1980. aastate lõpus oli kolm erinevat Eesti tulevikuvisiooni ja nende esindajat : 1. Eesmärk: omariikluse taastamine. Esindjad: Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ehk ERSP > Lagle Parek), Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS > Trivimi Velliste, Mart Laar), kodanike komiteed (Tunne Kelam); 2. Eesmärk: kõik pidi jääma endiseks. Esindajaks: impeeriumimeelsed jõud ehk Interliikumine (peamiselt muulastest liidutehaste töölised ja vanameelsed kommunistid); 3. Eesmärk: taotleda suuremat iseotsustamisõigust Venemaa koosseisus. Esindajad: Rahvarinne (Edgar Savisaar, Marju Lauristin). 23. august 1989 toimus Balti kett selle toetuseks, et Moskva tunnistaks MRP pakti olemasolu (Tallinnast Vilniuseni > 660 km, 2 miljonit inimest). Samal aastal NSVL tunnistas MRP sõlmimist ning kaudselt koos sellega ka Eesti okupeerimist II maailmasõjas. 1990. aasta 30
Samal aastal tuli võmule Mihhail Gorbatsov, kellel seisis ees raske ülesanne, ta pidid NSVL kriisist välja tooma, kuid ilma muudatusteta ei oleks see võimalik olnud, seda mõistsid ka kõige vanameelsemad kommunistidki. NSVL otsustati kehtestada presidentaalne valitsemiskord ning 1988. aastal sai ta Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presidiidiumi esimeheks, kus tal oli senisest veelgi rohkem võimu. Sellele vaatasid viltu aga vanameelsed, kommunistliku partei toetajad, kuna kommunism riigis muudkui kahanes. Gorbatsovi majanduspoliitika kukkus ka haledalt läbi, sest majandustõusus asemel tabas riiki majanduskriis. See ajas vana hea kommunisimi pooldajad väga marru, sest juba hakkasid liitvabariigid endale iseseisvust kauplema, keskvõim küll püüdis neid vaikselt maha suruda, kuid nii leebelt ei aidanud see midagi. Levis arusaam, et NSVL on oma aja ära elanud, ning
Millest sõltus reformide kiirus ja edu erinevates riikides? Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tšehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata (sametrevolutsioon). Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta oli pikkade aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima režiimiga riigi. 1989. aastal nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et
liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatšov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust. Gorbatšovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). President Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti. Rahvale aga teatati, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita. Teda pidi asendama RESK-i esimees, senine Nõukogude Liidu asepresident Janajev. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga
seadus”, poliitiliste reformide vajadus, muudatused riiklikes struktuurides) Idabloki lagunemine – sisekriis NSVL, mis nõrgendas Moskva kontrolli Ida-Euroopa riikide üle, poliitiliseks uuenduseks oli vaja uuendusmeelsust, kuigi enamik idabloki juhte olid vanameelsed. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari, Poolas sai peaministriks mittekommunist ja uueks presidendiks valiti Lech Walesa, 89 kõrvaldati rahvaliikumise survel Tsehhoslovakki ja Bulgaarai vanameelsed juhid, hakati üles ehitama demokraatiat .Berliini müüri langemine 1989(mi soli sotsalismileeri tugipunktiks, siseriiklikud vastuolud vallandasid Ida Saksamaal ulatusliku massiliikumine, avati piir Austriaga ning 89 lühkus rahvas müüri, Saksamaa ühines), Lech Walesa(poola poliitik,inimõiguste activist ja kaitsja) & liikumine “Solidaarsus”,liiduvabariikide iseseisvumine.,USA”toetav käsi” ja külma sõja lõpp
Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta oli pikkade aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi. 1989
Rahvasaadikute Kongress valis enda hulgast Ülemnõukogu ja see omakorda presidendi. Seega ei saanud Gorbatsov oma volitusi otse rahvalt nagu Jeltsin. Gorbatsov vähendas NLKP osa riigi ja ühiskonna juhtimisel, parandas suhteid kiriku ja usklikega ja tõi Nõukogude väed Afganistanist (1989) välja. Pärast tagurlaste eemaldamist partei juhtkonnast oli Gorbatsov aga senisest tsentrumist liikunud partei konservatiivsemale tiivale. Vanameelsed jõud panid üha rohkem oma lootused temale, kuna te rääkis sotsialismi ja NSV Liidu säilitamisest. Gorbatsovi lähikonnast lahkusid mitmed uuendusmeelsed nõuandjad. NSV LIIDU LAGUNEMINE. Järjekindel avalikustamine ja selle pinnal tekkinud järjest süvenev demokratiseerumisprotsess tõid päevakorrale rahvaste enesemääramise küsimuse. 1990. a. toimunud liiduvabariikide ülemnõukogude valimised olid juba otsesed, kus ridamisi võeti vastu suveräänsusdeklaratsioone.
Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimesena kaasa Poola ja Ungari. Poola peaministriks sai mittekommunist. 1989. aastal kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovikkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Sündmused Rumeenias aga ei olnud nii rahumeelsed, kuna isepäine diktaator Nicolae Ceausescu tahtis Moskva ja teiste riikide sõjaväge , et lammutada vabaduspüüdlused Poolas ja teistes riikides. Ida-Saksamaa oli sotsialismileeri üks olulisemaid tugipunkte ja Berliini müür külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol. Skasa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat reziimi kindustada
rahvale rääkima probleemidest, kuritegevusest, majandusraskustest jne. Vähenes (veel ei lõppenud!) ajaloo moonutamine. Sellega seoses tõusis TV, raadio, ajakirjanduse tähtsus. Poliitiline elu liberaliseerus - suurenes sõnavabadus, tihenesid kontaktid välismaaga, välisraadiojaamade segamine lõpetati jne. (siiski veel aprillis 1986 toimunud Tsernobõli tuumaõnnetusest õiget infot ei antud). NLKP ladvik lõhenes: perestroika-meelsed ja tagurlikud, vanameelsed jõud M. Gorbatsov, Jegor Ligatsov,Jakovlev (glasnosti ideeautor) Jeltsin (Moskva parteijuht kritiseeris perestroika aeglast kulgu) Perestroikas võib eristada 2 etappi: 1.liberaliseerumine, majanduslike reformide periood 1985-1988 2.demokratiseerumine, poliitiliste reformide periood 1988-1991 Pöördepunktiks oli 1988 juunis toimunud NLKP XIX konverents, kuhu delegaadid valiti üsna demokraatlikult. Poliitilised ümberkorraldused perestroika ajal:
Suurenes rahulolematus, hakkasid tekkima massiliikumised. Kiirenes poliitilise opositsiooni tekkimine. Tõusid esile juhid, keda rahvas toetas. Valitsevates parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformimeelsed jõud. Kuidas Idablokk lagunes? Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis,see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik juhte olid vanameelsed ja ei kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas sai peaministriks mittekommunist. 1990. Sai tagasi kindral Jaruzelik ja presidendiks suure toetusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989.a sügisel kõrvaldati rahvaliiikumiste survel ka võimult Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda nim. Sametirevolutsiooniks, sest partei taandus vägivallata
aastate teisel poolel Uut moodi mõtlemine välispoliitikas Poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihendamine muu maailmaga. Peamiseks eesmärgiks sai suhete parandamine läänega. Poliitilise elu reformimine vähenes kommunistliku partei võim. Paljud tagurlikud poliitikud sunniti ametist lahkuma, otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem Augustiputs 19.-21. august Moskvas toimunud riigipöördekatse, mille käigus vanameelsed jõud üritasid võimult kõrvaldada Gorbatsovi, see aga ebaõnnestus ning liiduvabariigid said võimaluse iseseisvumiseks Eesti Vabariigi taasiseseisvumine: Fosforiidikampaania 1986.aasta lõpus selgus, et Moskva kavatseb rajada Eestisse uusi fosforiidikaevandusi. Rahvas oli aga selle vastu, ning tunnetades ühtekuuluvust sundis protestiga (nn fosforiidikampaaniaga) poliitikuid ideest loobuma Laulev revolutsioon
Mõju avaldas sellele loomulikult ka Külm sõda. Gorbatsov üritas oma võimu ajal NSV Liitu koos hoida. Selleks viis ta läbi referendumi, kus võeti vastu liiduleping, mille abil siis püüdiski Gorbatsov NSV Liitu säilitada. Kuid surve oli suur ning see ei aidanud. Kokkuvõtteks ütleksin niipalju,et minu arvates ei oleks saanud NSV liidu lagunemist vältida, kuna nii suurt riiki on väga raske juhtida, küll aga oleks saanud NSV liidu säilimist pikendada kui Gorbatsov oleks vanameelsed kohe karmikäeliselt maha surunud, mitte poleks kahe vahel laveerima hakanud.
uueks peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Tema algatusel alanud perestroika poliitika andis paljudele riikidele suure vabaduse, mida hakati kohe ära kasutama. Moskva juhtnööre ei vajatud enam. Minumeelest ei olnud Moskval palju aega tegeleda NSV Liitu kuuluvate liikmes riikidega, sest Venemaal oli piisavalt palju tegemisi enda riigi siseasjadega. See tõi kaasa isetegevuse ja Moskvat ei kuulatud enam üldse. Kui Gorbatsov valiti NSVL presidendiks, astusid tagasi paljud vanameelsed poliitilised jõud. Gorbatsov jäi peaaegu üksi, kui ta uuemeelsed lähikondlased lahkusid. Kuna tema majanduspoliitika ei õnnestunud ja tema loodetust majandusliku tõusu asemel süvenes riigis kriis ja vaesus, oli Gorbatsov läbikukkunud. Minu arust hakkasid kommunistliku riigi langust tundma peaaegu kõik, sest paljud riigid pöördlesid iseseisvuse poole. Selgemaks sai see, et NL võim oli kadumas. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus
Rahavas nõuab korda Rahvuskonfliktid: · Armeenia Aserbaidzaani konflikt 1988 (kestab tegelikult siiani) (tapmised, kõride maha lõikamine jms) · Rahutused Baltimaades o 1987 Baltimaade rahvuslik liikumine 1988 Gorbatsovil on tekkinud vastased: · Vanameelsed, kes tahatsid NSVL säilitamist · Demokraadid, eesotsas B. Jeltsin (alkoholik) Talonge veel ei olnud, need tulid natukene aega hiljem.
lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine. Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn.augustiputs), mis kukkus läbi. Tema mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga-Kaukaasias. Tagurlaste augustiputs Balti riikide iseseisvumine 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatsov pani presidendi ametikoha maha. Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine 1987.a. loobuti Breznevi doktriinist ja Gorbatsov teatas, et annab igale rahvale
46. Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Breznevi doktriini lõpp Vanameelsed parteijuhid taheti asnedada noorte kommunismimeelsetega, kes oleksid teistele eeskujuks. Satelliitriikide parteijuhid ei olnud Gorbatsovi perestroikast vaimustatud, sest nende arvates õhutas see opositsiooniliikumisi ja oleks võinud lõppeda kommunistlike valitsuste langetamistega. Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine ja jälgiti NSVL-s toimuvat. Pärast Laulvat revolutsiooni levisid arvamused, et NSVL ei suuda isegi mitte oma kasutuses oleval territooriumil korda hoida. Kommunistliku reziimi langemine Poolas Ulatuslik streikide laine Poolas, kus sooviti lammutada täielikult kommunistlikud reformid. Streikite lõpetamiseks oli Jaruzelski sunnitud pöörduma Solidaarsuse juhi Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümberlauakõneluste alustamise. Ümberlauakõnelused lõppesid kokkuleppega, et Jaruzlavil säilib presidendiameti koht ja lubati ...
19. Juht ei taha lollina paista 1 20. Meili teel saadetu ei pruugi õigel ajal loetud saada 1 21. Ei ole ettevõttesisest siseveebi 3 19 22 22. Osakondade vaheline dilemma 12 12 23. Ei ole võimalik, on lisatöö 15 3 18 24. Vanameelsed juhtimismeetodid 1 25. Infovahetus on tehtud ebamugavaks 18 14 32 26. Ei julgeta ülemusele öelda 1 27. Pole aega protsessida kõike 16 4 20 28. Ei viitsita kõike läbi lugeda 5 5 29
Sel aastal toimus ka ühiskonna politiseerumine ja omariikluse taastamine.Selleks loodi esimene Eesti poliitiline erakond, mis kandis nime Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille eestvedajaks oli Lagle Parek. I Rahvarinde kongressil võeti vastu liikumise üldprogramm, harta ja resolutsioonid ning lisaks sõlmiti liiduleping .Selle kõige survel hakkas EKP Rahvarinde seisukohti, soovi rahvuslipu ja riigikeele väljakuulutamist omaksvõtma,lahkuma pidid ka mõned vanameelsed juhid,aset leidsid ka suuremad interliikumised . Poliitiliseks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel,loodi kodanike komiteed.1989.aastal võeti vastu keeleseadus,millega eesti keel võeti riigikeeleks, millele järgnes iseseisvuspäeva väljakuulutamine, milleks sai 24.veebruar. Üheks olulisemaks sündmuseks eestlaste taasiseseisvumises oli ka Baltikumide rahvarinnete eestvedamisel 23
läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning seega välistasid referendumi tulemused ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. 3. Omariikluse taastamine: 1991 aasta 19.-21.august- NSV Liidus toimus nn. augustiputs: riigipöördekatse millega vanameelsed kommunistid, siseministeerium ja julgeolek püüdsid ära hoida liidulepingute sõlmimist ning NSV Liidu lagunemist. Riigipöörajad eesotsas NSVL asepresidendi Janajeviga: - moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee - panid Krimmis puhkusel oleva Gorbatsovi koduaresti - kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra - keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused. 1991 aasta 20.august- Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus riikliku iseseisvuse taastamise kohta
lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine. Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn.augustiputs), mis kukkus läbi. Gorbatsovi maine langus Tema mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga- Kaukaasias. Tagurlaste augustiputs Balti riikide iseseisvumine 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatsov pani presidendi ametikoha maha. Fakte Gorbatsov asutas Venemaa
Ning erinevalt mõnedest teistest ÜRO missioonidest, ei ole UNTSO riigi-, vaid on regioonipõhine. UNTSO vaatlejad on vaatlejad regioonis, mitte tingimata Süürias. Reaalselt tähendab see seda, et riik annab vaatleja ÜRO-le, vaatleja laekub kohale ja siis alles vaadatakse kuhu ta suunatakse. 4. Gorbatsov lootis siiski liidulepingu sõlmimise saavutada, kuid enne seda toimus 19. augustil augustiputs. Gorbatsov suleti koduaresti ning vanameelsed putsistid püüdsid võimu üle võtta. Ka Eestisse saadeti väeosad, et need isemeelse valitsuse kukutaks. Eesti Ülemnõukogu ja rahvusmeelsed suutsid ähvardavas olukorras lõpuks kokku leppida ning esimene kuulutas 20. augustilEesti iseseisvuse taastatuks. 21. augustil kukkus ka puts läbi ning Eesti koos Läti ja Leeduga sai võimaluse ka oma iseseisvus reaalselt taastada. Pärast iseseisvuse taastamise otsuse vastuvõtmist sai Eesti kiiresti
Seetõttu lahkusid Gorbatsovi lähikonnast paljud tema senised uuendusmeelsed partnerid. Läbi kukkus ka Gorbatsovi majanduspoliitika. Loodetud majanduslikku tõusu asemel süvenes riigis kriis ja langes elanikkonna elatustase.. Mitu liiduvabariiki eesotsas Eestiga püüdles täielikult iseseisvuse poole. Järjest mõjukamaks muutus NSV suurim liiduriik - Vene Föderatsioon. Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut, mida aga vanameelsed jõud takistada püüdsid. Sellega kaasnes riigipöörde katse vanameelsete poolt, kuid Venemaa demokraatlikud jõud peatasid selle. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt Nõukogude liidu lagunemist. Lisaks Eestile ja Lätile kuulutasid 1991. aasta augustis iseseisvuse välja ka Ukraina ja Valgevene. Gorbatsovi võim suures impeeriumis oli väga suur ning tal oli palju väljakutseid.
välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis aastatel 1989-1990 kommunistlike reziimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Oma tegevuse lõpetas Varssasi Lepingu Organisatsioon ning Moskva heakskiidul sai võimalikuks Saksamaa ühinemine. 1980. aastate lõpuks paranesid ka Nõukogude-Hiina suhted. 6. Mis toimus NSV Liidus 1991.a. augustis ja detsembris? (kirjelda ja põhjenda) (lk 103) Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). President Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti. Rahvale aga teatati, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita. Teda pidi asendama RESK-i esimees, senine Nõukogude Liidu asepresident Janajev. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse augustiputsi
Riik Sündmus Aasta Peaministriks sai mittekommunist. 1989.a. POOLA Rahvaliikumist juhtis ametiühinguliikumine Solidaarsus eesotsas Lech Walesaga. Lech Walesa sai presidendiks. 1990. a. TSEHHO Kõrvaldati võimult vanameelsed liidrid. SLOVAKKIA Sametrevolutsioon. 1989.a. Presidendiks sai Vaclav Havel, hakati üles ehitama demokraatiat. Ceausescu nõudis Moskvalt sõjajõu kasutamist, kuid kasutult. RUMEENIA Vallandus rahvaülestõus. Ceausescu ei suutnud seda maha suruda, seejärel ta arreteeriti 1989.a. ning hukati.
Jeltsin) · üritades pidurdada NSV Liidu lagunemist kasutas valitsus ka relvajõudu (1989.a. Gruusias; 1990.a. Aserbaidzaanis; 1991.a. Lätis ja Leedus) Selline tegevus mõjutas tugevasti NSVL presidenti Gorbatsovi ja päevade küsimuseks muutus NSVL lagunemine. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine. Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn.augustiputs), mis kolinal läbi kukkus ning riigi lagunemist veelgi enam kiirendas (näiteks Balti vabariigid said hea võimaluse NSVL-ist lahkumiseks ja läänelt diplomaatilise tunnustuse saamiseks). 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatsov pani presidendi ametikoha maha. NSV Liidu õigusjärglaseks kuulutas ennast B. Jeltsini juhitud Venemaa. Hiljem
kommunistlik partei EKP, rahvarinne RR, internatsid 15. Millistes idabloki riikides toimus võimuvahetus rahumeelselt, millistes mitte? Rahumeelsed Poola, Ungari. Mitte rahumeelselt Rumeenia ja Jugoslaavia 16. Nuimeta üks väline ja kaks sisemist põhjust, miks toimus idabloki lagunemine? Nõukogude liidu lagunemine, sotsialismi mudel oli ennast ammendanud, majandus kriis. 17. Mida nimetatakse sametrevolutsiooniks? Miks on pandud selline nimi? Tsehhoslovakkias kõrvaldasid vanameelsed liidrid, partei taandus vägivalda kasutamata ja seda nimetatakse sametrevolutsiooniks. 18. Millised poliitilised muutused on toimunud Ida-Euroopas pärast kommunistliku reziimi kokkuvarisemist? Nimeta kolm. Uue riigikorra ülesehitamine. Demokraatliku valimissüsteemi juurutamine. Püüd integreeruda euroopaga. 19. Millisest sündmusest sai alguse uus ärkamisaeg? Fosforiidisõda 20. Nimeta taasiseseisvumisaegsetest sündmustest sinu arvates kolm kõige tähtsamat. Põhjenda
Osalseid ka EKP ja RR. 1.istungil võeti vastu tegevuskava läbirräkimiste alustamiseks NLi ja lääneriikidega, et saavutada okupatsiooni lõpetamine ja iseseisvuse taastamine. Tegevorganisatsiooniks valiti Eesti Komitee (Tunne Kelam). Ülemnõukogu valimistel (märts 1990) osalesid ka punaarmee sõdurid ja sajad tuhanded migrandid. Esimeheks valiti A. Rüütel, uueks valitsusjuhiks sai E. Savisaar. 6. (19-21 aug 1991)Augustiputš: riigipöördekatse millega vanameelsed kommunistid, siseministeerium ja julgeolek püüdsid ära hoida liidulepingute sõlmimist ning NSV Liidu lagunemist. (Gorbatšov Krimmis koduaresti; keelati streigid-miitingud). B.Jeltsin surus maha ning võim koondus sellega tema kätte. Moskvas valitsevat segadust ära kasutades iseseisvusid Balti riigid. 7. E. Savisaar – Rahvarinde liider, hiljem valitsusjuht. A. Rüütel – Ülemnõukogu esimees (1990) Vaino Väljas – esialgu saadeti Ameerikasse välislähetusse, hiljem kutsuti
suurenemine majanduselus võis viia riikide vahelise konfliktini. Tehnilised uuendused ja leiutised. (eriti side ja transport) masinad. Suureneb vajadus tooraine, tööjõu ja turgude järele. Konkurents suurfirmade vahel suureneb. Ettevõtted on seotud emamaaga ja nõuavad emamaa toetust konkurentsis. 4. kuidas tähtsustasid tööliskonda erinevaid ühiskondlikud liikumisi? kommunistlik liikumine- töölised on peamine löögijõud, temokraadid nägid töölistes valijaid , vanameelsed tahtsid töölisi poliitikast eemal hoida 5. mõiste suveräänsus toetudes 20 sajandi alguse arusaamadele? sõltumatus teistest riikidest võimalus toimida rahvusvahelisel areenil ainult oma huvidest lähtudes. 6. seletage kuidas aitasid tehnilised uuendused kaasa imperialismi levikule ? lõhkeaine, lennukid , soomus ja allveelaevad, sõjavägi on võimas ja otsustav 7. mil määral nõustute et 20 saj. algul oli euroopa maailmas kõige tähtsam? kõik eesrindlik oli pärit euroopast 8
sots.riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialism on hädaohus); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides. 3. Muutused Idabloki riikides 1980-ndate lõpul: (Vt. ka õpik lk.142-143) · Muutused Idabloki riikides toimusid üldjuhul sarnase skeemi alusel: rahva rahulolematuse kasv ja nõuded demokratiseerimise alustamiseks rahva rahulolematuse vaigistamiseks toimus võimuvahetus ainupartei juhtkonnas- vanameelsed ja rahva silmis ennast kompromiteerinud juhid vahetati uuendusmeelsemate kommunistide vastu uuendusmeelsed kommunistid alustasid ettevaatlike reformide ning sõnavabaduse järk-järgulise laiendamisega esimeste vabade valimiste toimudes kaotasid kommunistid senise võimumonopoli moodustatakse mittekommunistlikud valitsused, mis alustasid laiaulatuslikke reforme demokraatia taastamiseks ning üleminekuks seniselt plaani- ja
süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatšov sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine. Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn.augustiputš), mis kukkus läbi. Afganistani sõda-1979 dtes-1989 dets. Solidaarsus- ametiühingukoondis. 31. 08.1980 valitsuse esindajad ja Walesa kirjutasid alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse. Solženitsõn-nõukogude teisitimõtleja, kirjanik. Saadeti NSV Liidust välja. Sahharov-akadeemik, nõukogude teisitimõtleja. Pagendati asumisele Gorkisse. Johannes Paulus II- Karol Wojtyla. Rooma paavst al. 1978a
imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised.maailma arengut mõjutas rahvustuse areng,levik.tekkisid võimsad rahvusriigid.suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end üle sovinism(marurahvuslus).sovinism õigustas imperialism teked(püüd saavutada maailmas suurim ülevõim).vähem arenenud maad muudeti tooraine baasideks.euroopa suur rigid levitasid euroopa tsivilisatsiooni(demokraatia,eraomadused).20saj algul kogu maailm jagatud euroopz riikide asumaadeks.suur riigid olid väga huvitatud oma asumaadest.imperialismi tähtis osa on koloniaalimpeeriumide välja kujunemine.20saj tekkisid koloniaalriikide vahelised vastuolud(vabad maad said otsa).1914 elas üle poole inimest koloniaalmaades(56%).suur huvi oli aafrika maade vastu.1900 ümber 94%aafrikast koloniseeritud.suurt huvi oli aasia,india,hiina vastu.rahvusvahelised suhted 20saj algul.19saj lõppus hakkasid euroopa riigid moodustama sõjalise bloke(kolmliit-saksamaa,itaalia,Austria-ungari).1...
.." Ta neab põhja kristluse, ,, mida võimsam on intitustsioon, seda vähem on tema inimlikkust". Seega pöörab ta selja maailmale, elule. Ainukeseks pääsemiseks peab ta surma, ehk lunastus on enesetapp. Talle ei meeldi, et meid kõiki seob üksteisega sõnatu kokkulepe pidada vastu kuni viimase hingetõmbeni, ,,surm, ehkki igavene, pole inimtavades endale kohta leidnud, tema kui ainus reaalsus ei tule kunagi moodi, seega on inimesed vanameelsed. Neile, kes ei suuda end tappa, on loomuses saamishimu ja kättemaks. Elab ta või mitte, see on teiste mure. Filsosoofial oleks ometi kord aeg kõigutada TÕE autoriteeti ning vabaneda kõigist definitsioonidest..". Ta teeb vahet filosoofil ja filosoofil. On mõtlejaid, kel puudub isikupära, võttes kuju oma ajastu vormi järgi, on aga truid, kes mis tahes ajal esile kerkivad, jäädes ajastust hoolimata truuks iseendale. Nt. Nietzsche oleks paar sajandit tagasi hukatud tuleriidal.
· India poliitika endiselt ebastabiilne, kuid avatud majanduse reformimine aitas kaasa kiirele majanduse kasvule Demokraatia lämmatamine hiinas · 1976 suri Mao Zedong. Hiina hakkas tasapisi avanema. 1986 algasid meeleavaldused demokraatia kaitseks. · 1987 juhtkonna vahetus zhan zinyang · 1989 taevase rahu väljaku meeleavaldused mais alustati ka näljastreiki, toetust saada Gorbatsovilt · Hiina kommunistliku partei dilemma, peale jäävad vanameelsed, välja kuulutati sõjaseisukord · 4. Juuni 1989 verevalamine taevase rahu väljakul, maaila streik, hiina sellele ei reageerinud · Hiinda endiselt kommunistlik riik Lahesõda 1990-1991 · Ajendiks oli see kui 2.august 1990 iraak ründas kuiveiti, sest tahtis seda endaga liita · ÜRO komplekteeris rahuväed, eesotsas USAga oluliseim baas oli saudi araabia · Opertasioon kõrbetorm sai alguse 17. Jaanuar 1991 õhurünnakuga · 24
ettekande tekst ise jäi Nõukogude kodaniku jaoks kuni 1989. aastani salastatuks. Järgnevatel aastatel isikukultusese kriitika küll jätkus ning Stalin maeti 1961 Kremli müüri äärde, kuid kokkuvõttes jäi ühiskonna destaliniseerimine poolikuks stalinism kui ajalooline nähtus säilis, et 1960. aastate 2. poolel pehmemas vormis elustuda. Hrustsovi enda jaoks oli isikukultuse paljastamisel ka oma tahk see võimaldas poliitiliselt kahjutuks teha Molotovi jt vanameelsed võimuladvikus. Juunis 1957 üritasid vanameelsed erakorralisel pleenumil teda võimult kõrvaldada, kuid Hrustsov jäi edasi, kuid vanameelsete poliitiline võim likvideeriti. Repressioone nende suhtes ei järgnenud. Nn partei vastase grupi üle saavutatud võiduga kindlustas Hrustsov oma positsioone ning 1958. aastaks koondas kogu riigijuhtimise enda kätte. Stalini majanduspoliitika oli suunatud rasketööstuse arendamisele ning sellele oli allutatud ka põllumajandus
Seni oli tehtud järjekinlalt demokratiseerumist. Polnud olnud juttu enesemääramisest ja riigipööretest, mis nüüd esile kerkisid. Loomulikult oli riike, kes seda südames ja soovides olid lootnud, kuid ei olnud seni julgenud kuulutada. Seega nagu järjekindel avalikustamine oli viinud demokratiseerumiseni, nii viis ka järjekindel demokratiseerumine rahvuste enesemääramiseni. Rahvuste enesemääramist üritasid kommunismi- ja vanameelsed peatada 19. augustil 1991. aastal pealetungiga. Augustiputs ebaõnnestus, sest Venemaa demokraatlikud jõud astusid selle vastu välja. Augustiputs oli viimane samm selles ahelreaktsioonis see andis viimase tõuke NSV Liidu täielikule lagunemisele. 26. detsembril 1991. aastal, mil Gorbatsov pani oma olematu ametikoha maha. Jeltsin võttis Gorbatsovi ametikoha üle ning kuulutas Venemaa NSV Liidu õigusjärglaseks.
sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov sõlmida liidu- vabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine. Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn. augustiputs), mis kukkus läbi. Gorbatsovi maine langus: Tema rahvusvahelist mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga- Kaukaasias, Tagurlaste augustiputs, Balti riikide iseseisvumine ja sammud iseseisvumise suunas teisteski liiduvabariikides nõrgendasid Gorbatsovi võimu. 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatsov pani presidendi ametikoha maha. Fakte:
Balzac oli selleks liiga ,,kaasaegne", et ajaloolisi romaane kirjutada, kuid esimene talle kuulsust toonud romaan ,,Suaanid ehk Bretagne aastal 1799" kujutab sündmusi, mis leidsid aset alapealkirjas mainitud Prantsusmaa provintsis kolmkümmend aastat enne teose kirjutamist. Kirjanik otsustas toetuda ainult faktidele. Ta sõitis Bretagne'i, uuris põhjalikult suaanide mässu põhjusi ja tausta ning kirjutas suurema osa oma teostest selles kohas, kus kirjeldatud sündmused arenesid. Suaanid olid vanameelsed ja kirjaoskamatud talupojad, keda aadlikud ning vaimulikud õhutasid mässule uue keskvalitsuse vastu (suaan pärineb bretooni murdesõnast chouan öökull; nii hüüti mässajate juhti). Pärast ,,Suaanide" ilmumist leidis Balzac endale varsti sobivaima temaatika ja zanri. Tema kaasaega kujutavad romaanid hakkasid ilmuma lühikeste vaheaegade järel. Peagi kujunes autoril grandioosne plaan suurteose jaoks, 1841. aastal sai see üldpealkirjaks ,,Inimlik komöödia". Ei oli kahtlust, et
Ajaloo ja rõivamoe seisukohalt on 1900ndad siiski veel osa belle époque´ ist. 20.sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg, millel oli külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18.sajandi stiiliga. See oli kunsti kõrgaeg. Kogu ajajärk kihas ideedest ja vaidlustest. Freud ja Jung lõid laineid oma uurimustega psühhoanalüüsist ja seksuaaliha allasurumisest, seades ühiskonna harjumuspärased hoiakud pöördumatult kahtluse alla. Vanameelsed olid jahmunud mõttest, et naisedki on seksuaalsed olevused. Naiste öötöö keelati ära rahvusvahelises ulatuses. Piirang tõi kaasa väljendi "öödaamid", vihjates sellele, et ainsad naisterahvad, kes pärast pimeduse saabumist elatist teenisid, olid kõige vanema elukutse esindajad. Naised tegid üha kõvemat häält ning selle liikumisega ühinesid paljud. Moodsad naised seisid enda eest, kuigi nende nõudmisi võeti kuulda alles järgmisel kümnendil ja sedagi sageli vaid häda sunnil.
Breznevi doktriin NSV Liidu välispoliitiline doktriin Dissidendid Teisitimõtlejad, ühiskonnaelu karmistamise ja tagurluse tulemuse vastased. "Solidaarsus" Ida-Euroopa esimene sõltumatu ametiühinguliikumine, juhiks Walesa Perestroika sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. Glasnost avalikustamine ja saladuste vähendamine ühiskonnas. SRÜ uus sõltumatute riikide ühendus endistest liiduvabariikidest Augustiputs riigipöördekatse, vanameelsed püüdsid takistada liidulepingu sõlmimist, korraldades päev enne selle allakirjutamist võimuhaaramise. Privatiseerimine erastamine ja riikliku sektori vähendamine Sametrevolutsioon vägivallatu võimuvahetus Tsehhoslovakkias, kus sai presidendiks Vaclav Havel. Sametlahutus - endine Tsehhoslovakkia asemele tekib 2 iseseisvat riiki Tsehhi ja Slovakkia. 3. Millal toimus?: JFK mõrv 22. nov 1963 Watergate'i afäär 1974 SLV loomine 1949 SLV-SDV suhete aluste leping 1972
mahasurumine, sest lääne meedias räägiti kõigest ja Gorbatsov ei julgenud vägivallaga edasi minna. Lisaks toetas Jeltsin Baltiriikide iseseisvust. Märts 1991 referendum Eestis: kas soovite Eesti iseseisvuse taastamist? 77% vastas jah. Referendum Nõukogude Liidus: kas soovite liidu püsimajäämist? Enamus vastas jah. Suvi 1991 uus liiduleping, kuhu Baltiriigid pole nõus alla kirjutama. NSVL vanameelsed pole nõus isegi liidulepinguga. 19.08.1991 Moskvas riigipööre vanameelsete poolt. Erakorralise Seisukorra Komitee haarab võimu ja teatab, et Gorbatsov on haigestunud, kuid tegelikult oli ta kinni oma Krimmi suvilas. Augustiputs kukub läbi. 20.08.1991 taastati Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel e taastati vana riik. Sept 1991 laguneb NSVL. Eesti võetakse ÜRO liikmeks. 1992 22.06
Idabloki lagunemise eeldused IV • Gorbatšovi algatatud muutused ja reformid NSV Liidus andsid eeskuju ja võimaluse muutusteks ka teistes Idabloki riikides. Muutused Idabloki riikides 1980- ndate lõpul I • Muutused Idabloki riikides toimusid üldjuhul sarnase skeemi alusel: rahva rahulolematuse kasv ja nõuded demokratiseerimise alustamiseks, rahva rahulolematuse vaigistamiseks toimus võimuvahetus ainupartei juhtkonnas - vanameelsed ja rahva silmis ennast kompromiteerinud juhid vahetati uuendusmeelsemate kommunistide vastu, Muutused Idabloki riikides 1980- ndate lõpul II uuendusmeelsed kommunistid alustasid ettevaatlike reformide ning sõnavabaduse järk-järgulise laiendamisega, esimeste vabade valimiste toimudes kaotasid kommunistid senise võimumonopoli, moodustatakse mittekommunistlikud valitsused, mis alustasid laiaulatuslikke reforme demokraatia taastamiseks ning
liidulepingule. Gorbatsov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust. Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). President Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti. Rahvale aga teatati, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita. Teda pidi asendama RESK-i esimees, senine Nõukogude Liidu asepresident Janajev. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse
liidulepingule. Gorbatsov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust. Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). President Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti. Rahvale aga teatati, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita. Teda pidi asendama RESK-i esimees, senine Nõukogude Liidu asepresident Janajev. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse
Inglismaal Kesk-Hiinas, Prantsusmaal Luna-Hiinas, Jaapanil Kagu-Hiinas, Saksamaal Shandongi poolsaarel. Qingi valitsuse vim nendes piirkondades nrgenes. HIINA MODERNISEERIMISE RASKE ALGUS See tekitas rahulolematust edumeelsetes ringkondades. Nuti reforme, mis oleksid Hiinat sisemiselt tugevdanud. 1898. a. nnestus reformide pooldajatel tusta 103 pevaks Pekingis vimule. Nende reformiplaanid jid aga enamikus realiseerimata. Riigipre taastas vimule vanameelsed, kes pooldasid vimalikult aeglast arengutempot. Sisepinged Hiinas aga psisid ja tugevnesid. ha rohkem poolehoidu vitis vabariigi idee, mida propageerisid radikaalsed jud, kelle eesotsas oli Sun Yatsen. 1911. a. puhkes Kesk-Hiinas Mandu-vastane lestus, mille kigus kukutati 1912. a. algul Qingi dnastia ja kuulutati vlja Hiina Vabariik. Sun Yatsen sai selle esimeseks presidendiks. Vabariik arenes vaevaliselt. Ehitati kll raudteid ja suuri tehaseid, elavnes vliskaubandus, kuid muudatused
suurriiki, korraldati referendum. Rahvahääletust boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. 3/4 referendumil osalenutest hääletasid suurriigi säilimise poolt. Uus liitriik pidi olema nn. vabatahtlik ühendus, kuid taheti, et kõik endised 15 liiduvabariiki sellega ühineksid. Kõikide endiste NSVL liiduvabariikide esindajad kutsuti Moskvasse, et alla kirjutada uuele liidulepingule. Alla kirjutada seda aga ei jõutud, sest päev enne (19.aug. 1991) alustasid vanameelsed riigipööret. Gorbatsov pandi koduaresti, rahvale valetati, et ta on haigestunud. Vene demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga surusid riigipöördekatse maha. Augustiputsi ajal kuulutasid end iseseisvaks Eesti ja Läti. Ka Ukraina ja Valgevene ei tahtnud enam Gorbatsovi pakutud liidulepingule alla kirjutada. B.Jeltsini eestvedamisel sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 1991.a. omavahel uue liidulepingu, mille alusel moodustati Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ)
NSV Liidu eeskujudele tuginedes reforme- natsionaliseeriti tööstus, alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurireziim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne. · 1953.a. (seega peale Stalini surma) sai Urgari peaministriks I.Nagy, kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist (näiteks kollektiviseerimise peatamine, massirepressioonide lõpetamine). See viis võimuvõitluseni kommunistide ladviku hulgas,sest vanameelsed (Moskva-meelsed) jõud ei olnud sellega nõus. Võimuvõitlus viis I.Nagy tagandamiseni 1955.a. Nagy tagandamine ja vanameelsete kommunistide naasemine võimule viis võimudevastase meelepaha kasvule (kaasa aitasid ka kehvad majandusolud), mis tipnes 1956.a. oktoobris lahvatanud rahvaülestõusuga Moskva-meelse valitsuse vastu. Nagy sai taas peaministriks ja Ungari teatas oma osaluse lõpetamisest VLO-s ja tahtis kuulutada end neutraalseks riigiks.
Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Breznevi doktriini lõpp: Uus poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk- ja Ida- Euroopale. Moskva asus mõjutama kohalikke kommunistlikke parteisid, et need asendaksid vanameelsed parteijuhid noorema põlvkonnaga, kes pidanuks kommunistlike doktriinide mainet tõstma. Satelliitriikide parteijuhid polnud perestroikast aga sugugi vaimustatud. Gorbatsov ei lasknud ennast vastasseisust häirida. Gorbatsov soovis Kesk-ja Ida-Euroopasse samasuguseid muudatusi, nagu oli toimunud NSV Liidus. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise 1968a. ja 1987a loobus avalikult Breznevi doktriinist, teatades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida.
Mõisted : perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus,erasektori arendamine). Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine augustipunts-oli 19.-21. augustil 1991 NSV Liidus toimunud riigipöördekatse.Puts tõi kaasa riigi poliitilise olukorra radikaalse muutumise.Venemaa demorkaatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid selle vastu ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. SRÜ-sõltumatute Riikide Ühendus-Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline leping, mis sõlmiti 8. dets 1991. a Minskis Boriss Jeltsini eestvedamisel. Need riigid deklaleerisid, et NSV on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadedakse laiali). Liiduleping-Nõukogude Liidu asemele kujunev uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule, mille läbirääkimised hakkasid juba 1990 a. 1991 märtsis korral...
Sisukord · Elulugu · Looming · Näidendid · Kasutatud kirjandus Elulugu Moliere, kodanikunimega Jean-Bapiste Poquelin, oli prantsuse näitekirjanik, lavastaja ning ka näitleja. Ta sündis 15. jaanuaril 1622. aastal. Ta oli jõuka õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat Clermonti jesuiitide kolleegiumis, kus ta sai algteadmised ladina keelest, matemaatikast, füüsikast ja keemiast. Jesuiitide kolleegiumist sai ta hea seltskondliku kasvatuse, õppides tantsima ja vehklema. Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliere'i lähem tutvus teatriga, nimelt koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. 1640. aastal asus ta õppima õigusteadust ning tegi ka Orleans'i ülikoolis advokaadieksami, ent loobus juristikarjöörist ja õukonnaameteist. Teda oli rohkem huvitunud teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Kirjanduse kõrval mõjutasid teda ka Pariisi tänavatel etendusi andvad komödiandid, kes esitasid rahvalikke jante. 1643. aa...
Ühendnõukogu (TKÜN) ridadesse. Need organisatsioonid pidasid Eestit NSV Liidu lahutamatuks osaks. Muudatused ühiskonnas Ka EKP pidi hakkama kohanema ühiskonnas toimuvate muutustega. Esialgu tähendas see Rahvarinde programmi omaksvõtmist. 1989. aasta alguses kuulutas ENSV Ülemnõukogu eesti keele riigikeeleks, 24. veebruari iseseisvuspäevaks ja senine ENSV lipp asendati sini-must-valgega. Paljud vanameelsed juhid olid sunnitud lahkuma. Ka valitsusjuht Bruno Saul vabastati ametist ja 1988.a. novembris nimetati tema asemele Indrek Toome. Perestroika algusaastatel jäid ENSV ja NSVL keskvõimude suhted üldiselt endiseks. EKP reformimeelse osa ja Rahvarinde programmiline eesmärk oli Eesti kui rahvusvabariigi autonoomia, mis pidi saama kinnituse liidulepingus Moskvaga. Liidulepingu vastu olid nii rahvuslased, kes nõudsid Eestile täielikku omariiklust, kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
