat samblal olema. Nad läksid laplaste laagri juurde. Isa Uutsö vaatab Ekket, esitab talle igasugu küsimusi (Miks tulid laevalt ära? Miks meelitavad teed sind sihist järjest kõrvale?) Ekke tegi oma koti lahti ja pakkus kõigile rummi ja kompvekki. Uutsö lubab Ekkel laagrisse jääda, sest tal ei olevat paha silm ja Ekke ei tahtvat neile halba. Silmade kohta ütles veel, et haruldased silmad ja ta ei oska neist midagi välja lugeda. XXI Ekke ehitas ka endale telgi
XX Ekke on laeva peal kuid ta tunneb kuidas maa teda kutsub. Ta läheb jälle maanteedele ekslema. Ta otsib elu, pöörab teest kõrvale ja teeb kase otsa aseme. Hommikul ärkab sagina peale. Tema pealt võetakse ära oksi, mis olid talle tekiks. See oli lopitüdruk, kes ütles talle, et asume teele. Tüdruk ütles Ekkele, et see on eksinud ja üksik- isa Uutsö näeb kõike. Ekke uurib kuidas tüdruk teda leidis: Ekke jäljed pidavat samblal olema. Nad läksid laplaste laagri juurde. Isa Uutsö vaatab Ekket, esitab talle igasugu küsimusi (Miks tulid laevalt ära? Miks meelitavad teed sind sihist järjest kõrvale?) Ekke tegi oma koti lahti ja pakkus kõigile rummi ja kompvekki. Uutsö lubab Ekkel laagrisse jääda, sest tal ei olevat paha silm ja Ekke ei tahtvat neile halba. Silmade kohta ütles veel, et haruldased silmad ja ta ei oska neist midagi välja lugeda. XXI Ekke ehitas ka endale telgi
XX Ekke on laeva peal kuid ta tunneb kuidas maa teda kutsub. Ta läheb jälle maanteedele ekslema. Ta otsib elu, pöörab teest kõrvale ja teeb kase otsa aseme. Hommikul ärkab sagina peale. Tema pealt võetakse ära oksi, mis olid talle tekiks. See oli lopitüdruk, kes ütles talle, et asume teele. Tüdruk ütles Ekkele, et see on eksinud ja üksik- isa Uutsö näeb kõike. Ekke uurib kuidas tüdruk teda leidis: Ekke jäljed pidavat samblal olema. Nad läksid laplaste laagri juurde. Isa Uutsö vaatab Ekket, esitab talle igasugu küsimusi (Miks tulid laevalt ära? Miks meelitavad teed sind sihist järjest kõrvale?) Ekke tegi oma koti lahti ja pakkus kõigile rummi ja kompvekki. Uutsö lubab Ekkel laagrisse jääda, sest tal ei olevat paha silm ja Ekke ei tahtvat neile halba. Silmade kohta ütles veel, et haruldased silmad ja ta ei oska neist midagi välja lugeda. XXI Ekke ehitas ka endale telgi
annaabi.ee 
