Arvutusgraafiline töö | Mihkel Heinmaa | MHT0030 RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Mihkel Heinmaa | YAGB31 | sügis 2010 Osa A 1. Keskväärtus: Excel: AVERAGE Dispersioon: ( ) Excel: VAR Standardhälve:
Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010 KATSEANDMETE TABELID Tabel 1.Lapiku plaadi paksus nihikuga mõõdetuna. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga TOPEX 0,05 mm Nihiku nooniuse täpsus: 0,05 mm Nihiku null-lugem: 0,15 mm Detail: T52 Mõõtmistulemus Parandus Katse nr. , mm , mm di, mm di, mm
Majanduse globaliseerumine ja selle mõju Eesti majandusele Sissejuhatus Tänapäeva ühiskonnas saame järjest vähem rääkida riikidest kui eraldiseisvatest üksustest. Kuna üksiku käekäik sõltub eelkõige tema suhetest tervikuga, saab ka progress toimuda ainult mitme teguri koosmõjul ja abil. Seepärast mängib maailmas üha enam rolli globaliseerumine ehk maailma riikide ja regioonide vaheliste kontaktide ning kaubavahetuse suurenemine. Käesolevas essees vaatleme globaliseerumise plusse ja ohte lähtudes eelkõige Eesti majanduse seisukohast ning pakkudes välja võimalikke abistavaid nõuandeid mõningatele probleemidele, mis senini globaliseerumine väikeriikidele, peamiselt Eestile, kaasa on toonud. Maailmamajanduse globaliseerumise alguseks tuleb pidada ennekõike 15. ja 16. sajandit. See on aeg mil tekkis ookeane ületav merekaubandus ja maailmamerede taguseid alasid kontrollivad impeeriumid, mis teineteisega maailmamajanduse kont...
© MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 BIOKEEMIA | I TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ | veebruar 2010 I BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 1. Bioelemendid: H, O, C, N + P, S moodustavad üle 99% kõikidest aatomitest inimekehas. H, O, C, N on nii sobivad elukeemiale, kuna neil on võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamise teel. Bioloogilised makromolekulid: valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid
MIHKEL HEINMAA 2013 1 BIOLOOGIA AJALUGU BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013 Ver. 1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske, Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas 4 (5) algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5 algelementi: vesi, puit, tuli, maa, metall
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS BOTAANIKA YTG0020 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES TÕNU PLOOMPUU TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 SÜSTEMAATIKA 14/09/09 /.../ Kuna see heterotroofia sai tõenäoliselt toimida, saagi allaneelamine, sai toimuda ainult sellises keskkonnas, kus ei olnud agressiivseid vaenlasi, heterotroofseid tõelisi baktereid. Miks? Seepärast ilma kestata, oled täiesti kaitsetu. Bakterid seedivad koos, päristuumse eellane pidi seedima üksi ja kehasiseselt. Eellane võib-olla kogus oma saagi
Johann Köler Helerin Heinmaa Lühidalt o Sündinud: 8.märts 1826, Vastemõisa o Tegevusala: maalikunstnik o Õppinud: Peterburi Kunstide Akadeemias o Tuntud teosed: "Truu valvur" & "Ema portree" o Surmaaeg: 22.aprill 1899, Peterburi Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 Töötas Csises maalermeister Faberi töökojas. 18481855 Õpinguaastad Peterburi Kunstide Akadeemias. 1857 Täiendas end välismaal. 1858 Töötas eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika. 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus. 1862 Tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. 1862 1874 Suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja. 1869 1870 Töötas Peterburi Kunstiakadeemia kostüümiklassi akvarelliõpetajana. 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Aleksandr Gortsakovi portree eest (1867, õli, Moskva Ajaloomuuseum). 1...
Bata at Koostaja:Helerin Heinmaa Juhendaja: Malle Lepp Kiviõli 2015 Bataat ehk maguskartul • Pärineb Kesk- või Lõuna-Ameerikast. (kasvatatakse peamiselt Hiinas) • Lehtertrappide perekonda kuuluv kaheiduleheline õistaim. • Igihaljas vääntaim. • Väga kauge sugulus kartuliga. • Värvus:kollane, oranž, punane, pruun, lilla või beež ning sisu valge, punane, roosa, lilla, kollane või oranž. Bataat toiduna
Võrdeline seos ja selle graafik. Koostaja: Siim Kristjan Terras Juhendaja: Monika Heinmaa 2017 Mis on võrdeline seos? võrdeliseks seoseks nimetatakse seost, kus ühe suuruse suurendamisel mingi arv korda suureneb teine suurus sama palju kordi muutujate y ja x jagatis on alati kindel arv a, mida nimetatakse võrdeteguriks võrdeline seos esitatakse tavaliselt kujul y = ax, kus a on võrdetegur Võrdelise seose graafik võrdelise seose y = ax graafikuks on sirge, mis läbib koordinaatide alguspunkti (0; 0) ning punkti (1; a)
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö 19 Töö pealkiri KONTSENTRATSIOONIELEMENDI UURIMINE nr (FK) Üliõpilane MIHKEL HEINMAA Õpperühm YAGB41 Töö teostatud 04/04/2011 Arvestatud TÖÖ ÜLESANNE Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Näiteks AgCl lahustuvuskorrutise määramiseks valmistatakse element
Disaini töö Disain on mõne jaoks on ilusad autod ja voolujoonelised kodumasinad, teine jälle, et moodsad riided, kolmas hoopis, et värviline reklaamplakat vői suur plekist firmamärk majaseinal. Kui disaini mõistet defineerida, siis see on protsess lahendada väljakutseid. Disaini mõiste võeti esimest korda kasutusele 1990ndate keskel. Disaini auhindade nominentide tööde näitus Unemask ööloom Autor: Karmen Heinmaa Maskide valmistamises on kõik detailselt läbi mõeldud: neil on kujutatud erinevaid loomi, ned on valmistatud eestimaisest vildist ja flanellist ning nende tootmisel kasutatakse tootmisjääke, olles sellega keskkonnateadlikud. Öölooma unemaskid on väga hinnatud ning kandideeris see parima elustiili toote disaini auhinnale. Kollektsioon “casual clic” Autor:Anneli Kree Materjal: Kroompark nahk, veekindel kangas Kollektioon on lihtne ja praktiline
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | SÜGIS MMIX GEENITEHNOLOOGIA YTG0011 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES ERKKI TRUVE TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 VALGUD 24/09/09 Miks üldse rakkudel on vaja DNAd? Elusa raku muudab elusaks rakuks kõik need biokeemilised reaktsioonid, mis nendes rakkudes toimuvad ja need biokeemilised reaktsioonid toimuvad neis rakkudes ainult tänu sellele, et meil on olemas valgud, katalüsaatorid, mis neid reaktsioone teostavad. Ehk teisisõnu, valgud on tegelikult need, mis teevad elusast rakust elusa raku. DNA ainuke roll on säilitada infot, kuidas need valgud kokku panna.
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö 18 Töö pealkiri GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA nr (FK) ELEKTROODIPOTENTSIAALIDE MÄÄRAMINE Üliõpilane MIHKEL HEINMAA 094105 Õpperühm YAGB41 Töö teostatud 04/04/2011 Arvestatud Elektromotoorjõu mõõtmise skeem TÖÖ ÜLESANNE Töös valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõudu. Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi - kas kalomel- või hõbehõbekloriidelektroodi suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. APARATUUR
Kodanikuõigused, -vabadused ja -kohustused Eesti Vabariigis, aastal 2015 Eesti kodaniku vabadusi reguleerib põhiseadus. Küsimusele: ,,Miks tahab ühiskonnad vabaks saada" vastab Ülle Madise: ,,Inimesel on lootus leida heaolu ja õiglust. Kui pole vabadust, pole õigust luuletada, reisida, otsustada, rääkida, kirjutada raamatut, nii nagu inimene ise tahab, selle nimel on inimene valmis võitlema." Selle seisukohaga olen täiesti nõus, tean, et kui oli Nõukogude võim, siis mu vanaisa ei saanud isegi kalal käia, pidi igal hommikul piirivalve käest luba küsima ja tihti ei lastud merele, mu vanaema ja vanaisa ei saanud väljaspool Nõukogude Liitu kunagi reisida, kui tuli Eesti aeg, siis nad said esimest korda lääneriiki Itaaliasse ja Portugali reisile minna. Samuti ei tohtinud Nõukogude ajal avalikult jõule pidada. Ülle Madise arvab, et vabadus eeldab vastutusvõimelist inimest, ta räägib ,,Filosoofid on öelnud, et tavaline inimene peab elama...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: 3.4. PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Õpperühm: Töö teostaja: YAGB22 MIHKEL HEINMAA Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: MALLE KREEN 29/04/2010 9/04/2010 Arvutus parandada. Järeldus? 12.04. M.K. 1 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: 3.1. Töö pealkiri: INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Töö teostaja: MIHKEL HEINMAA Õpperühm: YAGB22 Õppejõud: MALLE KREEN Töö teostatud: 12/04/2010 INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE (3.1.) TEOORIA Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib ,D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni vastavlt skeemile: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos. Ensüüm võib katalüüsida ka fruktoosijäägi ülekannet
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö 1 Töö pealkiri ADSORPTSIOONI UURIMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPINNAL nr (KK) Üliõpilane MIHKEL HEINMAA Õpperühm YAGB41 Töö teostatud 21/02/2011 Arvestatud Stalagmomeeter TÖÖ EESMÄRK Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. TÖÖVAHENDID Stalagmomeeter, mõõtekolvid mahuga 50 ml, pipetid. TÖÖ KÄIK
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö 24 Töö pealkiri ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATSIOONI KIIRUSE nr (FK) MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Üliõpilane MIHKEL HEINMAA Õpperühm YAGB41 Töö teostatud 07/02/2011 Arvestatud 2 TÖÖ ÜLESANNE Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH 3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. APARATUUR Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stopper. TÖÖ KÄIK
Püünsi Kool ARV π (PII) Uurimustöö Koostaja: Kirsika Sild 6. klass Juhendaja: Monika Heinmaa Püünsi 2014 Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 Mis on π . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 Pii ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4-5 Huvitavaid fakte π kohta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5 Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: 2.5 ja 1.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE ja LIPIIDIDE REAKTSIOONID Õpperühm: Töö teostaja: YAGB22 MIHKEL HEINMAA Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: MALLE KREEN 15/03/2010 29/03/2010 2.3 arvest. 1.3 parandada. M.K. 28.03. KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Arvest 28.03. M. K. (2.5.)
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: 3.8. Töö pealkiri: GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Töö teostaja: MIHKEL HEINMAA Õpperühm: YAGB22 Õppejõud: MALLE KREEN Töö teostatud: 26/04/2010 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL (3.8) Teooria Glükoosisisalduse kvanitatiivseks määrmaiseks bioloogilistes vedelikes kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb kahe ensüümi glükoosi oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö 3 Töö pealkiri MOLAARMASSI KÜROSKOOPILINE MÄÄRAMINE nr (FK) Üliõpilane MIHKEL HEINMAA Õpperühm YAGB41 Töö teostatud 21/02/2011 Arvestatud TÖÖÜLESANNE Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumis-temperatuuri languse põhjal, kasutades selleks Raoult'i II seadust. APARATUUR Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil:
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: 2.2 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Õpperühm: Töö teostaja: YAGB22 MIHKEL HEINMAA Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: MALLE KREEN 1/03/2010 15/03/2010 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL (2.2) TEOORIA Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia (aka molekulaarsõel, eksklusioonikromatograafia) põhimõtteks on lahuses sisaldavate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi
rahvasuus nimetati, peatalitaja, toolil Nurtust pärit Jüri Kamarik, omaaegse Nurtu vallakooli õpetaja Peeter Kamariku poeg, suutis ta siiski vallavolikogus ja ka Maakoolivalitsuses asja niikaugele ajada ja olukorda põhjendada, et ehituseks krediiti eraldati ja 1929. aasta sügisel kolis Nurtu kool jälle uude ja suurde majja. Maja ehitati senise vana Silla koolimaja kõrvale. Vana koolihoone hiljem lammutati. Vana koolimaja trepil M. Heinmaa ja L. Oviir Et maja Nurtu lastepere jaoks tõesti suur oli ja et sellise maja ehitamist taotleti rohkem Nurtu auks ja uhkuseks, sest laste arvu suurenemist polnud ette näha, pigem see vähenes, kinnitab üks 1932. aastal "Lääne Elus" ilmunud artikkel. Kirjutis kannab pealkirja: "Velise valla sallimatud vallaisad." Olukorda analüüsides selgus, et loo on ajalehele kirjutanud üks kohalik aktiivne sportlane ja seltskonnategelane. Ta tunneb
SISSEJUHATUS Läbi aegade on inimesed üksteise vastu armastust näidanud erinevalt. Varemalt oli kombeks pruudirööv ja kosjas käimine. Tänapäeval on enne kihlumist ja pulmi niinimetatud ,,kohtamise" aeg, mil noored inimesed üksteist tundma õpivad ning otsustavad kas inimene kellega nad praegu on koos, on ka see inimene, kellega veeta kogu oma elu. Minu referaat käsitleb kihlumise ja pulmade traditsioone, ning nende muutumist läbi aja. 1. KIHLUS Mis on kihlus? Adventistide koguduse elu käsiraamat "Koguduse kord" (Kristliku elu normid - Kihlus ja abielu) defineerib kihluse lihtsalt ja selgelt: "Kihluse (kurameerimise) all mõeldakse plaanitsetud abieluks ettevalmistumise aega, mille jooksul mees ja naine, kes on juba vastastikku armunud, õpivad teineteist täielikumalt tundma." 1.1 Ajaloolised kombed Pulmadele eelnesid otseselt kosjad. Kui noormees oli jõudnud abiellumisikka, peeti perekonnas nõu, keda ta peaks kosima. Määrati kindla...
Punased lihapallid tikuvõileibadele Allikas: 100 rooga Autor: Maire Suitsu Kogus Koostis- ja maitseained 0.5 kg Hakkliha 1 tk Suur muna 2 dl tomatipüree 1 dl jäme riivsai 1 tl sool sibula- ja küüslaugupulbrit purustatud must pipar Seesamiseemneid Foto: Jaan Heinmaa LIHAPALLID: Tee ainetest segu ja vormi tillukesed pallid. Keeda neid rohkes lihaleemes paar minutit, nii säilitavad need vormi. Seejärel prae kuumal pannil väheses õlis, panni pidevalt edasi-tagasi sakutades. Suviselt roheline supp Allikas: 100 rooga Lahja suvine supp, mis valmib imekiiresti ja täidab koos kukli või leivakääruga tõhusalt kõhtu. Kasuta endale meelepärast ürdikooslust. Arvuta kogused ümber 12346789101215 portsjonile Kogus Koostis- ja maitseained
BIOKEEMIA III TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ kevad 2010 XX FOTOSÜNTEES 1. Kloroplasti ehitus. Tülakoidid on volditud struktuurid, nn lamellid, mis kokku pakituna moodustavad graani. Lahustuv on kloroplastist on strooma. Tülakoidvesiikulite sisu nim tülakoidruumiks või luumeniks. Valgusreaktsioonid toimuvad tülakoidmembraanis. Pimedusreaktsioonid stroomas. 2. Valguseaktsioonides püüavad fotosünteesivad rakud päikese valgusenergiat ja muudavad selle keemiliste sidemete energiaks NADPH kui redutseerija ja ATP kui energiakandja vormis, eraldub hapnik. + + 2 H2O + 2 NADP + x ADP + Xpi O2 + 2 NADPH + 2 H + x ATP + x H2O Pimereaktsioonides e süsinikufikseerimise reaktsioonides kasutatakse NADPH kui redutseerijat...
BIOMEDITSIIN | DMK0041 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | TTÜ kevad 2010 1. Biomeditsiini mõiste; meditsiini alusteadused ja nende tähendus. Biomeditsiin on teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: Morfoloogia õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid
1 MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 II KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA TTÜ YAGB31 | 08/10/10 TRANSKRIPTSIOON JA GEENI REGULATSIOON 1. Missuguseid geneetilise infovahetuse protsesse tähistavad a) transformatsioon, 2) transkriptsioon 3) translatsioon. Transformatsioon on geneetilise info ülekandumine ühest bakterirakust teise rakust isoleeritud DNA abil. Transkriptsioon ehk RNA süntees on DNA ühe ahela (matriitsahel) alusel
BIOKEEMIA II TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ kevad 2010 XI SÜSIVESIKUD 1. Süsivesikuteks nim biomolekule, mis koosnevad vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Süsivesikuteks loetakse polühüdroksüaldehüüde ja ketoone või aineid, mis annavad hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Nimetus tuleb empiirilisest valemist Cn(H2O)n Süsivesikute bioloogiline roll. Väga mitmekesine ja looduses laialt levinud orgaaniliste molekulide klass; päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; paljude biomolekulide eelühendid; struktuuriline roll; molekulaarsed ja rakk-rakk äratundmismehhanismid. Süsivesikute multifunktsionaalsus põhineb struktuuri iseärasustel: asümmeetriliste tsentrite olemasolu; esinemine nii lineaarses kui tsüklilises vormis; võime moodust...
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009 V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M KREETA-MÜKEENE KULTUUR Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 rajati Riia linn. 1202 asustati Mõõgavendade Ordu 1210 eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seav...
Loengusalvestuste põhjal ÖKOLOOGIA JA LOODUSKAITSE | YTG0050 Luges: Henn Kukk | Mihkel Heinmaa | TTÜ sügis 2010 7/09/10 SISSEJUHATUS 1305 Cressentius uuris alusmetsa taimede omavahelisi suhteid. 1662 Grunt uuris inimpopulatsiooni sündivust, suremust, soolist kompositsiooni. 1685 King uuris taimede suksessiooni, kui maa tõuseb merest. 1789 Malthus rõhutas, et inimpopulatsioon kasvab geomeetriliselt, kuid toidu tootmine aritmeetriliselt.
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 ÜLDAJALUGU 20. SAJANDIL MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 UUE SAJANDI ALGUS Suurriikide huvid Suurbritannia soov säilitada liidri roll kõiges Euroopas. Venemaa soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
