17-19 ptk Tunnikontroll 1. Aastaarvud 1558-1583 – Liivi sõda 1629 – Altmarki vaherahu 1645 – Brömsebro rahu 1700-1721 – Põhjasõda 1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt 1709 – Poltaava lahing 1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale 1721 – Uusikaupunki rahu 2. Põhja- ja Liivisõda (tulemused ja aastaarvud) Põhjasõda: -Algab 1700 -Poola kuningas ründab Riiat -Narva lahing (võitsid rootslased) -1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt -1709 – Poltaava lahing -1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale -Lõppes 1721 Liivisõda: -Algab 1558 -Põhja-Eesti -> Rootsi valdus (Eestimaa provints) -Lõuna-Eesti -> Poola valdus (Liivimaa provints) -Saaremaa -> Taani valdus -Lõppes 1583 3
Ka rootsi oli see riik, kus oli läbi viidud reformatsioon ning seal oli lutheri usk ja põhja eestis jäi kehtima luterlus. Narva Aasta Võim Sündmus 1296 Taani Muistne vabadusvõitlus 1525 Saksa ordu Jüriöö ülestõus 1629 rootsi Pljussa rahuleping, liivisõda Nimeta ajalooperiood, millal kehtis järgmine ajaloojaotus 1. Kontuurkond, foogtkond, piiskopkonnad orduaeg pärast jüriööd 2. Eestimaa hertsogkond, vajevoodkond kolmekuninga aeg 3. Maakonnad, kihelkonnad - muinasaeg 4. Eestimaa hertsogkond, piiskopkonnad, komtuurkonnad, foogtkonnad orduaeg enne jüriöö ülestõusu Tartu Võim Sündumus, mille tagajärjel
Kas võib rääkida vanast heast Rootsi ajast? Rootsi aeg kestis tinglikult 1629-1699, üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivisõda, mille lõppedes jäi Eesti Rootsi võimu alla ning lõpuks Põhjasõda. Rootsiaeg kestis mitukümmend aastat ja see aeg tõi kaasa endaga väga palju muutusi. Rootsi aega meenutatakse, kui vana head Rootsi aega. Kuigi see ,,hea aeg" ei kestnud väga kaua, tõi see kaasa olulise muutuse rahava mentaliteedis. Peale Liivisõda oli Eestimaal paljud linnad sõjast purustatud ja tühjaks jäetud- maa oli laastatud, kuid rahvaarv taastus üllatavalt kiiresti, sest paljud inimesed koloniseeriti Eesti aladele ja lõppenud oli ka sõjategevus, mille tulemusena hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Rootsiaja alguses üritati tulutult vabastada Eesti talupojad pärisorjusest. Sunnismaisusega kaasnenud talupoegade allutamine mõisnikule tegi nad pärisorjadeks, mis toonud sugugi oodatud leevendust Eesti talupoegadele
Keskaeg Euroopa ajaloo periood 5.-15. saj (476 – umb 1500) Periood, mis jääb Vana-aja ja Uus-aja vahele VARAKESKAEG – 476-1000 (tume aeg) KÕRGKESKAEG – 1000-1300 (tipphetk) HILISKESKAEG – 1300 – 1500 (masendusperiood) 1200 paiku saab Eestist tänu ristisõdadele kristlik osa Euroopast Eestis algab keskaeg 1227, sest siis lõppeb muinasaeg Eestis lõppeb keskaeg 1558, algab Liivisõda Keskaja lõpuks peetakse: 1450 – Gutenberg leiutab trükipressi 1453 – Moslemid vallutavad Konstantinoopoli 1492 – Kolumbus taasavastab Ameerika 1517 (31.oktoober) – Martin Luther naelutab kirikuuksele 95 teesi - kirikureformatsiooni e usupuhastuse algus
LIIVISÕDA 1558-1583 Põhjused · Venemaa välis poliitika soovis allutada Läänemere idarannikut · Vana Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Rootsi soovis oma mõjuvõimu laienemist ida suunas Sõjasündmused · Vana Liivimaa hakkas lagunema · Otsiti abi Venemaa vastu võitlemiseks (Poola, Taani, Rootsi) · 1560 puhkesid Liivimaal suured talurahva rahutused · Ordu ja peapiiskopkond alistus poola kuningale (Sigismund ll Augustus) · Liivimaa oli langenud ja sõda muutus rahvusvaheliseks heitluseks Sõja lõpp · 1583 sõlmiti Pljussa vaherahu · Rootsi jäi Põhja-Eestile, Lõuna-Eesti ja Läti jäid poola kuningale, Saaremaal jäi taani kuningale
Aastatöö 1. 476- Lääne- Rooma lõpp, vanaaja lõpp, keskaja algus. 2. 622- Islami ajaarvamise algus- (Muhamed) 3. 800- Karl Suur krooniti keisriks- (Karl Suur, Leo 3) 4. 882- Oleg vallutab Kiievi, tekib Vana- Vene riik- (vürst Oleg) 5. 988- Venemaa ristiusustamine- (Vladimir Püha) 6. 1054- Suur kirikulõhe SKISMA 7. 1208- 1227 Eestlaste muistne vabadusvõitlus- (Lembitu, Kaupo, Albert, Meinhard, Läti Henrik, Voldemar 2) 8. 1202-1204 Neljas ristisõda 9. 1337- 1453 saja aastane sõda- (Jeanne d´Arc) 10. 1030 Venelased vallutavad Tarbatu- (Jarsolov Tark) 11. 1154 Tallinna esmamainimine Kroonikas- (Al Jorbisi) 12. 1492 Kolumbus sõidab Ameerikasse, keskaja lõpp- (Kolumbus) 13. 1210 Ümera lahing- 14. 1217 Madisepäeva lahing- (Kaupo, Lembitu) 15. 1248 Tallinn saab linnaõigused 16. 1558-1583 Liivisõda- (Ivan Julm, hertsog Magnus) 17. 1535 Ilmus esimene eestikeelne säilinud raamat- (Wanradt- Koell) 18....
mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus Asehaldusaeg aadli ja linnade omavalitsus kujundati ümber venemaa sisekubermangude eeskujul. Taoline korraldus püsis kuni Katariina II surmani Bengt Gottfried Forselius Talurahva õpetaja Anton-Thor Helle- kirjutas eestikeelse Piibli täieliku tõlke, kiriku õpetaja Garlieb Merkel teose ,,Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise aastaaja lõpul" autor 1558-1583 Liivisõda 1700-1721 Põhjasõda 1632 asutati Tartu ülikool 1739 ilmus esimest korda eesti keeles piibli täielik tõlge
Liivisõda(1558-1583) Põhjasõda(1700-1721) Sõja põhjused 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda Rootsi vastu hakkasid võitlema Taani, terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Poola, ja Venemaa. Eesmärgiga vähendada Läänemerel. Selle eest hakkavad Rootsi ülemvõimu ja vallutada Rootsile võitlema tugeva valitsemiskorraldustega kuuluvaid alasid. Olukord selleks oli sobiv, suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Rootsil puudusid sel hetkel liitlased , ja ka Poola-Leedu. Baltimaades õõnestavad kuningas oli noor ja kogenematu keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Ajend Selleks, et säilitada vaherahu Saksa suurvürst ja Poola kuningas August Venemaaga, nõustus ordumeistri ja II, Vene tsaar Peeter I ning Taani kuningas...
(8.juuli 1709) *1708-Tartu hävitamine. *1710-Riia,Pärnu,Kuressaare ja Tallinna vallutamine venelaste poolt. *Sõjategevus jätkus Soome ,Norra aladel ,Läänemerel jne. *1721-Uusikaupunki rahuleping. Rootsi oli sunnitud Venemaale andma Eesti-ja Liivimaa,Ingerimaa ja Lõuna -Karjala. *1741-1743 ning 1788-1790 -Rootsi katsed baltimaad tagasi vallutada. Liivisõda 1558-1583 *killustatud-5 *Moskva Suurvürstiriik. Poola-Leedu,Taani,Rootsi. *1554-Tartu maks *1558a jaan-Vene vägede rüüsteretked Tartu PK.
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond ...
Tallinna linn Harju, Viru ja Järva rüütelkonnad alistusid Rootsi kuningale Erik XIV-le 1561.aasta juunis. Sellega algas ka Rootsi suurriigiajastu. 1572-1577.aastal vallutasid venelased põhimötteliselt kogu mandri Eesti, väljaarvatud Tallinna lähiümbrus. 1577.a piirati seitsme nädala jooksul uuesti Tallinn. Tatarlaste rüütajad jõudsid isegi Saaremaale ja Hiiumaale. Ka Läti alal läks venelastel hästi. Rootsi soovis sõja käiku pööret tuua aga see ei õnnestunud neil. Üldiselt Liivisõda oli Eestile katastroof. Paljud inimesed surid. Inimpõlve pikkune lõppematu tapmine, röövimine ja katkuepideemiad. Inimesed muutusid metsikuks. Linnad ja kaubandus käisid alla ja kahjuks nad ei saavutanud enam kunagist endist tähtsust. Peale Liivisõda jäi Rootsi võimu alla Harju, Viru, Järva ja Läänemaakonnad koos Tallinnaga, millest tekkis Eestimaa hertsogkond. Poola võimu alla jäi Tartu, Pärnu ja Võnnu ja nendest tekkis Üleväina hertsogkond
Eesti 17. sajand BALTIMAAD PÄRAST LIIVISÕDA * Liivi sõda 1558-1583 * Põhja-Eesti on "Eestimaa", Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti on Liivimaa, Läti lääne- ja lõunapoolsem osa on Kuramaa, Taanile kuulus Saaremaa * 17.sajandi algul puhkes Poola ja Rootsi vahel uus sõda ( 30aastat) mille Võitis Rootsi * 1629 saab Rootsi Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti, 1645.aastal ka Saaremaa * 1656 tungis Venemaa Baltikumi, 1661 andis alla EESTI RAHVAS 17.SAJANDIL * Eesti aladel pea kolmveerand taludest tühjad * Sisse tuli venelasi, rootslasi, lätlasi ja soomlasi * Rootsiaja lõpul elas Eestis 400 000 inimest, palju talupoegi *Omaks võeti keel ja kultuur MÕIS JA TALU * Rohkem viidi kaupa välismaale ja rohkem oli talupoegi vaja * Vältimaks tööjõu kaotsimekut, muudetitalupojad sunnimaiseks, sellepärast põgenesidnad üle lahe Soome või Venemaale * Peamine toit oli rukkileib ja jahukört, leivakõrvaseks kala, liha ja piima oli laual väga...
· Rahvaarv 16.saj keskel 300 000 3.Riigid Eesti alal · Tartu Piiskopkond · SaareLääne piiskopkond · Ordualad · Taanialad 1227,1238134 4.Tähtsamad sündmused · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu häving · 1237 Liiviordu moodustamine · 1238 Stenby leping Taani ja Ordu vahel, mille tulemusena sai Taani oma alad Ordu käest tagasi · 13431345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani müüs oma alad Ordule · 1558 1583 Liivisõda Sõja käigus hävisid Liivima keskaegsed linnade piirid ja sõja järel läks Eesti alad Rootsi ja Poola kätte 5.Linnad, kästiöö ja kaubandus · Eestis oli 9 linna Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, UusPärnu,VanaPärnu,Haapsalu · 4 Hansalinna Tallinn,Tartu,Viljandi,UusPärnu · Linnavalitsemine Raadi kuulusid bürgmeister, sündik, linnafoogt · Kaupmeeste ühendused, väikegildid ja tsunftid · Peamine väljeveo materjal teravili
Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ,sellega jätkus ülestõus Saaremaal 1346.a Liivisõda 1558-1583.a Põhjasõda 1700-1721.a , 10 000 eesti meest osales koos rootsiga selles. Ajavahemikus 1797-1874 ca 100 tuhat eestlast kellest eluga pääses ca 20 tuhat. 1904-1905.a Vene-Jaapani sõjas 10 tuhat eestlast. I maailmasõda 1914-1918.a seal oli 100 tuhat e...
Sõjad, nende puhkemise põhjused Igas ajalooõpikus, millest me õpime on põhiteemaks sõjad. Meil on olnud Liivisõda, Põhja sõda, Esimene maailmasõda, Teine maailmasõda ja neid sõdasid on veel. Meie ümber on alati sõdade jutt ja alati on konfliktid mõne riigiga, mis võib taas tekitada sõja puhkemise. Kuid mis on sõdade puhkemise põhjusteks? Sõdade üle ei ole keegi kunagi õnnelik, sest need nõuavad palju mõlemapoolsetest sõdijatest ohvreid. Sellega kaasneb, et paljud kaotavad oma lähedasi, venna, onu või isegi isa. Põhjuseid
* 1583 Põhja-Eesti Pljussa; Rootsi ja Venemaa. * 1629 Lõuna-Eesti Altmargi; Rootsi ja Poola. * 1645 Saaremaa Brömsebro; Rootsi ja Taani. * 1660 Ruhnu Oliiva; Rootsi ja Poola. --- * 1550 - ~300'000 (enne Liivisõda). * 1620 - ~100'000 (sõjad, 17. sajandi nälg); Harjumaa ja Kesk-Eesti. * 1695 - ~350'000 (loomulik iive, sisseränne kõik peale venelaste assimileerusid). * 1698 - ~300'000 (Suur nälg). * 1710 - ~150'000 (Põhjasõda ja katk). --- * Eestimaa kubermang Põhja-Eesti, keskus Tallinn, juht kuberner Harju-, Viru, Järva- ja Läänemaakond). * Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti; keskus Riia, juht kuberner Tartu, Pärnu, Riia ja Võnnu; hiljem ka Saaremaa. --- * Aadli omavalitsus < Rüütelkond (Saare- ja Eestimaa oli enne Liivimaad) koos käidi Maapäevadel (üle kolme aasta; otsused fikseeriti Maapäeva retsessis, mille kuberner avaldas patendina) > vahepeal oli Maamõisnike kolleegium (tegutses kuberneri eesis...
· 1710 - Eesti ja Põhja-Läti Vene võimu all · 1712 - sõja lõpp, Uusikaupungi rahu, Ingleri,Eesti ja Liivimaa liideti Venemaaga tagajärjed : · rootsi kaotas omad alad · Ingeri, Eesti ja Liivimaa liideti Vene riigiga · võidetud alad jäid Venemaa valdusesse 2ks aastaks · rahvaarv oli vähenenud poole võrra · paljud talud olid maha jäetud EESTI RAHVASTIK 17.-18.SAJANDIL Eesti rahvastiku olukord ja arv pärast Liivisõda · rahvaarv oli kahandenud poole võrra(alguses oli 250000-300000 pärast 120000-140000) · 75% taludest maha jäetud või tühjad(põhja-eesti ja lõuna-eesti aladel) · Järvamaal 90% taludest tühjad · tühjaks jäänud alad koloniseeriti kiiresti uusasukatega tegurid rahvaarvu taastamiseks · pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust · eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke · koloniseerimispoliitika
Kodusõjad jätkuvad. 4. Liivimaa välissuhted Venemaa 1942 rajab suurvürst Ivangorodi linnuse(Jaanilinn), sõjaline valmisolek Poola-Leedu 14.sajandi lõpus ühtne riik, 1410.-Grünvaldi lahing Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra Kalmari unioon(1397). Tugevad naabrid tekivad samal ajal. Plettenberg 1502-1503 lõpetab kodusõjad, sõjaretk venemaa vastu pihkvasse(1502- 1504). Ei olnud otseselt võitu, kuid vaherahu oli sõlmitud 30.aastaks. 1558-1561a. Liivisõda 5. Maapäev 1420 ordu, kirik, vasallid, linnad käisid koos. Valga, Volmar. käidi koos. Arutati kõiki küsimusi: sisepoliitika, välispoliitika. Otsused ei olnud kohustuslikud. Maapäevad kestavad kuni 1918.aastani. 6. Mõisad ja põllumajandus Mõisasid rajati kõige rohkem: Võrtsjärve alusesse piirkonda(Lõuna-Eesti); Siis Tallinna lähistele(Põhja-Eesti); ja Saaremaale (Lääne-Eestisse).
Eesti talupoja seisund varauusajal- vaba või pärisori Varauusaeg on ajalooperiood, mis kestis 1550-1800 aastate vahel. Selle alguseks on Liivi sõda, mis algas aastal 1558 ja lõpuks loetakse 1819, kui Liivamaal ning Eestimaal kaotati pärisorjus. Eestis varauusajal oli mitu võõrvõimu ja talupoja seisund muutus mitu korda. Peale Liivisõda oli eesti alad jagatud kolme riigi vahel. Need riigid olid Taani, Rootsi ja Poola. Seda aega nimetatakse kolmekuningaajaks. Rootsi valduses Põhja-Eesti, Poola valduses oli Lõuna-Eesti ja Taani valduses Saaremaa. Kuna pärast Liivi Sõda oli rahvaarv vähenenud rohkem kui poole võrra, siis tahtsid võõrvõimud tühje alasid endale. Sellest kaasnedes vahetasid talupojad palju elukohti. Talupoegade liikumine sellel ajal oli vabavam
Ivan Julm - vene tsaar kelle pärast puhkes Liivisõda. Hertsog Magnus - Taani prints, kellele kuulus osa Eesti maa aladest. Pontus se la Gardie - mõjukas mõisnik kellele kuulus palju paid. Lõuna-Prantsusmaa kaubamehe poeg ja Rootsi väejuht. Stefan Batery- Poola leedu kuningas. Balthazar Russow - oli Tln kroonika kirjutaja ja pühavaimu kiriku õpetaja. Johan Skytte - oli Tartu ülikooli rajaja. Bengt Gottried Forselius- Eesti haridustegelane ja kirjamees, Forselius seminari algataja. Ignatsi Jaak - oli Forselius seminari õpilane (üks esimesi). Pakri Hanso Jüri - käis samamoodi nagu ignatsi Jaak oma teadmisi demonstreerima kuningale Karl IV, mille pärast Forseliuse seminar sai heaks kiidu. Andrian ja Andreas Virginius - alates 1658 Eestimaa piiskop ja korduvalt Tartu ülikooli rektor vastsete testamendi tõlkijad. Eramõis ehk rüütlimõis - Rüütlile kuulunud läänimõis Riigimõis ehk kroonumõis - mõisa juhtisid riigipoolt määratud ametnikud Kirik...
Liivisõda 16 saj oli vana liivimaa nii nõrk ,et vene,taani ja poola-leedu hakkasid plaanima vana-liivimaa vallutamist.vana-liivimaast sai sõdade tallermaa.peamine oht oli venemaa kes oli huvitatud sadamastest ja kaubalinnadest.vana-liivimaa oli ühinenud venemaa vastase relva liiduga,see tõttu oli ka venemaal õigus olla vihane.sõjaohtu suurendas ivan 4 julm(1533- 1584.)sõja ettekäändeks kasutati nn ,,tartu maksu".nõuti vaherahu sellega nõustuti vaid tingimusel et hakkatakse maksma iga meeshinge eest ühe hõberaha aastas.rahu pikendamiseks nõustuti tingimustega.1556-1557-pidas vana- liivimaa viimase kodusõda ordu ja riia peapiiskopi vahel,sellesse sekkus Poola- Leedu,kes nõudis et ordu endaga venemaa vastase liidu sõlmilks.Algas suursõda,mis oleks peaaegu eesti rahvale saatuslikuks saanud. Liivi sõda 1558-1583 Algas 1558 talvel sig.alei juhtimisel vene vägede luure ja rüüsteretkega eestisse.kevadel piirasid venelased sisse Tartu ja Narva....
aeg. Rootsi aeg kestis Eestis kuni 1700. aastani. Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus asehalduskord. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestima kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. 1680. aastal hakati teostama Karl XI absolistliku valitsusreformi ajendil reduktsiooni erakätesse antud riigimaad võeti tagasi. Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 4/5 maadest. Eestimaal oli vastav näitaja 54% ning Saaremaal 30%. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja
Liivisõda Tartu- kaitsjad olid moraalselt murtud ja alistusid kergelt, lubati küll palju Tartule, kuid kodanikke hoopis küüditati. Edasi vallutati Vastseliina, Toolse, Rakvere, Parkuni ja Laiuse. Eel Liivimaalased lootsid Taani abile, kuid seda selt ei 16 sajandi keskel oli Vana-Liivimaa oluliselt tulnud. nõrgenenud ja tõmbas sellega ligi tugevaid riike, 1558 lõpus sõjaline häving, Vana-Liivimaa plaanis kes nende arvelt võimu suurendada tahtsid. vastuhakku. Taani (Fredrik II)- tahtis võimu taastada, oli Gotthard Kettler- üritas saada kokku armeed ja passiivne raha ja ründas väega, kuid sõjamehed tüdinesid Rootsi ...
sõjatehnika. Tuli võidelda veel Taani ja Rootsiga. Naaberrahvad ei tulnud appi. Eestlastel puudus üksmeel, sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. Eesti kristianiseerimisel oli ka positiivsed tagajärgi ,näiteks Eestlased tutvusid Lääne Euroopa väärtushinnangutega, traditsioonide ja normidega ja Riiklus jõudis Eestisse. 2.Eesti kolme kuninga valduses-1558-1583 toimus Liivi sõda. Võideldi Vana-Liivimaa pärandi ümber, mida ihkasid Taani,Poola,Rootsi ja Venemaa. Liivisõda lõppes sellega,et Venemaa ei olnud nii edukas,et saada osa Eestist ja seega jäi Eestit jagama Taani,Rootsi ja Poola. Taani sai Saaremaa, Põhja Eesti, Haapsalu, Rakvere ja lõpuks ka Narva läksid Rootsi vägede kätte ,ning Lõuna - Eesti koos Tartuga sai Poolale. Pilet nr.4. 1.Keskaegsed linnad ja kaubandus-Keskaegsed linnad olid: Tallinn,Tartu, Vana- Pärnu,Uus-Pärnu,Viljandi,Haapsalu,Paide,Rakvere ja Narva.Käibel oli Kaugkaubandus ja Sisekaubandus
lahingut sakslastega. 2) Mõisted, selgita kahe lausega: muinasaeg, keskaeg, vahendus kaubandus, Jüriöö ülestõus, Hansaliit, sakraal arhitektuur, reformatsioon. 3) Küsimus 12-15 punkti. Üks on kaubanduse kohta, teine keskaegne kirik. *Valitsev usk katoliku usk ehk ristiusk, juhib paavst, järgmine aste piiskop, Benedictus 16. *1517 - Luteri usk Liivisõda 1.veebruar Teine kontrolltöö õpiku ja atlasega töö, vara uusaeg *aeg: 1558-1583 16.saj *põhjus: Venemaa (Ivan IV Julm) tahisi Läänemerd oma kontrolli alla, alustas ka ise sõda. *riigid Läänemere ääres: Rootsi, Taani, Poola-Leedu, Venemaa, Vana-Liivimaa killustatud riik, nõrgem. (Rootsi, Taani, Poola-Leedu, Venemaa Ühtsed- ehk tsentraliseeritud riigid, ühtse juhtimise ja sõjaväega) Koostan kronoloogilise kava Liivisõja kohta. Lk 84-88
Talupoegade elu muutis paremaks reduktsiooni kehtestamine. Hakati piirama mõisnike õigusi talupoja suhtes. Talupoeg võis mõisniku peale isegi kaevata. Koostati vakuraamat, kus olid kirjas talupoegade koormised mõisale, mis sõltusid nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvastati adramaade järgi. Võib öelda, et usu- ja hariduselu käisid Rootsi ajal käsikäes. Peale Liivisõda olid kõik kirikud purustatud, kogudused ilma õpetajateta, loobuti ristimisest ja pastorite haridus oli väga kehv. Rootsi võimudele oli tähtis luteri usu kehtestamine Eesti alal, kuna nad tahtsid Eestit eelkõige rootsistada. Luteri usu levitamiseks püüdis Rootsi võim edendada kooliharidust, välja anda rahvakirjandust ja pidada jumalateenistusi eesti keeles. Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal.
Vara-uusaeg 1.) LIIVISÕDA - Jaanuar 1558 - 1583 1560-talurahva ülestõus 1561-ustavusvanne (Tallinn andis Rootsi kuningale) Venemaa vallutused Liivimaal 1570- Tallinna esimene piiramine (7 kuud) 1572- Ivan Julm saabus Liivimaale, hakkas vägesid juhatama - vene rüüsteretked ulatusid ka Saaremaale ; mõne aastaga said venelased rootslaste ja poolakate käest suurema osa mandri-Eestist. 1577- Tallinna teine piiramine -(7 nädalat) vene väeülemate juhtimisel; hävitati Pirita klooster. Ivo Schenkenberg - käsitööliste väesalga juht Tallinnas; tema retked ulatusid Tartuni; hiljem sattus venelaste kätte ja hukati. 1576- Stefan Batary (Poola kuningas) 1578-ulatuslik pealetung venelaste vastu 1582- Venemaa-Poola vaherahu (sõlmiti Pihkvamaal) 2.) RAHULEPINGUD 1582- Poola-Venemaa vaherahu. Poola sai kõik venelaste vallutatud kindlused ! 1583- Venemaa-Rootsi vaheruhu (Pljussa) Rootsi sai nii Põ...
Reformatsioon; Liivisõda; Poola-Rootsi sõjad; Rootsi aeg Reformatsioon Suureks reformatsiooniks nimetatakse Martin Lutheri algatatud usupuhastusliikumisi Saksamaal. 1517. a 31. okt naelutas ta Wittenbergi lossi kiriku uksele 95 teesi. Selle tulemusele erandus katoliku kirkust mitmeid reformeeritud suundi (üks neist oli Lutheri kirik). Reformatsiooni tulemusel kaotas katoliku kirik oma monopoolse seisundi Euroopas. 1522. aasta suvel toimus Riias Peetri kirikus usuvaidlus, mida on käsitletud kui reformatsiooni algust Liivimaal (Andreas Knopken Peetri kiriku jutlustaja) 1523-1524. aastal jõudis Lutheri õpetus Tallinnasse Riia linnakirjutaja Johann Lohmüller 1524. aastal Tartus Maarja kirikus esimene Lutheri õpilane Liivimaal Hermann Marsow Reformatsiooni alguspäevil ei olnud sugugi mitte kõik liivimaal tegutsenud reformaatorid Lutheri jüngrid (esines mõningaid lahkuminekuid Lutheri õ...
Sarnasusi ja erinevusi Eesti ala arengus Rootsi ja Vene ajal. 1558.-1595. aastani laastas meie kodumaa pinda Liivisõda, mille alguses oli Eesti ala jagatud mitme võõrvõimu vahel: Saaremaa kuulus Taanile, Lõuna- Eesti Poola- Leedule ning Põhja- Eesti Taanile. Sõja kulgedes õnnestus Rootsil Põhja- Eestis oma võim kehtestada, ning peale Jätkusõda, kuulus Rootsile kogu Eesti mandriala ning tänapäeva Põhja- Läti koos Riia linnaga. Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. See, tekitas rahulolematust Rootsi naaberriikides. Nii kujunes 1699. aastal Rootsi
KORDAMISKÜSIMUSED. 1) Eesti pärast Liivisõda! Vastus: Aastal 1583.aastal sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu. PõhjaEesti kuulus Rootsile, LõunaEesti ja PõhjaLäti kuulus Poolale ja Saaremaa kuulus Taanile. 2) Rootsi aeg! Vastus: Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100.aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. 1645.aastal liideti Saaremaa Rootsi kuningriigiga. 16.septembril 1629.aastal sai Rootsi terve mandriosa endale Altmargi vaherahuga. Baltierikord oli Liivimaa ja Eestimaa mõisnike eriõigused Põhjasõja järgses Vene võimu koosseisus. Reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse võtmine. 17301740.aastal koostati rüütelkonna liikmete erilisi nimekirju, mida nimetati aadlimatrikliks. Üksnes aadlinimekirja kantud aadllikud omasid Eesti ja Liivimaa poliitilise ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete aadl...
Võnnumaa. Kubermangude kõrgeimaks ametnikuks oli kindral kuberner, kelle ülesandeks oli sõjaväe juhtimine, riigiametnike kontrollimine ja ametisse nimetamine ning kubermangu eelarvega tegelemine.kindrl kuberneride kõrval teostasid võimu ka rüütelkonnad ehk baltisaksa aadel. Eesti alal oli kolm rüütelkonda: Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. Eesti rahvaarv Rootsi ajal muutus märgatavalt. Aastatel 1558-1629 rahvaarv langes, sest selle ajal toimusid Liivisõda ja Poola- Rootsi sõda. Aga aastatel 1629-1695 rahvaarv tõusis sisserände tagajärjel Soomest, Venemaalt, Poolast ning mandri Eestisse tuli inimesi ka Saaremaalt. Pikk rahuaeg soodustas ka sündimust. Aastatel 1695-1710 langes rahvaarv uuesti sest Eestit tabas näljahäda ja katk, ning sellele järgnes Põhjasõda mille käigus hävitasid Venelased Eestlasi eriti innukalt. Seega polnud rahvaarv Rootsi ajal eriti püsiv. Ka Rootsi ajal tegelesid Eestlased põlluharimisega
valdusi. Peale selle olid kõigil erinevad kaubandushuvid. Rootsi tahtis kogu Venemaa kaubanduse suunata läbi Tallinna. Taani tahtis kaubelda ainult läbi Narva. Poola püüdis takistada igasugust kauplemist Venemaaga. 1569 Poola kuningriik ja Leedu vürstiriik sõlmisid Lublini uniooni, millega loodi ühine aadlivabariik. Rzezpospolita-pidas Liivimaad enda valduseks. Ametlikult said Liivima endale 1582 Jam Zapolski vaherahuga. 1570-tel otsis Ivan Julm võimalust jätkata Liivisõda nii, et teistel poleks alust sekkuda. Vajas oma plaanide teostamiseks mõnda kohalikku marionetti. Hertsog Magnus rüüstas pidevalt Eestit ja sattus seetõttu konflikti Taani kuningaga. Magnusest sai Ivan Julma käsilane. 1570 alustas Magnus esimest korda Vene vägedega Tallinna piiramist, lõppes 1571 katku tõttu. 1572-1577 Venelased olid selleks ajaks vallutanud peaaegu terve mandri-Eesti, va Tallinn. Samas oli nende elu näiline
aabitsa trükkimine. Köstri võimekusest ja teadmistest olenes koguduse liikmete lugemisoskus. Köstriks võeti inimesed, kes olid piisavalt haritud, et olla laste õpetajaks. Emakeelsete kirikukoolide vamaine andis eestlastele võimaluse pääseda kirjasõna juurde. Siit sai aluse raamatu ja hariduskultuur, mis võis teostuda alles mitu inimpõlve hiljem. (Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud). Kooliõpetus pärast Liivisõda Reformatsiooniideed hakkasid maakihelkondades levima alles pärast liivisõja lõppu. Eestimaal kehtestati uus kirikukord- kirikuõpetajatelt hakati nõudma rahvakeele tundmist, haridust tõendavat paberit, korralikke elukombeid. Koguduse liikmed pidid oma laste koolitamise eest ise hoolitsema- targemad soovitati saata suurematesse linnakoolidesse, et need hiljem maale oma tarkust jagama tuleksid. Räägiti kooliõpetuse laiendamisest, koolimajade korrastamisest, õpetajate eest hoolitsemisest.
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralku...
Riigikaitse. Eesti sõjaajalugu! Maailma rahvaste ajalugu koosneb suures osas sõdadest.Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik sõjasündmused mis on toimunud Eesti pinnal või osavõtul.Sõjaajalugu kuulub nii sõjateaduste(strateegia,-taktika,-sõjatehnoloogia,-sõjamajandus,-sõjatopograafia jne) kui ka ajaloo teaduskonda. Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ...
SISUKORD Kiviaeg .................................................................................................................................... 1 Läänemere staadiumid...........................................................................................................2 Mesoliitikum............................................................................................................................3 Kiviaja pildid...........................................................................................................................4 Linnad , kaubandus................................................................................................................5 Linnad , kaubandus (2)..........................................................................................................6 Linnade pildid...........................................................
Kordamis küsimuste vastused 1.Eesti ala haldusjaotus : pär ast Muistset vabadusvõitlust pär ast Jüriöö ülestõusu päras t Liivi sõda -Pärast Jüriöö ülest tõusu loovutas Taani kungingas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. -1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks Põhja-Eesti Rootsi kätta -1582.aastal Pihkvamaal sõlmitud Venemaa ja Poola vahelise vaherahuga läks Lõuna-Eesti Poola kätte -Septembris 1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 2.Eesti ala valitsemine pärast Muistset vabadusvõitlust ilmalik võim, vaimulik võim...
4. Kirjelda Taani võimu ala. Tekkisid ametikohad. Riigi alasid haldas haldur. Saaremaa rüütelkond aadli esindus. Redutsioon mõisnikelt maa tagasivõtmine. Talurahva üle mõistis kohut vakusekohus. Õigused on suuremad ja paremad elutingimused kui mandril. Kuid olid aga mõisakoormised ,teokohustus. 5. Kuidas/ millega algab Rootsi aja periood Eesti ajaloos? 1629. Altmargi vaherahuga. Rootsi aeg 1583 Pljussa vaherahu, lõppeb Liivisõda 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutas alad Rootsile. Algab Rootsi aeg. 1645 Brömsebro rahu. Taani loovutab Saaremaa Rootsile. 1. Millega algab Eesti ajaloos Rootsi aeg? Altmargi vaherahuga 1629.aastal 2. Kuidas jagunes Rootsi haldus Liivimaal? Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. (Põhja-Eesti 4 maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, Lõuna- Eestist ning Põhja-Lätist kujunes Liivimaa kubermang.
Eesti keskajal 1. Haldusjaotus keskajal ja peale Liivi sõda. Muutused haldusjaotuses. Millised sündmused neid muudatusi Eesti põhjustasid? Eesti jagunes Taani aladeks, Saare-Lääne piiskopkonnaks, Ordu aladeks ja Tartu piiskopkonnaks. Seda jaotus muutis Jüriöö ülestõus, Taani müüs oma alad Ordule. Peale Liivisõda: Lõuna-Eesti Poola käes Põhja-Eesti Rootsi käes Lääne-Eesti Taani käes 2. Kirjelda Jüriöö ülestõusu ettevalmistusi. Ülestõusu valmistati ette põhjalikult ja seda suudeti hoida sakslaste eest salajas. Jüripäev oli kujunenud rahvakalendri üheks tuntumaks tähtpäevaks, mille valimine ülestõusu alguseks võis olla psüholoogilise mõjuga. (Sel päeval tähistati uus
Vallutatud linnustest loovutas Ivan Julm Magnusele Põltsamaa, millest sai nukukuningriigi keskus) Hertsog Magnus- endine Saaremaa asevalitseja, kellest sai Liivimaa kuningas. 4. Kes os oli reduktsioon? li Liivimaa Hannibal? Miks ta on läinud ajalukku? Liivimaa Hannibal- Tallinna käsitööline Ivo Schenkenberg, tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. 5. Kuidas lõppes liivisõda (vaherahud)? 1582- Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis kõik venelaste vallutatus linnused Liivimaal Poolale. 1583- Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiud Pljussa vaherahu jättis Rootsi kätte nii Põhja- Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linused. 1595- Täyssinä rahuga tunnustas Venemaa Rootsi valdusi Põhja- Eestis, Rootsil tuli loobuda oma vallutustest Ingeimaal. Rootsi ja Vene piir hakkas kulgema piki Narva jõge. 6
ja Põhja-Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus asehalduskord. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. Rootsi kuningas Karl XI võimule tulek Eesti aladel tõi kaasa palju muutusi. Kuna ta sai päranduseks vaid tühja riigikaasa siis otsustas ta erakätesse antud maad mõisnikelt tagasi võtta e. reduktsiooni korraldada. See tõi aadlike seas esile suurt vastuolu. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus.
ja Põhja-Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus asehalduskord. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. Rootsi kuningas Karl XI võimule tulek Eesti aladel tõi kaasa palju muutusi. Kuna ta sai päranduseks vaid tühja riigikaasa siis otsustas ta erakätesse antud maad mõisnikelt tagasi võtta e. reduktsiooni korraldada. See tõi aadlike seas esile suurt vastuolu. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus.
KT II-Keskaeg Eestis 1.Vana-Liivimaa talupoegade eluolu- õigused. Liigid : adratalupojad-enamus-talupoegi, pidasid sulaseid üksjalad-kõige vaesemad maavabad-maksid koormisi rahas vabatalupojad-aadel Eestlased pidid hakkama kandma koormisi, milleks olid: kümnis-1/10 talu saagist, alguses viljas, hiljem hakati nõudma kümnist ka karjast, metsasaadustest ja heinast. hinnus-talu suurusest lähtuvalt kindlaks määratud vilja hulk, mis tuli mõisale/aadlikule anda Veel tuli talupoegadel ülal pidada preestrit, maksta kirikumaksu ehk anda kirikule 1/10 kümnisest. talupojad pidid mõisnikule tegema kingitusi ja tasuma trahve, ehitama teid, linnuseid ja kirikuid. Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama. Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik k...
Kokkuvõttes kujunes Liivimaa rahvastikupilt väga kirjuks: 16. sajandi lõpus elas Lõuna-Eesti alal poolakaid, leedulasi, sakslasi, sotlasi, hollandlasi, ungarlasi jne. Suuremad rahvastikugrupid jaotusid ka sotsiaalselt samadesse rühmadesse: suurem osa poolakatest ja leedulastest olid võimukandjad, enamik sakslasi linnakodanikud, eestlasi talupojad ja venelasi kaupmehed. Rahvastiku olukord XVI XVIII sajandil Rahvaarv langes peale Liivisõda. Põhjuseks oli põgenemine Eesti pinnalt ja sõjas hukkumine. Sõda tekitas inimestes hirmu ja nad pidid jätma oma talud ja kodumaa. 1601-1603 tabas Põhja- ja Ida- Euroopat lisaks näljahäda. See kahandas rahvaarvu veelgi. Pärast sõja ja näljahäda lõppu hakkas Eesti rahvaarv jõudsalt kasvama. Sellega hakkas kaasnema ka sisemigratsioon tihedamalt asustatud aladelt hõredamini asustatud aladele. Rahvaaru tõusule aitas kaasa pikk rahuaeg. Eesti jäi
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
seda tehti riigi tulude suurendamiseks. Pärast redukstiooni kuulud Liivimaal riigile 5/6 maadest. Eestimaal oli näitaja 54% ja Saaremaal üle 3/4. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle. Johann Reinhold Patkul - maanõunik, Liivimaal aadliopositsiooni juht, reduktsiooni eiraja. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu, talupojad võisid minna Rootsi kuninga juurde kaebama. Enne Liivisõda oli umbes 500 mõisa, siis nüüd oli mõisade arv XVII sajandi lõpuks üle 100. Majanduslik õitseng oli Narvas ja Tallinnas. Tähtsaks olid ka Tartu ja Pärnu. Esikohal kõrgelt hinnatud kaupade seas välismaal oli teravili. Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Teine tähtis kaup oli lina ja kolmas kanep. Sisseveos oli tähtis sool, mida viidi edasi venemaale ja soome. Tähtis: Tartu eesti kaupmees oli Pulli Hansu arvamine linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks.
kalevipoja säng (Näiteks: Alatskivi). Läänemaal ja Saaremaal olid linnused maalinnade tüüpi. Need olid tasase maa peal ringvall linnused. Ringvallid ei olnud looduslikud. Ühele vanemale allunud piirkondi nimetati juba arvatavasti sellel ajal VALLAKS (sõnast meelevald). 13. sajandi alguses tekkisid algelised maakondade liidud. HALDUSJAOTUS KESKAJAL (1227-1558) 1227 - lõppes muistne vabadusvõitlus. 1558 - algas Liivisõda. Eesti ala jaoutati Sakslaste ja Taanlaste vahel. Sakslasi esindas alguses mõõgavendade ordu, hiljem Liiviordu. Mõõgavendade ordu loodi Riias 1202. Löödi puruks 1236 Saulepi lahingus. Ordu jäänused läksid liiviordusse. Liiviordu loodi 1237, ning likvideeriti 1561 Liivisõja käigus. 1227 - Taanlased said Põhja-Eesti Tallinnaga. Järvama jäi Ordu võimu alla tingimusel, et maakonda ei ehitata ilma Taani nõusolekuta ühtegi linnust.
Ajaloo suuline arvestus Pilet nr.1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg algas 9000eKr. Tegu on eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Esimesed teadaolevad inimesed eksisteerisid Pulli küla lähedal Pärnumaal umbes 11 000 aastat tagasi. Keskaeg algas eestlastel 5-11. sajandil pKr. ja kestis kuni Liivisõja alguseni ehk siis 16.sajandi alguseni. Keskaeg algas siis kui eestlastel olid kirjalikud allikad. Uusaeg algas Eestis koos Liivisõjaga (16.sajandi I pool) ja ka Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemisega. Uusimaeg algas Eestis pärisorjuse kaotamisega. Lähiajalugu algab Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. 2. Tartu Ülikooli asutamine · 1630 Johan Skytte eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium · 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias · 1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule · 15. oktoober ...
aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn. Põhjamaade Seitsmeaastase sõjaga (1563-1570), milles Rootsi sõdis Taani, Poola-Poola ja Lübecki vastu ning nn. Kahekümneviieaastase sõjaga (1570-1595) Rootsi ja Venemaa vahel. 3 1. Liivisõda 1.1 Eellugu 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus
keelt Vastne Testament(1686)- on esimene eestikeelne terviklik Uue Testamendi trükiversioon. Academia Gustaviana/Tartu Ülikool(1632)-asutati Tartu Ülikool Aastad 1558-1583 Liivi sõda 1570,1577 Tallina piiramine 1629 Altbargi rahu (Lääne- Eesti Rootsile) 1645 Brömsebro Rahu 1632 Ülikooli loomine 1680 Reduktsioon(mõisnikelt võetakse riigi maa tagasi) 1684- Forseliuse seminar 1686- Nimed Ivan Julm- Moskva tsaar, alustas liivisõda hertsog Magnus- endine Saaremaa asevalitseja, kellele Ivan Julm pakkus Liivimaa kuninga tiitlit, kuid hiljem astus hoopis Poola teenistusse Pontus de la Gardia- Rootsi väejuht Stefan Batory- Poola kuningas Balthasar Russov- liivi kroonika kirjutaja Johan Sytte- oli üks haritumaid rootslasi ning tegi ära Ülikooli asutamise tegeliku töö. Bengt Gottfried Forselius- korraldas õpetajate seminaari praktilist tööd, suutis kasvandikele kolme kuuga selgeks õpetada lugemise.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
