(kirikumaks). Passikorraldus Talupoegade viibine väljaspool kodukohta oli võimalik ainult passi olemasolul. Passe välistati talurahvale vähe, neid vormistati kubermanguvalitsuses. 1889. kihelkonnakohtud ja adra-ning sillakohtud jälgisid passikorra täitmist ja pidasid ka passide registreerimis raamatuid. Talupoegade liikumisvabadus hakkas takistama ühiskonna majanduslikku edenemist. 1863. võeti vastu kolme Balti kubermangu ühine passikorraldus seadus. · 21-aastased talupojad , kes on oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise said taotleda passi 3 kuuks kuni 3 aastaks · passis kirjas pikkus, juuste ja silmade värv, näo kuju ning kuhu läheb · sai elama asuda ükskõik millise impeeriumi linna või paika · Balti kubermangude piires ja kuni 30versta väljapoole piire võis liikuda vallapassiga, väljapoole siirdumiseks oli vaja riikliku passi
Võeti venepärased ristinimed (nt. Toomas=Timofei, Leenu=Jelena). Lõpuks pettuti, kuid tagasi luteri usku pöördumisele olid võimud vastu. c) Passikorralduse seadus (1863): · Peale pärisorjust oli talupoegadel piiratud liikumisvabadus väljaspool kodukohta võis viibida vaid passiga, mida väljastati vähe · Uue seadusega võis kohustused täitnud talupoeg saada 3 aastaks passi, millega sai liikumisvabaduse terves impeeriumis · Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale maa saamiseks · 20.saj. algul elas väljaspool Eestit 70 tuh. eestlast (Krimmis, Kaukaasias, Pihkva kubermangus jm.)
Talurahvas võis omandada ka kinnisvara; koormistena tuli kasutusele raharent. Loodi talurahvakogukonnad- vallad. 1849/1856 -- Talurahvale antakse maad igaveseks pruukimiseks, kuid pärisõigus jääb siiski mõisnikele. Kadus kümnisemaks. Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. 1866 -- talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1863 – uus passikorraldus seadus, andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Milles seisnes nende seaduste tähtsus? Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 4. Millal loodi vallakohtud, kes olid vallakohtu liikmeteks, milliste küsimustega tegelesid vallakohtud? 1804 , vallakohtu liikmed – E (talitaja) ja L (vöörmünder 2tk), koosnes kolmest liikmest
1863.a võeti vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Sellega said vähemalt 21-aastased talupojad õiguse taotleda 3kuuks kuni 3aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. · Balti kubermangude piires ja kuni 30 versta ka väljapoole kubermangude piire võis liikuda vallapassiga · Väljapoole Balti kubermange siirdumiseks oli vaja taotleda riiklikku passi Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale 1866.a võeti vastu uus vallakogukonna seadus. (Püsis kuni isevalitsuse kokkuvarisemiseni 1917.a) 1866.a omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla omavalitsus koosnes: · Valla täiskogust, kuhu kuulusid kõik päris- ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest · Valla volikogust, kuhu võis kuuluda vastavalt elanike arvule 3-24 liiget.
Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes
talupoegadele. Mats Erdell oli esimene eesti soost mõisavaldaja, saades pandipidaja õigused Roobe mõisale. Pärast rüütlimõisate omamise vabaksandmist kõigi seisuste liikmetele ostis tema poeg Hans Errdell 1867.a Roobe päriseks ja temast sai esimene eesti soost rüütlimõisaomanik. Areng Eesti arengut 19.sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industraliseerimine, linnastumine ja rahvusluse tõus, traditsiooniline talupojakultuur hakkab kaduma. Uus passikorraldus (1863) suurendas talupoegade liikumisvabadust, hoogustus väljarändamine Venemaale. Teoorjuse kaotamisega läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele (moonakad). Arenes talurahva omavalitsusõigus ja vallad vabenesid mõisniku võimu alt, said suure otsustusõiguse kohalike majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 19.sajandi alguse talurahva õiguste muutmise protsesse hoogustas viljahindade langus, kasvanud rahvaarv ja rohked ikaldusaastad. 19.-20.saj
Ärkamisaeg Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, agraarühiskonna muutumine moodsa Euroopaliku ühiskonna suunas: industrialiseerimine,linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik.Keiser Aleksander II vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest(1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus(1863), mis andis talupoegadele esimese isikuttõendava dokumendi lubas neile rohkem liikumisvabadust ja võimaluse väljarändeks Venemaale.Teoorjuse(maakasutamisõiguse eest tasumine)kaotamisega(1868)hakati massiliselt kasutama palgatööd ja raharenti. Toimus liberaalne liikumine saksa-vene ülemvõimude vastu rahvusliku ning sotsiaalse surve vastu, samuti venestamise ja saksastamise vastu.Organiseeriti palvekirjade saatmist Vene võimudele.Rahvusliku ärkamise kõrgajal (1860-1880)rõhutati emakeelse hariduse vajalikkust.Tartus asutatud, eesti soost haritlasi ko...
KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Rahvuslik ärkamine Eestis Referaat Juhendaja: õp Keila 2009 SISUKORD 1. Rahvuslik ärkamineRahvahariduse edenemine 4 2. Johann Voldemar Jannsen 5 3. Jakob Hurt 5 4. Carl Robert Jakobson 6 5. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 6 6. Karistussalk 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal Eestis 7 2 SISSEJUHATUS Eestis algas 19.sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Selle eeldused olid mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus. Jutus on veel sellel aja perioodil Eesti tähtsamad tegelased. ...
Hakati otsima uusi võimalusi sissetulekute suurendamiseks ja harjuti turusuhetega.Talude päriseksostmine sai alguse Viljandimaalt, kus taluostjatele tõi raha sisse linakasvatus. Enamasti osteti talud järelmaksuga. Kui peremees õigeaegselt raha maksta ei suutnud jäi ta talust ilma. 5.3 Uued talurahva seadused(1863. ja 1867. a) 1863. aastal anti välja uus passi seadus passikorraldus. Keiser kinnitas Balti kubermangude passikorralduse, mille alusel laieneb talurahva liikumisvabadus väljapoole kubermangu, terve Vene keisririigi piirides. See tõi kaasa ulatusliku väljarände eestist kodumaalt lahkunutue arv ulatus kümnetesse tuhandetesse 13. Vastavalt passiseadusele võis iga vallakogukonna liige, kes oli vähemalt 21 aastat vana, nõutada passi elamiseks riigi mistahes linnas või paigas. Selleks pidid kõik
Liivimaal tuli hankida rüütelkonna nõusolek ning passi vormistas kubermanguvalistus. 1863.võeti vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Sellega said vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustatnud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3a. endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale, kus loodeti leida maad. 1866.aasta vallareform omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsusele senist hoopis avaramad tegutsemisvõimalused, kuna riigi kontroll jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. Sama seadusega anti omavalitsuse kompetentsi ka vallakohtu sensed politseilised funktsioonid. Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad
Rahvuslik liikumine Eestis 19.sajand ja 20. sajandi algus Rahvusliku liikumise eeldused ja peamised keskused mõiste Rahvuslik liikumine-eestlaste rahvusliku ärkamise ja enseteadvuse tõusu periood, mille käigus: · Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena · Tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu · Hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest · Nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis loodud eeldused: · Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest(1816/1819) · Sunnimaisuse tühistamine · Talupoegade majandusliku olukorra parandamine · Talude päriseksostmine · Koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv · Talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemuse · Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise tegelased Peamised keskused: Pete...
Kordamine. Eesti 19. sajandi I poolel 1. 1804. aasta talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal: sisu ja tähtsus. TV lk. 42 ül. 1. Talupoegade tähtsus pärandataval talude kasutamisõigusel: korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi talu ära võtta, ning ta võib selle oma lastele pärandada. Talupoegade tähtsus teokoormiste normeerimisel: koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupoegadel jäi aega oma majapidamise jaoks. Talupoegade tähtsus vallakohtute loomisel: talupojad valisid enda seast kohtunikud. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka maad müüa. 2. Pärisorjuse kaotamine. Perekonnanimede panek. TV lk. 42-43 ül. 3. Perekonnanimi kajastas peremehe ametit: Kängsepp, Umbleja, Müürsepp Perekonnanimi tuletati talu nimest: Külaviir Perekonnanimi pandi mõne looma või linnu järgi: Sulg, Rebane, Jänes Perekon...
Rahvuslik ärkamine ja laulupeod 19. sajandi ülevaade Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia
2)nekrutiandmine. · Kogukondlikud koormised 1) teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms. 2)kirikumaksud. Passikorralduse seadus: · Võeti vastu 1863. · Sellega said vähemalt 21.a talupojad, kes olid seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi, millega sai elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. · Passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale, kust loodeti leida maad. 20.saj alguseks elas mujal juba ligi 70 000 eestlast. 1866.a. vallareform: · Tõi kaasa kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. · Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad. · Valla tähtsaim ametimees oli vallavanem, kes valiti taluperemeeste hulgast. MAJANDUS JA LINNAD Põllumajandus:
Maltsveti liikumine väljarändamisliikumisega. 6. 1863. aasta passikorralduse seadus ja 1866. aasta vallareform. lk 138-139 1863. a võeti vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Sellega said vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale, kus loodeti leida maad ja paremat elu. Vallareform toimus 1866. aastal. Selle olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad. Kõrgeim võim vallas kuulus täiskogule. Täiskogu valis volikogu, mis otsustas maksude ja koormiste üle ning koostas vallale eelarve.
Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile "Eesti kirjameeste selts" (1872-1893) Tartus Eesti esimene laulupidu 18-20 juuni 1869 Tartus Laulupidude traditsioon pärineb Saksamaalt Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes Rahvuslikud teod 1870 aastal Eestitalurahva vabastaja Aleksander II (18551881) auks Eesti Aleksandrikool Uus passikorraldus (1863) andistalupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi suurendas nende liikumisvabadust soodustas väljarändamist Venemaale Teoorjuse Kaotamine(1868) Läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. Raudteede rajamise tähtsus
Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes
18501918. Ärkamisaeg Rahvuslik ärkamine Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes
ja Pärnumaal. Võeti venepärased ristinimed (nt. Toomas=Timofei, Leenu=Jelena). Lõpuks pettuti, kuid tagasi luteri usku pöördumisele olid võimud vastu. c) Passikorralduse seadus (1863): · Peale pärisorjust oli talupoegadel piiratud liikumisvabadus väljaspool kodukohta võis viibida vaid passiga, mida väljastati vähe · Uue seadusega võis kohustused täitnud talupoeg saada 3 aastaks passi, millega sai liikumisvabaduse terves impeeriumis · Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale maa saamiseks · 20.saj. algul elas väljaspool Eestit 70 tuh. eestlast (Krimmis, Kaukaasias, Pihkva kubermangus jm.)' Venestusaeg 1. Põhjused ja algus a) Põhjused: · 1881 võimuletulnud uus keiser Aleksander III oli tagurlike vaadetega. Rahulolematust riigis püüti leevendada õigeusu ning keisri- ja isamaa armastuse süvendamisega. See tõi kaasa äärealade venestamise.
raharendile + müüa maa talupojale Talupojale võimalus maa päriseks osta 2) Passikorralduse seadus - millal võeti vastu, vastuvõtmise tagajärjed: Võeti vastu 1863 , vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid oma kohustusi täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, said õiguse taotleda 3 kuuks 3 aastaks passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika, uus passikorraldus hoogustas rändamisliikumist Venemaale 3) Millised olulisemad muutused tõi kaasa 1866.a. vallareform?: Andis omavalitsusele avaramad tegutsemisvõimalused, vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilisest ning vallakohtust, riigikontroll väike 4) Tööstuse areng Eestis - millised tööstusharud, kus, Eesti asend Venemaa majanduses: Vabrikutootmine
sõjavägi. Mujal oli ülemindud juba üldisele sõjaväeteenistusele. Väike koosseis rahuajal, sõjaajal sai suure armee kokkukutsuda, õpetatud reservid. 1862-1874 viidi sõjaväe vallas läbi hulk reforme. 1874 kehtestati üldine sõjaväekohustus. Teenistuskäik sõltus haritusest. Mida haritum, seda lühem teenistus. 1874 reform oli ainult mis tunnustati ka kohe Baltikumis. Aleksander II 1860 reformid. · 1861 maarahva seadused. talupojaseadused · Passikorraldus. Kõik said rännata igast külast külasse. · Passi eest tuli maksta. Ei tohtind olla vallale ja mõisale võlgu ja kohustused olid täidetud. · Liikumisvabadus oli oluline teetähis uue kapitalistliku tööturu tekkele. 1865- kaotati kodukaristusõigus. Õigus mõisnikul omavoliliselt talupoegi karistada kadus. 1868- lõpetati ära teoorjus. Keelati nõuda teotööd. Tegelikult tehti seda siiski edasi mahajäänud piirkondades, eriti Saaremaal ja Põhja-Eestis.
Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkumist. Talupoegi hakati järk-järgult priiks laskma, misjärel nad said perekonnanime (priinime). Ometi jäi talupoja liikumisvabadus piiratuks ning mõisnik säilitas kodukariõiguse ja politseivõimu. 1856. a talurahvaseadus lõi õigusliku aluse raharendile üleminekuks ning talude päriseksostmiseks. Passikorraldus (1863) ja uus vallaseadus (1866) vähendasid talupoja sõltuvust mõisast veelgi, kuid päris lõpu tegi sellele alles mõisamajanduse kokkuvarisemine 20. sajandil. Pärast Napoleoni sõdade lõppu kerkis taas päevakorda talurahva vabastamine, mida valgustajad olid soovitanud juba 18. sajandi lõpul. 1816. aastal kinnitas Aleksander I Eestimaal pärisorjuse kaotamise talurahvaseaduse, 1817
AJ3: Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini 1. Eesti muinasaeg – 10 000 eKr (jääpiiri taandumine)- 13. saj Kiviajal. Esimesed inimasustused, vanim- Pulli asula, siis Kunda Lammasmägi. Leitud põnevaid leide: potikillud, mammuti purihambad jne. Elati sesoonselt (nt jahimehed) ja jõgede-järvede ääres (kalad, vesi!, veeteed). Tööriistad algelised: kivist, puust, luust. Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esi...
Kirjandus Mõisted Aforism mõttetera Algriim algushäälikute kordus värsis. Allegooria- Mõistukõne, räägitakse nähtustest varjatult. Alliteratsioon- alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). B...
Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia
ostvad kaupmehed endale usaldusväärsemaid talupoegi, keda võiks kasutada kaupade müüjate otsimiseks ning kauba vahendamiseks ehk kaubaagentideks. Tihti käisid sellised "sõbrad" ka linnas ning olid kaupmehe majas või nn sõbrahoovis erikülalised. Varauusajal muutus sõbrakaubandus talupoja suhtes ebavõrdsemaks, seostudes ennekõike talupoegade kutsumisega linna, kus neil püüti nahka üle kõrvade tõmmata, neid täis jootes ja kaupu valesti kaaludes. Uus passikorraldus 1863 aastal välja antud seadusega andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. ,,Konka" - ehk hoburaudtee, tekkisid Euroopa linnadesse 19 sajandi keskel. Tallinnas töötas hoburaudtee 1888 aastast Narva, Tartu ja Pärnu mnt, kuni 1920ndate aastateni, millal seda hakkasid asendama trammid. Pärisorjus Talupoegade feodaalsõltuvuse raskeim vorm, kaasnes harilikult teorendiga.
· Passireform: 19.sajandi alguses said talupojad endale piiratud liikumisvabaduse. Talupoegade viibimine väljaspool kodu oli võimalik ainult passi olemasolu korral, mida väljastati talupoegadele väga vähe. 1863.aastal võeti vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Sellega said vähemalt 21-aastased talupojad õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna. Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale, kus loodeti leida maad. · Vallareform: 1866.aastal vastu võetud uue seaduse suurimaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eeskoste alt. 22. VAIMUELU 19. SAJANDIL . · 1892.aastal taasavati Tartu Ülikool, mille esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot. Samal aastal muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks ning ülikooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. 19
Eesmärgiks seati kõik olemasolevad õigused korrastada. Erandid: kirikuõigus, talurahvaõigus. Tulemuseks tehti kolmeköiteline seaduste kogu "Balti provintsiaalseadustik". Alguses oli kavandatud 5 köiteliseks, pidid ilmuma tsiviil ja kriminaal korraldused, kuid ei ilmunud, sest teadi, et hakatakse Balti provintsides rakendama Vene seaduseid. I ETAPP- 1816-1819 pärisorjuse kaotamise seadus. II ETAPP- 1849 ja 1860 Liivimaa talurahvaseadus. II Etapp 1856 Eestimaa talurahvaseadus. 1863- Passikorraldus, mis sätestas talupoegade liikumisvabaduse kogu keisririigi piires. 1865- Mõisnike kodukariõiguse kaotamine. 1866- Vallaseadus- Vabastas talurahva omavalitsuse mõisnike eestkoste alt. 1868- Teotöö kaotamine koormisena. Õiguslikud ümberkorraldused alates 19. sajandi viimasest veerandist: Venestamise periood- Venestamine ei mõjutanud õigust otseselt, Eestis kehtestus Euroopa õigus, kuid tuli läbi Venemaa, kus seda õigust kohandati vene oludele
Rahvuslik ärkamine J. V. Jannseni kirjutatud on Eesti hümni sõnad Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (1855–1881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
