Narrid läbi aegade Narr ehk pajats on kesk - ja renessansiajal olnud palgaline Euroopa kuninglikus õu- konnas. Lolle ja narre ei maksa omavahel segamini ajada. Keskajal teenisid just targad inimesed leiba narridena, kuna nood vastandusid rumalate poolt kehtestatud reeglitele. Nende ülesanne oli rääkida naljalugusid ja õukonna meelt muul kombel lahutada. See on austusväärne põline amet. Teada ja tuntud on väide, et narrid petavad ja kelmitsevad
nukrusena. Sõja puhkemine tõi loomingusse kaasa mure, leina ja traagika erinevad käsitlused, mida iseloomustavad avar tundesisu, peen värvitaju ja maalitehnika rikastumine. (Allikas: Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996) Aleks Aasaru Loo Keskkool Johannes Greenberg Pajats Johannes Greenberg Mõõga proovimine Aleks Aasaru Loo Keskkool
35. Eduard Ole "Laud" 36. Adamson-Eric "Autoportree" 37. Aleksander Vardi "Pariisi vaade" 38. Karl Pärsimägi "Talutuba soemüüriga" 39. Andrus Johani "Saunaminejad" 40. Andrus Johani "Töörahva rongikäik ..." 41. Kaarel Liimand "Poiss punastes pükstes" 42. Eerik Haamer "Ruhnu kalurid" 43. Eerik Haamer "Evakueeritavad" 44. Eerik Haamer "Perekond vees" 45. Elmar Kits "Öine Habaneera" 46. Johannes Saal "Lumi kogub aia äärde, valu minu südame "(Juhan Liivi portree) 47. Johannes Greenberg "Pajats" 48. Eduard Viiralt "Põrgu" 49. Eduard Viiralt "Kabaree" 50. Eduard Viiralt "Jutlustaja" 51. Eduard Viiralt "Absindijoojad" 52. Eduard Viiralt "Berberi tüdruk kaameliga" 53. Eduard Viiralt "Viljandi maastik" 54. Viktor Karrus "Vilja riigile" 55. Ülo Sooster "Autoportree" 56. Ülo Sooster "Värvilised kadakad" 57. Ülo Sooster "Punane muna" 58. Valve Janov "Varajased kalad" 59. Valve Janov "Näitusel" 60. Olav Maran "Inhabitant" 61. Valdur Ohakas "Punane akt" 62
Võimalik on kasutada mitut plaati ja mitut trükivärvi, et saavutada mitmevärviline ja detailirohke teos. Saavutasin oma linoollõike soovitud tulemuse. Trükivärv oli nähtav ja joonis selge ning efektne. Narr tuli paberile ilus ja tore. Kindlasti soovin tulevikus veel teha linoollõiget, kuid nüüd juba midagi suuremat ja veel huvitavamat. 2. NARRIDE AJALUGU. Narride sünniajaks võib pidada kolmeteistkümnendat ja neljateistkümnendat sajandit. Narr ehk pajats on kesk - ja renessansiajal olnud palgaline Euroopa kuninglikus õu- konnas. Narrideks said enamasti vaimulikud, kuna neile ei meeldinud katoliku kiriku hukkamõist muster elule. Narr oli terava mõistusega õukondlane, keda palgati teiste lõbustamiseks. Enamalt jaolt lõbustas ta kuningaid ja rikkaid inimesi, kuid tavaliselt oli ta ka esindatud rahvalaatadel. Narr mitte üksnes ei irvita sarkastiliselt, ta ütleb välja ka kibedat tõtt. Tal
Vahepeal saabus õhtu, turg peitus pimedusse: rahvas valgus laiali, sest isegi uudishimu ja hirm väsivad viimaks. Zarathustra aga istus surnu kõrval maas ja oli vajunud mõtteisse: nii ta unustas ajagi. Viimaks aga saabus öö, ja vilu tuul puhus üle üksiklase. Zarathustra tõusis ja ütles oma südames: ,,Tõesti, hää loomuse tegi täna Zarathustra! Ainustki inimest ta ei püüdnud oma nõota, küll aga korjuse. Õudne on inimese olemasolu ja ikka veel mõttetu: pajats võib saada talle saatuseks. Mina tahan õpetada inimestele nende olemise mõtet: ja see on üliinimene, välk pimedast pilvest, mille nimi on inimene. Kuid veel olen neist kaugel ning mu mõte ei kõnele nende meeltele. Olen inimestele veel midagi keskmist narri ja korjuse vahel. Pime on öö, pimedad on Zarathustra teed. Tule, mu külm ja kangestunud kaaslane! Ma kannan sind sinna, kuhu sind oma kätega matan." 8
Naturalistid vahendasid elu väga täpselt, kaldusid kujutama elu mustemat poolt. Verismi esindajad muusikas: Itaalia heliloojad · Pietro Mascagni (1863-1945) ,,Talupoja au" esietendus 1890 Roomas, see ooper tegi ta üleöö kuulsaks. Ooper ühes vaatuses. Intermezzo instrumentaalne vahemäng vaatuste vahel. · Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) temal samuti 1 ooper (,,Pajatsid"), kahevaatuseline, veidi pikem. Pajats kloun. · Giacomo Puccini (1858-1924) Puccini Itaalia helilooja, verismi peamisi esindajaid muusikas. Innustust sai teiste ooperitest. Lõpetas Milano konservatooriumi. Maailmakuulsuse tõid talle järgmised ooperid: · ,,Boheem" 1896 · ,,Tosca" 1900 · ,,Madame Butterfly" 1904 · ,,Turandot" 1926 Turandot: Esietendus 1926. Selle ooperi on kirjutanud lõpuni teine helilooja (F. Alfano). Prints Galafi (?) aaria ,,Nessun dorma"
midagi andud ega muretsenud kuidas too koju saab ning äkki on ta kaabakate või joodikute punti liidatud ning nüüd lamab kuskil kraavis või kõrtsis pingil poolsurnult tühja kõhuga. Hiljem hakkavad kaks jutustama ja Ekke pajatab kuidas ta oli masse üles küttnud ning kuidas teda oli väidetavalt kättega tahtud koju kanda imetlemisväärse etenduse pärast. Samuti räägib ta eidele kuidas Toomast tillist tõmmati, eit ise pajats kuidas ühel tormisel päeval kaugelt maalt võõras laev vrakkiks oli end sõitnud. Muidu vaene kalamees Toomas oli kaptenit aidanud ja küüti andnud. Samuti oli ta naist võttes täpselt rikkale isale Ingelandis ette lugenud kui palju mida peab talle kaasvarana andma, et ta tema tütre naiseks võttaks, seda varandust olid kaks hobust vedanud kirstus tema juurde nii et kulla kõlisemisy oli kuulda. Nüüd elavad Üüved väga
tule minuga, neiu, ahhoi! Tähis on taevas ja kumamas kuu, kui kristallid säravad nad, kuid hulgust ei sugugi segamas muu, kui mõrsjaga teed astuvad. Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin ... Ei hulguse armastus tooruseks lä'e, tal süda on puhas ja prii. Ka tema võib armsamat kallistada ja õnne tal näidatagi. Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin ... 5 Nüüd rändan siin ilmas kui põlat' pajats, mul südames kurbusejoon. Ma mõrsjaga olen kui ööbikupaar hüüab elu meil: õnne teil toon! Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin ... Hüvasti, Maria Vello Orumets Vaata, Maria, jääb seltsiks sul päikene ja selgem taevas, kui see, mis ootab mind. Siiski, Maria, ka siin võib tulla äikest veel Ja sellepärast, ma palun, hoia end. Kui ootad kirja, siis homseks jäta pisarad. Kiri, Maria, võib kaua olla teel. Kui ootad kirja , võib tulla see ka mulla alt,
taevasse kui see pätte täis aga mis tema kui pattude pri ja lunastaja, jumalasulane sinna parata saab, inimesed võiks ise mõista ta koormat ja mitte vastu punnida kui ta neile taevaväravaid avab. Juula küsib veel Jürkalt kindluseks kodu poole logisedes, et kas Noor-Ants läheb ikka põrgu ja Jürka vastas kindlalt jah ning kindlustas talle, et lunastus ei loe, Noor-Ants ei saa taevasse. Kuid surm ikka ei rulnud rahulikult Juulale, viimsena kõneles ta Kutsaga kes pajats kuidas tema oli ikkagi nad pattused järve tõugand, rääkis ka kuidas jumal oli tema poolel, õnnistades kott pimeda ilmaga, härmati vaba muruga mis jälgi oleks maha jätnud ning lõpuks ka vihm järgmine hommik mis kõik mis võis olla paljastav süükandja kohta ka eemaldati. Ema aga oli sellest kohkunud ja seni kirikuõpetajat mitte tahtes uskudes pidi paratamatult tunnistama, et nüüd saab ka noor-Ants taevasse. Mis puutub aga tütarlast siis selle
.. HAMLET: Kuid aeleda ses voodis roojases, kesk vänget higi mesiarmatseda sealaudas... KUNINGANNA: Aitab, ära räägi rohkem! Su sõnad mõjuvad kui pussihoobid! Küll, kallis Hamlet. HAMLET: Lurjus, mõrtsukas, su esimese mehe kümnendikust kakskümmend korda tühisem, see pajats ja kuningriigi kukrupügaja, kes kalli krooni näppas riiulilt ja pistis oma tasku.. KUNINGANNA: Nüüd küllalt! HAMLET: See kokkutraageldatud kuningas... Ilmub isa VAIM. Oh taeva väed, te tiiva alla võtke mind, päästke! Mis sa tahad, auväärt kuju?
annaabi.ee 
