o Kinodes ja teatrites nõukogude autorite looming o Kunstis peamiselt nõukogude riigijuhtide propagandaplakatid o Kultuuriväärtuste hävistamine : purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamus ajalehti ja ajakirju. REPRESSIOONID Läbiviijaks NKVD EV juhtivad tegelased tapeti, arreteeriti ja saadeti Venemaale (ka Päts ja Laidoner) 1000 inimest kadus, 7700 isikut vahistati 14.juuni 1941 massiküüditamine umbes 100 000 inimest viidi Venemaale, enamiku sellest moodustas Eesti ühiskonna juhtiv osa nagu haritlased, sõjaväelased, riigiametnikud jne. SAKSA OKUPATSIOONI ALGUS 22.juuni 1941 algas sõda Saksamaa ja NSVLiidu vahel Punaarmee taganes Eestist hakati välja vedama vabrikute sisseseadeid. Sundmobilisatsioon Punaarmeesse Hävituspataljonid Uus repressioonide laine, näiteks Tartu vanglas tapeti 192 tsiviilisikut. SAKSA OKUPATSIOON 7
Eesti 1941-1944 22.juuni 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. (välksõjaplaan "Barbarossa"). Armeegrupi "Nord" põhijõud liikusid ida poolt Peipsi järve Leningradi peale. Peasuunalt kõrvalejääva Eesti vallutamine jäi Saksa 18. armee ülesandeks. 8. juulil langesid Valga, Võru ja Pärnu. 17. augustil langes Narva. Septembri alguseks oli kogu mandri-Eesti sakslaste käes. Taganemisel Tallinnast kandis Balti laevastik raskeid kaotusi. Merel hukkus J.Lauristin.
Eesti rahva suhtes rakendatud toime nii sõja- kui inimsusevastaseid võimu kehtestamisele, repressioonidele terror kuritegusid. ja küüditamistele kaasa aidanud ilma kohtuta. See toimus ka peale · 1941. aastal alanud Teise maailmasõja okupatsiooni algust Saksa ajal tegutsesid Eestis nõukogude okupatsioonivõimude vaikival julgeolekuorganite juhtimisel nõusolekul, kuna võimaldas vabaneda ka
Kõik nad mõisteti süüdi nõukogude seaduste alusel tegude eest, mis pandud toime iseseisvas Eestis. Enamik saadeti NSV Liidu vanlatesse, osa hukati kohapeal. 1941. a. laienes arreteerimine veelgi. Vangistati kõikidesse rahvakihtidesse kuuluvaid inimesi, ka töölisi ja isegi nõukogude aktiviste. Keegi ei võinud olla kindel homses päevas. Ametlikult vangistamistest ei räägitud, see suurenda hirmu veelgi. repressiivpoliitika kulmineerus 1941. a. 14. juunil massiküüditamisega kolmes Balti riigis. Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese, keda peeti potentsiaalselt ohtlikuks. Täisealised mehed (Nneid oli vähemuses) kuulutati arreteerituiks ning paigutati vangilaagreisse, kus enamik neist hukkus; nende perekonnad saadeti aga asumisele. Seejuures ei esitatud kellelegi süüdistust ega langetatud kohtuotsust. Suvesõda Suvesõda oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21.
algul sisse piirama ja purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSV Liit. NSV Liidu sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt: tugevate õhurünnakute saatl tuli Saksa väed kohe algul sisse piirata ning hävitada. Stalin alahindas Hitlerit, ta ei kuulanud hoiatusi Saksamaa eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sakslaste hoop tabas Punaarmeed ootamatult. 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi, väegrupp Mitte piirama sisse ning purustama Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning liikuma edasi Moskva peale, väegrupp Süd pidi vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas sõda NSV Liidu vastu ka Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari liitusid mõni päev hiljem. Esialgu läks Hitleril kõik plaanipäraselt
Saksamaa ja Suurbritannia on omavahelistes lahingutes üksteist nõrgestanud ning siis astuda Saksamaa vastu. Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940. a kevadsuvel Bukoviina (paarisaja km kaugusel Saksamaa naftavarudest), avas see Saksamaa silmad. Selle tulemusena hakkas Saksamaa kavandama sõda Nõukogude Liidu vastu. 1940. a lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu, mille eesmärgiks oli Punaarmee piiramine ja purustamine. 1941. a suveks oli Punaarmee koondunud riigi läänepiirile suured jõud, et õhurünnakute saatel Saksa väed sisse piirata ja purustada. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. 2. Milliste tingimuste korral oleks Hitleril olnud võimalik sõda NSV Liidu vastu võita? Saksamaa oleks pidanud poole varem välja töötama rünnakuplaani NSV Liidu vastu. Saksamaa
Mobilisatsioon Punaarmeesse, rekvisitsioonid ja evakuatsioonid. Metsavendluse põhjused, aktiivse võitluse algus, peamised võitlusvormid, piirkondlikud eripärad, suuremad lahingud, Tartu ülestõus. Erna rühm, Talpaku ja Hirvelaane pataljonid. Saksa pealetungi jätkumine. Võitlused Tallinna pärast. Juminda miinilahing. Lahingud Lääne-Eesti saartel. Punaarmee 22. Laskurkorpus SaksaNõukogude sõja puhkemine Saksamaa alustas operatsiooni ,,Barbarossa" ja ründas N.L. 22. juunil 1941, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra. Oletatav Punaarmee rünnakupäev Päev "M" oli 6. juuli 1941. 26. juunil 1941 kuulutas Rahvakomissaride Nõukogu välja sõja Saksamaaga nõukogude rahva Suureks Isamaasõjaks. Plaan Barbarossa. Saksa armeed jagunesid 3 gruppi: Nord, Mitte ja Süd. 1. juuliks 1941 hõivas armeedegrupp Nord kogu Leedu ja suure osa Lätist koos Riiaga.
muid asju, kuid Siberis polnud veekogudes kaladerikkus just kõige parem. Martin Raudsepp Hukkamised 7 1940.-1941. aastal mõisteti Eestis tegutsenud eritribunalide poolt surma vähemalt 300 isikut, umbes pooled neist enne sõja algust. Enamik mahalaskmisi toimus Tallinnas või selle ümbruskonnas. Näiteks:Surmamõistetute hukkamine Tallinnas 23. juunil 1941. Surmamõistetud vahialused viidi julgeoleku rahvakomissari Boris Kummi või tema kummagi asetäitja kirjalikul korraldusel kolmest või enamast vangist koosnevate gruppide kaupa üldvanglast nr 1, Pagari tänava sisevanglasse. Vangid võttis vastu sisevangla ülem ja komandant valvemeeskonnaga. Surmaotsuse täideviimise juures olid ENSV RJRK 1. 2. ja 3. osakonna ülemad. Mahalaskmiskomandot juhtisid sisevangla komandant A. Brenner ja RJRK 3. osakonna ülem Sergei Kingissepp.
Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu. Juba enne seda okupeeris Punaarmee vastupanu kohtamata Eesti. 1940. aasta 21. juunil kell 22:20 vabastas president Konstantin Päts Nõukogude sõjajõudude surve all Uluotsa peaministri ametist ning nimetas uueks valitsusjuhiks Uluotsa klassivenna Johannes Varese. Paljud riigi poliitikud ja haritlased sattusid tapmiste ja repressioonide ohvriks, sealhulgas ka Konstantin Päts, kes küüditati Siberisse. 14. juunil 1941 viidi läbi juuniküüditamine Siberisse, mis puudutas kogu Eesti Vabariigi poliitika-, majandus- ja kultuurieliiti. Nõukogude okupatsiooni ajal algas ka aktiivne vastupanuliikumine ehk metsavendlus. Vastupanuliikumine Eestis sai arvestada rahva laia enamuse toetusega. Kaasajooksjaid uue korraga oli vähe ja need sattusid üldise põlguse ning viha alla. Et täpselt määratleda, keda lõppraportis käsitletakse, leppis komisjon kokku, et terminit
Miina Härma 1864-1941 Pärit Tartu lähedalt, Kõrvekülast. Aastani 1935 kandis perekonnanime Hermann, ei ole Hermanniga sugulane, Hermann õpetas teda ja julgustas minema konservatooriumisse. Hellilooja, orelimängija, koorijuht, väga aktiivne muusikategelane. Perekond oli hea, muusikalembene, kooliüpetaja perekond, õppis varakult orelit mängima ja noote lugema. Isa oli viiulimängija, juhatas koore. Õppis Tartu Saksakeelses Tütarlaste Gümnaasiumis (Schultze), 1883 Peterburi Konservatooium, oreli eriala, õpetajaks Louis Homilius. Andis Peterburis klaveri eritunde, tegi lastekoori Peterburi Jaani kirikusse. Peale konservatooriumi lõpetamist reisib mõnda aega Euroopas ja annab orelikontserte ( Saksamaa, Inglismaa, Soome). Tuleb tagasi Tartusse, jätkab kontserdite andmist Eestis, et teenida, aga väikestes maakohtades. 1894 asutab Miina Härma (Hermanni) nimelise segakoori. 1903-1915 läheb Kroonlinna (Peterburi lähedal asuv kindluslinn) muusikaõ...
Sissejuhatus 3 Sõjaväebaaside leping 4 Eesti okupeerimine 5 21. juuni riigipööre ja Eesti sõjavägi 6 - 7 Ümberkorraldused 8-9 Lisad 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus. See algas 17. juunil 1940 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ja lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941. Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis. Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Kõik need sündmused olid Nõukogude Liidu poolt lavastatud ja lakkamatu sõjalise jõuga ähvardades Eestile peale surutud. 3 Sõjaväebaaside leping
● Pealetung Prantsusmaale ● Itaalia (Mussolini) liitumine sõjaga ● Inglismaa (Churchill) keeldub alistumisest ● Saksa lennukid pommitavad Suurbritanniat ● Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Suurbritannia kolooniaid ● Mussolini vallutab Hitleri abiga Kreeka ja Jugoslaavia Prantsusmaa vallutamine Inglismaa pommitamine Sõja laienemine Saksamaa ründab NSV Liitu Saksamaa ründab NSV Liitu ● Operatsioon Barbarossa ● 22. juunil 1941. aastal tungis Saksa armee koos liitlastega Nõukogude Liidu alale ● NSVL nimetab seda suureks isamaasõjaks ● Soomlaste jätkusõda ● Pealetung kolmes suunas Jaapan ründab Ameerika Ühendriike ● 7. dets 1941. aastal ründas Jaapan USA mereväebaasi Hawaiil Pearl Harboris ja kuulutas USAle sõja Hitleri-vastane koalitsioon ● 1941. aasta juulis sõlmisid Suurbritannia ja NSV Liit sõjategevuses kokkuleppe.
Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, organist, dirigent Kuni 1935.aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis K. A. Hermannilt 1890. lõpetas konservatooriumiJäi Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburi Eesti hariduse Seltsi koori juht 1883 a suundus Peterburi konservatooriumi. Asus õppima orelit. Õpinguta ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontserdid 1893-1894 kontserdid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator 1903 suundus Kroonilinnna. Põhjuseks soodsamad trennimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu 1915 naases tagasi Eestisse. Jätkas Tartus tööd oma loodud segakooriga ,,Miina Hermanni Lauluseltsi koo" Oli aktiivne muusikategel...
Juuniküüditamine Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus küüditati Siberisse mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. 1941. aasta küüditamine hõlmas Eesti, Valgevene, Ukraina, Moldova, Leedu ja Läti alasid. 13. juunil Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. NSVL Riikliku Julgeoleku rahvakomissar Merkulov esitas 17. juunil Beriale, Molotovile ja Stalinile aruande No2288/M. Selle kohaselt küüditati Eestist kokku 9146 inimest, nendest 3173 arreteeriti ja 5978 saadeti asumisele.1 Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat andis instruktsioonid ja
Poola purustamine- MRP ga seonduvalt sai Hitler vabad käed et rünnata poolat. 1 sep ta seda tegigi, 3sept kuulutasid saksamaale sõja prantsusmaa ja Suurbritannia.kuid nad sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli suurem ja tugevam kui poola oma. Poola ratsanike vastu astusid saksa tangid ja õhus oli ka võim täielikult saksa käes. Poola jõud taganesid riigi idaossa kuid sealt üllatas neid rünnakuga nsvliit. 6okt lõppes sõjategevus 1939 ründas aga nsv liit soomet ja võttis rumeenialt ära bessaraabia. Välksõda läänes samaaegselt taani ja norra vallutamisega valmistus Hitler ka välksõjaks läänes. Ta plaan oli selline et alguses tuli anda löök belgia ja hollandi pihta see pidi meelitama prantsuse ja inglise väed Belgiasse . kuid tegelik plaan oli see et hävitada Luksemburg ja tungida yle ardennide mööda magino liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude seljataha. 10 mai ründas saksamaa langevarjuritega belgiat ja hollandit. Ennem kui vastased...
docstxt/135334974268.txt
Riigipead Eestil ei olnud. Valitsusjuht – riigivanem (peaminister) – täitis vajaduse korral riigipea esindusko- hustusi. 1922. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid eestlased 87,6% Eesti elanikkon- nast, 1934. aasta rahvaloenduse alusel oli eestlaste osakaal 88,1%. Suurimateks vähemusrah- vusteks olid venelased, sakslased, rootslased, lätlased, juudid ja poolakad. 1925. aastal võttis parlament vastu vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduse. Kuni 1941. aastani said ve- nelased, sakslased, juudid ja rootslased omandada keskhariduse oma keeles. Kommunistlik partei oli keelatud. Eesti kommunistid tegutsesid põranda all alates 1920. aastast Kominterni Eesti sektsioonina. Eesti kommunistid püüdsid Nõukogude Lii- dust saadetud agentide juhtimisel alustada 1. detsembril 1924. aastal ülestõusu. See suruti samal päeval maha. Pärast seda kahanes kommunistide toetamine peaaegu olematuks. Eesti kommunistide juhtkond tegutses Nõukogude Liidus
II Maailmasõda Jüri Gümnaasium Koostajad: .... .... 2014 Sõja põhjused Saksamaa soovis oma ala tagasi, mille ta kaotas versailles' rahulepinguga sealkohas rikkudes rahulepingut Saksamaa sõjavägi jäeti peale 1 Maailmasõda liiga suureks. Austria Anslus Saarimaa tagasi võtmine Saksamaa võttis tagasi Saarimaa, mille oli kaotanud Verssailles lepinguga. 1935. aastal kehtestas üldise sõjaväekohustuse. NB! Pilt Saarimaast Ansluss 1938. aasta alguseks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitler kohtus 12 veb 1938 Austria kantsleriga ja esitas ultimaatumi Nõudis vangistatud natside vabastamist Nende juhi nimetamits valitsuse etteotsa 11. märtsil 1938 esitas Hitler Schusch...
Saksa Okupatsioon 1941-1945 Mr.SmartFiles Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5.juulil 1941 Your text here Sisekorraldus Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati Eesti Omavalitsus Arreteeriti kommuniste Eestist hävitati allesjäänud juudid, mustlased ja muud Saksamaa vaenlased Repressioonid Enamik tööstus ja põllumajandustoodangust kulus Saksa armee varustamiseks Sisekorraldus Taastati tsiviil ja omandisuhteid
süüdimõistmisega alates 1918. aastast. Siiski arreteeriti inimesi ka pealekaebuste alusel. NKVD operatiivgrupp pööras eriti suurt tähelepanu Eestis tegutsenud endiste Vene valgekaartlaste organisatsioonide juhtidele ja liikmetele, kes arreteeriti kõigepealt. Kindral Laidoner, viimane Eesti sõjavägede ülemjuhataja, küüditati 17. juulil 1940 koos abikaasaga Penzasse. President Päts küüditati koos poja, minia ja kahe pojapojaga 30. juulil 1940 Ufasse. 1941. aasta suvel pärast NSVLi ja Saksamaa vahelise sõja algust vangistati nad mõlemad. Kindral Laidoner suri Vladimiri vanglas 1953. aastal ja president Päts Kalinini oblasti erivaimuhaiglas 1956. aastal. Teadaolevalt arreteeriti 1940. aasta juunist augustini üle 300 inimese. Vangistatute koguarv on tõenäoliselt suurem, kuid uurijatel puuduvad kokkuvõtlikud andmed ja kõigi arreteeritud isikute toimikud ei ole Eestis või pole üldse säilinud.
Vastus sai olla vaid jah, ja nii okupeeritakse riik kiirelt. 21. juuni toimus juunipööre, ametisse saab Vares-Barbaruse valitsus, kuid seal ei ole ühtegi kommunisti. Korraldatakse valimised, 21. juulil asendub Eesti vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga, tagandatakse president ja küüditatakse. 6. augusti tullakse vastu Eesti NSV palvele liituda NSV Liiduga. Johannes Vares, Johannes Lauristin olid sel ajal tähtsaimad poliitikategelased, Lauristin oli valitsuse juht. 1940 1941. Võimukorraldus tehti täielikult ümber, muudeti selliseks, nagu oli NSVL-is. Teiseks algasid repressioonid nende suhtes, kes olid teist meelt või seotud kodanliku valitsusega. Muutusi tehti majanduses, toimus kolm olulist reformi. Maareform, natsionaliseerimine (riigistamine) ja rahareform. Need on olulised, eriti natsionaliseerimine ja maareform on selle tõttu, et need mõjutasid tavainimese elu väga tugevalt. Selle tõttu ei saanud NSVL kuigi suurt toetust. Punane
Fakti NSV okupatsiooni kohta 1940-1941 ja 1944-1991 1940-1941 · Okupeeris Eesti Saksamaaga sõlmitud salalepingu alusel · 1940 14.-15. juulil võltsid parlamendivalimised · Poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed ümberkorraldused: haldusaparaadi ümberkorraldamine, majanduse riigistamine, propagandistlik maareform ja massiterror · 14. juunil 1941 Arreteerimised ja 10 000 inimese küüditamine 1944-1991 · Septembris 1944 Punaarmee okupeeris Eesti mandriosa · Läände pages Eestist 72 000 inimest · Algas uuesti massiterror, arreteeriti 75 000 inimest · Taastati 1941. a kehtinud poliitiline ja majanduslik reziim : 1945 kaotati erasektor tööstuses 1947 kaotati erasektor kaubanduses 1944-1946 teostati uuesti petlik maareform
Saksamaa vallutab Balkani poolsaare Pärast ebaõnnestumist Inglismaal, pöördus Hitleri huvi läände. Itaalia oli alustanud sõda Kreeka vastu, kuid lüüa saanud. Hitler oli sunnitud sekkuma,et oma liitlast päästa. Saksamaa meelitas või sundis endaga liituma Ungari,Rumeenia ja Bulgaaria. Liitlaste toel ründas Hitler Jugoslaaviat,ning purustas ta.Aprilli lõpuks oli ka Kreeka vallutatud.Järgmisena asus ta võimu haarama Vahemerel, lootes võtta Inglastelt Malta ning Kreeta. 20.mail 1941 ründasid Saksa langevarjuüksused Teise maailmasõja suurimas õhudessantoperatsioonis Kreetat, inglased sunniti taanduma, kuid Malta jäi alistamatuks. Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel 1940.a Sept alustas Itaalia rünnakut Egiptuse ( briti vägedega mehitatud ) vastu. 7.dets 1949 alustasid Inglased Aafrikas vastupealetungi ning lõid Itaalia üksused täielikult puruks. Hitler pidi tulema Mussoliinile vastu ja saatis Itaalia kaitseks Aafrikasse Aafrika korpuse, eesotsas E
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda oli eestlaste jaoks väga raske. Eriti raskeks tegi selle olukorra see, et Eesti oli okupeeritud NSV-Liidu poolt. Kuna Eesti oli liidetud NSV-Liiduga, olid eestlased sunnitud sõdima Punaarmees. Osad eestlased said põgeneda metsa. 1941. aastal moodustati hävituspataljon, mille ülesandeks oli metsavendade vastu sõdimine. 20.juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. 1942. aasta sügiseks moodustati 8. eesti laskurkorpus, sinna kuulus umbes 27 000 meest, peaaegu kõik olid nendest eestlased . Teiseks sõdisid eestlased vabatahtlikult Saksa armees, järk-järgult mindi üle sundmobilisatsioonile. Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad, nemad soovisid kõigi kannatuste eest venelastele kätte maksta. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis kuulutati 1944. aastal 31
Metsavennad Eesti, Läti ja Leedu olid 1940. aastail Punaarmee poolt okupeeritud. Sellest ajast varjas end metsades endisi riigitegelasi või sõjaväelasi, kes oleks muidu vangistatud. Rohkelt hakati ennast metsas varjama pärast massiküüditamist 14. juunil 1941. Kui Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel alustati sõjategevust, läks Eestis rohkesti relvadega mehi metsa, et aidata kaasa Eesti vabastamisele bolsevistliku võimu alt. Esimesed kokkupõrked metsavendade ja Punaarmee vahel toimusid juba 22. juunil 1941. Suvesõja käigus vabastasid metsavennad Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Suuremad võitlused toimusid Timmkanali ümbruses ja Tartus, kus metsavennad 10. juulil 1941 alustasid Tartu ülestõusu. Alates 3
Allikaülesanne nr 2. 1941. aasta küüditamine Küsimused 1) Kas inimesed oskasid küüditamist oodata? Põhjenda oma seisukohta. Inimesed ei osanud oodata küüditamist sellepärast, et ettevalmistus aeg oli tavaliselt 15 minutit. Sõdurid tulid varajastel hommiku tundidel ja käskisid inimestel riidesse panna, kaasa võtta talveks riided. Kuhu inimesed viiakse perele ei öeldud. Allikas on ka välja toodud, et inimesed hakkasid siis alles kiiresti asju pakkima. 2) Mis võis olla põhjuseks, et mehed eraldati oma perekondadest? Ohvrid võeti kodudest kinni perekondade kaupa, kuid enne vangivagunitesse paigutamist eraldati perekonnapead naistest, lastest ja vanuritest. Perepead arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse, kus enamik neist hukati või suri ebainimlike vangistusolude tõttu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti sundasumisele Venemaa põhjapoolsetele aladele ja...
1940. aasta kevadel asus NSVL Eestiga suhteid aga pingestama, süüdistades teda baasidelepingu rikkumises. 16. juunil esitas ta ultimaatumi, nõudes kümnete tuhandete nõukogude lisasõdurite sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu ja nõnda toimus Eesti ala sisuline okupeerimine. Vastavalt Saksa-Nõukogude leppele algas septembrist ka baltisakslaste ümberasumine Saksamaale ehk Umsiedlung, mis kestis vaheaegadega kuni 1941. aasta suveni. 21. juunil seati Eestis NSVL-u nõudmisel ametisse Johannes Varese valitsus, sellega oli toimunud ka juunipööre, millega Eesti muutus ka poliitiliselt NSVL-st sõltuvaks. Peagi toimusid ka nõukogulikud 1940. aasta Riigivolikogu valimised, kus NSVL-meelsetele fabritseeriti 90%-line rahva toetus. Juulis muudeti Eesti Vabariik Eesti NSV-ks ja Varese valitsus "palus" Eestit Nõukogude Liiduga liita, anneksioon toimus 6. augustil, mil NSVL-i Ülemnõukogu Varese "palve" rahuldas.
inimese ning baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast. 12 660 3. Milline dokument oli 2. M.s puhkemise ajendiks? Baaside leping 4. Millistes eesti piirkondades asusid Punaarmeel suurimad väekoondised 1939-1949.? Läänemaal ja Paldiski ümbruses, Saared, Narvas 5. Nimeta venemaa piirkondi, kuhu küüditati 1941. a inimesi! Kirovi oblast (1830 inimest); Tomski oblast (3397 inimest); Komi ANSV (3 inimest) 6. Kuidas nim sakslaste kolme suurt väegruppi, mille abil loodeti vallutada NL? Nord, Süd, Mitte 7. Milline neist väegruppidest suundus baltikumi poole? Nord 8. Millistes eesti piirkondades tegutsesid metsavennad aktiivsemalt? Kirde- ja ida Eestis, L-E ka 9
annekteerinud. Nõukogude okupatsioon: 1) kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, NLi konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest) 6) peale küüditamist, kui rinne jõudis Eestisse, tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organistatsioon Omakaitse. Kui rinne jõudis eestise liitusid neist paljud sakslastega. Ka Punarmeese mobiliseeritud mehed läksid rindel sakslaste poole üle. (Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61 000 inimest) VI Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NL omavaheliseks sõjaks
17.juunil 1940 aastal Eesti okupeeriti. Mõni päev hiljem pani Moskva ametisse endale Moskva meelse valitsuse. Koheselt likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Riigiametnikud asendati kommunistidega. Käivitati ulatuslikud repressioonid. Esmalt hukati või vangistati endised poliitilised liidrid, kõrged sõjaväe-ja politseijuhid ning majanduseliit. Ilma mitte mingi süüdistuseta ja kohtuotsuseta viidi Eestist välja 10000 inimest 1941.aasta 14 juuni massiküüditamisega. Naised, lapsed ja vanurid viidi asumisele Siberisse, mehed viidi vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. II-maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena saksa, vene ja soome relvajõudude koosseisus. Punaarmee poolel osalesid 1941.aasta lahingutes 22.territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. Laskurkorpus oli moodustatud Eesti Vabariigi sõjaväe
zizzle 19.sajandi lõpp. Esimesed kõrgharidusega muusikud. Eesti muusikas oli 19.sajandi lõpuni valitseval kohal rahvusliku koorilaulu harrastus. Vaatamata sellele,et sajandi viimasel kümmnendil korraldatud kolme üldlaulupidu kammitses venestamispüüd, pakkusid laulupeod rahvale tohutult moraalset tuge. IV üldlaulupeol 1891.aastal Tartus osalesid esimest korda ka segakoorid. Kavas oli laule peaaegu kõigilt tollastelt eesti heliloojatelt ( A.Kunileid, A.Thomson, F.Saebelmann. K.A.Hermann, M.Härma,J.Kappel, A.Lätte jt). Esimest korda esinesid pasunakoori kõrval ühendatud viiulikoorid, sellega täitus K.A.Hermanni soov näha viiuldajaid üldlaulupeol. ( Just sel eesmärgil oli ta välja andnud oma viiulimängu õpiku.) V üldlaulupeol , 1894.aastal Tartus esinesid eesti külaliskoorid Riiast, Pihkvast ning Peterburi ümbrusest. Üldjuhid olid K.A.Hermann, J.Kappel ning K.Türnpuu. VI üldlaulupeost, 1896.aastal Tallinnas võttis osa lausa rekordarv inimes...
Johannes Vares-Barbaruse. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis augusti algul võeti 6.augustil 1940 NSV Liidu koosseisu. NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIREZIIM Eestis kehtistati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued riigiorganid, kelle ülesandeks oli Moska korralduste täitmine. Ainsaks lubatud parteiks sai kommunistlik partei. Vangistati ning hukati inimesti kõigist rahvakihtidest nong 1941.aasta 14.juunil leidis aset massiküüditamine, mille käigus viidi Eestist ligi 10 000 inimest välja. Naised, lapsed ja vanurid läksid Siberi, täisealised mehed vangilaagritesse. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile ning riigistati(natsionaliseeriti) kõik eraettevõtted. Taludele määrati maksimaalne suuruse piirang (30ha) ja elatustase langes rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusel. Tekkis ka toidu- ja tarbeainete puudus. 1941.AASTA 22
❧ Septembris andis Hitler ❧ Sir Winston Churchill ja kuninglik käsu dessant perekond (kuningas George VI) ❧ Inglismaale https://www.youtube.com/watch?v=QFsD7Q5QAS4 edasi lükata Sõjategevus teistel rinnetel ❧ Suvi 1940 alustas Saksamaa ulatuslikku allveesõda Atlandi ookeanil (hääbus 1942) ❧ September–detsember 1940: Suurbritannia purustas Aafrikas Itaalia ❧ Oktoober 1940–aprill 1941: Saksmaa vallutas Balkani poolsaare ❧ Märts 1941 loodi Saksa armee Aafrika korpus, mida hakkas juhtima Erwin Rommel: Saksamaa lõi Suurbritannia Aafrikas tagasi ❧ Mai 1941: Saksamaa saavutas peaaegu kontrolli terve Vahemere üle ❧ 1942–1943 omandas olulise tähtsuse liitlaste õhusõda Saksamaa vastu ❧ „Homme kuulub mulle“ muusikalist „Kabaree“ https://www.youtube.com/watch?v=_tUctFu46_c
c)Peamisteks "kunstiliikideks" kujunesid riigijuhtide paraadportreed ja nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid. d)kehtestati ülirange tsensuur. e)Algas kultuuriväärtuste hävitamine:purustati mälestussambad, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus. 10. Repressioonid 1940.-1941.a. Aastatel 1940 1941 mõisteti Eestis tegutsenud eritribunalide poolt surma vähemalt 300 isikut, umbes pooled neist enne sõja algust. Enamik mahalaskmisi toimus Tallinnas või selle ümbruskonnas. Nii näiteks Tallinnas 23. juunil 1941 toimus seeria mahalaskmisi järgmiselt. Surmamõistetud vahialused viidi julgeoleku rahvakomissari Boris Kummi või tema kummagi asetäitja kirjalikul korraldusel kolmest või enamast vangist koosnevate gruppide kaupa
tänapäevani alla kirjutatud Kim Il-sung 김일성 1912-1994 ● II maailmasõja ajal teenis punaarmees ● 1948 sai Põhja-Korea peaministriks ● 1950-1953 Juhtis riiki Korea sõja ajal ● 1972 sai presidendiks ● 1994 suri südamerabandusse ● Põhja-Koreas on üle 500 monumendi tema auks püstitatud ● Nimetatud igaveseks presidendiks Kim Jong-il 김정일 1941(?)-2011 ● Sündis 16. veebruar 1941 või 1942 ● 5. aastaselt kahtlustati teda noorema venna tapmises ● Ta oli 157cm pikk ja röövis lühikest kasvu inimesi ● Usutakse, et ta võitis 1988. a olümpiamängudel kõikidel alade kuldmedali ● 1994. aastal sai Põhja-Korea valitsejaks ● Reisis ainult rongidega ● 17. detsember 2011 suri infarkti Kim Jong-il 김정일 poster Pildid pärast Kim Jong-il surma Kim Jong-un 김정은 1983(?)- ●
transpordiettevõtted, hotellid ja toitlusasutused, apteegid, haiglad, kirjastused, trükikojad, elumajad. Kultuurirevolutsiooniga hakati koolides õpetama - leninismi ning NSVL ajalugu ja konstitutsiooni. Meelelahutuses ainult vene autorite looming, ülirange tsensuur. Algas kultuuriväärtuste hävitamine Repressioonid, küüditamised, arreteerimised. 14. juuni 1941 massiküüditamine. 5) Suvesõda 1941.a. Iseloomusta Saksa okupatsiooni 22.juuni Saksa väed NSVL piiri Vene-Saksa sõja algul taandus Punaarmee korralikult. Saksa Tundus parem kui NSVL valitsus. Sakslased hõivasid kiiresti Läti ja Leedu, 7 juuli ületasid Eesti piiri. Punaarmee rinne stabiliseerus Pärnu-Vändra-Türi-Põltsamaa-Tartu joonel. 22.juuli jätkasid saksajõud pealetungi. Laialdased vallutused. 28. August Saksamaa sai Tallinna. Peagi kogu Lääne-Eesti saared.
Lennart Meri ELULUGU Lennart Georg Meri oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik ja Eesti president 19922001. Lennarti isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka ta poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Sellest tulenes ka tema hea keelteoskus. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aastal Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja.
,,Ekke Moor" August Gailit Eesti autori August Gailiti kujunemisromaan ,,Ekke Moor" ilmus aastal 1941. See eestimaine romaan räägib Neenu noorimast pojast Ekke Moorist, kes on raamatu alguses alles poisike. Külavahel tuntakse teda kui päevavargana ning pätina. Räägitakse, et ta käib naabritüdrukute juures õhtuti ning teeb igasuguseid meelehärmi tekitavaid tempe. Ekkele meeldib naaberkrundist üks tüdruk Eneken Üüve, kuid poiss siiski leiab kodusolemist igavana ning otsustab minna rändama, jättes ema ning tema armastatu. Edasises raamatu osas räägibki
USA sõjaministeerium Pentagon Washingtonis Ehituse algus 1941. aasta juulikuus • Pealinn Washington kasvas suureks ja kauniks Euroopa stiilis linnaks, kus oli palju avarust ja parke ja ei olnud pilvelõhkujaid. • Sõjaministeerium vajas uut peahoonet. See kavandati nii suur, et Washingtoni see ära ei mahtunud. • 1941. juulikuus koguneb grupp armeeohvitsere ühte Washingtonis asuvasse sõjaministeeriumi ruumi. Kõigi pilgud on pööratud brigaadikindral Brehon Burke Sommerwellile Washington DC (District of Columbia) 1940. aastatel • Brigaadikindral Brehon Burke Sommerwell – hoone ehituse algataja Hoone asukoha valik • Hoonele tuli kõigepealt koht leida • Sobivaks kohaks peeti Arligton Farmi, mis oli suur maa-ala
uusmaasaajatele. Loodi ka sovhoose, hobulaenutuspunkte, masina-traktorijaamu, mõned esimesed kolhoosid. Algas nõukogude ja vene kultuuri ning marksismi-leninismi aktiivne propaganda, paljugi eesti ja lääne kultuurist sattus põlu alla. Senised ajakirjandusväljaanded suleti ning nende asemel hakkasid ilmuma uued massitiraažis ajalehed-ajakirjad. Algas keelatud raamatute põletamine. Aastaga vangistati u 7000 inimest, neist u 1850 hukati ja 4500 suri vanglas. 14. juunil 1941 toimus massiküüditamine, millega viidi loomavagunitest Siberisse 10205 naist, last, vanurit ja meest. 2.Sõja-aastad 1941. AASTA SUVESÕDA 22. juunil 1941 tungis Saksamaa oma endisele liitlasele Nõukogude Liidule kallale, hõivates tema piiri lähedusse kogutud strateegilised tagavarad, purustades esimeste nädalatega Punaarmee peajõud, hävitades enamiku selle sõjatehnikast. Juba esimestel sõjapäevadel saavutasid sakslased suurt edu ka Balti suunal. Riia langes 1
Eestlased Venemaal Eesti on suure väliseestlaskonnaga riik, 20. sajandi algul elas ligi kuuendik eestlastest väljaspool oma rahva etnilist levikuala. Seoses ümberasumisega on Siber eestlastele tähenduslik olnud mitmel erineval ajaloolisel perioodil. Antud juhul ei räägi me massilisest represseerimisest ning Siberisse saatmisest 1941. ja 1949. aastal, vaid eestlaste minekust Siberisse 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Väljaränne Eestist Venemaale sai suuremas ulatuses alguse 19. sajandil, mil asutati külad esmalt Peipsi-tagustele aladele, Volgamaale ja Krimmi. Siberisse jõudsid esimestena alates 18. sajandist kuritegude eest süüdimõistetud. Seoses massilise väljarändega loodi rohkem kui 300 eesti asundust üle kogu Venemaa, 90% eestlastest elas siiski Venemaa Euroopa-osas
Artur Alliksaar Diaana kirka Sinimäe Põhikool Elukäik • Artur Alliksaar sündis Tartus 15.aprillil 1923 ning suri 12.augustil 1966 Tartus.(suri vähki) • Ta pärisnimi oli Artur Alnek. • Oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. • Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust(1941-1942) • 1943.a. Mobilisseriti ta Saksa sõjaväkke, sel ajal ta avaldas ka enda esimesed luuletused:“Postimehes“,“Koidulauliku mälestuseks“ ja mõned tekstid rindlehes. • Tema looming on kõlarikkas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega • Artur Alliksaart vangistati 1949, teda süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises. Alul ta istus Narva laagris, kuid hiljem oli ta saadetud Siberisse. Pärast vangistust elas ta Vologoda oblastis aasta ning tuli salaja tagasi Tartu, kus töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. •...
Vaabel vallandati. Väärtuste ja varade üleandmis-vastuvõtuaktiga üle tulnud kohustusi NSVL Riigipank eiras (neid tühistades, külmutades või muul viisil olematuks muutes), näidates aga samal ajal üles suurt aktiivsust nõuete oma haldusse saamisel. [4] Novembris 1940 võeti Eestis kasutusele rubla. Kroonid ja kroonihoiused vahetati rubladeks kursiga 1 kroon = 1,25 rbl. (tegelik ostujõud oli 1 kr. = 8-10 rbl.). Ehkki kroon pidi olema käibelt lõplikult kõrvaldatud 1. jaanuariks 1941, jäi rahva kätte ja rubladeks ümber vahetamata mõningail hinnanguil u. 8 mln. krooni sularaha. [4] Pärast Saksa-Vene sõja puhkemist evakueeriti NSVL Riigipanga Eesti kontor 1941. a. augustis Moskvasse. Kuigi Eesti Pank oli likvideeritud, st. sisuliselt paljaks röövitud, säilis osa Eesti Panga varadest siiski välispankades. Füüsiliselt jäid alles ka Eesti Panga hooned. [4] 4.6 1941-1944 Eesti Pank sõja-aastail Pärast Tallinna langemist Saksa vägede kätte 28
tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga ning 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt. Samal aastal tungis Itaalia kallale Kreekale, kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta ning appi kutsuti Saksamaa. Lootuses lõpetada sõda Saksamaa ja Ühendkuningriigi vahel, lendas Hitleri asetäitja Rudolf Heß 1941. aastal eraviisilise rahumissiooniga salaja Suurbritanniasse, kuid võeti vangi. PILET 3 1. Sõjategevus 1917-1918 1917. aasta alguses oli jõudude vahekord Antandi kasuks. Venemaal Oktoobrirevulutsiooni järel võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi imperialistlikele riikidele rahudekreediga ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageerinud keegi. Pärast seda sõlmis Nõukogude valitsus Saksamaaga Brestis 15
II maailmasõda Versailles' süsteem kokkuvarisemine *1935. tühistas Saksamaa ühepoolselt kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. *Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa ...
Vaguneis valitsev ruumipuudus, minimaalne toitlustus ja halvad sanitaarolud viisid rühmade nõrgemad liikmed hauda. Perekonnad lahutati. Mehed saadeti ühes suunas, naised ja lapsed teises. Mehi koheldi vahialustena, kelle teekonna sihtpunktiks olid töölaagrid, kus paljud hukkusid. Naised ja lapsed seevastu olid üldjuhul vaid väljasaadetud. Viimastelt said sugulased vahel ka teateid, kuid seda alles pärast sõda. Esimene küüditamine toimus 14. juunil 1941. aastal vahetult enne seda, kui Saksamaa ründas Nõukogude Liitu. Küüditatud saadeti Siberisse loomavagunites. Need vagunid olid inimesi täis tuubitud. Olid palavad ilmad ja inimestel ei olnud neis vagunites midagi juua. Enamus väikesi lapsi surid teel Siberisse. Siberisse kohale jõudes ei oodanud neid seal mittemiski. Neil tuli nullist alustada. Mõnel pool pandi küüditatud venelaste taredesse elama, venelastega ühte tuppa. Mõnikord jäeti aga jäeti täiesti lageda taeva alla
vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingimustel alistuma/alla andma. Dessant- on sõjaline operatsioon, kus väed maanduvad või maabuvad vaenlase valduses oleval territooriumil. Ansluss- oli Austria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt märtsis 1938.
Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese. Sellele eelnes ja järgnes veel repressioone, riigitegelaste arreteerimised ja vangistamised. Kui Nõukogude okupatsioon aga ka lõppes, vallutati Eesti Saksamaa poolt. Üks okupatsioon asendus teisega. Omariikluse taastamiseni jõuti alles üle 50 aasta hiljem. BAASIDE AEG 23. augustil 1939 sõlmitud mittekallaletungilepinguga, mis sai tuntuks kui Molotov- Ribbentropi pakt, jagasid kaks toonast Euroopa militaarset suurriiki, Natsi-Saksamaa ja
hoidma, annekteerima - liidendama, interneerima – kinni pidama ja eraldama, inkorporeerima – endaga liitma 12.Eesti alternatiivid 1939. aastal M.Ilmjärve põhjal (õ.lk.135) – Sõjaline vastupanu. neutraliteedi tõeline jälgimine, Balti riikide ühine esinemine Nõudkogude Liidu nõudmiste vastu. 13.Sõjategevus Saksamaa ja NSVL vahel (millal algas, kuidas, Barbarossa plaan, kuhu Saksamaa vallutustega jõudis 1942. aastaks) – 1941 tungis Saksamaa kallale NSVL’e. Saksa sõjaplaan NSV vastu „Barbarossa“, NSVL sõjaplaan Saksa vastu „Groza“. 14.Jaapan astub sõtta (millal, kelle vastu) – 7. Dets 1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasile. USA astub sõtta. (Jaapan on Saksa liitlane) 15.Stalingradi lahing kui sõja pöördepunkt – 1942-43. Sakslaste kapituleerumine. Tagasilöök ka Aafrikas El-Alameini lahingus. Ning 1943 Kurski pealetungis. 16
a.murrang, esimesi suuremaid kaotusi->sõja pöördepunkt NSVL-i ja Antandi kasuks)2.Kursk(1943.a.saksa ebaõnnestumine) 24.apr 1945 punaarmee ja liitlasväed kohtusid Elbe jõel. Konverentsid: 1 Teheran(1943-Baltimaad Nõukogudeliidule) 2 Jalta(1945-Saksamaa purustamine lõplikult) 3 Potsdami(1945-lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele)1.jaan 1942 deklaratsioon ÜRD. Pearl Harbour (7.dets 1941). Jaapani juhtimisel: Aasia, aasialastele! 2.sept 1945 sõja lõpp. 22.juuni 1941 Saksa Nõukogudele kallale. 1941-Moskva lahing. 1943- El-Alameini lahing. 6.aug Hiroshima ja 9. aug Nagaski (1945) C 1) Talvesõja 30 nov 1939 12 märts 1940 2) Püütakse naeruvääristada ja alandada soomlasi 3) Tegelikult võitis Soome sõja, kuna säilitas iseseisvuse. 4) Mannerheim oli Soome vägede ülemjuhataja, Mannerheimi liin. E 1) Karikatuur vihjab Teise maailmasõja viimastele aastatele (1944-45) 2) Rahulolu sest kõik läheb hästi. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 23
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
