Katse nr. 0 1 1 0,08 7,38 7,30 2 0,00 7,44 7,44 3 0,04 7,34 7,30 4 0,02 7,28 7,30 5 0,00 7,30 7,30 6 0,02 7,26 7,24 7,31 0,054 [20] 91,417 0,055 kraad µ 3 Suhkrulahuse eripöörang: 91,417 ±0,055 Fruktoosi eripöörang 91,90 µ Tegemist oli fruktoosiga
docstxt/13694783395468.txt
docstxt/133724610617377.txt
Suhkrulahuse eripöörang, labor Tallinna Tehnika ülikool
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 21 OT SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG Töö eesmärk: Töövahendid: Suhkrulahuse eripöörangu määramine. Poolvarju polarimeeter, küvett uuritava suhkru lahusega. Skeem 1. Töö teoreetilised alused 2 2. Töö käik 1. Tutvuge polarimeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega. Määrake polarimeetri ringskaala nooniuse täpsus. 2. Lülitage polarimeetri lamp sisse ning teravustage okulaari pööramisega pikksilma vaateväli.
TALLINNA TERVISEHOIU KÕRGKOOL Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud : 06.10.2013 Õpperühm: OP 1 Kaitstud: Töö nr. 12 TO: SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG Töö eesmärk: Suhkrulahuse eripöörangu või Töö vahendid: Poolvarju polarimeeter, kontsentratsiooni määramine analüütilised kaalud, mensuur, mõõtjoonlaud, suhkur Skeem 1 2 3 4 5 6 7 8 1 lamp 2 kondensor 3 valgusfilter 4 polarisaator 5 kvartplaadiga diafragma
20 D 2 lc с l 2 с l suhteline v 5.725395 Suhkrulahuse 0.040 masskontsentratsioon g/cm3 Lahusekihi paksus 2.002 dm Põhiskaala vähima
N 4 U(r_) 0.0005 m0 1.25664E-006 U(i) 0.005 r_ 0.107 U(a) 0.00873 U(BH,i) 0.00000037 a 0.9459684546 I 1.2 Uc 3.95119E-007 _=((()/(2tan )) ((())/(2tan (2^2tan ))^2+((())/(2 (sin Jrk nr l 1 2 tan 1 0.53 39.00 39 39.00 0.810 2 0.85 51.00 50 50.50 1.213 3 0.90 53.00 52 52.50 1.303 4 0.97 55.00 55 55.00 1.428 5 1.04 ...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12 (optika) OT SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG Töö eesmärk: Töövahendid: Suhkrulahuse eripöörangu või Poolvarju polerimeeter,analüütilised kaalud, kontsentratsiooni määramine. mensuur,mõõtjoonlaud,suhkur. Skeem 1 2 3 4 5 6 7 8 · 1 lamp · 2 kondensor · 3 valgusfilter · 4 polarisaator · 5 kvartplaadiga diafragma · 6 uuritava vedelikuga täidetud toru
docstxt/123979435934538.txt
docstxt/13561087383.txt
52,50 ), fruktoos aga vasakule ([αeri] = eri] = - 91,90 ). Seetõttu reaktsiooni kulgemi pöördenurk väheneb, muutub võrdseks nulliga ja seejärel negatiivseks. Reakts konstantne negatiivne pöördenurga piirväärtus. Pöördenurk αeri] = sõltub eripöörd (toru pikkusest) l ja 2 vmax kontsentratsioonist c: αeri] = = f([αeri] = eri], l ,c). Polarisatsi mõõdetakse polarimeetri abil Töövahendid. Polarimeeter KRÜSS, kolb suhkrulahuse segamiseks Töö käik. 1) Esmalt täidetakse polarimeetri toru (toru pikkus l=100 mm) määratletud kon suhkrulahusega 2) valatakse suhkrulahus polameetri torust välja 3) Reaktsioonisegu valmistamiseks lisatakse eraldi kolvis 25 ml-le suhkrulahuse lahust, ning koheselt fikseeritakse reaktsiooni alguse aeg, 4) Loputatakse polarimeetri toru ja täidetakse (mullideta!) reaktsioonisegust võ polarimeetrisse ning mõõdetakse polarisatsioonitasandi pöördenurka
negatiivseks. Reaktsiooni lõppemisele vastab k αeri] = sõltub eripöördest [αeri] = αeri] = eri], lahusekihi paksusest αeri] = eri], l ,c). Polarisatsioonitasandi pöördenurka nin lahuse katse torusse ja asetasin toru aparaati, iga alguses tegin katse puhta invertaasi lahusega, et se saatis mulle laboritädi. Katse temperatuur: Suhkrulahuse konsentratsioon: Suhkrulahuse lähtepöördepunkt: Reaktsiooni alguse kellaaeg: Tabel 1 Katseandmete tabel: Aeg reaktsiooni Polameetri Jrk nr. Kellaaeg algusest (min) näit αeri] = 1 10:41 0 1.62
elektrivoolu läbijuhtimine 3. Kas tegemist on keemilise võo füüsikalise omadusega? Füüsikaline- aine jääb samaks, keemiline- tekib teine aine 4. nimeta aine 7 füüsikalist omadust. Iseloomusta lühidalt või too näide 5. Mis on segu? Kas segu koostis on kindel või muutuv? Too näide. Segu on mitme aine segu, koosneb erinevatest ainete osakestest. Segu koostis on muutuv, nt.puit, paber, teras, kütus 6. Mis on lahus? Mis on suhkrulahuse puhul lahustunud aine, mis lahusti? Lahus on ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahustunud aine on suhkur ja lahusti on vesi. 7. Nimeta 5 meetodit segude lahutamiseks? 1. Setitamine 2.nõrutamine 3. Filtrimine 4.destilleerimine 5. Vedeliku aurustamine KT 1 rida 1. Nimeta 4 reaktsioonitunnust: valgusefekt, sademe teke, gaasi eraldumine, iseloomulik lõhn 2. Mis on puhas aine? Kas koostis on kindel või muutuv
Tabel 1. Algandmed Arvesti näit, kWh Temperatuur vannis, oC Keeduklaasi mass, kg Suhkru kogus, kg Destilleeritud vesi, ml Suhkur+vesi keeduklaasis, kg Lahuse temperatuur, oC Kolvi mass tühi, kg, 11 Kolvi mass tühi, kg, 21, kondensaadi oma Kolvi mass Kg, 21 koos kondensaadiga Kolvi mass Kg, 11 koos kontsentreeritud lahusega F-lahuse algmass L-Lahuse lõppmass W Kolb 21 vahe med Tabel 2. Suhkrulahuse kontsentratsiooni määramine Lahus Murdumisnäitaja tabelis Alglahus 1.339 0.224 Lõpplahus 1.355 - - 0.838 tabelis lahust, ml 600 0.252 0.280 vaakumi rõhk 0.9 0.712 0.432 0.614 Wtegelik 0.432 0.180 Wkadu 0.002
Arvesti näit, kWh 0,87 kWh Temperatuur vannis, 0C 53 °C Keeduklaasi mass, kg 0,223 kg Suhkru kogus, kg Destilleeritud vesi, ml 700 ml Suhkur + vesi keeduklaasis, kg 0,941 kg Lahuse temperatuur, 0C Kolvi mass, kg NR. 11 0,252 kg / 0,896kg Kolvi mass, kg NR. 21 0,276 kg / 0,351kg Tabel 2. Suhkrulahuse kontsentratsiooni määramine refraktomeetriga Lahus Murdumisnäitaja Lahuse kontsentratsioon, % (Tabelist IX) Alglahus 1,340 4,9 Lõpplahus 1,341 5,5 Tabel 3. Katseandmed Aeg, Arvesti Jahutusvee Jahutusvee Veekulu, Auru T1, T2, 0 0
kasutama süsivesikud. Suuremad süsivesikud lagundatakse glükoosiks ning glükoosi saavad rakud energiatootmiseks kasutada. Ehitusmaterjal- tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad. Kitiinist koosnevad seenerakkude kestad ja putukate skelett. Kaitse- taimerakkud tselluloosist kestad nind seenerakkude ja putukate kiriin kaitseb välismõjude eest. Suhkrulahuse tekkimine rakkudes väldib jääkristallide teket ja kaitseb madala temperatuuri eest. Lähteaine- süsivesikud on fotosünteesi lõpp-produktiks ja samas ka taimedes lähteaineks kõigi biomolekulide- lipiidide,valkude ja nukleiinhapete sünteesiks. Loomad sünteesivad liigsest glükoosist lipiidid, mis jäävad energiavaruks. 10. Küllastunud ja küllastamata rasvhapped. (mis on ja näited!)
*Teisendage : 100 ml = 0,1 liitrit 0,25 g = 250 mg 5 mooli = 5000 millimoolid *Kummas lahuses on rohkem glükoosi, kas 1 liitris 1 M (1- molaarses) või 1 liitris 1%-lises? Arvutamise hõlbustamiseks võtta 1 liitri glükoosilahuse massiks 1kg. Glükoosi molaarmass on 180. Arvutada kirjalikult. *Võrrelge kahte glükoosi lahust. Kumb neist on magusam, kas 1 M (1-molaarne) või 1%- line? Otsustamise hülbustamiseks valmistage mõlemaid laguseid 1 liiter ja arvutuse hõlbustamiseks võtke 1 l suhkrulahuse massiks 1 kg, kuigi see tegelikult on suurem. Glükoosi molaarmass on 180. Ka õige vastuse korral annab punkti ainult kirjalik arvutuskäik.
Tuntuim invertsuhkru lahus on mesi. (6) 3.2 Tootmine Sahharoos on taimeriigis levinud aine. Suuremal määral leidub teda suhkrupeetides, maisis, vahtra- ja kasemahlas, suhkruroos jm. Sahharoosi toodetakse kas suhkrupeetidest või suhkruroost, millele vastavalt ka suhkrut nimetatakse kas peedi- või roosuhkruks. (1) Nõukogude Liidus toodetakse sahharoosi suhkrupeetidest. Viimased peenestatakse ning kuuma veega uhutakse peediviiludest suhkur välja. Pärast suhkrulahuse puhastamist aurustatakse lahus siirupiks, mille jahtumisel kristallib välja suhkur. (1) 3.3 Kasutamine Suhkur on tähtis toiduaine, mida kasutatakse toitude maitsestamiseks. Kontsentreeritud suhkrulahus ei soodusta hallistus- ja pärmseente arenemist, seepärast tarvitatakse seda toiduainete konserveerimisel. (1) 3.4 Keemilised omadused 1. Sahharoos reageerib katalüsaatorite (happed, ensüümid) manulusel veega.
11. Oskad omavahel võrrelda monosahhariide, oligosahhariide ja polüsahhariide. St. mitmest süsinikuaatomist nad koosnevad+näited iga sahhariidi juurde loodusest. (Vt. vihiku tabelit) 12. Süsivesikute ülesanded organismid+näited. a) Energiaallikas ja varuaine- Energiapuuduse korral hakkab organism kasutama süsivesikuid b) Ehitusmaterjal- Tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad. Kitiinist koosnevad seenerakkude kestad ja putukate skelett c) Kaitse- Suhkrulahuse tekkimine rakkudes väldib jääkristallide teket ja kaitseb madala temperatuuri eest d) Lähteaine- Süsivesikud on fontosünteesi lõpp-produktiks 13. Mis on lipiidid ? Millised erilised omadused neil on? - Lipiidid on hüdrofoobsed või osaliselt hüdrofoobsed looduslikku päritolu molekulide klass (rasvad, õlid, vahad). Lipiidid ei lahustu vees, toatemperatuuril võivad lipiidid olla nii tahked kui ka vedelad 14. Millisest kahest osast koosneb rasva molekul?
massiosas (100g) lahuses. W(%)= m¹ (lahustunud aine)/ m¹ (lahustunud aine) + m² (lahusti) · 100% = m¹(lahustunud aine) / m (lahus) · 100% W(%) lahustunud aine protsendiline sisaldus lahuses m¹ - lahustunud aine mass grammides m² - lahusti mass grammides m = m¹ + m² = lahuse mass grammides Näited: 1) 120 g lahustati 30g suhkrut. Leida, mitme protsendiline on saadud lahus. Lahendus. Lahuse mass on 30g + 120g = 150g Arvutan, mitu % moodustab 30g suhkrut kogu suhkrulahuse massist (150g). 30g / 150g · 100= 20% Vastus: Suhkru lahuse protsendilisus on kahekümne protsendiline. 2) On antud 10g suhkrut. Kui palju tuleb lisada sellele vett, et saada suhkru 5%- line lahus? Lahendus. Et 10g suhkrut moodustab lahusest 5%, 1% on 10/5 ja lahuse kogumass on : 10·100/5 = 200g Sellest vee mass on 200g 10g = 190g Vastus: 5%-lise lahuse saamiseks tuleb 10g suhkrule lisada 190g vett. Sisukord
skeem on järgmine: · Suhkru lahustamine vees · Suhkrusiirupi keetmine; · Kuuma suhkrusiirupi filtreerimine · Valmis suhkrusiirupi jahutamine. Kuumal meetodil suhkrusiirupi valmistamiseks doseeritakse puhtasse keedukatlasse ettenähtud vee kogus ja kuumutatakse see keemiseni. Seejärel lisatakse suhkur, kusjuures segaja peab töötama. Mehhaanilise segaja puudumisel tuleb lisada suhkur 40-50°C juures olevale veele. Edasine suhkrulahuse kuumutamine toimub aeglaselt pidevalt segades nii, et suhkur oleks keemaineku ajaks lahustunud.Mida madalamal temperatuuril suhkur lahustub seda heledam tuleb siirup. Peale suhkru lahustammist keedetakse siirupit 25-30 minutit pidevalt segades, eemaldatakse pealispinnale tekkinud vaht. Antud 25-30 minutiline ajavahemik keetmisel on vajalik selleks, et hävitada baktereid. Kui keeta antud ajavahemikust kauem, toimub suhkru lõhustumine ja karamelliseerumine.
Süsivesikuid varuvad nii taimed, loomad, kui seened. Taimed säilitavad süsivesikuid tärklisena, loomad hoiavad glükogeenina maksa-ja lihasrakkudes. o Ehitusmaterjal- Taimerakkude kestad koosnevad tselluloosist. Putukate skelett ja seenerakkude kestad koosnevad kitiinist. o Kaitse- Taimerakkude, seenerakkude ja putukate erinevatest süsivesikutest kest kaitseb välismõjude eest. Suhkrulahuse tekkimine rakkudes väldib jääkristallide teket ja kaitseb madala temperatuuri eest. o Lähteaine- Süsivesikud on fotosünteesi lõpp-produkt aga samas ka lähteaineks kõigi biomolekulide (lipiidid, valgud ja nukleiinhapped) sünteesiks. 16.Kui palju energiat saab 1 g süsivesiku, 1 g lipiidi, 1 g valgu lagundamisel? 1g süsivesiku ja valgu lagundamisel saab u. 4,3 kcal 1g lipiidide lagundamisel saab 9,2 kcal. 17.Kirjelda lipiidide ülesandeid koos näidetega
80%, millest sahhariide on ligikaudu 65%. Kuna mees sisalduvad sahhariidid on põhiliselt monosahhariidid, mis võivad arvestataval määral alandada külmumistäppi, seepärast tuleb mett kasutades meeles pidada, et valmistoodet on raske külmutada ja säilitada. Seepärast on otstarbekas kasutada kombineeritult mett ja sahharoosi vahekorras 1:1. Tavaliselt kasutatakse mett ainult eritoodetes, seda nii kulutuste kui ka tehnoloogiliste probleemide tõttu. Invertsuhkrut valmistatakse suhkrulahuse happelise hüdrolüüsi teel, mile tulemuseks on sahharoosi osaline lõhustumine võrdseteks fruktoosi ja glükoosi hulkadeks sarnaselt meele, kuid ilma "mee" maitseta. Tänu fruktoosi olemasolule on invertsuhkur pisut magusam kui sahharoos, kuid põhjustab külmumistäpi tunduvat langust. Sorbettide ja teiste jääde valmistamisel kasutatakse invertsuhkurt sahharoosi kristallisatsiooni vähendamiseks. Keskmiselt koosneb invertsuhkur 50% sahharoosist, 25% glükoosist ja 25% fruktoosist. 6.4.4
membraantransport on membraanivalkude poolt kontrollitav protsess. Kui taimel on lisaks olemas ka ektoderm, siis sellel tasemel toimub ka kontroll. 24. Kirjutage atmosfääri veepotentsiaali arvutamise valem koos tähistuste selgitusega. 25. Kirjutage Van't Hoffi võrrand ................................ koos tähiste selgitusega 26. Leida 1M glükoosi lahuse osmootne rõhk kui P=0, R=0,082 L atm/mool K, temperatuur 27oC, i= 1 27. Milline on floeemi suhkrulahuse kontsentratsioon kui osmootne potentsiaal on miinus ........... MPa? 28. Juurerõhu suurus ja tekkimise põhjus taimedes Juurerõhk on madal positiivne 0,1-0,5 MPa. Kui ioonid sisenevad mullalahusest veega taime, siis läbi apoplasti, sümplasti ja sümplasti plasmodesmide satuvad ksüleemi. Ksüleemis madaldub seetõttu veepotensiaal (võrreldes mullalahuse omaga) ja vett hakkab ksüleemi sisse tulema. Samal ajal tekib ksüleemitorudes rõhk, tekib juurerõhk. 29
hoidmisel lahtises anumas aurustub mõne aja pärast kogu vedelik. Kinnises anumas tekib vedeliku ja auru vahel tasakaal nii palju, kui vedeliku molekulide ajaühikus aurustub, pöördub ka neid aurust lahusesse tagasi. Vedelikuga tasakaalus olevat auru nim küllastunuks ja vastavat aururõhku küllastunud auru rõhuks. Vedeliku aururõhk sõltub vedeliku pinnalt ajaühikus aurustunud molekulide arvust. Lahuse pinna moodustavad aga nii lahusti kui ka lahustunud aine molekulid. Nt suhkrulahuse korral on osa lahuse pinnast kaetud suhkru molekulidega(mis ei aurustu). Kui võrrelda puhta vee ja suhktu lahuse aururõhku, siis suhkrulahuse korral on aururõhk väiksem st, et lahustunud aine alandab lahuse aururõhku. Vesi hakkab keema temperatuuril, mil ta küllastunud auru rõhk saab võrdseks välisrõhuga ja külmub, kui ta aururõhk saab võrdseks jää aururõhuga. Sellest järeldub, et vesilahuste keemistemp on
Kinnises anumas tekib vedeliku ja auru vahel tasakaal nii palju, kui vedeliku molekule ajaühikus aurustub, pöördub ka neid aurust lahusesse tagasi. Vedelikuga tasakaalus olevat auru nimetatakse küllastunuks ja vastavat aururõhku küllastunud auru rõhuks. Vedeliku aururõhk sõltub vedeliku pinnalt ajaühikus aurustunud molekulide arvust. Lahuse pinna moodustavad aga nii lahusti kui ka lahustunud aine molekulid. Näiteks suhkrulahuse korral on osa lahuse pinnast kaetud suhkru molekulidega (mis ei aurustu). Kui võrrelda puhta vee ja suhkru lahuse aururõhku, siis suhkru lahuse korral on auru rõhk väiksem. See tähendab, et lahustunud aine alandab lahuse aururõhku. Vesi hakkab keema temperatuuril, mil ta küllastunud auru rõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhuga) ja külmub, kui ta aururõhk saab võrdseks jää aururõhuga. Sellest järeldub,
ka keemistemperatuur ja sulamistemperatuur. Külmumine alandades temperatuuri igale vedelikule iseloomulikule temperatuurile, ületavad osakeste tõmbejõud tõukejõu ning vedelik tahkub (moodustuvad kristallid või amorfsed ained). Vedeliku aururõhk sõltub vedeliku pinnalt ajaühikus aurustunud molekulide arvust. Lahuse pinna moodustavad aga nii lahusti kui ka lahustunud aine molekulid. Näiteks suhkrulahuse korral on osa lahuse pinnast kaetud suhkru molekulidega (mis ei aurustu). Kui võrrelda puhta vee ja suhkru lahuse aururõhku, siis suhkru lahuse korral on auru rõhk väiksem. See tähendab, et lahustunud aine alandab lahuse aururõhku. Vesi külmub, kui ta aururõhk saab võrdseks jää aururõhuga. Sellest järeldub, et vesilahuste keemistemperatuur on kõrgem kui puhtal veel (100 °C) ja külmumistemperatuur madalam kui jääl (0 °C) Lahuse keemistemperatuuri tõus ja
On olemas ka aineid, millest läbiminekul valguse polarisatsioonitasand pöördub. Selliseid aineid nimetatakse optiliselt aktiivseteks. Pöördenurga suurus oleneb ainekihi paksusest ja lahuste korral ka lahuse kontsentratsioonist - kontsentratsiooni suurenedes suureneb ka tasandi pöördenurk. Pöördumise suurust kirjeldatakse eripöörangu abil, mis näitab, kui suure nurga võrra polarisatsioonitasand pöördub ühikulise ainekihi paksuse ja ühikulise kontsentratsiooni korral. Näiteks suhkrulahuse puhul on pöördenurk umbes 60 kraadi, kui kihi paksus on 10 cm ja kontsentratsioon 1 g/cm3 . Umbes sellepärast, et tulemus sõltub suhkru sordist. Riistu, mis mõõdavad aines oleva suhkru kontsentratsiooni polarisatsioonitasandi pöördenurga järgi, nimetatakse sahharimeetriteks. 10.2.3.3. Valguse interferents Valguslainete liitumist nimetatakse interferentsiks. Vaatame, kuidas lained võivad liituda. Piirdume kahe piirjuhuga. Ühel juhul olgu lained, mis mingis ruumipunktis
annaabi.ee 
