1 .Mida tähendab, et silmad peavad töötama koos, kui meeskond? 2.Normaalse binokulaarse nägemise definitsioon - Monokulaarsete tunde- ja motoorse nägemiste info ühendus meid ümbritsevas ruumis, 3.Nimeta binokulaarse nägemise eelised. Ühena nägemine, tagavarasilm, binokulaarne ühte liitmine st. kõrgemad nägemise läved, laiem vaateväli. 4.Mis kasu annab meile lisasilm? 5.Mida tähendab panoraamnägemine? Too näiteid. Nägemine 360 kraadi enda ümber, mispuhul kahe silma nägemisväljad ei kattu. Näiteks konnade nägemine. 6. Kui lai on inimese binokulaarne vaateväli? Kui lai monokulaarne külgmine sektor? Binokulaarne vaateväli on 120 kraadi, monokulaarne külgmine sektor 35 kraadi. 7.Kuidas nimetatakse binokulaarse nägemise vormi sügavuse tajumisest? ja mis kasu see meile annab
Nr OHUTEGUR JA/VÕI KAITSEMEETMED KAVANDATUD TEGEVUSED 1 2 3 4 5 1 Kas põrand on kohati ebatasane, Lävepakud, märgistatud must- Eemaldage läved või piirake nende näiteks lävede tõttu? kollaste triipudega. Keskmine kõrgust; muutke läved nähtavamaks. Tagage põrandate ja liikumisteede
inertsist edasi liikuda. Komistamise põhipõhjus on töö- või elukoha halb korrashoid. Tavaliselt ei kujundata töökohti nii, et seal oleks võimalus komistada, selle põhjustajad tekivad töö käigus. Kõige ohtlikumad ongi just ootamatud takistused liikumisteel- inimene ei oska takistustega arvestada, sest tavaliselt ei ole neid segamas. Kuidas hoiduda: Kõrvaldage augud, praod, kulunud vaibad või matid, hoidke põrandad ja liikumisteed takistustest vabana. Lammutage läved või piirake nende kõrgust; muutke läved nähtavamaks. Elektrisokk: 220 V toitepinge, mida kasutatakse olme- ja kontoriseadmete toiteks, on inimesele ohtlik. Kuigi kontoriruumid kuuluvad ohutute ruumide hulka, võib 220 V poolt põhjustatud vool tekitada südametöö ebereeglipärasust, aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma. Kuidas hoiduda: Töötaja peab arvestama järgnevate tingimustega:
praktiline teadmine, mis lähtub meie vajadustest, meie huvidest ja kasudest, meist kui piiratud ökonoomiast? Kas pole meie teadmiste ja tõdedega asi selline, et just nende puhul me usume täielikult, nõnda, et enam ei teagi, et usume - sest neis asjus me ei kahtle? See on minu jaoks nii selge, aga kas ka Teie? Kui see nõnda on, siis asuvad nii meie uskumused kui teadmised tegelikult ühel teljel, tõenäosuse teljel, mille otsad kaovad mitteteadvusse, st selle telje otstes on teatavad läved, kus tõenäosus muutub nii kõrgeks või nii madalaks, et me usume, et me enam ei usu, vaid teame - et miski on kindlasti tõde või vale. Usk Jumalasse. Kas usk on kui arvamus? Jah. Aga mis on usk, küsitakse minu käest pidevalt, kui leitakse mind piiblit lugemas? See on kui ma usun midagi, mida ma ei tea. Kui ma tean, siis ma ei usu, siis ma ei pea uskuma, kuna tean seda juba. Paljud ei mõista seda vastust ja siis nad ei usu et ma ise usun. Nad arvavad, et ma põiklen
4. Testile esitatavad nõuded · Standartiseeritus standardsete protseduuriliste nõuete olemasolu · Valiidsus mõõta seda, milleks ette nähtud · Reliaablus sisemine püsivus · Adapteeritus vastavus kultuurile, normide olemasolu 5. Aistingu mõiste ja liigid Aisting keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu Eristuslävi minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Weber-Fechneri seadus ärritaja tugevuse kasvades aritmeetiliselt, kasvab taju geomeetriliselt 6.Aistingutega seotud nähtused (sensoorne isolatsioon, adaptatsioon, sünesteesia) Sensoorne isolatsioon absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine
Vaimsed e intellektuaalsed vajadused on tarbed üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise, loomingu järele. Esteetilised vajadused on püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Vajadus kutsub esile motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. 7. Tunnetusprotsessid (sh nende liigid, üldised seaduspärasused), sh. aistingute läved, adaptatsioon ja selle mõte, taju ja emotsioonide, varasema kogemuse seosed, taju omadused, mäluprotsessid. Tähelepanu liigid ja omadused. Mõtlemise ja keele seos. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine ja fantaasia. Sensoorsed protsessid kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Tulemus on aisting. Pertseptiivsed protsessid tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Tulemus on taju.
esilekutsutud e indutseeritud liikumine (nt kui vaadelda liikumatut objekti liikuval taustal, siis tundub, et just see objekt liigub ütleme vastavalt oma tajule, et päike läks pilve taha). Apertseptsioon On taju osa, mis mõtestab ja integreerib kogemusi. Me eristame elunähtusi ja hindame neid oma varasemate kogemuste valguses. Kogemus võib olla nii tajumist ja taipamist kiirendav, aga ka seda piirata ja moonutada. Taju läved · Alumine absoluutne lävi - on minimaalse intensiivsusega stiimul, mis kutsub esile konkreetse taju (aistingu). · Ülemine absoluutne lävi - maksimaalse intensiivsusega stiimul, mille puhul on võimalik kvaliteetne taju. Nt. täielikus vaikuses on käekella tiksumine kuulda 6m kauguselt, suhkru maitse on tuntav isegi siis, kui 8 l vees on lahustatud 1 teelusikatäis suhkrut. 0 0
PVC). Savist vahekihi paksus sõltub savi omadustest. Igal tehismaterjalil on oma paigaldusjuhis. Tehislik veepidavuse suurendamine on suuremate tiikide loomisel liigse kulukuse tõttu siiski piiratud. (Mauring 2001). Sette sissevoolu tõkestamine Sette sissevool on probleemiks otse vooluveekogule ehitatavatele tiikidele. Voolukiirus langeb ja osakesed settivad. Nende kinnipüüdmiseks enne tiiki sissevoolu on tõhus ehitada sügavam laiend, mille järel on tiheda taimestikuga kaetud läved. (Mauring 2001). Põhitõed Ära asusta tiiki kalu – nad ei kuulu sinna! Ära lase tiiki reovett, väldi kraavide sissevoolu ja pinnase otsest sissekandumist! Lase tiiki kujuneda mitmekesine looduslik veetaimestik! Hoolda tiiki ja selle ümbrust pidevalt, et vältida vajadust liiga äärmuslike taastamismeetodite järele! Tiigi rajamise soovist tuleb teavitada kohalikku omavalitsust ning kaitstavatel aladel ka kohalikku keskkonnateenistust.
Kristiina 22 2) Heli vastuvõtu e. neurosensoorne kahjustus kuulmiselangus protsess on pikemaajaline, kahjustub ka kõne arusaadavus, neurosensoorne kuulmiskahjustus on pöördumatu. Kristiina 23 3) Segatüüpi kahjutus Helijuhte e.konduktiivselekahjustusele võib lisanduda heli vastuvõtu e. neurosensoorne kahjustus. Segatüüpi kahjustusel on tõusnud õhu helijuhtivuse ja luu helijuhtivuse läved. Kristiina 24 Tsentraalne kahjustus Tsentraalse osa kahjustused on: · Retrokohleaarne kuulmiskahjustus · Tsentraalne kuulmiskahjustus 25 Erle, Regina 25 Retrokohleaarne kuulmiskahjustus · Areneb teost väljunud neuraalsetes struktuurides spiraalganglionist ja teonärvist · Pontotserebellaalnurgas võivad kahjustust põhjustada infektsioonid (bakteriaalne,
ja ühiskonnale, kui kiiritus on ärahoitav või kontrollitav põhimureks stohhastilised efektid, seega isiku kahjustuse tõenäosus võrdeline doosiga. Väikeste dooside risk tagada parem kaitsetase isikuid kiiritab looduslik taustakiirgus ja kontrollitavad allikad. Looduskiiritus on 2,4 mSv/a + väikesed lisadoosid allikatest, millest osa pole kontrollitavad või ärahoitavad, suurusjärgus mõned mSv/a, vähem kui deterministlike efektide läved kontrollitavad allikad Soovitusi rakendatakse ainult olukordade suhtes, kus kiirgusallikat v. kiiritusrada saab kontrollida. Iga allikas eraldi käsitletav ja ükski eraldivõetav kaitsetegevus ei toimi isiku kogudoosile allikas kõrvaldatakse (exclusion) regulatsioonist, kui: tekitatud doos on tühine doosi ja kontrollimisraskuste kombinatsioon nõuab Isikutel deterministlikke efekte tekitavate üksikkiirgusallikate kaitset
keha pinnal b)interetsoptiivne aisting - retseptorid ksiseorganeis ja näärmeis c)propriotseptiivne aisting - retseptorid lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kineetilisi ja statilisi aistinguid Aistingute piirid modaalsuse järgi: · nägemine minimaalselt 3 valgukvanti · kuulmine 18 20000 Hz · Tundmine( taktiilne) minimaal varieerub, max pole · Maitsmine varieerub · Haistmine varieerub Aistingu absoluutsed läved - Aistingu absoluutsed läved on ärritaja minimaalsed ja maksimaalsed mõjusfäärid mis kutsuvad veel esile adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördvõrdelised. Aistingute eristusläved - minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel mis tekitab juba erinevuse aistingutes (puudutused, helid, maitsed, lõhnad, valgus jne.) Weber-Fechneri seadus- mida tugevam on ärritaja, seda suurem peab olema ärrituse juurdekasv, et seda märgataks. Adaptsioon (pos, neg, selekt):
3) Normeeritud testi normid peavad olema loodud 4) Kordamine peab olema võimalik 5) Standardiseeritud võimaldama kasutamist erinevates kultuurides. AISTINGU MÕISTE JA LIIGID Aisting on välis-või sisekeskkonna üksikute nähtuse või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingud tulevad meile: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompamine, temperatuur. Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi - minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi - maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu Eristuslävi - minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Aistingute alumised läved nägemine (küünal pimedas 48 km kaugusel) kuulmine (tilga vee kukkumine vaikuses 6 m kaugusel) maitse (lusikatäis suhkrut 4,5 l veele) haistmine (imevähe parfüümi 3-toalises korteris) taktiilne (mahe tuuleõhk 1 cm kaugusel)
Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess aisting (nt nähemine, kuulmine, tasakaaal, valu) Psühhofüüsika rajaja Gustav Thodor Fechner Põhimõisted: Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud) Alumine a.l. - absol alumine lävi on see min ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting või vastupidi?) Ülemine a.l. - (absoluutne ülemine lävi on see, mille puhul me veel tunnetame, ,.sd,.,s?) Eristuslävi - min mõõdetud erinevus 2 ärritaja vahel, mida aistingutes on ka võimalik eristada Sensibilisatsioon see kõikumine, mis on (et vahel tulletad paremini vahepeal halvemini?)
Seos kannatuse ja vajaduse vahel ei ole proportsionaalne. Kui enamiku vajaduste piir on praktiliselt määramatu, siis kannatustel on piir, mille ületamisel tekib närvisüsteemi üldine pidurdus ja sokiseisund. Kannatuse ja naudingu astmed on eri inimestel küllaltki erisugused. Selles avaldavad oma toimet nii sünnipärased erinevused kui ka elu käigus omandatud kogemused ja harjumused. Inimeste emotsioonidel nagu aistingutelgi on alumine ja ülemine lävi. Need läved sõltuvad inimese individuaalsetest iseärasustest. Ühed inimesedon vähem, teised rohkem tundlikud nälja, janu, 3 materiaalsete puuduste , teiste inimeste hinnangute, iseenda saavutusvõime jpm suhtes. Erinev on ka see kannatuste aste, kus eri inimesed käed rüppe lasevad ja võitlusest loobuvad. (Bachmann ja Maruste, 2003: 216) Iseloomulik on, et inimesele mõjub rohkem oodatava puudumine kui millegi puudumine käesoleval hetkel
3. propriotseptiivsed- retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingud on adekvaatsele ärritajale reageerimise vorm- ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, ka intensiivsus ja vältus. Psühhofüüsika- distsipliin, mis pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Gustav Theodor Fechener Põhimõisted Läved (absoluutsed lävi, eristusläved) & tundlikkus Alumine lävi Ülemine lävi Eristuslävi Mida kõrgemad läved, seda madalam on tundlikkus ja vastupidi. Välja arenenud selleks, et tagada liigi tegevuseks otstarbeka, vajaliku info vastuvõtt. Läved kui nähtus ja ajukoore muutlik aktivisatsioonitase tagavad organismile eluliselt vajalikud aistingud ja reaktsioonid. Erutusläve kõgrendamise teel muudetakse
5-6 korda öö vältel umbes 5-20 minutiliste perioodidena.Mida lähemale hommikule,seda suhteliselt suurema osakaalu saab kiire uni.Unenäod mõistagi tulevikku ei ennusta.Neis võivad ilmneda inimese soovid,mured,tundmused,allasurutud tungid,ning seda tavaliselt küllaltki moonutatud kujul.Kire uni on ühtlasi kergem uni ja rahulik uni ühtlasi raskem või sügavam uni.Katsed näitavad,et paradoksaalse une ajal võivad läved välisärritustele hoopis kasvada.Nende raviks ja leevandamiseks tuleb pöörduda spetsialisti- neuroloogi,psühhiaatri,kliinilise psühholoogi-poole. Hüpnoos on unetaoline seisund,"osaline uni",mille hüpnotsiseerija kutsub hüpnotiseeritavas esile vastavat metoodikat kasutades.Hüpnoosiseisundis suureneb oluliselt sugereeritavas,sest valdav osa ajukoorest,sh otsmikusagarate mass,on pidurdunud ega saa vahendada enesekontrolli
märgata ja hinnata ärritajate erinevusi ja muutumist. Selles ilmneb tundlikkus erinevuste suhtes ning vastavaks erimõisteks on ERISTUSLÄVI. Seda mõõdetakse kui minimaalset erinevust kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel(vaevumärgatava) erinevuse aistinguis. Mingi tasemega ärritaja kestval mõjumisel analüsaatorile muutub tundlikkus selle ärritajaliigi suhtes. Kõige levinum nähtus on ADAPTATSIOON, mille tulemusena läved suurenevad ja tundlikkus väheneb. See on kohastumuslikult otstarbekas organismi ja närvisüsteemi reageering, sest pidevalt liiga tugevasti reageerides raisatakse bioloogilisi ressursse, väsitatakse süsteemi ja tekitatakse tähelepanuvajakuid muude, uute ärritajate märkamises. Seega adaptatsiooni KOHASTUMUSLIK FUNKTSIOON on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastutvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest
väljundid. Määrab eristus- ja absoluutlävesid. Psühhomeetriline skaleerimine: selliste psühholoogiliste omaduste mõõtmine, millel puudub selge spetsiifiline sisend Summeeritud hinnangute skaala: hoiakute mõõtmisel kasutatav skaala, mis koosneb väidetest, millest igaüht hinnatakse positiivselt ja negatiivselt orienteeritud mitmepunktisel skaalal, saadud hinnangud summeeritakse, tavaliselt 1 5ni 25. Psühhofüüsikalised mõõtmised: tundlikkuse läved ja nende mõõtmismeetodid; Weberi ja Fechneri seadused (loeng, seminar, õpik) Kasut. selliste konstruktide mõõtmiseks, millel on hästidefineeritud sisendid ja väljundid (e.g. heledus; valjus). Sisendtingimusi manipuleeritakse eksperimentaatori (Exp) poolt ja registreeritakse seda, kuidas muutub väljund (KI reaktsioon, vastus). Psühhofüüsika on psühhol. valdkond, mis tegeleb psühhofüüsikalise probleemi - milline on
Valige põrandakattematerjali hoolikalt, eriti kui on tõenäoline, et põrand saab töö käigus märjaks või tolmuseks; hoidke põrandapinnad kuivad. Vajaduse korral töödelge libedaid pindu keemiliselt; kasutage sobivaid puhastusmeetodeid. Tagage põrandate ja liikumisteede regulaarne kontroll. Kõrvaldage augud, praod, kulunud vaibad või matid, hoidke põrandad ja liikumisteed takistustest vabad. Eemaldage läved või piirake nende kõrgust; muutke läved nähtavamaks. Varustage töötajad sobivate jalatsitega. Tagage põrandate ja liikumisteede piisav tähistamine. Tagage põrandate ja liikumisteede piisav valgustatus. Paigutage seadmed nii, et kaablid ei satuks töötajate käiguteedele; kinnitage kaablid korralikult katete alla. Kasutage põrandatel ja liikumisteedel libisemist takistavaid ja kergesti puhastatavaid materjale. Tagage vedelike äravool põrandatelt ja liikumisteedelt.
Valige põrandakattematerjali hoolikalt, eriti kui on tõenäoline, et põrand saab töö käigus märjaks või tolmuseks; hoidke põrandapinnad kuivad. Vajaduse korral töödelge libedaid pindu keemiliselt; kasutage sobivaid puhastusmeetodeid. Tagage põrandate ja liikumisteede regulaarne kontroll. Kõrvaldage augud, praod, kulunud vaibad või matid, hoidke põrandad ja liikumisteed takistustest vabad. Eemaldage läved või piirake nende kõrgust; muutke läved nähtavamaks. Varustage töötajad sobivate jalatsitega. Tagage põrandate ja liikumisteede piisav tähistamine. Tagage põrandate ja liikumisteede piisav valgustatus. Paigutage seadmed nii, et kaablid ei satuks töötajate käiguteedele; kinnitage kaablid korralikult katete alla. Kasutage põrandatel ja liikumisteedel libisemist takistavaid ja kergesti puhastatavaid materjale. Tagage vedelike äravool põrandatelt ja liikumisteedelt.
Eksterotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Interotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu jmt aistingud) Propriotseptiivsed retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisis ja staatilisi asitingud. Tundlikkus ei ole püsiv, vaid kõigub (fluktueerib) Läved, absoluutsed läved ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub veel esile aistingu, nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab adekvaatse aistingu nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes mida madalam on lävi seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Eristusläved minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab
Eksterotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Interotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu jmt aistingud) Propriotseptiivsed retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisis ja staatilisi asitingud. Tundlikkus ei ole püsiv, vaid kõigub (fluktueerib) Läved, absoluutsed läved ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub veel esile aistingu, nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab adekvaatse aistingu nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes mida madalam on lävi seda kõrgem 13 on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi.
Seega sai väga edukalt kasutada ka matemaatikat. Teaduslik psühholoogia saab alguse eristusvõime uurimisest. Saksa arstiteadlane Ernst Weber huvitus inimese võimest eristada raskusi. Ta korraldas lihtsaid katseid, kus palus inimesel erinevates tingimustes võrrelda kahte raskust jaa ütelda, kas need on võrdsed või mitte. Eristusläveks nimetatakse minimaalset stiimuli väärtuste erinevust, mida vaatleja on suuteline vähemalt 75%.l katsekordadest avastama. Need läved moodustavad ühtlaselt kasvava rea, järelikult valitseb nende vahel lihtne seos: eristusläve jagatis algsuurusega on ligikaudu püsiv suurus. S(eristuslävi)/S(stiimul)=C(konstant) Kaasaegse psühholoogia üheks rajajaks on saksa õpetlane Gustav Theodor Fechner, kes Weberi reeglitele tuginedes sõnastas üldise psühhofüüsika seaduse (Fechneri seadus). Probleemiks oli lõhe ületamine füüsilise ja vaimsete asjade maailma vahel. Fechenr tahtis leida nende kahe vahel
Huvi tagab inimesele tegevuseks vajaliku informatsiooniga kindlustatuse; soov on arusaamine sellest, millega ja kuidas antud tingimustes vajadust rahuldada; püüdlus on teadvustatud sihipärane suundus millegi saavutamisele. 7.Tunnetusprotsessid-psüühilised protsessid,mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest · Aisting · Taju · Tähelepanu · Mälu · Mõtlemine · Kujutlus · Keel Aistingute läved: ) alumine absoluutne lävi, ) ülemine absoluutne lävi ) Eristuslävi Adaptatsioon- meeleorgani tundlikkuse muutumine Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise Taju omadused: · Püsivus e. Konstantsus · Valivus e. Selektiivsus · Mõtestatus · Kogemuste, hoiakute, emotsioonide mõju · Suunatavus Mälu põhiprotsessid: 1
väärtust. 6. Tugijaama leviala määramine. Reguleerimine toimub 1 kord/sekundis. 7. Hata mudel makrokärgedele. Kärje "hingamine" Läved ja süseemi skaleeritavus 8. COST-321-Walfish-Ikegami mudel. Võimsuse reguleerimise aluseks olev SIR väärtus sõltub tugijaama Kandja detekteerimise lävi. 9. Mikrokärje empiiriline mudel. sisendil olevast müravõimsusest ja segavate signaalide võimsusest. Signaali tugevus, millest nõrgemaid WLAN vastuvõtja ei aksepteeri. 10
paratamatult eelteadvuslikud, eelteadvuslikele protsessidele võib järgneda aisting kui subjektiivne vastus ärritajale. Aistingutes kajastub objektide kvaliteet. Aisting on ajaline protsess. Suurima panuse aistingute psühholoogia välja töötamisele on andnud: G. T. Fechner, keda loetakse psühhofüüsika rajajaks (psühhofüüsika uurib tunnetusprotsesse, kus vaadatakse, mismoodi objektiivsetele mõõdetavatele füüsikalistele ärritajatele vastavad subjektiivsed reageeringud) Läved ja tundlikkus. Lävi on minimaalne või maksimaalne ärritaja, mida veel saab aistida ning sellest väljapoole jääv ei ärrita. Lävesid on mitut liiki: I. Absoluutsed Tundlikkuse alumine absoluutne lävi. See mõõdetakse minimaalse ärritaja mõjumäära kaudu, mis veel võimaldab aistingu tekkimist. Seda nt intensiivsuse, heli kõrguse jm puhul. See on tundlikkuse pöördmõiste – mida madalama määraga ärritajat suudetakse
pauna täis liha ja leiba teepeale kuna ta Ekke juttu võttis ta südamesse ning nii siis jätkab Ekke tundmatut teedpidi nooruse seiklusi kus iga kilomeetripostil ootab teda uus ja huvitav seiklus. #11 Talust tallu külastades käib mööda maad Ekke ringi müüdes igasuguste välismaa nimedega pahna. Kuid ei lähe hästi, juba mitu päeva on ta ilma müügita ringi rännanud, tänapäeval käivat kümned müügimehed kojast kotta nii, et uksi on vaja kolm korda rohkem õlitada ja läved ka kulumas nagu täiega. Lõpuks proovib ta vana nippi ehk läheb viinaga kellegile külla, viin tõstab kõigi tuju ja objektiivselt kõike melles pidates mis pererahvas küla inimeste tegemistest pajatab läheb ta järgmine hommik väljavalitud talu juurde ja nagu tunneks peremeest küsib ta järele . Siin kohal on selleks Aadu Undeperve, Ekke sättib ennast positsioonile, et on pererahve poja Karla sõber linnast keda vallandati ja kes nüüd linnast ostetud linnaklassi pahna maal müüb
• Objekt tervikuna ja selle pindala • Aeg või ajaperiood millal töö teostada • Kui palju aega kulub töö teostamiseks • Personal ja ametijuhend • Klientide informeerimine tulevastest töödest • Informatsiooni vahetamine omas organisatsioonis (info objektide suurpuhastusest, mida tehtud, millele tähelepanu pöörata) • Ehituslikud lahendused: materjalide tundmine, millised uksepakud, kas materjali serv on tõstetud seinale, läved (vahatamine), materjalide kinnituskohad ja nende vastupidavus, pinna kalded • Materjalide vee- ja kemikaalikindlus • Mööbel ja selle kinnitus, kui palju mööblit on võimalik ruumist välja viia • Akende avamistingimused Aastaaeg, ilmastiku muutlikkus • Kas objektil on ventilatsioon, õhutamisvõimalus, põrandasoojustus • Liftid, koristusruumid, nende asukohad, veevõtukohad, valamud ja pistikupesad, valgustus - eriti treppidel
REM- une ajal on virguse ja meeleolu püsivuse tagamise seisukohalt olulise rakutuuma locus coeruleus´i aktiivsus pidurdunud, siis pidurdub ka pinefriini tootmine selle tuuma poolt võib ajurakkude tundlikkus taastuda olulise virgatsaine suhtes ning muuta aju uuesti löögivalmiks. Kiire uni ei ole juhuslik nähtus, vaid hädavajalik organismi teatud funktsioonide taastamiseks või alalhoidmiseks. Katsed näitavad, et paradoksaalse une ajal võivad läved välisärritustele hoopis kasvada, st isik on keskkonnast palju sügavamalt eraldatud, teda on raskem äratada. Väliselt ollakse justkui aktiivsem (silmaliigutused, tõmblused ja häälitsused), tegelikult aga ümbritsevast maailmast eraldatum. Unehäired: unetus (insomnia), narkolepsia (tahtmatu uinumine päeva ajal, millega kaasneb vägagi ohtlik ümbrustaju kadu ja lihastoonuse alanemine), une-apnea (hingamispeetus, mis põhjustab ehmatava ärkamise), õudusunenäod, uneskäimine
Tudengite abielud. b) soodustada varajast abielu. c) luua head tingimused, sealjuures head toitumis- ja elamistingimused. 3. “Inquiries into human faculty and its development”. London: Dent, 1883. Individuaalse psühholoogia ja mentaalsete testide esimene raamat. kuulmisläved, nägemisläved, värvitundlikkus jne. Võimed erinevad, sest erinev sensoorne tundlikkus: muusikud, mehed, naised – maitsetundlikkus Andekus: suurem energia ja suurem sensoorne tundlikkus. On madalamad läved, näevad värvivarjundeid, nägemine teravam. Mehed teeb andekamaks see, et nad on tundlikumad. Ühemunakaksikud ; sugupuude uurimine JAMES MCKEEN CATTELL (1860-1944) Psühholoogia laboris Pennsylvania Ülikoolis (1888), Columbia Ülikoolis (1891) Cattell, J.M . Mental tests and measurements , Mind, 1890, 15, 373-380. esmakordselt termin “ mental test” a) mentaalsed testid paljude inimestega b) tulemuseks: mentaalsete protsesside seosed, reeglid jne. 10 testi (algselt 50 ) 1
- Ohtu signaliseeriv kuri nägu eelistöödeldud (st kiirem ja täpsem otsing neutraalsete seast) - Evolutsiooniliselt põhjendatav aga ei repliseeru sageli (pole üldine ’kurja’ eelis) Ohu eelistöötlus tuvastatav ka vMMN tasemel Ärevus kallutab tähelepanu (ja hoiab kinni) - Ärevusest sõltuv tähelepanuline kallutatus (ruumitähelepanu) Tähelepanu kalde ja emotsiooni seos - Sooritust soodustav, kiirendab (nt madalamad stiimuli avastamise läved) - Sooritust halvendav, häiriv Emotsionaalne Stroopi test - Emotsionaalsete stiimulite puhul interferents suurem Mis toimub kui emotsionaalne stiimul haarab tähelepanu? Kas ärevus ja depressioon erinevad tähelepanu kalde osas? - Becki skeemimudeli kohaselt suunab ärevus tähelepanu ohuga seotud informatsioonile, depressioon aga isiklikekaotuste ja läbikukkumistega seotud negatiivselematerjalile - Tähelepanu kalle esineb selgemini ärevuse puhul, k
vendade väärkohtlemine: Wiehe, 1998) koosnevana. tuleks silmas pidada kahte selle alla kuuluvat alamõistet, mis Ühelt poolt on perevägivalla erinevad vormid aitavad eelpooltoodud lapse väärkohtlemise definitsiooni omavahel seotud ja kalduvad olema tsüklilise iseloomuga sügavamini avada. Esimene neist on "kahju tüüp" ja teine generatsioonide lõikes (Brown & Herbert, 1997). "läved" lapsele kahjuliku tegevuse identifitseerimisel. Ühelt poolt - lähtudes kahju tüübist võib lapse väärkohtlemist liigitada kolmeks erinevaks liigiks vastavalt sellele, millises valdkonnas lapsele kahju tekitatakse: (1) kui kahju
annaabi.ee 
