Ajalugu II kursus (0)

Ajalugu II kursus Rootsi aeg Eestis  1561 - Tallinna vasallide ja Rootsi vahel / Tallinn ja selle lähiümbrus
1583  -  Pljussa   vaherahu  -   Venemaa   ja  Rootsi  vahel   /   Põhja-Eesti   kui   ka   Ingerimaa
vallutatud   linnused   1629  -  Altmargi vaherahu    -  Rootsi  ja Poola vahel / kogu Eesti mandriala (Lõuna-Eesti),
Põhja-Läti   koos   Riiaga   1645  -  Brömsebro   vaherahu  -  Rootsi  ja   Taani   vahel   /   Saaremaa 1660  -  Olivia  vaherahu  -  Rootsi  ja Poola / Poola tunnustas Rootsi õigusi Liivimaale  +
Ruhnu saar Asutus 1558  -     Enne   Liivi   sõda:   250   000   -   300   000   inimest 1629 -  120 000 - 140 000 inimest, Altmargi vaherahu, sõja lõpppunkt, vahepeal oli olnud
koloniseerimine
1695 - 350 000 - 400 000 inimest, enne näljahäda, talurahva jõuline kasv peale sõda, eestlasi
ei võetud Rootsi sõjaväkke, pikk rahuaeg
1698 - langes   võrra, suur näljahäda ⅕ võrra, suur näljahäda Rahvastikuprotsessid •peale   sõda   rahvaarv   kasvas   kuni   Suure   näljani •sisemigratsioon   taludesse •sisseränne naaberaladelt Halduskorraldus Eesti   ala   2   kubermangu:   Eestimaa   ja   Liivimaa 1) Eestimaa kubermang: Virumaa, Läänemaa, Järvamaa
2) Liivimaa kubermang: Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa Kubermangu juhtis kindralkubener
kohustused: 1) kamandasid haldusaladel asuvat sõjaväge
2) nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd
3) jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus


4) kandsid hoolt postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest  Rüütelkonnad
= kohaliku aadli omavalitsusorgan Eestis: Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa 1) kaitsesid kohalike aadlike õigusi
2) osalesid kohalike seaduste koostamisel
3) valisid ametisse kohtunikud, politseinikud maapäev - maapäeva vaheajal tegelesid rüütelkonna asjadega, eluaegne ametikoht 
Liivimaa rüütelkonna juht - maamarssal  Kohtukorraldus • 3-astmeline korraldus, kestis 19.sajandini  Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang I aste adrakohtunikud
- avaliku korra tagamine, 
väiksemad karistused sillakohtunikud
- avaliku korra tagamine, 
väiksemad karistused II aste  meeskohtud
- talupoegade …... maakohus
- aadlike kohtuasjad III aste Eestimaa Ülemkohtu
- raskemad kuriteod Liivimaa Õuekohtu
- raskemad kuriteod Reduktsioon
= mõisate eravalduste riigistamine
põhjus: riigi sissetulekute vähenemine
1680 - suur reduktioon Eestis kuningas Karl XI ajal
Liivimaal kujunes aadli opositsioon, juhiks J.R.von Patkul  Tulemused:  1) Rootsi riigikassa suurenemine
2) aadlike pahameel
3) talupoegade   jaoks  vakuraamatud,   kuhu   pandi   kirja   talupoegade   koormised,   see puudutas ainult riigimõisate talupoegi Mõis ja talu Rootsi ajal


rüütlimõis  - eramõisad,  mis kuulusid  peamiselt  baltisaksa  mõisnikele,  ei pidanud  makse
maksma kroonumõisad  -   riigimõisad,   mida   riik   rentis   välja   pikemaks   või   lühemaks   ajaks
riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat veel ei olnud pastoraat  - kirikumõisad, mis olid märksa väiksemad ning andsid elatist  kirikuõpetajale.
Mõisaid omasid veel suuremad linnad, mõned mõisad olid rüütelkondade ühiskasutuses Rootsi viljaait
= Eesti oli kõige põhjapoolsem maa, kus veel oli võimalik vilja kasvatada nii palju, et seda
sai ka välja vedada. Peamiselt talirukis ning oder.  Koduloomad: musta villaga lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, lehmad, üks hobune
talus Talupoegade õigusliku olukorra muutumine ● pärisorjuse kinnistamine
● sunnismaisus
● majandusreglement -  • taluperemeeste karistamine keelati 
• koormised fikseeriti, viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kangevõimega
• päristav kasutamisõigus
• õigus kaevata mõisarentnike peale Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei muutunud. Eesti talurahva olukord  17. sajandil kasvas 500-lt 1000-le. 
põlluharimine: 3-välja süsteem
• kivikoristus, kiviaiad
• tööloomad: härjad, hobused Koormised 1) teotöö: 1) rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu
● mõisavooris käimine
● loonusrent,  maks majapidamisseaduste näol


Eesti talurahva olukord   Toit: rukkileib, enamasti aganaleib, soolasilk, jahu-või tangupuder, herned, oad
Jook: kali ja mödu, pühade ajal õlu
Elamu: rehielamu Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ajal  1) Tallinn, Rakvere, Narva, Paide, Haapsalu, Tartu, Viljandi, Pärnu, Kuressaare, Valga
2) Narvas edenes kaubandus tänu soodsale asukohale (ei kuulunud ennem Hansa Liitu) Tallinn oli suuruselt kolmas linn Rootsi riigis. Asus vee ääres, viljavedu. 
Tartu tähtsus kahanes, polnud veeteed 1) Muutused kaugkaubanduses  1) Vana-Liivimaa tähtsus tõusis tänu soodsale asukohale (Lääne-Euroopa ja 
Venemaa)
2) peamiseks väljaveoartikliks oli teravili
3) eksport: lina, kanep, laevaehituskraam Import:   ● sool
● metall
● tubakas
● kolooniakaubad: vürtsid, suhkur, kohv, tee rannaõigus - kõik, mida meri rannale uhub, on leidja oma tsunft - ühe eriala käsitööliste  ‘’ühing’’ 
eesmärk: toota rohkem ning kvaliteetsemalt tsunftijänesed - nurgakäsitöölised
miks: käsitöö ajal tõrjuti eestlasti kõrvale ning seetõttu muutusid tsunftid üha suletumaks 1) mõisate juurde rajati telliselöövleid, lubjaahje, sae-ja vaseveskeid
2) 17.sajandil hakati Eestis asutama manufaktuure Vaimuelu - luteri usk  Olukord Liivi sõja järel: 


• kirikuhooned purustatud, rüüstatud
• paljud kirikuõpetajad hukkunud
• levima olid hakanud muinasusu kombed
• Pühajõe mäss Luteri kiriku ülesanne - aidata kaasa kiirele ‘’rootsistamisele’’ 
• suhtuti eitavalt kõikidesse usuvooludesse, mis kaldusid kõrvale luterlikust õpetuses
• kirikus käimine ja kirikumaksude maksmine oli rangelt kohustuslik, tõrkujaid karistati 
ihunuhtluse ja häbipostiga  nõiaprotsessid - veeproov, rauaproov
• karistuseks tuleriidal põletamine, mõõgaga surmamine, peksmine häbipostis  süüdistused: 
• inimese haigeks või vigaseks nõidumine
• vargus
• libahundida kahjustamine Vaimuelu - eestikeelne kirjasõna  1637 - saksakeelne esimene eesti keele grammatika H.Stahl
piiblikonverentsid (kuidas tõlkida, maht, väljanägemine)
1686 - Uus Testament, autorid Virginiused
1693 - J. Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, põhjaeesti õigekirja reeglid Vaimuelu haridus
1629 - Liivimaa kindralkuberneriks sai J. Skytte
1630 - asutati Tartus gümnaasium 
1632 - asutati Tartu Ülikool - Academia Gustaviana Tartu Ülikool Tartust sai 1629. aastal kindralkubermangu keskus, Tartus oli varasemalt koole olnud, soodne
asukoht.  Tartu Ülikooli asutaja J. Skytte 1) tema ettepanekul tehti gümnaasiumist ülikool
2) oli esimene ülikooli kantsler


Gustav II Adolf andis allkirja gümnaasiumi rajamiseks Gustav II Adolfi kuju võtsid vene Väed maha, sest nad olid saanud Rootsi käest lüüa  Miks ei saanud eestlased rootsiaegses ülikoolis õppida?  1) pärisorjus
2) raha
3) õppetöö oli ladina keeles  4 teaduskonda: filosoofia, teoloogia, meditsiin, juura
vormid: loengud, dispuudid 1684 - asutati Tartu lähedale piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite 
ettevalmistamiseks - Bengt Gottfried Forselius 
õpetati lugemist, usuõpetust, saksa keelt jne ● käis kahe pojaga Stockholmis kuninga juures jutul Kooli lõpetas 160 poissi Arhitektuur Barokkstiil -  • ümaraks paisutatud tornikiivrid
                       • voluudid
                       • ovaalsed aknad • kaitseehitised - bastionid (5-nurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused)
• rõngasristid ‘’Vana hea Rootsi aeg’’ Positiivne Negatiivne • kubermangud - parem 
ülevaade piirkonnale
• kohtusüsteem võimukorraldus • Eesti polnud tervik
• kinnitati pärisorjus
• talupoegade minimaalsed 
õigused
• võim mõisnike käes
• rüütelkonnad


• majandusreglement
• hariduse saamine
• reduktsioon
• vakuraamatud talurahva olukord • pärisorjus
• Suur näljahäda
• koormiste maksmised • tsunftid
• Hansa Liidu lagunemine
• viljakaubandus
• manufaktuurid linnad, käsitöö, kaubandus • Hansa Liidu lagunemine
• tsunftid
• tubakas • luteri levik
• eestikeelne kirjasõna
• Tartu Ülikooli asutamine - 
• asutati gümnaasium
• Forseliuse seminar  usuelu, kultuur • kiriku rüüstamised
• nõiaprotsessid
• hariduse saamine 
talurahvale kättesaamatu Põhjasõda Eeldused:  1) Venemaa ja Poola suhete paranemine
2) Venemaa vaherahu Türgiga
3) Suur näljahäda Rootsis
4) 15- aastane kogenematu kuningas Rootsi troonile - Karl XII
5) Liivimaa aadlike rahulolematus Põhjused:  1) Poola, Taani ja Venemaa tahtsid tagasi vallutada ‘’enda’’ alad
2) Venemaa (Peeter I) - pääs Läänemerele             Poola (August II Tugev) - saada tagasi Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti
            Taani (Frederik IV) - saada tagasi Saaremaa Algus ● Jaanuar 1700 - August II Tugeva juhitud Saksa-Poola väed ründasid Riiat
● veebruar 1700 - taanlased ründasid Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal 
● august 1700 - rootslased ründasid Kopenhaagenit, Taani oli sunnitud sõjast välja  astuma ● samal ajal Venemaa kuulutas sõja Rootsile
● sügisel 1700 - Vene väed piirasid Narva
● Rootsi kuningas Karl XII saabus vägedega Eestisse
● novembris toimunud Narva lahing - venelaste suur lüüasaamine
● 1703 - suur vene vägede rüüsteretk


● 1703 - vene vägede edu Ingerimaal - algab Peterburi rajamine
● 1704 - Narva ja Tartu piiramine ja vallutamine
● 1708 - Poola sõlmis vaherahu Rootsiga
● 1708 - Tartu, Valga, Narva kodanike küüditamine
● 1708 - Tartu kivist hooned lasti õhku  • Käsu Hansu nutulaul  Lõpp  1710 - katkuepideemia; 1710 - 1713; ajaloo üks tõsisemaid 
1710 - kapituleerusid vene vägedele Riia ja Pärnu
1710 - septembris Harku kapitulatsioon -  Tallinna rae ja Harju-Viru aadlike esindajad
1721 - Uusikaupunki rahu, millega Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa liideti Vene tsaaririigiga Mõju eesti talupoegadele 
• rootsimeelsed
• igatseti ‘’Vana head Rootsi aega’’
• talupojad osalesid sõjas, relvadeks vanad püssikoksud ning venelastelt saagiks saadud 
mõõgad = maamiilitsa (pidid hoidma korda)
• käidi rüüstamas mõisaid ja vara röövimas pardirajajad - väiksemad Vene rüüstesalkade liikmed 
peninukid - koerakoonlased, rahvususkumuses koera pea ja inimese kehaga koletised, kes 
sõdade ajal tulevad maailma äärest inimesi püüdma ja murdma
•kujutelma mõjutanud eeskätt Liivi sõda (rüütlitel koerakoonutaolised kiivrid) Eesti Vene võimu all 18.sajand  Võimukorraldus 
Halduslik jaotus: 1) Eestimaa kubermang
                             2) Liivimaa kubermang
Juht: kindralkuberner • Venemaa vajas kohaliku aadli toetust, seetõttu anti Põhjasõja ajal lubadus baltisakslaste 
võimu kindlustada, kujunes välja Balti erikord. 
• kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus
• luteri usk
• restitutsioon= Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele 


omanikele
• saksakeelne asjaajamine
• tollipiir
• 1730 - 1740 aadlimatriklid = pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege 
uustulnukate eest
• aitas säilitada maa kultuuri ja omapära Balti erikorra tähendus 1) säilitada siinse maa kultuuri eripära
2) hoidis ära venelaste kolonisatsiooni
3) tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga
4) andis kohalikele mõisnikele täieliku võimu talupoegade üle Katariina II valitsemisaeg 1783. aastast  ● Eesmärk: piirialade ühtesulandumine Venemaa omadega
● Ümberkorraldused: 1) kubermangu asemel asehalduskord etteotsa asehaldur  Tallinna asehalduskond,    Riia asehalduskond               (Paldiski maakond)           (Viljandimaa, Võrumaa)  ● kõikide maakondade keskused said linnaõigused (Paldiski, Võru)
● kõik mõisnikud said võrdsed õigused 
● saadeti maanõunike kollegiumid ja raed, moodustati linnaduumad
● linnades said kodanikuõigused majaomanikud sõltumata rahvusest ja tegevusalast
● pearahamaks - hakati korraldama hingeloendusi  Asustus 18. sajandil  • rahvaarv vähenes märgatavalt peale suurt näljahäda, Põhjasõda ja katku enam kui poole 
võrra
• osad piirkonnad jäid inimtühjaks
• venelasi Eesti alades 0.6%
• 18. sajandil kasvas kiiresti kuni 500 000 inimeseni - aitas kaasa kestev rahu aeg, sisseränne
• asustus tihenes Lõuna-Eestis 
• linnades kuni 50% rahvastikust  Talurahva olukord 


17. sajand Ühine 18. sajand piirati mõisnike 
kodukariõigust majandusreglement 
kroonumõisates ei kuulunud 
nekrutikohustuse alla taluperemeeste karistamise 
keelustamine õigus kaebe tunnistusele talupoegade põgenemine keelatud oli talupoegade 
võõrandamine maast lahus pärisorjus said juriidilise kindlustunde koormiste fikseerimine pearahamaks kõigile 
talupoegadele õigus talu päritavale 
kasutamisõigusel restitutsioon Muutused
1783 - kõik maakonnakeskused said linnaõigused koos linna vappidega
• uued linnad: Paldiski, Võru - kokku Eestis 12 linna
• Tallinnas 10 000 elanikku, Tartus, Narvas, Pärnus 3000-4000 elanikku 
Kaubandus: 
• koondus linna väikekaupmeeste kätte Vaimuelu  Põhjasõja mõjud:  1) Tartu linna hävitamine
2) Tartu Ülikooli sulgemine
3) paljud Forseliuse seminari lõpetajad surnud
4) luteri kiriku seisundi nõrgenemine Usuelu  Pietism - XVIII sajandi alguses
• pieta - pühadus, vagadus
• taotlusi suuremat vagadust - püüti sisemise enese täiendamise ja parandamise pool 
• inimene pidi iga päev lugema pühakirja
• tuli loobuda lõbustustest 
1739 -  Piibli täielik tõlge - Anton Thor Helle Vennastekoguduste liikumine


 • kujunes Saksamaal hernhuutlusena
• propageeriti vagadust, alandlikkust, töökust, sotsiaalset võrdsust
• moodustati kogudusi
• valiti jutlustaja
• algul lageda taeva all, hiljem palvemajad  Positiivne Negatiivne andsid tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika 
levikule hävitati riideid ja ehteid, vanu ohvrikohti, 
torupille, viiuleid aitas kaasa ristiusu lõpuleviimisele kõik elavad kui vennad ja õed kirjutamisoskuse omandamine kultuuri häving sotsiaalse võrdsus vastuhakud mõisnikele - koguduste 
keelustamine kõrtsidest eemale hoidmine aus käitumine Ratsionalism 
18. sajandi II poolel Saksamaalt Levis tänu Saksamaal õppinud baltisakslastele, Saksa haritlastele
Ideed: rahvast on vaja harida, anda kasulikke nõuandeid
           kritiseeriti pärisorjust
G. Eisen v. Schwarzenberg
• Torma kirikuõpetaja
• õhutas talupoegi kasutusele võtma uuendusi A.W.Hupel
• Põltsamaa kirikuõpetaja
1766 - ‘’Lühike Õpetus’’ - esimene eestikeelne ajakiri Lugemisvara
• hakati välja andma eestikeelset kalendrit
• ajaarvamine katkude ja näljahädade järgi  1739 - Piibel A.T.Helle


-> palju uusi sõnu
-> lauluraamatud  ilmalik kirjandus - juturaamatud mugandatud tõlgetega saksa keelde Rahvaharidus
• peamiselt koduõpetus
• õpetajaks köster
• tegutses talvel Koole oli rohkem Lõuna-Eestis, sest Forseliuse koolipoisid
• väikesed koolitoad, rehetoad/mõisahooned Talurahvaseaduste põhjused: 
Majanduslikud: mõisnike tarbimisvajaduse kasv, ei olnud sissetuleku tõsu
Kultuurilised: pärisorjus oli vastuolus valgustusideega -> tõsta talupoegade motivatsiooni Talurahvaseadused 1802 - Eestimaa 
rüütelkond ‘’Iggaüks…’’ õigus vallasvarale, keelustas 
koormise tõstmise, 
pärandamisõigus, piirati 
talupoegade müüki Pettumine, sest loodeti 
rohkemat 1804 - Liivimaa rüütelkond talupoegade müük,  kinkimine, pantimine 
keelustati, said õiguse 
vallasvarale, koormised tehti
mõistlikumaks Talupoegadel oli 
kindlustunne 1804 - Eestimaa 
rüütelkond -> talurahva 
rahutused ebasoodsam Liivimaa 
seadusega: vakuraamatus 
olid üldised koormised, ei 
mõõdetud maid jne 1816 - Eestimaa
1819 - Liivimaa PÄRISORJUSE 
KAOTAMINE  •Pidid rentima mõisnikelt 
maad


• ei tohtinud elukutset 
vahetada •perekonnanimed 1849 - Liivimaa
1856 - Eestimaa
1865 - Saaremaa mõinsike õigus nii mõisa- 
kui ka talumaale, kuid 
viimast ei tohtinud 
mõisamaaks kutsuda
•raharent Oli võimalus osta endale talu -> Mahtra sõda Uuendused põllumajanduses:  1) kartulikasvatus
2) viinapõletamine
3) nuumhärgade kasvatus
4) peenvilla lammaste kasvatus
5) mitmevälja süsteem Talurahvarahutused 
•soov välja rännata -> kuuldused maa jagamisest soojal maal
1841 - Pühajärve sõda 
usuvahetusliikumine
1845 - kuuldus, kes läheb keisri usku, saab maad Talurahva omavalitsuse kujunemine Vaimuelu
4-astmeline ühtluskool 1) vallakool maal, elementaarkool linnas
2) kihelkonnakool maal ja keisrikool
3) gümnaasium saksa keeles
4) ülikool õpetajate ettevalmistamine 1) elementaarkoolide õpetajate ettevalmistamiseks seminar Tartus
2) kihelkonnakoolide ---------------..----------------------------- Valgas J.Cimze seminar Tartu Ülikool 
taasavastati 1802 
esimene rektor G.F.Parrot