Eesti ajalugu muistsest vabadusvõitlusest taasiseseisvumiseni (0)

Muistne vabadusvõitlus 1208-1227
--- Paavsti korraldusel asuvad ristisõdijate väed Liivimaa paganaid ristima

• 1201 alustab Albert Riia linna ehitamist
  
• 1206-1207 Liivlaste vastupanu raugeb
  
• 1208 jõuavad ristisõdijad Eesti pinnale (samal aastal alistuvad Latgalid) – rünnatakse peamiselt Ugandi ja Sakala alasid
  
• 1210 võidetakse Ümera lahing
  

--- kuid samal ajal pingestuvad suhted ka Venemaaga

• 1212 sõlmitakse kolme aastane vaherahu Orduga, sõjakurnatuse tõttu
  
• 1215 sõjategevus taastub ja vaenlased jõuavad juba Kesk-Eestisse
  
• 1217 korraldavad Ugalased koos sakslastega juba ühiseid rüüsteretki Venemaale
  

--- teised maakonnad sõlmivad aga koostöölepingu Venemaaga

• Otepää all võidavad Eestlaste ja venelaste ühisvägi ugalasi ja sakslasi ja viimased sunnitakse maalt lahkuma
  
• Lembitu eestvedamisel loodetakse võitu edasi arendada – kogutakse ligi 6000 meest
  
• TOIMUB MADISEPÄEVA LAHING – 1217
  
• 1219 sekkuvad Taanlased
  

--- aastaks 1220 on vallutatud suur osa P-Eestist

• 1222 saabuvad Taani väed Saaremaal, kuhu ehitatakse ka kivilinnus, kuninga lahkumisel aga Eestlased alistavad Taanlased ja sunnivad nad Saaremaalt lahkuma
  
• 1223 Eestlased ründavad kõikjal sakslasi ja võtavad kindlusi üle
  
• 1224 aasta suveks on vastased aga end taas kogunud ja vallutanud tagasi suurema osa mandri Eestist
  
• 1227 liigutakse Saaremaale, kus alistatakse Valjala kindlus ka ristitakse viimased Eestlased.
  

Liivi sõda 1558-1583
Põhjused:

• Venemaa ( Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika – soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele.
  
• Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine
  
• Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas
  

Alguses on Eesti jagatud Saksa Ordu, Riia peapiiskopkonna, Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Kuramaa piiskopkonna vahel

• Sõja vallandab Moskva suurvürstiriik (1558 vallutatakse Narva ja Tartu – esimene piiskopkond on vallutatud)
  
• 1559 annab Ordu end Poola kaitse alla
  
• 1559 müüb Saare-Lääne piiskopkond valdused Taanile
  
• 1560 toimub Ordu ja Venemaa vahel viimane välilahing, Viljandi langeb Venemaale
  

(toimub ka talurahva ülestõus, milles loodetakse Rootslastele)

• 1561 saabuvad Tallinna Rootsi väed
  
• 1561 annavad Ordu ja Riia piiskopkond oma valdused Poolale (moodustatakse Üleväina Liivimaa ja Kuramaa Hertsogiriik)
  

Eesti alad on sellega jagatud Taani, Rootsi, Venemaa ja Poola vahel

• Venemaa alustab Liivimaal ulatuslikumaid vallutusi ja otsib kohaliku aadelkonna hulgast omale toetajaid --- 1570 moodustub Liivimaa Kuningriik ( Taani hertsog Magnuse juhtimisel)
  
• 1570 alustatakse ka I Tallinna piiramist, edutult
  
• 1572 tuleb vägesid juhtima Ivan Julm, II Tallinna piiramine
  
• Ebaedu Tallinna all teeb lõpu ka Liivimaa kuningriigile
  
• 1578 alustab Poola eesotsas uue kuningaga suurt pealetungi Venemaa vastu
  
• 1582 allkirjastatakse rahu, millega kõik vallutatud linnused Liivimaal lähevad Poolale
  
• 1583 sõlmitakse Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu
  

Eesti on seega jagatud kolme riigi vahel: Rootsi, Taani ja Poola
Poola-Rootsi sõda 1600-1629

• Poola, Rootsi lähevad ühe kuninga valitsemise alla ( 1592 )
  
• 1600 Poola kuulutab Eestimaa enda valduseks
  
• 1604 Rootsi uueks kuningaks saab Karl XII
  
• 1617 Rootsi ja Venemaa vaheline vaherahu, mille käigus saab Rootsi Ingerimaa valdused
  
• 1625 saavad Rootsalsed edu sõjas Poola vastu – Tartu hõivatakse
  
• 1629 vaherahuga jääb kogu mandri-Eesti rootsi võimu alla
  

---1645 lõppeb ka Taani aeg Saaremaal
1660 ja 61 Poola ja Venemaaga sõlmitud rahudega lubavad nood Eesti „ igaveseks “ Rootsile.
Põhjasõda 1700-1721
--- 1699 tekib Rootsi vastane liit: Venemaa, Taani ja Poola, eesmärgiga Eesti tagasi vallutada. (Ära loodetakse kasutada Rootsi kuninga Karl XII noorust )

• Sõda algab 12 veb. 1700 tormijooksuga Riiale (Poola)
  

Samal ajal ründavad taanlased Rootsi valdusi P.Saksamaal--(Aug. Taani väljub sõjast)

• 1700 sügis alustab ka Venemaa sõda Narva alt
  
• Pärnus maabuvad Rootsi väed liiguvad itta ja alustavad venelaste vastu sõda-- Venemaa kaotab
  
• 1701 alustab Venemaa uusi rüüsteretki Eesti aladele
  
• 1704 alustatakse Narva, Tartu piiramist, edukalt –Ida Eesti langeb Vene võimu alla
  
• 1709 läheb sõjaõnn venalaste poolele
  
• 1710 alistuvad Riia ja Pärnu, levib katk
  
• 1721 kirjutatakse alla rahule, millega lõpeb Rootsi aeg Eestis
  

I maailmasõda 28. juulist 1914 11. novembrini 1918 (Eesti jaoks)
--- Eesti on Venemaa võimu all

• Kuni 1917 sügiseni puudutas otsene sõjategevus Eestit väga vähe
  

---Kuigi hahati koolitama välja uusi väeosi, toimus mobilisatsioon ja positiivse poole pealt: elavnes rahvuslik liikumine

• 1917 on Venemaa krahhi äärel, toimub Veebruarirevolutsioon --- keiser loobus troonis ja Venemaast saab Vabariik, Eestis toimuvad suured rahutused
  
• Tekivad uued väljavaated, püüeldakse autonoomia poole
  
• 1917 esitatakse Petrogradi autonoomia ettepanek, asjad hakkavad aga venima, eestlased korraldavad Petrogradis hiiglasliku demonstratsiooni
  
• 4 päeva hiljem tuleb asutavalt kogult (Venemaal)ajutine määrus, mis ühendab Liivimaa kubermangu põhjaosa ja Eestimaa kubermangu ühtseks osaks
  
• Poska hakkab kõike juhtima: valitakse Maanõukogu ( parlament ) ja Maavalitsus (valitsus) --- hakatakse looma ka rahvusväeosi
  
• 1917 oktoober hõivas saksa laevastik Lääne-Eesti saarestiku
  
• Oktoobripööre, võim läheb enamlaste kätte--- 27. okt võtab juhtohjad enda kätte Viktor Kingisepp
  
• Algavad püüdused iseseisvuse taastamiseks
  
• 1918, 18 veebruar algab sakslaste pealetung , vene armee riismed põgenevad
  
• Luuakse päästekomitee, kirjutatakse valmis iseseisvusmanifest
  
• 23. Veebruar loetakse pärnus iseseisvusmanifest ette...
  
• 24. Veebruar moodustatatakse ajutine valitsus
  
• 25. Veebruar saabuvad sakasa väed ja iseseisvus katkeb ligi üheksaks kuuks
  
• Sakslased plaanivad luua Balti Hertsogiriik, kuigi 03.03 allkirjastatud vaherahuga jääb territoorium Venemaa kätte
  
• Novembris puhekb Saksmaal revolutsioon , keiser kukutatakse, uus valitsu kirjutab 11.11.1918 alla COMPIEGNE `i vaherahule, Esimese maailmasõja lõpp lõpetab ka saksa okupatsiooni Eestis
  
• 11. November toimub Ajutise valitsuse koosolek, luuakse Eesti kaitseliit
  
• Enamlased kogunevad Narva juurde, 28.november algab Vabadussõda
  

Vabadussõda (põjused ja tulemused) 28. november 1918 – 2. veebruar 1920
Põhjused: Venemaa soovis ühendada komusnistliku maalimarevolutsiooni toimumiseks jõud Saksamaaga. Kuid nende teel seisid ees vast iseseisvunud balti riigid, kes oli vaja vallutada.

• Idapiirile koondati ~20 000 punaväelast ja alustati rünnakut Narvale
  
• 29.11 marssisid punaväelased Narva ja kuna okupeerimisele üritati anda kodusõja muljet, loodi Eesti Töörahva Kommuun - enamlaste sõnul iseseisev riik
  
• Eestit saadab sõjas ebaedu, moraal on madal
  
• Toimub murrang sõjas, luuakse vabatahtlike üksuseid, saabub väisabi
  
• 1919 esimese nädalaga pandi punaarmee edasitung seisma
  
• 7. Jaanuar 1919 algab rahvaväe vastupealetung
  
• 1.veebruar vabastati Paju lahingus Valga
  
• 1919 viib Laidoner sõjategevuse Läti ja Venemaa pinnale, kus sõjaraskus peaks jääma vene Valgete õlule
  
• Vabastatakse Läti, aga Ulmanise valitsus kukutatakse peagi
  
• Algab Landeswehri sõda, Võnnu lahing
  
• 23. Juuni marsivad eestlased Võnnu linna sisse
  
• Eesti väeüksused liiguvad edasi Riia peale, kus Antante `i esindajate survel kirjutatakse alla vaherahu ja ennistatakse Ulmanise valitsus
  
• Tänu sõjaväsimusele tekib elav huvi Venemaa pakutud rahuläbirääkimiste vastu
  
• Esimesed rahuläbirääkimised lõppevad, kui loodearmee alustab Vene valgetega Petrogradi ründamist, edutult
  
• Rahvavägi võtab tagnevalt Vene valgete armeelt relvad ja jääb punaarmeega Narva all silmitsi
  
• Detsember 1919 algavad heitlused Narva pärast
  
• Samal ajal toimub Tartus läbirääkimised
  
• 31. Detsember kirjutatakse alla vaherahule, mis hakkas kehtima 3.jaanuar 1920
  
• 2. Veebruar kirjutati alla Tartu rahule.
  

--- Määrati kindlaks Eesti riigipiir , kommunistlikud väeosad Eestis saadeti laiali, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes kohustusest osaleda vene välisvõlgade tasumisel, sai 15 miljonit kuldrubla ja Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust.
II maailmasõda 1. september 1939 – 2. september 1945 (Eesti jaoks)
---MRP salaprotokolliga jagati omavahel mõjusfäärideks Ida-Euroopa... Eesti pidi minema Nõukogude Venemaa koosseisu

• Maailmasõda algab Saksamaa kallaletungiga Poolale, esimesel Septembril
  
• Eesti valitsus säilitab neutraliteedi, hoiduti isegi mobilisatsioonist
  
• MRP täidesaatmiseks ootab Nõukogude Venemaa sobivat hetke, milleks sai Poola allveelaeva Orzeli saabumine, hakati nõudmisi esitama, kui allveelaeval minna lasti
  
• 24. September esitati Moskvasse sõitnud K.Selterile Venemaa poolt vastastikuse abistamise pakt, millega Venemaa võis Eesti territooriumile tuua oma väed
  
• Kuna Venemaa koondas idapiirile suured väeüksused pidi Eesti valitsus Kremli nõudmistele järele andma
  
• 28.september allkirjastati baaside leping
  
• Välispoliitilist olukorda raskendas alanud Talvesõda Venemaa ja Soome vahel
  
• 1939 okt. - Hitleri üleskutsel toimub baltisakslaste ümber asumine
  
• 14 juuni esitati Eestile ultimaatum, millega nõuti täiendavate väeüksuste toomist Eestisse ja Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist
  
• 17.juuni toodi täiendavad 90 000 meest Eestisse ja Laidoneri sunniti alla kirjutama Narva diktaadile – sellega läksid kõik ühendusteed ja sidekanalid punaarmee kätte
  
• 21. Juuni kogunes Tallinna, vabaduse väljakule meeleavaldus (näiliselt eestlaste poolt), kes hiljem liikusid Toompeale, nõudes Uluotsa valitsuse asendamist. 21. Juuni õhtul kirjutab Päts alla otsusele, millega astub ametisse uus valitsus
  
• Riigi juhtkond asendub Kremli meelsete inimestega ja Eesti võetakse Nõukogude Liidu koosseisu
  
• 1941 aasta 14. juunil toimub massiküüditamine
  
• 22. Juuni 1941 puhkeb Saksamaa ja Venemaa vahel suvesõda, Venemaa kannab suuri kaotusi ja 7.juulil ületavad sakslased Eesti piiri
  
• Saksamaad saadab sõjas edu ja 28.august jätavad punaväelased Tallinna maha
  
• Sõjas löövad Saksamaa poolel aktiivselt kaasa ka metsavennad
  
• 1941 võetakse saksa vägesid vabastajatena vastu, algab saksa okupatsioon
  
• 1942 augustis kuulutatakse välja Eesti SS-leegion
  
• Märtis 1943 algab sundmobilisatsioon saksa armeesse
  
• 1944 jaanuaris algab vene vägede vastupealetung, sakslased sunnitakse kiiresti Eesti poole taganema
  
• Võitlus Narva all vältab 7 kuud
  
• Eesti-saksa uute väeüksuste toomisega pannakse punaarmee pealetung seisma
  
• 1944 suvel muutub sõjaolukord sakslaste jaoks raskeks ja Narva jõe rinde hoidmine muutub ebaoluliseks
  
• 26. Juuli marsivad punaväed Narva
  
• Sakslased tõmbuvad tagasi Sinimägedesse, kus vältavad kaks nädalat kestvad lahingud, 10.augustil tõmbuvad punaväed tagasi
  
• 25. August hõivab punaarmee Tartu
  
• 22.september siseneb punaarmee Tallinnasse, järgneb mandri Eesti okupeerimine, sakslaste väed taanduvad
  
• Samal ajal püüab Eesti noorem elanikkond tuginedes Atlandi Hatale iseseisvust taastada
  
• 18. September tekkis ainulaadne võimalus iseseisvuse taastamiseks, kui sakslaste väed taandusid, venelased tungisid peale (sakslased ei tahtnud midagi iseseisvast Eestist kuulda)
  
• 20. September heisati Pika-Hermani torni Eesti lipp, mida saksa väed pidasid mässuks ---toimusid tulevahetused, Eesti väeüksused võtsid Tallinnas strateegilised objektid oma kontrolli alla
  
• 21. September lahkusid Tallinnast valitsusliikmed, et riiki eksiilist riiki edasi juhtida, järgmisel päeval sisenesid punaarmee tankid Tallinna
  
• Valitsusliikmete plaan Rootsi põgeneda kukkus aga läbi ja nad arreteeriti
  

---- Eesti kaotas II maailmasõjas ligi veerandi oma elanikkonnast ~ 280 000 inimest
Hävitati paljud suurlinnad – Tartu, Narva, Tallinn. Katse iseseisvust taastada luhtus ning Eesti jäi ligi pooleks sajandiks Nõukogude Liidu võimu alla.
Taasiseseisvumine 20. augustil 1991

• 1987 fosforiidikampaania
  
• 23.09.1987 Hirvepargi miiting
  
• IME ettepaenk 1987
  
• 17.juuni 1988 Rahvarinde ettepanekul korraldatud 150 000 liikmega meeleavaldus
  
• 11.september 1988 laulev Eesti
  
• 12.november 1988 interliikumise miiting
  
• 16.november 1988 suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine Toompeal
  
• 23. August 1989 Balti Kett
  
• 15.mai 1990 Interrinde meeleavaldajad ründavad Toompead
  
• 20.august 1991 Taasiseseisvumine, vene vägede liikumine Tallinna poole
  
• 21.august 1991 relvastatud vene väed teletorni juures
  
• 1992 RAHAREFORM
  
• 20.september 1992 presidendi ja riigikogu valimised
  
• 31.august 1994 lahkuvad viimased Nõukogude väed