"Ekke moor" (9)

KOOL
EKKE MOOR
Referaat
Koostaja :NIMI
2010
Sisukord

• Sisukord.....................................................................................1
  
• Sissejuhatus................................................................................2
  
• Autorist ja tema loomingutest....................................................3
  
• Raamatu kokkuvõte....................................................................4
  
• Minu arvamus.............................................................................7
  
• Kasutatud kirjandus....................................................................9
  

Sissejuhatus
Raamat räägib noormehest nimega Ekke Moor , kes oli armunud tüdrukusse nimega Eneken Üüvesse. Sõltumata saatuse soovist, ei meeldinud Enekeni isa Toomas Üüve-le ,et tema tütar käib läbi sellise logardiga nagu seda oli Ekke.
Kui Ekkele sai selgeks ,et nad ei saa kaua koos viibida , otsustas ta reisima minna mööda maailma . Siiski raamatu lõpus saabub Ekke jälle tagasi Ingeland’i ning saavad lõpuks Enekeniga õnnelikuks.
Autorist
Gailit sündis Valgamaal , Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas.Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905–1907 Tartu linnakoolis.Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916–1918 Eestis.Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana.
Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru".
Aastatel 1922–1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas.
Aastatel 1932–1934 oli ta "Vanemuise" direktor.
Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähistel olev Ormesta mõis. Suri 5. novembril 1960 ja tuhastatud põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. Matusetalitus toimus 13. novembil Örebro Olaus Petri kirikus.

Teosed

• "Kui päike läheb looja" 1910
  
• " Saatana karussell" 1917
  
• "Muinasmaa" 1918
  
• "Klounid ja faunid " 1919
  
• "Rändavad rüütlid" 1919
  
• "August Gailiti surm1919
  
• " Purpurne surm" 1924
  
• "Idioot" 1924
  
• "Vastu hommikut " 1926
  
• "Aja grimassid" 1926
  
• "Ristisõitjad" 1927
  
• "Toomas Nipernaadi " 1928
  
• " Isade maa" 1935
  
• "Karge meri"1938
  
• "Kogutud novellid I-III" 1940-1942
  
• "Ekke Moor" 1941
  
• "Leegitsev süda" 1945
  
• "Viimane romantik " 1949
  
• "Üle rahutu vee" 1951
  
• "Kas mäletad, mu arm?" 1951– 1959
  
• "Põhjaneitsi" 1991
  

Kokkuvõte
Raamat algab sellega ,kui Neenu Moor tuleb laudast ja näeb rannas askeldavat naabrimeest-Toomas Üüvet. Samal ajal aga tulevad randa ka Toomase Üüve naine Enge ja tema tütar Eneken. Hiljem aga läksid nad kõik koos Ingelandi laadale , teepeal kuulsid nad puuotsas kägu kukkumas ning arvasid ,et eks see tähendab ikka kellegi musta surma peatselt. Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Neenu läks ruttu Ekke juurde ja hakkas temaga kohe pahandama ,et ta koguaeg sellised lolluseid teeb . Hiljem viis Neenu , Ekke tuppa , vahepeal aga käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli Engelandi külas palju tüdrukuid , isegi kui Ekke paar kopikat sai , raiskas ta need tüdrukute peale ,ostes neile saia ja muud tavaari. Neenul aga hakkas Ekkest kahju ,et ta Ekket nii halvasti kohtles , ning võttis Ekke laadale kaasa. Neenu tahtis võtta laadale lehma kaasa ,et ta selle ikka laadal maha saaks müüa ja perele süüa osta. Maanteel , teel Engelandi laadale hakkas aga lehm vastu punnima . Kui nad kohale jõudsid , olid kõik laadalised hoos . Igaüks kakles enda laua pärast ,et hiljem seal enda asju müüa. Mõned olid juba nii kaugele jõudnud ,et viinapitsi ka näpu vahele saanud. Laadal oli üks mees kes hakkas järsku täiest kõrist karjuma ja kõik rahvas jäi kuulama . Karjuja hüppas rahva sekka ja hakkas kaelasidemeid laadalistelt ära kiskuma. Karjuja rääkis kuidas tema konksud hoiavad kaelasidemeid paigas.Ekket huvitas see väga , ning ostis samuti endale selle konksu. Ka potikaupmees Setu Pedra oli kohal , nagu iga aastagi . Setu Pedra oli väga tuntud mees ,kuna ta on igal aastal müünud enda potte ja kausse laadal. Keegi ei taha temast mööduda nii, et ei osta midagi. Pedra rüüpab ise pudelist juua. Setu Pedral olid juba asjad kõik muru peale laotatud nii ,et üks poiss ,kes ehmus ära koerast , astus tema asjade peale. Järsku aga astub Setu Pedra ise ka enda asjade peale ja hoobilt hakkab nende peal tantsima ning meelitas teisedki laadalised endaga koos tantsima. Kuid hiljem tuli konstaabel kohale ja hirmutas tantsijad minema. Edasi läks Ekke loomalaadale ,et vaadata kas ema on lehma maha müünud , kuid näeb mustlast kel pits käes ja kisendab, et tema naine on ära surnud. Tema 11 last halisevad sama moodi. Terve laadarahvas on jahmatunud. Mustlane tahab haletsusest hobuse maha müüa. Juurde astub Toomas Üüve kes tahab hobuse ära osta. Teised mustlased on vihased, et mustlane oma hobuse nii odavalt maha müüs. Ekke läheb edasi. Neenu on lehma maha müünud, kuid ta on tukkuma jäänud. Ekke võtab tema kotist 10 kroonise ja läheb tara taha peitu , ning viskas ema mulla tükiga, et see üles ärkaks.Ekke karjub veel omalt poolt juurde et: „Memm, memm vargad tulevad!“neenu ärkab ja on nii kohkunud , pistis räti koos rahaga tasku ja hakkas laada poole minema. Ekke otsustab õhtuks jääda Ingelandi. Ekke märkab Enekeni vaatamas raamatuid. Ekke läks juurde ja küsis et mida Eneken sooviks ja ,et Ekke ostab mida iganes ta tahab. Eneken valib välja ühe inglikuju. Samal ajal aga tuli Enekeni isa Toomas Üüve ja viis Enekeni koju. Järgmisel päeval läksEkke Moor teatrisse. Ta mõtles kuidas ennast parandada. Näidendi vaheajal läheb Ekke jalutama ja tegelastetoa juures küsitakse, et kas talle näidend meeldib. Vastas auslt, et ei meeldi. Siis hakkasid nad viskama nalja, et kui oleks viina oleks palju lõbusam. Ja Ekke tõigi ühe liitri viina. Näitlejad kogunesid lavale kuid Ekke tahtis veel viina. Uksest astus sisse keegi nõiataoline ja karjus : “Maja täis”. Nõid hoidis käes rahakassat. Näitlejad ütlesid, et nüüd nende kord viina osta ja direktor käskis kassa eest laua organiseerida. Kuid nõid ütleb, et kulusid on nii palju, et ei saa siin midagi raha kulutada. Tegelased hakkavad raha pärima , sest neil pere vajab ka raha. Peale seda aga Ekke lahkus teatrist . Tagasiteel koju nägi Ekke Toomas Üüver . Ekke peitis end puu taha , vaatas ,et Toomas peksab hobust, sest see ei liikunud paigast. Siis tuleb mustlane Sander Mitrovski ja vaatab hobust ning ütleb Üüvele, et see on hobuse vaeseomaks peksnud. Mustlane Sander tahab lahkuda, kuid Üüve ei luba. Nad teevad tehingu, et Üüve saab 100 krooni ja hobune on jälle mustlase oma. Mustlane lausub hobusele paar sõna ja hobune hakkab jälle liikuma. Mustlane karjus tagant järgi, et hobune on väärt 1000 krooni. Ekke jääb metsa magama. Kui ta järgmisel päeval teatrisse läks ei märganud seal keegi teda. Kõigil oli suur pohmell. Üks peaosatäitja ( Janka Veer) ei võtnud jalgugi alla. Direktor näeb Ekket ja palub tal tsaari osa mängida. Ekkele surutakse raamat pihku. Pärast esimest vaatust on kõik vaimustunud ning teises vaatuses improviseeris Ekke ise ja viskas vaiba etteütlejale peale. Kuid peaministrile see ei meeldinud ja püüdis Ekket lavalt ära kutsuda. Lõpuks kukub direktor lavalt alla. Kuid õnneks jõuab keegi lava eesriide alla lasta. Hiljem otsustas Ekke ,et läheb üksi Ingelandist ära. Neenu palvetab Ekke eest, kuid lõpuks avaneb värav. Ekke oli end ära maskeerinud. Kohe pandi Ekkele saun valmis ja paremad toidud toodi välja. Pärast sauna loeti piiblit ja hiljem pidi Ekke rääkima miks ta varem koju ei tulnud. Kui Ekke nägi kõrval toas Toomas Üüvet hakkas ta kõva häälega naerma . Jutustas sellest hobuse loost emale ja naersid koos. Neenu rääkis Ekkele kust oli tulnud Toomas Üüve rikkus: Toomas oli välja valinud ühe rikka kaupmehe tütre ja oli öelnud et kui nii ja nii palju kulda ei saa jäävad pulmad ära. Ekke nägi naabrimehe hoovis midagi liikumas ja kui ta märkas, et see on Eneken jooksis ta kohe sinna.
Eneken avaldab armastust Ekkele armastust . Kui vihm hakkab sadama läheb Eneken koju aga Ekke randa. Kui vihm lõppes läks ka Ekke koju kuid ei rääkinud midagi. Lõpuks ütleb ta, et ta läheb ära. Kui ema magama jäi hiilis Ekke välja, läks Enekeni akna alt läbi. Kuid järsku kuuleb ta kuidas Toomas Üüve karjub. Ekke ütleb talle, et kas ta tahab et terve küla teaks mis diil neil oli mustlasega. Toomas annab Ekkele ühe krooni ja Ekke lahkub ning tänab ühe krooni eest.
Ekke käib ringi ja satub Praost Odja juurde. Ekke seletab Odjast ja tema töölistest. Odja on kuri ja õel ning saadab oma töölisi koguaeg ühe töö pealt teisele. Ka Ekke võtab rivvi, et palka saada. Talle antakse ka tööriided. Teenija Kadi räägib et korsten ei tõmba. Kuna keegi töölistest pole nõus katusele ronima teeb seda Praost ise. Kui korsten puhas käskis Praost kõigil sauna minna. Kõik rääkisid, et sellist tööd ei olegi mida Praost põlgaks.
Ekke vihtleb Praosti ning ta hakkab rääkima noorepõlvest: kui ta oma naise ja 3 lapsega pastoraati tulid ja kui vaesed nad olid. Kuid nad leidsid metsast õunapuu ja selle oma aeda istutasid ning hiljem oli neid puid ja põõsaid nii palju, et ta tahtis neid müüa, kuid keegi ei osta sellist kaupa ja nii jagas ta neid tasuta. Hommikul läksid kirikusse ja Ekke müüs kiriku ees marju. Pärast jumalateenistust koju sõites oli Praost õnnelik, sest marjade pealt saadud tulu oli 7.30 kuigi töölistele maksti nende marjade korjamise eest 20. Seejärel istus Praost kaua oma majapidamise raamatute kallal.
Odjale tuleb poeg külle, sest ema oli kirjutanud.Praostile tuuakse uusi riideid ja teenijad on kadedad. Poeg räägib Praostile, et kuidas ta pangalaenu võttis, naise eest ei hoolitse ja põldude pealt tulu ei saa. Jaagup seenepoiss, kes oli Praosti juurde sügisel tõõle tulnud, rääkis Ekkele, et talu on peremehe nägu. Siin olevat nii sünge ja võttis oma lõpparve. Ekke tahab ka lahkuda. Kadi annab talle tüki leiba ja liha kaasa. Maanteele jõudes hakkab Ekke vilistama.
Ekke müüb talust tallu lõhnaõlisid ja seepe. Ühest perest lahkudes soovitati tal minna Pille Riinu juurde. Pille Riinu juures saab teada, et sel on lehm ja lambad metsa jooksu pannud . Ekkel oli külm ja ta tahtis tuld teha, kuid polnud millestki teha. Ekke hakkas oma kompsudest aset tegema.Pille Riin pakkus talle oma voodit kuna ta ise oli külmaga harjunud aga Ekkel oli tohutult külm. Järgmisel päeval läks Ekke laadale , kus peaaegu kõik ta kaubad ära osteti. Saadud raha eest ostis ühest talust heina, linasid, puid ja valgusti . Need kõik viis ta Pille Riinu juurde. Riin rääkis õhtul Ekkele, et ta ema on väga paljudele võlgu ja kuidas ta endasse tõmbus. Ekke rääkis talle oma emast ja ta talust. Hommikul kui Ekke lahkub teeskleb Riin magajat.
Raamatu lõpus: Ekkel on taskud dollareid täis ja ta läheb hotelli, võtab seal toa, laseb boyl oma saapaid ja riideid puhastada . Istudes baaris ajab ta baaridaamiga juttu . Ekke laseb boyl talle proneerida pilet rongile lõpppeatusesse, viia kohvrid rongijaama. Ta jõuab Ingelandi (kohta, kus elab ta ema ja kunagi enne reisimist ta ise ka). Seal ta kogub julgust , et minna koju ema juurde, kuna kardab , et saab ema käest rihma. Ta ei taha koju minna öösel ja seepärast läheb ta sinna hommikul. Hommikul kohtab ta oma maja juures ühte väikest poissi, kes kukub puuotsas. Ta kutsub teda mitu korda ja lõpuks poiss tuleb puu otsast alla. Ekke näeb, et poiss on selline nagu tema oli noormana. Keegi hõikab EkketPoiss ütleb, et ta peab minema, sest teda kutsuti. Ekke küsib kas poisi nimi on ka Ekke. Nii see on. Poiss räägib endast, et tal olevat raisast isa , kes olevat maailama rändama läinud.
Ekke sai aru, et see on arvatavasti tema ja Eneken Üüve poeg. Ta läheb koju. Ema õiendab ja nunnutab teda vaheldumisi. Sõimab, et miks ta jättis teda ja oma naist aastateks koju ootama. Siis jälle pakub süüa ja juua. Ema Neenu käseb Eneken Üüve juurde minna. Väike Ekke on juba jõudnud kõik ära rääkida emale. Eneken hakkas nutma. Neenu pikutab voodis , huulil rõõmus naeratus. Väike Ekke ei mõista midagi. Miks ema ja isa langesid ta ette põlvili? Kas ihkavad dollareid või kardavad vitsu? Mine tea vanade inimeste toiminguid - väike Ekke läheb meelsamini randa.
Möödub rohkesti aega, siis kolksatab hüti uks.
Nad ei räägi.
Kuid lõpuks küsib Eneken. “Kas leidsid lahtisi allikaid ?”
“Kas tead,” ütleb Ekke ma käisin siin ja seal neid vaatamas, kuid arvan, et parimad on meie endi kodus.”
Minu arvamus
Raamat oli iseenesest hea, mõni koht jäi veidikene segaseks , kuid pole hullu. Raamatu puhul meeldis mulle eriti see ,et raamat sarnaneb veidi tänapäeva eluga , mil noored lähevad parema tuleviku ja hariduse pärast välismaale reisima . Ajastu mõju tegelastele oli näiteks see, et naine ei saanud omale ise meest valida, vaid selle otsuse tegi tema eest tema isa. Kui isale see mees ei meeldinud, kellega tema tütar abielluda tahtis, siis nad ei saanud abielluda. Nii oli ka Ekke ja Enekeniga. Kuid lõpuks said nad ikkagi õnnelikuks.
Kasutatud kirjandus

• Raamat A.Gailiti ( 1891 –1960) «Ekke Moor»
  
• http://kooguke88.pbworks.com/f/180px-August_Gailit.jpg
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/August_Gailit
  
• www.google.ee
  

8