pauna, 3.pauna) LV-laadi vahetus GV-genitiivi vahetus (kurgi kurki) vokaali vahetus esineb mitmuse osastavas käändes ja võrdlusastmetes. Kass-kassi-kasse i-e kuuske-kuuski e-i tuleb tige peni ja uriseb u-e i-e e-i a-u-i-e A-tüve sõnade puhul tuleb vaadata sõna esisilbivokaali. Kujuvaheldus-juhtum kus sõnatõvel on kaks kuju. Vokaal ja konsonant kuju. AV-liigid VV-vältevaheldus Sõna üks tüvi on teises vältes ja teine kolmandas välted. 2v 3v Nt: paun pauna pauna latt lati latti LV-laadivaheldus sõna ühes küljes esineb kas siis kpt gpt s. Teises tüves puudub v on muud häälikud. Nt:: rada raja rada mägi mäe mäge riidlema riidle riielda GV- geninaadivaheldus ükes küljes gbd v s . teises kpt v ss. Nt: marsi marssi sõbra sõpra VV puhul tugev tüvi on 3. välde ja nõrk 2. GV puhul tugev esineb kpt v ss ja nõrk- gbds LV-tugev tüvi gbdkpts ja nõrgas- ei ole v mingi muu häälik.
SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Löögimaht-70ml Löögisagedus- 60-80(90) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Bradükardia- südamefrekvent alla 60 korra minutis Pulsirõhk- 40-50 mmHg
sibul 3. Tare täis rahvast, ei ole ust ega akent ees? kurk 4. Suvine poisike, sajakordne kasukas? kapsas 5. Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta? sibul 6. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päevalill päike? 7. Tüdruk toas, juuksed väljas? porgand 8. Hiir läheb auku, saba jääb välja? võti 9. Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal inimene nupp, nupu peal mets? 10. Siidikera, niidikera, seitse auku sees? pea 11. Valged kanad punasel õrrel? hambad 12. Laut valgeid lambaid täis, punane kukk hambad ja keel keskel? 13. Kanda jõuad, lugeda ei jõua? juuksed käsi ja viis 14
mälu. *Pääsedes lotofaakide käest, satub Odysseus kükloopide maale. Seal saab ta omale vihavaenlaseks merejumal Poseidoni, kuna võitluses Poseidoni poja Polyphemosega, torkab Odysseus temal ainsa silma peast välja. Lisaks osutub Odysseouse uudishimu hirmust tugevamaks ja tahab teada, kes on koopa peremees uudishimu tõttu peab ta maksma kuue kaaslase eluga. * Edasi viib tee Aiooloa saarele, kus kuningas Aialos annab Odysseusele pauna, kuhu on kinni seotud kõik tuuled, mis võiksid teekonda takistada. * Teekond hakkab lõpule jõudma, laev hakkab Ithakale lähenema, kuid Odysseuse kaaslased kahtlustavad, et paunas võivad peituda rikkused, mida Odysseus soovib vaid omale hoida. Paun seotakse lahti ja tuulte tõttu kantakse lae tagasi ulgumerele. * Uued rännakud viivad laistrügoonide juurde, nõiakunsti valdava Kirke juurde, allilma ennustaja Tereiase juurde, kus Tereias ennustab kangelastele kojujõudmist,
Väljuvad veresooned on aordid ning vasak ja parem kopsuarter. 83. Südame seina ehitus: sein on kolmekihiline: 1) kõige sisemine on õhuke sidekoeline endokard (sellest on tekkinud südameklapid); Tallinn 2) südamelihas müokard (ülesandeks vere liikuma panek); 3) sidekoeline epikard (katab müokardi) suurte veresoonte juures epikard pöördub tagasi ja moodustab südame pauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardi õõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, millel on bakteriotsiidne toime ning ta vähendab hõõrdumist. 84.Südame klapid, nende tähtsus: (joonis 4) südame klapid on endokardi tekitised. Ülesandeks tagada vere ühesuunaline voolamine. Klapi hõlmadele kinnituvad kõõlusheelikud, mis teise otsaga on seotud vatsakese põhjas asuvate näsalihastega. Näsalihased ei luba klappe pöörduda kotta tagasi. 85
Achilleus tapab Hektori. · ,, Odüsseia ,, Jumalad saadavad Hermese Kalypso juurde, et vabastada Odysseus. Odysseuse naiselt Penelopelt palutakse kätt arvatakse et Odysseus on surnud. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub lotofaagide juurde ning edasi kükloopide maale, kes tahvad teda ära süüa. Poseidon hakkab Odysseust jälitama, sest ta torkas ta pojal silma välja. Siis sattus ta Aioola saare valitseja Aiolose juurde, kes andis talle pauna, mis hoidis ära tuuli. Odysseus keeldus Kirke joogist. Veel käis ta surnuteriigis ja Sireeni saarel. Odysseus ujus kahe merekoletise vahelt läbi ning sattus Kalypso saarele.Lõpuks jõudis ta koju Ithakale. Võitleb kosilastega, sai tagasi naise ja poja. 3. Kes on Thespis? Kes on Dionysos? Iseloomulikku Kreeka ja Rooma teatrile. Osata neid võrrelda · Thespis ditürambilise koori juht, kes pani aluse teatrile .
Karu koja ehitamiseks läheb vaja männipuud, seedermänni juurt ja seedermänni kohevat latva. Enne karu äratamist puhastatakse ja pühitsetakse suvekoda suitsuga ja tehakse mitmeid rituaale. Karu kotta paigutamine on väga tähtis,sest sellel on väga eriline viis. Karu kantakse kaarega tagaseinast mööda ja katuseluugist sisse .Tagasein on maja selg, katuseluuk silm, mis avaneb taevasse jumala poole. Kui mehed ehitasid karukoda, siis naised valmistasid peoriideid ja kasetohust pauna vöö, rätiku, ehete jaoks. Karusid austasid handid. Emakaru ehiti naiseks .Silmadeks pandi tähed,käpale pandi linnurõngas ja koonu ette pandi puust voolitud oda, mis tähistas suvekoja kesktelge, kus karu pilk vaatas otse lõunasse. Laulusauale märgitakse iga laul oma täkkega. Hea laul võib saada kuni 3 täket. Laulusaul on kui küti kroonika, mis säilitab rituaali järjestuse. Sammasait on küti kultuuri looming, mis on metsa vanim püsiehitis
kulles, hakkavad tema ülemises osas välja arenema koevoldid, millest lõpuks tekivad lootele lõug, põsed ja lõualuu. Kohtades, mis saavad ninaks ja silmadeks, hakkavad eenduma väikesed muhud ning süvistub keskkõrva struktuur. Südametoru jätkab arengut, kasvades järk-järgult neljaks algeliseks kojaks. Samuti hakkavad kuju võtma teised olulised elundid nagu neerud ja maks. Väikesed kopsud on praegu üksainus toru, kuid hakkavad võtma pauna kuju; nad peavad veel jõudsasti arenema, enne kui on valmis hingamiseks. (www.pampers.ee, raseduskalender) Kuuendal nädalal tekivad aju põhiosad: suuraju, keskaju ja väikeaju. Ilmunud on jäsemete alged ja järk-järgult kujunevad käsivarred, käed ja jalad. Seitsmendal nädalal alustavad arengut teised kehaosad: käelabadest ja jalalabadest arenevad ujulestadega sõrmed ja varbad. Kaduma hakkab ka saba. Arengus ei ole mitte ainult jäsemed, edusamme teeb ka kõht
MÕISTED 1. Struktuur - erinevad keeleüksused, süsteemi osade vaheline seos (häälikud, käändelõpud; sõnu omavahel kombineerides saame lause) 2. Süsteem häälikusüsteemi ülesanne on määratleda, milliseid häälikuid antud keel kasutab. Need võivad eri keeltes olla erinevad. 3. Keele struktuuri tasandid: semantika tähendusõpetus süntaks lausemoodustus morfoloogia vormimoodustus (õiged tunnused ja lõpud) leksikoloogia sõnavara foneetika häälikusüsteem 4. Keele funktsioonid: info edastamine emotsioonide edastamine suhtlemine mõtlemisvahend kuuluvuse väljendaja 5. Esimese eesti keele grammatika kirjutas Heinrich Stahl (1637). 6. Keelemärgid sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil peab olema tähendus ja häälikuline kuj...
o dy s s e u s oma lugu jutustam a. 9. laul Odys s e u s jõuab kükloopid e maal e. Ta teed ühe kükloobi pim e d a k s ja põg e n e b om a m e e st e g a . Pim e kükloo kivideg a odys s e u s e laevu loopida. 10. laul Odys s e u s sattub Aiolos e saar el e. Aios andis Odys s e u s e l e pauna kus olid tormituuled. P ärast se d a sattusid n saar el e, kus Ody s s e u s e kaasla s e d muud eti sigad e k s . 11.laul Odys s e u s läheb allmaailma. Ta näe b se al om a sõpru ja oma em a, kuid ta läks sinna, se st ta tahtis
nälg, pridurkad ja nuut. Selle sünge luuletusel puuduvad võrdlused aga isiksustatud on surma kui lubjaviltides tagavaraväelast, kes astub. LUULEKOGU VORMISTUS JA KUJUNDUS Antud luulekogus on ainult tavalised luuletused ehk siin pole ei piltluuletusi ega lausemänge. Luulekogu on jagatud kuueks peatükiks milles on erinevaid luuletusi. Luuletused on enamasti vabavärsilised aga Lepikule meeldib vahepeal ka paar riimi enda luuletustesse sobitada nagu sõdalasteks ja tapetavateks, sauna ja pauna, õleväljad ja näljad. Luuletused on erinevate pikkustega. Mõned luuletused on kolm lehekülge pikad ja mõned teised koosnevad ainult neljast värsist. Luuletused jagunevad erineva pikkustega stroofidesse. Lepik ei pane iga uue rea ette suurt tähte vaid ainult siis kui uus lause algab.Luuletaja ei kasuta täheasendusi ja tema luuletusi pole kahjuks viisistatud. Luulekogu on kujundanud Lepik ise. Luulekogu on illustreerinud Otto Paju. Tema
narmastel Hõimkonnad: Ikkeseened, kottseened, kandseened, viburseened Ikkeseened (hallitus): Puuduvad rakuvaheseinad, paljunemine mittesuguline (eostega), paljunemiseks moodustuvad sporangioumid ehk eoslad nt: nutthallik, kerahallik, täpphallik, sõnnikuhallik Sõnnikuhallik on seen, mis saab kasvada ainult tingimusel kui ta on läbinud veise seedekulgla. Tal puuduvad rakuvaheseinad, hästi kujunenud välja fototropism (kasvab valguse suunas). Pauna lõhkedes pilluvad laiali seemned. Ikkeseened on kas saprotroofid või biotroofid ja mükoriisa kooseisus. Parasiitseid ikkeseeni ei leidu. Kottseened (hallitusseeni ja söögiseeni): Kõikidel on olemas rakuvaheseinad. Sugulise ja mittesugulise paljunemise tsükli vaheldumine. Sugulise paljunemise viljakeha on askus. Viljakehas paiknevad eoskotid 8-kaupa. Nt : liudikud Mittesuguliselt paljunevad nad koniididega ehk lülieostega. Kerahallikud toodavad aflatoksiini, mis on mürgisematest maailmas
Teel hakkas teine piloot laulma: „Ei tea, kas merele ma teel või randa, kuid tean, et kallas kaugel veel. Mu räbaldunud saabas kraabib kanda ja paadi põhi läbi laseb vee. Ei tea, kas kiire mul või küllalt aega, kas liialt ma ei vaata tagasi. Kas olin teel, kui päike tõusnud taeva või rändasin ka siis kui magasin. Ei tea, kas jaksan oma reisipauna kanda, kolm südant, mis ei ole jahtunud ja mida ma ei raatsi ära anda, on vaikselt minu pauna mahtunud. Ei tea, kas merele ma teel või randa, kuid tean, et kallas kaugel veel. Mu räbaldunud saabas kraabib kanda ja paadi põhi läbi laseb vee.“ Istusime rahulolevalt soojade tekkide sees, vaatasime päikesetõusu ja hakkasime kaasa ümisema. Me olime päästetud. Kasutatud kirjandus: 1) Jaan Tätte „Tuulevaiksel ööl“ 2) Giovanni Boccaccio „Dekameron“ 3) Charles Baudelaire „Päeva lõpp“ 4) William Shakespeare „Hamlet“
Kui nad ju kõik naisevõtjate aruliseks olid saanud, mõtlesid nad hakata naisi võtma. Et aga tuntud ega teatud naisterahvaid neil ei olnud, siis võtsid nad nõuks otsimise peale ilmasse välja minna. Aru peeti niimoodi, et kuus vanemat venda otsimise peale välja lähevad selles tingimises, et ka noorema vennale, kes koduseid asju senikaua toimetama peab, naise peavad tooma. Teekond algas. Reisimoonaks võtsid nad ka igaüks pauna leiba ligi ja hakkasid võõramaale sammuma. Tee viis neid ühest suurest metsast läbi. Kaugel sügavas metsa põhjas, tee ääres, oli üks saunahütt koguni viletsas vormis. Kui reisijad, kuus venda, selle hütikese ligi jõudsid, siis nägid nad, et üks vana hall vanamees istus sauna ukse läve peal. Kui vanakene neid noori mehi nägi, küsis ta nende käest: "Kuhu te lähete, noored mehed?" "Endile naisi otsima," andsid noored mehed talle vastuseks.
Tasemetöö kordamine (eesti keel) 1. Rindlause, põimlause - tea mõistet, tunne ära.(õp lk 179) Liitlause koosneb rindlausest või põimlausest. Rindlaused on sellised liitlaused, mille osalaused on suht sõltumatud ( Päike paistis, linnud laulsid), Põimlause on jagatud pealauseks ja kõrvallauseks. Põimlause kõrvallause algab tavaliselt alistava sõnaga: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jne...(Mees teadis, mida teised ei teadnud). (Sõna nagu komad lauses) Öeldis, nagu öeldis öeldis nagu --- 2.Lisand erinevad asukohad ja komastus.(õp lk 178 ja 194) Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil.(Hillar, minu hea semu, on alati rõõmus.) Eeslisand- Eesti keele õpetaja(eeslisand) Epp Priimägi(põhi) Eeslisandi puhul koma ei käi. Järellisand- Mesilastel, usinatel meekorjajatel(järellisand), algab kevadel kibe töö.Järellisand eraldatakse komadega. Lisand olevas käändes ei üh...
alla ning kui nad välja jooksid siis koos nendega pääsesid ka mehed välja. Kui küklooplane sai aru et eikeegi on põgenendu loopis ta vette suuri kaljurahne mis vee lainetama panid. Küklooplane pöördus oma isa Poseidoni poole palvega, et ODi kaaslased sureks teepeal ja teda ootaks kohale jõudes ees hulk õnnetusi. 10. laul Kui nad jõudsin Aiolose juurde siis ta andis ODile pärituule Zephyrose, kes tõukaks teda Ithaka ranniku poole. Lisaks andis ta härjanahkse pauna, mille sisu üle arutasid meremehed hiljem. Ithaka saar juba paistis. Nad otsustasid koti lahti teha ja seal sees olid kõik muud tuuled, tekkis kaos. Mitme päeva möödudes jõudsid nad laistrügoonide juurde. Nad olid halb rahvas. OD saatis mehed maad uurima. Üks neist tapeti ära ja kui ülejääud põgeneda üritasid hakati laevu kividega loopima ja 12st lauevast jäi alles üks laev. Nad põgenesid Aiaie saarele, kus tapsid ära põdra et süüa saada
Ody. oli kükloobi peale vihane, mõnitas ise laeva peal olles kükloopi. Ody. karjus kükloobile, kes tema silma välja lõi(ütles oma nime). See oli vale käik, sest kükloop oli Poseidoni poeg. Kükloop kurtis seda oma isale ja Poseidon vandus kättemaksu Odysseusele: Odysseus pidi mitu aastat vaevlema, enne, kui ta koju sai. · Järgmine seiklus: Mehed sattusid Tuultemaale(selle maa kuningas oli Aiolos). Kuningas võttis mehed lahkelt vastu ja kinkis Odysseusele nahast pauna, mille sees olid kõik tormituuled(et torm merel ei segaks). Mehed jõudsid juba üsna Ithaka saare lähedale, kuid Odysseuse mehed, kes ei teadnud mis paunas on, tegid pauna lahti. Paunast tulid välja kõik tormituuled. Odysseuse laevad paisati Ithaka lähedalt kaugele. · Ja veel üks: Odysseus oma meestega sattus laistrügoonide maale(hiiglasekasvu inimsööjad). Laistrügoonid hävitasid kõik Odysseuse laevad(koos meestega) välja arvatud see laev, millel oli Odysseus ise
Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *...
võluasja: nähtamatuks tegev müts, võlupaun ja tiivulised sandaalid, millega ta sai õhku tõusta. Tõnis Koit Ajalugu ja arheoloogia Kreeka religioon ja mütoloogia Perseus lenda Okeanuse juurde, leidis Medusa ja tema mõlemad õed magamas ning lähenes ettevaatlikult koletisele, kellele otsavaadates muutus igaüks kiviks. Vaadates Medusa peegelpilti oma kilbi ümaruselt, lõikas ta koletise pea maha sirbikujulise möögaga, mille Hermes oli talle kinkinud, peitis pea oma pauna ning lahkus võlumütsi kaitsel. Tagasilennates nägi Perseus Etioopia kuningatütart Andromedat, kes oli merekoletise ohvrina aheldatud ühe kalju külge, ta armus kaunitarisse ning lubas Andromeda vanematele, et tapab koletise ja päästab neiu, kui saab ta endale naiseks. Perseus võitis ka seekord ning kui tema pulmas Andromedaga vaidlustas neiu endine kihlatu Phineus kauni pruudi kuuluvuse Perseusele, lahendas kangelane probleemi
on: 1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid(silma läätses olevad valgud klombistuvad ja ei lase enam valgust läbi, lõppeb pimedaks jäämisega); 2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused; 3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused; 4) haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust; 5) osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel; 6) angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud kohtvibratsioonist; 7) liigeseümbrise pauna haigused, mis on põhjustatud ülepingest; 8) põlvekedraesine ja põlvekedraalune bursiit(nn. vesi põlves); 9) küünarliigese bursiit; 10) õlaliigese bursiit; 11) kõõlustupe haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel; 12) kõõluseümbrise haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel; 13) lihaste ja kõõluste kinnituskohtade haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel; 14) põlvemeniski vigastused pikaajalise põlvili või kükitavas asendis töötamise tagajärjel;
kutsehaigused : Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on: 1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid; 2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused; 3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused; 4) haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust; 5) osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel; 6) angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud kohtvibratsioonist; 7) liigeseümbrise pauna haigused, mis on põhjustatud ülepingest; 8) põlvekedraesine ja põlvekedraalune bursiit; 4 Kutsehaigused ja tööõnnetused 9) küünarliigese bursiit; 10) õlaliigese bursiit; 11) kõõlustupe haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel; 12) kõõluseümbrise haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;
suurenemisest tekkinud punane kasvaja nahas Suukaudselt või respiratoorselt linnu organismi sattunud viirus tungib vereringesse ja kandub verega lümforetikulaarelementide poolest rikastesse organitesse (maks, põrn, luuüdi ja tonsillid). · Viirus võib persisteeruda organismis pikka aega proviirusena, ilma et leukemogeneesiprotsess käivituks. · 5-8 nädalat pärast nakatumist tungib viirus Fabricius´e pauna folliikulitesse, kus hakkab paljunema B-lümfotsüütides, mis hakkavad kontrollimatult paljunema, levides edasi teistesse organitesse ja kudedesse, kus moodustuvad kasvaja esmased kolded. Lümfoleukoos See haigus põhjustab ulatuslikku majanduslikku kahju ja on vähi eksperimenaalmudeliks. Lümfoleukoos on B-rakkude kasvaja, mis tabandab esmalt Fabricius´e pauna ja enne linnu suguküpsuse saavutamist võib levida kogu organismi. Suguküpsed
ekspressioon, transformeerunud rakud sisaldavad 5-15 viirusgenoomi koopiat, viiruse genoomi on inkorporeeritud onc-geenid, mis sarnanevad lindude retroviirustele. Etiopatogenees: haiged linnud eritavad viirust väliskeskkonda nõredega, organismi satub viirus respiratoortrakti kaudu ja nakatumine toimub peamiselt oronasaalselt, tekib rakuga seotud vireemia. 6. haiguspäevaks viirus tabandab lümfoidorganeid, tüümust, Fabriciuse pauna, luuüdi, põrna. 2.haigusnädalal rakuga seotud vireemiale järgneb lümfoblastide proliferatsioon (vohamine), millele nädal hiljem järgneb organite kahjustus. Kliinilised tunnused: Inkubatsiooniperiood on varieeruv, kestab 2-5 nädalat, harvemini 8-20 nädalat, maksimaalselt 60 nädalat. Enamasti nakatuvad tibud. Täiskasvanud lindudel kulgeb haigus sageli subkliiniliselt. Eristatakse nelja sündroomi: 1. neurolümfomatoos e klassikaline
rindmik kokku). Väikesed liitsilmad paiknevad pea esiosa külgedel. Primitiivsed mälumissuised; emaste ülalõuad lühikesed tugevate hambakestega, isastel pikemad väheste hambakestega. Rindmik pikenenud, selgesti eristatavad lülid. Lühikesed jooksujalad; kolm käpalüli. Hüppevõime puudub. Eriti huvitavad on aga mõnsskäpaliste eesjalgade käpad - 1. lüli on tugevasti paksenenud, pealtpoolt kumer, altpoolt lapik. Selle pauna sees paikneb ligikaudu 100 võrgunääret, mis avanevad talla alla õõnsatesse karvadesse. Tagumiste jalapaaride 1. ja 2. käpalüli talla all paiknevad tallanäsad, mille abil loomad suudavad isegi mööda püstloodis klaasi liikuda. Emased alati tiivutud, isastel primitiivsed tiivad. Tagakeha piklik; koosneb 10 lülist. 11. lüli redutseerunud. Lühikesed urujätked; enamasti kahelülilised. Emaste suguava asub 8. segmendi alakülje keskel, muneti puudub; isaste suguava 9. sterniidi all
3) Kes viimasena naerab, ei saanud naljast aru. 44. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Too ka näiteid. 3. Mõistatused - žanri muutumise jälgimine tsentri ja perifeeria teooria abil Mõistatus on dialoogiline mäng, mis koosneb kahest osast – küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendist). Eesti mõistatuste arhiivimaterjali hulgas on tuntumate esikümme järgmine. 1. Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets (metsas sead (käharpeaga poisike ajab välja))? – Inimene (+peahari). 2. Seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline ~-keeruline? – Sibul. 3. Lipp lipi peal (~Lipitud ja lapitud) ilma nõela pistmata? – Kapsas. 4. Harakas aidas, saba väljas ~ Hiir läheb auku, saba jääb välja? – Võti. 5. Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli? – Sukavardad Tsentraalsel alal 130 000 "tavalist e. klassikalist e
rindkeres vasakul pool rinnakorvis kopsusagarate vahel. Süda on inimese rusika suurune. Südant läbib ööpäevas kuni 9000 liitrit verd. Süda paikneb südamepaunas. Südame ja pauna http://www.miksike.ee/elehed/9klass/anatoomia/Vereringe/9 vahel on hõõrdumist vähendav vedelik. -4-7-2.htm Süda koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Südame jaotab vasakuks ja paremaks pooleks vahesein. Kodasid ja vatsakesi lahutavad südameklapid. Südamest liigub veri eemale arterite kaudu ja saabub südamesse veenide abil. Südant ennast varustavad verega pärgarterid. Südameklapid
aastal riiklikuks tähtpäevaks. 2014. aastal otsustati nimetada Tartus Kommertsgümnaasiumi, Descartes'i lütseumi ja Kivilinna gümnaasiumi liitmisel loodud uus gümnaasium Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumiks. Villem Reimani ausammas - Villem Reiman (9. märts 1861 Viljandimaa 25. mai 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Villem Reiman sündis Pauna ehk Paunhada renditaluniku religioosses perekonnas ning õppis Viljandi elementaar- ning seejärel kreisikoolis 18721877. 18781882 omandas ta haridust Pärnu gümnaasiumis ning astus seejärel Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Reiman oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeid, ta osales ka seltsi sinimustvalge lipu sissepühitsemisel 1884. aasta 4. juunil Otepää kirikus. 1886. aastal sai tast seltsi esimees. 1887
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Gailit TEOSE PEALKIRI: Ekke Moor TEOSE ŽANR: Psüholoogiline rändur romaan ILMUMISAASTA: 1941 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Gailit sündis 1891 aastal Tartus ja suri 1960 paguluses. Tema tegelased armastavad elu ja Gailiti kirjandus on täis erakordseid põnevaid tüüpe ja kirevaid elusaatusi. Seda sellepärast, et Gailit uskus, et elu on elamiseks. Gailit sai kuulsaks aastal Siuru ajajärgul ehk 1910 lõpus ja 20ndatel kus oli laialt levinud ekspressionistlik-naturalistlik stiil. Tolleaegsetes tema novellides puudub rööm ja on rohkelt groteskseid visioone inimestest kellel on suured vaevad. Looming saavutas kõrgtaseme 1920 aastal kui ta novellid said realistlikumaks. Peale Eestist pagemist aastal 1945 ei kirjutanud Gailit enam palju kuid see väheke mis ta lõi nagu näiteks ...
C2. Objektituumade parallelistlikke liiteid: Ago võtmõ kaotas, päiv löüd (kaste). C3. Parallelistlikke lokatiivstampe C3a1. `X all, Y peal' (või vastupidine jrk.): Ait all, look peal (pada); Kana all, muna pääl (õunapuu); Liha all, luu peal (vähk); Särk all, liha peal (küünal). C3a2. `X all, Y peal + veel midagi': Lagi all, lagi peal, lae peal lauldakse (viiul); All kili-kolinad, pääl ligi-loginad, sada sülda sajalaudu (kangakudumine); Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, kähara peaga poiss ajab metsast sead välja, lageda lapi peal tapetakse luumõõgaga ära (inimene + täitapmine). C3a3. `X all, Y peal, Z vahel ~ keskel ~ sees': Hingeline all, hingeline peal, hingeta vahel (hobune, ratsamees, sadul); Haud pääl, haud all, tedrekeele kesken (reheparred); Kumm all, kumm peal, kullatükk keskel (võikarp); Lagi all, lagi peal, kandlekeeled keskel (parred); Vare all, vare
need mehed, kes lilletoitu sõid, unustasid kõik, nii et O pidi väevõimuga mehed laevale viima. Järgmine seiklus oli neil kükloop Polyphemusega (6.pilet). Polyphemuse pimedaks tegemise tagajärjel sai Poseidon, kükloobi isa O peale väga vihaseks ja seepärast oligi O nii kaua ekselnud. Pärast kükloopi jõudsid nad Tuultemaale, kus O'le kingiti nahkkott, kus sees tormi iilid. O mehed avasid pauna ning laev jäi tormisele merele. Torm kandis laevad inimsööjate maale, kus hävitati kõik laevad peale O oma. Vähesed mehed randusid Kirke saarel. Kirke oli kaunis nõid, kes muutis kõik mehed seaks. Kirke meelitas O maakuulajad peale ühe oma majja ning muutis nad seaks. Pääsenud maakuulaja rääkis O'le kõik ära ning O läks üksi saarele jäänud meestele appi. Talle tuli vastu Hermes, kes andis talle võlurohtu, mida manustades Kirke võlujõud ei toimi
eksirännakutest: Kõigepealt sattusid O ja tema mehed tormi käest lootosesööjate maale ning need mehed, kes lilletoitu sõid, unustasid kõik, nii et O pidi väevõimuga mehed laevale viima. Järgmine seiklus oli neil kükloop Polyphemusega (6.pilet). Polyphemuse pimedaks tegemise tagajärjel sai Poseidon, kükloobi isa O peale väga vihaseks ja seepärast oligi O nii kaua ekselnud. Pärast kükloopi jõudsid nad Tuultemaale, kus O’le kingiti nahkkott, kus sees tormi-iilid. O mehed avasid pauna ning laev jäi tormisele merele. Torm kandis laevad inimsööjate maale, kus hävitati kõik laevad peale O oma. Vähesed mehed randusid Kirke saarel. Kirke oli kaunis nõid, kes muutis kõik mehed seaks. Kirke meelitas O maakuulajad peale ühe oma majja ning muutis nad seaks. Pääsenud maakuulaja rääkis O’le kõik ära ning O läks üksi saarele jäänud meestele appi. Talle tuli vastu Hermes, kes andis talle võlurohtu, mida manustades Kirke võlujõud ei toimi
oli saanud mehelikkuse sümbol ning naised kandsid neid ainult ratsutamisel. Kotid: Nii mehed kui naised kandsid kaasas paunakesi ja kukruid. Lõhnakotikesed pidid levitama meeldivaid lõhnu. Olid ka niisugused kotid, mille järele olid tekitanud vajaduse rikaste jõudeaja sisustamisel populaarseks saanud kaardimängud. Nööriga kokku tõmmatav paunake sisaldas mängumarke, täringuid ja kaarte. Soti rügemendi sõdurivarustusse kuulunud nahkset mängukaartide pauna kanti vöö küljes. Naised eelistasid tualetttarvete ja kudumistöö mahutamiseks nööriga kokku tõmmatavaid paunu, mis peideti seelikute alla. Mehed peitsid paunad taskutesse, mis olid välja mõeldud koos uute püksimoodidega. Kindad ja muhvid: Kindaid kanti pigem ilu pärast kui külmakaitseks. Nahast, atlassist, sametist või siidist pikavarreliste kinnaste laiu kätiseid kaunistati kuld ja hõbeniitidega, helmeste ja tikanditega
oli saanud mehelikkuse sümbol ning naised kandsid neid ainult ratsutamisel. Kotid: Nii mehed kui naised kandsid kaasas paunakesi ja kukruid. Lõhnakotikesed pidid levitama meeldivaid lõhnu. Olid ka niisugused kotid, mille järele olid tekitanud vajaduse rikaste jõudeaja sisustamisel populaarseks saanud kaardimängud. Nööriga kokku tõmmatav paunake sisaldas mängumarke, täringuid ja kaarte. Soti rügemendi sõdurivarustusse kuulunud nahkset mängukaartide pauna kanti vöö küljes. Naised eelistasid tualetttarvete ja kudumistöö mahutamiseks nööriga kokku tõmmatavaid paunu, mis peideti seelikute alla. Mehed peitsid paunad taskutesse, mis olid välja mõeldud koos uute püksimoodidega. Kindad ja muhvid: Kindaid kanti pigem ilu pärast kui külmakaitseks. Nahast, atlassist, sametist või siidist pikavarreliste kinnaste laiu kätiseid kaunistati kuld ja hõbeniitidega, helmeste ja tikanditega
Polyphemosega juhtus, ütles ta, et Mina Ise ehk siis tema ise tegi seda. Koopast pääsesid mehed nii, et nad võtsid lammaste kõhu alt kinni ja nii, kui Polyphemos oma lambad koopast välja laseb, saavad nemadki välja. Sellise pääsemisega vihastasidki nad Poseidonit. III Tuulte maa. Tuulte maa kuningas annab Odysseusele kõikide tormide ja tuultega täidetud nahkpauna. Kiviviske kaugusel kodust jääb Odysseus magama ja uudishimulikud mehed teevad pauna lahti, mis tekitab tormi, mis kannab nad Hiiglaste saare lähedale, mille elanikud neid kividega loobivad, nii, et vaid Odysseuse laev ei lähe põhja. IV Nõid Kirke saar. Nõiaga kokkupuutel muutuvad mehed sigadeks. Hermes annab Odyssseusele nõu, nii et Kirke temasse armub ja seaks ei nõiu. Odysseus kasutab oma võimu ära ja saab ka ülejäänud meeskonna päästetud. Lõpuks veedavad nad seal terve aasta ja enne lahkumist käib Odysseus ka allilmas, et kuulda, mis tulevik talle toob
pidi nad tagasi laevale tirima. Siis sattusid lambakasvatajast kükloobi juurde, kes sõi mõned mehed ära, aga O mõtles meestega välja plaani. Tegid ta pimedaks, kükloop küsis: kes tegi? Odysseus ütles: mu nimi on Ise Tegin. Teised kükloobid said vastuse: ise tegin! Hommikul pääsesid nii, et rippusid lammaste kõhtude all ja kükloop ei märganud neid lambaid käega katsumisega üle lugedes. Sattusid ka tuulte maale, kust said pauna maailma ebasoodsate tuultega. Jõudsid peaaegu koduranda, aga laevamehed teevad pauna lahti ja laev paiskub jälle teele. Jõuavad ka nõid Kirke juurde, kes muundab mehed seaks, v.a. Odysseuse. Pärast muudab jälle meesteks tagasi. Kirke: niikaua läheb teil hästi, kui te ei puutu Heliose loomi veiseid. Mööduvad sireenidest, O valab meestel kõrvad vaha täis, ise laseb end masti külge siduda. Hiljem teevad mehed veistele liiga ja Helios purustas välguga laeva. Ainult O pääses.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
