HALDUSJAOTUS: Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. OMAVALITSUSSÜSTEEM: 1-tasandiline omavalitsussüsteem. (linnad, vallad)omavalitsusüksused. KOHTUSÜSTEEM: Eestis 3- astmeline. 1.Maakohus(Tartu, Jõhvi, Tallinn) tegeleb kodanike ja riigiametnike vaheliste probl. nende juures 2. ringkonnakohus(Tallinn, Tartu) - vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 3. riigikohus(Tartus, Toomemäel) kaevata saab kassatsiooni korras. Esimees: Märt Rask. ANGLO-AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜTEEMI ERINEVUS: Anglo-Ameerika kohtunik oma pol
1. Riigivõimu institutsioonide ülesanded Riigikogu- seaduste väljatöötamine ja otsuste vastuvõtmine Vabariigi valitsus-seaduste elluviimine Kohtud-õiguse mõistmine Omavalitsused-korraldada sotsiaalabi ja teenuseid, noorsootööd, vanurite hoolekannet, heakorda jne 2. Parlamendi moodustamise tsensuslik printsiip-Õiguse kuuluda ülemkotta annab ametikoht. Ülemkojal on parlamendis nõuandev ja kinnitav roll Parlamendi moodustamise territoriaalne printsiip-Suure territooriumiga föderatiivriikides esindab ülemkoda piirkondlikke huve. Ülemkoja saadikud valitakse kas piirkonna elanike poolt või määratakse omavalitsuse otsusega. 3.Miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks?- Sest alamkoda pidi esindama rahva meeleolusid ja ülemkoda pidi peegeldama riigimehe tarkust 4.Riigikogu valimised ja koosseis. Kuidas riigikogu töötab? Riigikogu juhatus-korralab parlamendi tööd. Sinna kuuluvad: esimees-Nestor; l ...
Põhjasõda oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani,Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse. Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsidesEestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririi...
kodanikukaitse(päästeteenistus, tuletõrje); piirivalve(tolliasutused) 8. Mis on Eesti Vabariigis politsei peamine ülesanne? Kaitsta avalikku korda 9. Milliste organisatsioonid (asutuste) abil tagatakse Eesti välisjulgeolek? Kaitsevägi Kaitseliit 10. Mõisted TL lk 61 3.5 Omavalitsus 1. Mis on kohaliku omavalitsuse peamine ülesanne demokraatlikus õigusriigis? Kogukonna elu juhtimine 2. Selgita: ühetasandiline ja kahetasandiline omavalitsussüsteem? Too näiteid. Ühetasandiline omavalitsussüsteem- kohalikud omavlitsused sõltuvad vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksustest Mitmetasandiline omavalitsussüsteem- piirkondlik omavalitsus(maakond, osariik) jaguneb väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks( linn, vald ) 3. Mis on kultuuriomavalitsus? Vähemusrahvusse kuuluvate isikutel on õigus moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks
Maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas, kelle määrab ametisse 5-a Vabariigi Valitsus Omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ, kellel on kohaliku elu küsimustes otsustamise ja korraldamise õigus. Annab aru volikogule. Valla- või linnavolikogu esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel 3-ks aastaks rahva poolt, kandideerida saavad vaid EV kodanikud. Tähtsaim õigus ja kohustus : kohalik eelarve ja selle täitmise jälgimine. Eesti suurim omavalitsusüksus on Tallinn, omavalitsussüsteem on ühetasandiline. Maakondi on 15 ja valdasi seisuga 2002a 241. Eelarve koosneb: üksikisiku tulumaks,maamaks,riigi toetus,kohalik maks, laenud,trahvid, teenused,laekumised omavalitsustelt. Kohalikud maksud: müügi, paadi, reklaamiteede ja tänavate sulgemise, mootorsõidu, loomapidamis ja lõbustusmaks. Rohkem raha kulub: haridusele, kommunaalmajandusele, kultuurile, spordile, sotsiaalhoolekannetele. Kultuuriomavalitsus seadus annab õiguse põlistele vähemusrahvastele omavalitsusi,
põhjasõjas. PEETER I oli venemaa väejuht kes alistas rootsi pühjasõjas. õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks BALTI ERIKORD oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev KATARIINA II oli venemaa keisrinna kes lõpetas balti erikorra. GEORGE VON lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud.18.sajandi teisel autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides BRAUNE oli Katariina II poolt määratud eesti kuberner. ANTON THOR HELLE poolel hakkas laiemalt levima ilmalik kirjandus peamiselt maarahva Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Peale Põhjasõja lõppu tõlkis eesti keelde piibli. AUGUST WILHELM HUPEL tõlkis saksa keelest kalendrite näol. Kalendrites oli nõuandeid põllupidamiseks ja arstimiseks, kehtestati Balti erikord
1. Mõisted a. Balti erikord-oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. b. Balti provintsiaalseadustik-Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu. c. Kindralkuberner-kindralkubermangu kõrgema võimu esindaja. d. Vakuraamat- oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri. e. Raharent-talupojad said rendita endile talusid,polnud enam niivõrd mõisa maa. f
Jan Kristian & Janeli Ait Sisukord Balti erikord Uuenduste vajalikkus Talurahva reformide ajastu Talurahva omavalitsus Väljarändamisliikumine ja keisri usku minek Vaimuelu Balti erikord Balti kubermangude elanikkonna moodustasid sellel ajal eestlased ja lätlased;baltisakslased ainult 5% elanikkonnast Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.1630. aastatel. Ühine kindralkuberner valitses balti kubermange kuni 1876. aastani (v.a. 18081819) 1832. kirikuseadusega piirati luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks usuks sai vene õigeusk. Baltisakslased olid väga mõjukad Vene riigiteenistuses ja sõjaväes. Uuenduste vajalikkus
Kohalik omavalitsus · Kes võivad valida kohalikku omavalitsust, kes võib KOV-i kandideerida? KOVi valivad kohalik rahvas inimesed, kes on elanud kohapeal väh 5 aastat ning on kantud omavalitsusüksuse registrisse. Ka mittekodanikud võival valida. Kandideerida võivad ainult Eesti Vabariigi kodanikud. · Mis on kohaliku omavalitsuse üksused. Vald ja linn . · Kuidas toimub KOV-i juhtimine (valitsus, volikogu) Eesti omavalitsussüsteem on 1 tasandiline st ükski linn ega vald ei allu mingile teisele üksusele. Valda juhib valla- ja linna volikogu, mis valitaks iga 4 aasta järel. 196 valda. Kohtuvõim · Milline roll on kohtuvõimul võimude lahususe süsteemis? Kohtuvõim. Õiguse mõistmine, on sõltumatu, iseseisev, kooskõlas põhiseadusega. MANDRI-EUROOPA ANGLO-AMEERIKA
TALLINNA MAJANDUSKOOL õigusteenistus Kohalikust omavalitsusest Eesti Vabariigis aastatel 1918-1940 essee Juhendaja: Sander Põllumäe Tallinn 2014 Sissejuhatus Eesti omavalitsussüsteemi võib jagada kolmeks perioodi: 1918-1940, 1940-1990 ja alates 1990. Mina räägin käesolevas essees kohalikust omavalitsusest Eestis aastatel 1918-1940. Võrdlen kohaliku omavalitsuse tegevust enne 1940 aastaid ja peale 1918ndat aastat. Kohalik omavalitus on arenenud palju selle ajavahemiku jooksul. Kui Eesti Vabariigi kuulutati välja 1918. aastal siis hakkas Eestis kehtima kahetasandiline omavalitsussüsteem, kus esimese tasandi m...
▪ Liivi sõda- koondnimetus Vana-Liivimaa aladel aset leidnud relvakonfliktidele 1558-1583 aastatel. ▪ Põhjasõda- 1700-1721, Läänemerel Rootsi, Venemaa, Taani ja Saksimaa vahel aset leidnud sõjaline periood. ▪ Reduksioon- riigistamine, oma maa/riigi tagasivõtmine. ▪ Restitutsioon- maa/riigi tagasi andmine endisele omanikule. ▪ Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. ▪ Balti erikord- Eesti-, Liivi-, Saare-, ja Kuramaal baltisaksla aadli omavalitsussüsteem. ▪ Asehalduskord- 1783 a. baltikumile laiendatud uus halduskord. ▪ Pearahamaks- asehalduskorraga kehtestatud maks, mida pidid maksma mõisnikud iga talupoja eest. ▪ Hingeloendus- Katariina II poolt korraldatud isikute loendus. ▪ Rüütlimõis- eramõisad, kuulusid enamasti baltisaksa mõisnikele. ▪ Pastoraat- Kirikumõisad, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele.
ja politseiasutuste ametimehed, arutati kubermangu asju, keskvõimude ettepanekuid jne. Kõigi Balti rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Rüütelkondade eesotsas seisis rüütelkonna peamees Eestimaal ja maamarssal Liivimaal. Aadli positsioone tugevdas järsult Peeter I pool läbi viidud mõisade restitutsioon, millega kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine. Balti erikord-balitsaksa aadli seisuslikel eesõigustel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem, kus kohalik võim kuulus rüütelkondadele. Nende juhtida oli kohus ja politsei, luteriusu kirk ja osaliselt ka kool. Nagu Rootsi ajal, olid linnaõigused Tallinnal, Tartul, Narval, Pärnul ja Haapsalul. Säilisid keskaegsed eesõigused ja piirangud, tsunftiseadus, linnaelu juhtusid endiselt raed. Transiitkaubandus kuivas kokku Balti provintside ja Sise-Venemaa vahel olnud tollipiiri tõttu. Tallinnast sai Vene laevastiku tähtis sõjasadam ja garnisonilinn, milles oli sõjaväelasi ning
1)Millised balti erikorra meetmed mõjusid Eesti arengule positiivselt, millised negatiivselt? Põhjenda! 1)Iseloomusta Eesti põllumajandust ja talurahva olukorda 18.saj. I poolel! too välja peamised probleemid! 3)Millised muudatused kehtestati asehalduskorra ajal? Nende mõju Eesti arengule? 4)Suhtumine pärisorjusesse 18.saj. keskel ja Positiivsed määrused 5)Pietismi levik. iseloom ja mõju Eestis 6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned! 7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga 8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang! 9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850) 10)Talurahva koosseis ja koormised 19.saj. keskel 11)1849-1868 talurahvaseaduste iseloomustus ja talude päriseksostmine 12)Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel 13)Tartu ülikooli taasavamine ja selle m...
Võimalikult õiglase kohtuotsuse tagamiseks ja eksimiste vältimiseks. Millist ülesannet täidab prokuratuur, ombudsman, õiguskantsler? Prokuratuur juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esitab kohtus riikliku süüdistuse. Ombusman e.õigusvahemees vaatab läbi kodanike kaebused bürokraatliku omavoli vastu. Õiguskantsler teostab õigusjärelvalvet õigusaktide üle. Eestis ombusman=õiguskantsler=Ülle Madise. Omavalitsustasandid (unitaarriigis ja föderatsioonis?) Unitaarriigis on omavalitsussüsteem ühetasandiline ja föderatsioonis mitmetasandiline. Mida tähendab kultuuriomavalitsus? Õ lk 75 Kultuuriomavalitsus võimaldab lahendada rahvuskultuurilisi probleeme kohalike omav abil. Nende huvi pidi olema alal hoida kultuuritavasid, religiooni või keelt, mis on aluseks nende ühisele identiteedile. Mil moel kehtib võimude lahususe printsiip kohaliku omavalitsuse tasandil? Milliseid avalikke teenuseid pakub Kodakondsus (vt ül
Võimalikult õiglase kohtuotsuse tagamiseks ja eksimiste vältimiseks. Millist ülesannet täidab prokuratuur, ombudsman, õiguskantsler? Prokuratuur juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esitab kohtus riikliku süüdistuse. Ombusman e.õigusvahemees vaatab läbi kodanike kaebused bürokraatliku omavoli vastu. Õiguskantsler teostab õigusjärelvalvet õigusaktide üle. Eestis ombusman=õiguskantsler=Ülle Madise. Omavalitsustasandid (unitaarriigis ja föderatsioonis?) Unitaarriigis on omavalitsussüsteem ühetasandiline ja föderatsioonis mitmetasandiline. Mida tähendab kultuuriomavalitsus? Õ lk 75 Kultuuriomavalitsus võimaldab lahendada rahvuskultuurilisi probleeme kohalike omav abil. Nende huvi pidi olema alal hoida kultuuritavasid, religiooni või keelt, mis on aluseks nende ühisele identiteedile. Mil moel kehtib võimude lahususe printsiip kohaliku omavalitsuse tasandil? Milliseid avalikke teenuseid pakub Kodakondsus (vt ül
Ajaloo kontrolltöö Vene aja algus 1. Balti erikord Balti kubermangudes eksisteerinud omavalitsussüsteem, mis põhines balti aadli seisuslikel privileegidel. (Eestimaa-, Liivimaa-, Kuramaa-, Peterburi-, Pihkva kubermang) Tunnused: a) asjaajamiskeeleks oli saksa keel b) valitsev usk oli luteri usk c) rüütelkondade suur võimutsemine d) restitutsioon e. riigi mõisate tagastamine eraomanikele e) kuni 1797.a. puudus nekrutikohustus f) tollipiiri olemasolu g) koostati aadlimatriklid e. põlisaadlike nimekirjad
valdkondade kaupa. Erikomisjonid moodustatakse kindlate ülesannete täitmiseks. kantsler – ministeeriumi kõrgeim ametnik, kes vastutab ministeeriumi igapäevatöö sujumise eest, tasakaalustab ministri rolli minister – ministeeriumi juhtiv poliitik enamusvalitsus – üks eraknd kogub enamuse valijate häältest ja moodustab üksinda valitsuse vähemusvalitsus – erakonnad, kes said vähim hääli, moodustavad valitsuses ühetasandiline omavalitsussüsteem – kohalikud omavalitsused sõltuvad vahetult keskvõimust, keskvalitsuse roll on kohalikus valitsemises suurem maakond – 1. järgu haldusüksus Eestis, maa haldusüksus vald – omavalitsus- või haldusüksus 2. Parlamendi funktsioonid: • Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid • Erinevate huvide esindamine ja nende viimine seadustesse • Järelvalve valitsuse üle 3. Riigikogu koosneb 101-st rahva valitud Riigikogu liikmest.
maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga 6. aadlimatriklid 18. sajandi keskpaiku koostatud ametlik nimistu, mis sisaldab rüütelkonda kuulunud aadlisuguvõsade nimesid 7. kubermang endine haldusüksus vene keisririigi ja NSV ajal 8. kindralkuberner asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses, korraldab elu. 9. balti erikord baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemereäärsetes provintsides 10. Maapäev maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal 11. pearahamaks Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud 12. kodukariõigus mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga 13. nekrut äsja väeteenistusse võetud isik 14. hingeloendused e revisjonid 1630
KORDAMINE ON TARKUSE EMA Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Sakslased tahtsid paganatest eestlastele (edaspidi karvased) ristiusku peale suruda. See ei toimunud mitte ainult karvaste hingede päästmiseks, vaid hoopis laiematel poliitilistel põhjustel. Roomakatoliku kirik pretendeeris vaimsele kui ka maisele ülemvõimule kogu tuntud maailmas, ehk siis sooviti õigeusu kirikust võimsam olla. Algas sakslaste ja latgalite rüüsteretkega Ugandisse. Karvased võitsid küll näiteks Ümera lahingu 1210. aastal, kuid sakslaste jõud olid liialt suured ning 1228. aastal alistus Saaremaa suurim, Valjala linnus. Sõda oli kaotatud. Eesti jagunes neljaks Taani, Orduriik, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Karvased ei unustanud kaotust muistses vabadusvõitluses. Ülestõus hakkas ööl vastu 23. aprilli 1343, vahetult enne kevadiste põllutööde algust. Kogu Harju- ja Virumaal tapeti kõik sakslased...
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene
*Ministeeriumi tööd juhib kantsler. *Valitsuse juures Riigikantselei, mis korraldab valitsuse asjaajamist (juhib riigisekretär) *Taasiseseisvunud Eestis on olnud ainult koalitsioonivalitsused. Kohtuvõim *Kohtuvõim on õigust mõistev organ. *Kohtunikud eluaegsed *Kohtusüsteem Eestis on kolmeastmeline (I aste - Maa- ja halduskohus; II aste Ringkonna kohus; III aste Riigikohus) Kohalik omavalitsus *Kohalikuks omavalitsusüksusteks Eestis on vald ja linn. *Eesti omavalitsussüsteem on ühetasandiline, s.t. elanike valitav esinduskogu regionaalsel valitsemis- tasandil puudub. *Kaks kandvat institutsiooni: volikogu ja valitsus. *Volikogu valitakse 4 aastaks. *Maavanema määrab ametisse Vabariigi Valitsus. ........................................................................................................................................................... ............. RAHVUSVAHELISE SUHTLEMISE NORMID *Hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest
Teemad ja märksõnad Restitutsioon ja selle mõju Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele, aadel sai ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Balti erikord ja selle tunnused Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Aadlimatriklid ja nende tähendus
Ministeeriumi tööd juhib kantsler Valitsuse juures Riigikantselei, mis korraldab valitsuse asjaajamist, juhib riigisekretär. Taasiseseisvunud Eestis olnud ainult koalitsioonivalitsused. Ülesanded vaata põhiseadusest! Kohtuvõim Kohtuvõim on õigust mõistev organ. Kohtunikud eluaegsed Kohtusüsteem Eestis on kolmeastmeline Eesti Kohtusüsteem Kohalik omavalitsus Kohalikuks omavalitsusüksusteks Eestis on vald ja linn. Eesti omavalitsussüsteem on ühetasandiline, s.t elanike valitav esinduskogu regionaalsel valitsemistasandil puudub. Kaks kandvat institutsiooni: volikogu ja valitsus. Volikogu valitakse 4 aastaks. Maavanema määrab ametisse Vabariigi valitsus. Rahvusvahelise suhtlemise normid Hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest Lahendada tülid rahumeelselt Pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikida territoriaalset terviklikkust
Eestis on 15 maakonda ning 215 kohaliku omavalitsuse üksust: 30 linna ja 185 valda. Maavanem on riigi esindaja maakonnas. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused, mis moodustavad avaliku halduse süsteemi esmase tasandi. Iga omavalitsusüksus kuulub maakonna koosseisu, nad võivad olla maakondliku ja üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis kehtib alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem. Maakond Riikliku halduse üksus saab suunised tegevuseks keskvõimult (ministeeriumidest) Eesmärk: aidata kaasa regiooni arengule, kandes hoolt tegevuste ja teenuste eest, mis väljuvad ühe omavalitsuse piirest (nt bussiliinid, gümnaasiumid) Maavanem (nimetab valitsus 5 aastaks) + maavalitsus Maavalitsuse peamised ülesanded Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust Käsutab riigivara
Kordamisküsimused: Eesti varauusaeg 1.Võrdle talupoegade ja aadlike olukorda 17. ja 18. sajandil. Mis muutus ja miks? (Millised sündmused ja kuidas neid muutusi mõjutasid. (Nt. Talupojad Rootsi ajal: pärisorjastamine, Liivimaa majandusreglement, vakuraamatute sisseseadmine, suur nälg; Vene ajal: Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine, Mõisnikud Rootsi ajal: reduktsioon, Vene ajal: restitutsioon jms) 17saj-Rootsi aeg Reduktsioon- 1680 mõisnike võimu vähendamine võetakse tagasi erakätesse sattunud riigimaad. Rohkem oli neid Liivimaal. Liivimaal langes reduktsiooni alla maadest(see vallutati sõjaga), eestimaal 54% ja saaremal 30%(need saadi vabatahtliku truuduse andmisega). Tagasivõetud maad anti rendile nende endistele valdajatele kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Nii kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Selle ta...
Kordamisküsimused 1) Iseloomustage rahvusvahelisi suhteid Põhja-Euroopas 17. sajandi lõpul. 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri, Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust, mis avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. aastal vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet...
siis on reform käivitatud kui suur eksperiment ja keskvalitus on pigem innustaja ja veenja kui ühinemisele sundija. (Sootla jt, 2011) Omavalitsusreformid Omavalitsusreformide spetsiifika mõistmiseks on olulised vastandlikud arusaamad riigi ja omavalitsuste rollidest. Laiemas plaanis võib omavalitsussüsteemid riigi ja omavalitsuste vaheliste suhete ja ülesannete jaotuse põhjal jagada kaheks: sulandunud ja autonoomne ehk duaalne omavalitsussüsteem. Sulandunud süsteemi puhul on omavalitsused seotud tugevalt riigi külge ning nende roll on ennekõike riigi poliitika kohandamine kohalikele oludele. Riigi osa kohaliku poliitika kujundamisel, vahendite jagamisel ja teenuste osutamisel on väga suur. Omavalitsused on ennekõike asumipõhised. Autonoomse omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu ja kohaliku avaliku võimu valdkonnad eraldatud ning riik on suurema osa avalikke teenuseid ja ülesandeid delegeerinud kohalikule tasandile
Föderaaltasand- osariigitasand- maakonna ning KOV tasand. KOV rahastamise otsustab osariigitasand Unitaarriik- (Eesti, Soome) keskvõimu otsustab, millega omavalitsused tegelevad Unitaartasand- maakonna ning KOV tasand. KOV rahastamise otsustab unitaartasand Konföderatsioonid- riikide liidud, kus teatud otsuseid võetakse vastu kesktasandil Iseloomustage riigikeskset (fused) ja tasakaalustatud (dual) kohaliku omavalitsuse mudelit. Analüüsi, millisele mudelile vastab rohkem Eesti omavalitsussüsteem. Millised on tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tugevused ja nõrkused? Mis on dekontsenratsioon? Subsidiaarsusprintsiip: funktsioone tuleb täita eelistatumalt elanikule kõige lähemal asuval avaliku halduse tasandil Valitsemine, riik ja majandus Heaoluriik: Anglo-ameerika mudel – tähtis koht turgudel, riigil on regulatiivne v.hese sekkumisega funktsioon Mandri-Euroopa mudel – sotsiaalne funktsioon on nii riigil, ettevõtetel (töökohtadel) kui perekonnal
1994. aastal ratifitseeris Riigikogu kohaliku omavalitsuse põhimõtete seisukohalt tähtsa Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mis sisaldab Euroopa riikide kohaliku omavalitsuse kogemusi ja aluspõhimõtteid. Harta printsiibid täiendavad Eesti põhiseaduses sätestatut ning lähevad samal ajal omavalitsuse õiguste tagamisel märksa kaugemale kui Eesti seadused ja senine praktika. Kohaliku omavalitsuse korraldus Institutsionaalselt struktuurilt on Eesti omavalitsussüsteem ühetasandiline, st elanike valitav esinduskogu regionaalsel valitsemistasandil puudub. Enne 1993. aastat oli Eestis kahetasandiline omavalitsussüsteem, mille esmatasandi moodustasid vallad, alevid ja linnad ning teise omavalitsustasandi (valitud esinduskogudega) 15 maakonda ja 6 vabariiklikku linna. Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse vastuvõtmisega 1993. aastal otsustati lõpuks ühetasandilise omavalitsussüsteemi kasuks ning maavalitsused said edaspidi riigi ametiasutuse staatuse
III Rootsi Eestimaa hertsogkond sõdade perioodil (1561-1629) · Lähtekoht Viru-, Harju- ja Järvamaa vabatahtlik allumine ja Tallinna ja vasallide vanade privileegide kinnitamine (1561): - + 1581 juurde veel sõjaliselt vallutatud Läänemaa · 1581 need Rootsi alad ühendati üheks haldusprovintsiks: Eestimaa vürst- ehk hertsogkonnaks · Eestimaa provintsi valitsemine dualistlik: A. Kuningavõimu-kroonu administratsioon B. Aadli omavalitsussüsteem · Eestimaa aadel pidas oma provintsi ja Rootsi suhet personaaluniooniks: - ühendajaks vaid kuninga isik. Eestimaa dualistlik haldus: A. Kuningavõimu struktuurid · 1. Keskvõim: Tallinnas kroonu esindaja kuberner ja tema kaks nõunikku: oluline sõjaväe juhtimine · 2. Piirkondlik võim: kubernerile allutatud linnuseläänid: - 7 tk ja igas juhiks asehaldur - hõlmas vaid läänistamata kroonu alasid, mis varem olid kuulunud Ordule või piiskopile-
liite ja ühisasutusi. Sellise koostöö kaudu aidatakse kaasa valdade ja linnade arengule ja võimaldab nende ühishuvide efektiivsemat esindamist ja kaitset avaliku võimu eri tasanditel. 1 Vallal ja linnal on võrdne õiguslik staatus mõlemad avalik-õiguslikud juriidilised isikud. See tähendab, et igal KOV-l on iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. Eestis kehtib ühetasandiline omavalitsussüsteem. Vallad ja linnad on avaliku halduse esmane tasand. Kohalikul omavalitsusel võib olla kahte liiki kohustusi: riiklikud ja mitteriiklikud; kohustusi saab panna seaduse või kokkuleppega (riikliku kohustuse panemine kokkuleppega peab toimuma seaduse alusel). 2 Omavalitsusüksust likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma antud valla või linna volikogu arvamust ära kuulamata. Volikogul on õigus antud
12 pigem koostöö keskvõimu ja föderatsiooni üksuste vahel. Keskvõim juhib kõiki eluvaldkondi ja liidumaad viivad poliitikat kohalikku eripära arvestades ellu. Suur osa funktsioone jagatud (nt. kõrgharidus). Näit: Saksamaa 72. Iseloomustage riigikeskset (fused) ja tasakaalustatud (dual) kohaliku omavalitsuse mudelit. Analüüsi, millisele mudelile vastab rohkem Eesti omavalitsussüsteem. Riigikesksel mudelil on üks terviklik avaliku võimu sfäär. KOV-il teenuste ja tegevuste väga täpne reguleerimine kogu riigis seaduste ja normatiividega. Volikogul on ennekõike suunav roll valitsuse üle. Võimalik on administratiivne sekkumine ja kontroll. Sõltuv eelarve. Tasakaalustatud mudelil on avalik võim jaotunud keskvõimuks ja autonoomseks kohalikuks võimuks. Kohaliku elu korraldamiseks on
Kohaliku omavalitsusüksuse valivad omavalitsusüksuse valimisõiguslikud inimesed vabadel valimistel neljaks aastaks. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega. Volikogu liikmete arv peab olema paaritu arv. Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget. Liikmete arv määratakse rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes valla- või linnaelanike arvust. Ühetasandiline omavalitsussüsteem - Kohalik omavalitsus Riigi keskvalitsus - Kohalik omavalitsus - Kohalik omavalitsus Ühetasandilise süsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Ühtlasi tähendab see, et keskvalitsuse roll on kohaliku tasandi valitsemises suurem. Näiteks Eestis on omavalitsusüksusteks vallad ja linnad, maakondlikul tasandil omavalitsus puudub.
1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne- riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk institutsionaalne- riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne- ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! Võimude tasa...
pärisorjus pärisorjuse kaotamine Balti erikord (1721-1917) 1721-1917 (v.a 1783-1796, siis oli asehalduskord) Peeter I kehtestas Põhjasõja ajal Rüütelkondade eriõigused (1710 Liivimaa, 1712 Eestimaa) ja päras sõja lõppu kehtestati Balti erikord Põhines aadli seisuslikel privileegidel, autonoomne omavalitsussüsteem Kohalike aadlite privileegid säilitati Kõrgeim võim rüütelkonnal, mille täieõiguslikud liikmed said olla vaid maaomanikud Rüütelkondi oli 4 – Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa Osalesid kohalike seaduste koostamises, kubermangu valitsemises Valisid endi seast kohalikud kohtunikud, politseinikud, allutasid endale kiriku Tegevust juhtis maapäev, maanõunike kolleegium, maamarssal
kultuur III ptk 12 lk 74-75 -Katariina Suur (1729-1796), Stettinis 21.aprillil 1729a. 1744 asus elama venemaale, kus hiljem abiellus troonipärija Peere Feodorovitsiga. 1745 ristiti ta Vene õigeusku. Väga edukas oli Kata välispoliitika. Türgi sõja(1768-1775) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja musta mere raniku. -Baltierikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast põhjasõda Peeter I ning Eesti ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnusteks: saksa keel ametikeelena, balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir. -Talurahvaseadused ja pärisorjus- 1802/1804 seaduste vastuvõtmine põhjused: Eestis levisid valgustusideed, hakati rääkima humanismist. Toimusid muutused mõisnike elulaadis suurte losside ehitamine, mõisnike töö ei kandnud enam sellist
ajalooliselt kujunenud sinimustvalge värvikombinatsioon eesti rahvusvärvideks ning rukilill ja suitsupääsuke eesti rahvussümboliteks. Samuti võeti vastu Ülemnõukogu 16. nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, konstitutsiooniparandused ja otsuse mitte toetada unitaarriigi loomist taotlevaid NSV Liidu konstitutsiooni ja valimisseaduse parandusi. Samuti tunnistati eesti keel riigikeeleks. Taasloodi kohalik omavalitsussüsteem (8. aug 1989 Ülemnõukogu otsusega). IME konseptsioon, EV omandiseadus ja omandireformi aluste seadus, Eesti Panga asutamine, 1992. aasta rahareform jne on samuti olulised - eraldasid Eesti ja NSV Liidu majandusruumid. 1989. aastal muutus oluliseks MRP-le õigusliku hinnangu andmine - nõuti selle tunnistamist/tunnustamist NSVL keskvõimult. 12. nov 1989 aasta Ülemnõukogu otsus "Ajaloolis-õiguslikust hinnangust Eestis 1940.
Vastutus on demokraatlikes riikides personaalne, kusjuures omavalitsusüksuse esinduskogu liikme suhtes võidakse kohaldada ka varalist vastutust, kui esinduskogu otsustustega tekitati kellelegi varalist kahju. P.5. STRUKTUUR Struktuuri osas tuleb teha vahet omavalitsusliku halduse struktuuri ning omavalitsusüksuse organisatsiooni struktuuri vahel. Omavalitsusliku halduse struktuuri osas on Euroopas levinud kolm põhimudelit: 1) puhtalt ühetasandiline omavalitsussüsteem - st omavalitsuslikud on üksnes lokaalsed territooriumi haldusjaotuse üksused: vald ja linn (nt Eesti, Soome); 2) kahe- või enamatasandiline omavalitsussüsteem: a) esmatasand - vald ja linn, b) teine tasand - Eesti maakonnale vastav üksus, mis hõlmab ka tema piires valdasid ja linnasid (nt Rootsi, Taani, Island). Omavalitsusüksuse organisatsiooni struktuuri mudelite hulk on Euroopa rahvusriikide lõikes väga
Eestis on 15 maakonda ning 226 kohaliku omavalitsuse üksust: 33 linna ja 193 valda. Maavanem on riigi esindaja maakonnas. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused, mis moodustavad avaliku halduse süsteemi esmase tasandi. Iga omavalitsusüksus kuulub maakonna koosseisu, nad võivad olla maakondliku ja üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis kehtib alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem. EV põhiseaduse XIV peatükk KOV korralduse aktid: Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (Eesti ühines 1994) ühtsed aluspõhimõtted; Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (1993) ülesanded, vastutus, korraldus; Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (1995); Riigieelarve seadus (1999) sihtotstarbelised ja tasandusfondide toetused KOV-dele;
Eestis on 15 maakonda ning 215 kohaliku omavalitsuse üksust: 30 linna ja 185 valda. Maavanem on riigi esindaja maakonnas. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused, mis moodustavad avaliku halduse süsteemi esmase tasandi. Iga omavalitsusüksus kuulub maakonna koosseisu, nad võivad olla maakondliku ja üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis on alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem. 113. Millised on KOV üksused põhiseaduse järgi? KOV üksused on vallad ja linnad. Muid kohaliku omavalitsuse üksusi võib moodustada seaduses sätestatud alustel ja korras. Kohaliku omavalitsuse üksus on iseseisev haldusüksus, kus teostatakse omavalitsuslikku haldamist. Eesti õiguskorras esinevad KOVü-d avalik- õiguslike juriidiliste isikutena. Avalik-õigusliku korporatsioonina on KOVü-l oma liikmeskond – valla- ja linnaelanikud. 114
Eestis on 15 maakonda ning 215 kohaliku omavalitsuse üksust: 30 linna ja 185 valda. Maavanem on riigi esindaja maakonnas. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused, mis moodustavad avaliku halduse süsteemi esmase tasandi. Iga omavalitsusüksus kuulub maakonna koosseisu, nad võivad olla maakondliku ja üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis on alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem. 31 113. Millised on KOV üksused põhiseaduse järgi? KOV üksused on vallad ja linnad. Muid kohaliku omavalitsuse üksusi võib moodustada seaduses sätestatud alustel ja korras. Kohaliku omavalitsuse üksus on iseseisev haldusüksus, kus teostatakse omavalitsuslikku haldamist. Eesti õiguskorras esinevad KOVü-d avalik- õiguslike juriidiliste isikutena. Avalik-õigusliku korporatsioonina on KOVü-l oma liikmeskond
Kohaliku omavalitsuse võim tasakaalustab täidesaatvat võimu. Keskvõim ei tohi KOVi ülesannete täitmisse ülemäära sekkuda. Demokraatia põhimõtte kohaselt on KOVi territooriumil elavatel isikutel neid puudutavates küsimustes õigus ise otsustada ning need küsimused iseseisvalt lahendada. Eestis jagunevad KOVid valdadeks ja linnadeks. Eestis kehtib alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem. Kahetasandiline omavalitsus tähendaks, et oleks lisa omavalitsuslik tasand (riiklik administratiivne üksus). PS omavalitsussüsteemi ette ei näe. Demokraatia põhimõtte kohaselt on riigivõimu kandjaks ja allikaks rahvas.3 PS sätestab kohalikule omavalitsusele esindusdemokraatia põhimõtte. PS § 156 lg 2 kohaselt on KOV volikogu valimistel seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-
keskvõimu süsteemide üleviimine uutele alustele. Sai nende teenete eest Peeter I aadli tiitli. Võimukorraldus Eesti alal pärast 1710.aastat. Konglomeraatriik – riik, mis hõlmab erinevaid regioone, mis on keskvõimuga erinevates suhetes. Üldine võimukorraldus muutus. Vene valitsejad olid isevalitsejad, 1710.a järel Vene monarhid esialgu Balti provintside asjadesse ei sekkunud. Balti erikord, der (baltische) Landesstaat – balti rüütelkondade omavalitsussüsteem. Kasutatakse seoses Vene ülemvõimu perioodiga, aga sisuliselt pärineb see omavalitsus juba varasemast ajast. 1765 sai ka Kuramaa need samad privileegid. Narva linn administratiivselt kuulus Peterburi kubermangu, sisuliselt oli ta Balti erikorra osa – Narva rootsiaegsed privileegid kehtisid edasi. Hiilgeaeg 1710-1783, kaptulatsioonide sõlmimisest asehalduskorra kehtestamiseni, katkestus kuni 1796, seejärel Balti erikorra n-ö teine tulemine. Alates 1830-40.a-st keskvõim hakkas end
poliitilised ühendused, mis hõlmavad erinevaid regioone, keskvõimu tuumiku ala vahel. Rootsi ajal olid alad absolutistliku kuninga võimu all, kes pidevalt segas end sisse Balti asjadesse. Vene tsaari ajal oli olukord sarnane. Vene tsaar oli piiramatu võimu kandja (isevalitseja). Vene tsaarid ei sekkunud Balti asjadesse, nad tegelesid Vene sisekubarmangu valitsemisega. Balti erikord, der (baltsiche) Landesstaat - Balti provintside, rüütelkonna ja linnade omavalitsussüsteem. Vene tsaari mõju Balti provintsidele oli tagasihoidlik kuni 1840. aastani. Balti saksa seisuste privileegid, kohalikud põlisrahvad (läbiaegade madalaim seisus). Eestlane ja talupoeg olid sünonüümid, olid olukorrad, kus eestlased murdsid läbi ja said parema hariduse, kuid see tähendas, et ta saksastus. Eestlane haridusega oli sakslane, sest parimat haridust oli võimalik saada ainult saksa keeles. Balti erikord
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mis kajastab Euroopa riikide kohaliku omavalitsuse kogemusi ja aluspõhimõtteid. Harta printsiibid täiendavad Eesti põhiseaduses sätestatut ja lähevad samas omavalitsuse õiguste tagamisel märksa kaugemale kui Eesti seadused ja eriti senine praktika. Kohaliku omavalitsuse korraldus Kohalikuks omavalitsusüksuseks Eestis on vald ja linn. Institutsionaalselt struktuurilt on Eesti omavalitsussüsteem ühetasandiline, s.t elanike valitav esinduskogu regionaalsel valitsemistasandil puudub. 2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 227 kohaliku omavalitsuse üksust -- 33 linna ja 194 valda, sealhulgas 14 vallasisest linna. Eesti kohaliku omavalitsuse sisemine struktuur sarnaneb põhijoontes selle vastetega lääneriikides. Selles ülesehituses on kaks kandvat institutsiooni: volikogu ja valitsus. Volikogu -- elanike esinduskogu -- valivad elanikud ametisse neljaks aastaks. Volikogu
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mis kajastab Euroopa riikide kohaliku omavalitsuse kogemusi ja aluspõhimõtteid. Harta printsiibid täiendavad Eesti põhiseaduses sätestatut ja lähevad samas omavalitsuse õiguste tagamisel märksa kaugemale kui Eesti seadused ja eriti senine praktika. Kohaliku omavalitsuse korraldus Kohalikuks omavalitsusüksuseks Eestis on vald ja linn. Institutsionaalselt struktuurilt on Eesti omavalitsussüsteem ühetasandiline, s.t elanike valitav esinduskogu regionaalsel valitsemistasandil puudub. 2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 227 kohaliku omavalitsuse üksust -- 33 linna ja 194 valda, sealhulgas 14 vallasisest linna. Eesti kohaliku omavalitsuse sisemine struktuur sarnaneb põhijoontes selle vastetega lääneriikides. Selles ülesehituses on kaks kandvat institutsiooni: volikogu ja valitsus. Volikogu -- elanike esinduskogu -- valivad elanikud ametisse neljaks aastaks. Volikogu
kohaliku omavalitsuse harta, mis kajastab Euroopa riikide kohaliku omavalitsuse kogemusi ja aluspõhimõtteid. Harta printsiibid täiendavad Eesti põhiseaduses sätestatut ja lähevad samas omavalitsuse õiguste tagamisel märksa kaugemale kui Eesti seadused ja eriti senine praktika. Kohaliku omavalitsuse korraldus Kohalikuks omavalitsusüksuseks Eestis on vald ja linn. Institutsionaalselt struktuurilt on Eesti omavalitsussüsteem ühetasandiline, s.t elanike valitav esinduskogu regionaalsel valitsemistasandil puudub. 2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 227 kohaliku omavalitsuse üksust -- 33 linna ja 194 valda, sealhulgas 14 vallasisest linna. Eesti kohaliku omavalitsuse sisemine struktuur sarnaneb põhijoontes selle vastetega lääneriikides. Selles ülesehituses on kaks kandvat institutsiooni: volikogu ja valitsus. Volikogu -- elanike esinduskogu -- valivad elanikud ametisse neljaks aastaks
1 maksud, vaid eelarvelised dotatsioonid), rakendatakse kohaliku omavalitsuse eest vastutava ministri volinike inspektsioone. Eksisteerib kohtukontroll. Kuigi anglosaksi õiguse märkimisväärsed elemendid on omaks võetud paljudes arengumaades endistes Suurbritannia kolooniates ei ole see omavalitsussüsteem levinud. Ta on säilinud vaid ,,vanades" riikides (Suurbritannia, USA, Kanada, Austraalia jt). Uutes riikides aga loodi palju tsentraliseeritumad süsteemid. Teiseks on kontinentaalne süsteem. Seda rakendatakse Prantsusmaal, Itaalias, Belgias, Senegalis, enamikus Ladina- Ameerika maades ja see rajaneb valitavuse ja nimetamise ühitamisel. Nende erinevate meetodite kasutamise aluseks on
Lisaks sellele asuti natsionaliseerima panku ja suurettevõtteid. 25. juulil lõpetati kõigi maa-, linna- ja vallavolikogude tegevus, päev hiljem avaldati aga esimene natsionaliseerimisnimekiri, kuhu kuulus 103 panka ja 487 tööstusettevõtet. Peagi võeti riigi omandusse ka kaubandus-, kindlustus-, majutus-, ravi-, toitlustus- ja transpordiettevõtted ning lõbustus-, haridus ja kultuuriasutused, samuti ka eramajad, mille põrandapind ületas 170 ruutmeetrit. Senine kohalik omavalitsussüsteem lammutati 31. juuli otsusega, mil vabastati ametist kõik vallavanemad ja nende abid. Esialgu selle asemele aga midagi uut ei tekkinud, sest kohalike kommunistlike organisatsioonide rajamine läks EKP liikmete vähese arvu tõttu äärmiselt vaevaliselt. Kuigi esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal jagati Eestis üpris palju ümber maavalduseid, ei toimunud siiski suuremat kolhooside asutamislainet. Üksikud siiski rajati ning nendest esimene oli 1940. aasta 23
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
