BIOLOOGIA orgaanilised ja anorgaanilised ühendid (0)

• *tähtsaim bioelement: võib moodustada 4 keemilist sidet; võime moodustada pikki ahelaid; võib olla erinevate kujudega, sirge, harunev, rõngakujuline jpm.
  
• *kuulub kõikide biomolekulide koostisesse
  
• *on hingamise ja käärimise jääksaadus
  

• *kuulub kõikide biomolekulide koostisesse
  
• *osalevad vesiniksidemete moodustamises
  
• *mida rohkem ühendis vesinikku, seda energiarikkam on ühend
  
• *määrab lahuse happelisuse
  

• *valkudes ja nukleiinhapetes, mõnes vitamiinis
  

• *nukleiinhapetes ja fosforlipiidides
  
• *rakumembraani ehituses
  

• *valkides ja mõnes vitamiinis
  
• *tähtis roll ensüümides
  

• *kuulub kõikide biomolekulide koostisesse
  
• *organismid kasutavad toitainete lõhistamiseks, selle käigus vabaneb energiat
  
• *kindlustab hingamise
  

MIKROELEMENTIDE ÜLESANDED:

• * luudes , hammastes
  
• *osaleb vere hüübimises
  
• *kindlustab lihaste töö
  

• *veres
  
• *raku tsütoplasmas osalevad ainete transpordis
  
• *osalevad närviimpulsside moodustumises ja edastamises
  
• *naatrium enamasti väljaspool rakku, kaalium raku sees
  
• *tagavad raku normaalse veevahetuse
  
• *annavad rakkudele laengu
  
• *reguleerivad ainete transporti rakku ja rakust välja
  

• *vajalik hammaste arenguks - suurendab kaltsiumi ladestumist hambakudedesse
  
• *kaitseb hambaemaili
  

• *vere punaliblede hemoglobiinis
  
• *osaleb hapniku transpordis
  
• *oluline roll hapniku sidumises
  
• *annab verele punase värvuse
  

• *taimel klorofülli koostises
  
• *loomal seotud DNA või RNA-ga
  
• *kuulub luude koostisesse
  
• *osaleb lihastöös
  
• *taimerakkude kestade koostises
  
• *osaleb nuleiinhapete ja valkude sünteesil
  
• *reguleerib südamelihase tööd
  

• *osaleb kilpnäärmehormooni türoksiini sünteesis, valkude sünteesis, kilpnäärme töös
  
• *joodi puudus põhjustab kilpnäärme haigust struumat
  
• *sellest sõltub ainevahetuse kiirus, väikelaste kasv ja vaimne areng
  

VITAMIINID:

• -orgaanilised ühendid, mida organism väikeses koguses vajab, kuid ise sünteesida ei suuda
  
• - bioaktiivne aine
  
• * inimorganism suudab sünteesida D-vitamiini (nahas) ja E-vitamiini ( soolestikus ).
  
• *saadakse toidu/joogiga, toidulisandid
  
• *rasvlahustuvad vitamiinid K,A,D,E ,Q, väikesed varud maksas
  
• * avitaminoos - vitamiinide vaegus , areneb pikaajalisel vitamiinide puudusel . Põhjused: ebaõige/-regulaarne toitumine; imendumishäired; elundite haigused
  

HORMOONID

• *bioaktiivsed ained, tekivad sisenõrenäärmetes
  
• *hormoonide sünteesi kontrollitakse tagasiside põhimõttel
  
• *reguleerivad ainevahetust hormonaalsel vahendusel
  
• *spetsiifilise toimega
  
• *erineva elueaga
  

SAHHARIIDIDE MOLEKULI EHITUSE JÄRGI 3 GRUPPI:

• GLÜKOOS
  
  • ehk viinamarjasuhkur .
    
  • C6H12O6
    
  • rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine
    
  • kõikide polüsahhariidide esmane molekul
    
  • tekib fotosünteesis, vabaneb rakuhingamisel
    
• FRUKTOOS
  
  • ehk puuviljasuhkur
    
  • C6H12O6
    
  • peamine energiaallikas
    
  • paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur
    
• RIBOOS
  
  • nukleiinhapete koostises
    
  • RNA ehituses
    
  • viiesüsinikuline lihtsuhkur
    
  • ehituslik ülesanne
    
  • osaleb valgu sünteesis
    
• DESOKSÜRIBOOS
  
  • e. pentoos (viiesüsinikuline suhkur)
    
  • nukleiinhapete koostises
    
  • DNA ehituses
    
  • ehituslik ülesanne
    

• SAHHAROOS
  
  • ehk roosuhkur , peedisuhkur, tavaline lauasuhkur
    
  • glükoosist ja fruktoosist koosnev kaheosaline liitsuhkur
    
• MALTOOS
  
  • ehk linnasesuhkur
    
  • koosneb kahest glükoosijäägist (magus)
    
• LAKTOOS
  
  • ehk piimasuhkur
    
  • moodustub peamiselt piimanäärmetes
    
  • kõigil imetajatel
    
  • toiteline ülesanne
    

• GLÜKOGEEN
  
  • loomade varuaine
    
  • ehk loomne tärklis
    
  • säilub maksas ja lihastes
    
• KITIIN
  
  • ehituslik ülesanne
    
  • lülijalgsete toeses
    
  • seente rakukestas
    
• TÄRKLIS
  
  • taime varuenergiaallikas
    
  • esineb taimene mugulates, terises, risoomis, sibulas
    
  • ei lahustu vees
    
• TSELLULOOS
  
  • ehituslik ülesanne
    
  • taime vartes, tugevdab varsi
    
  • looduses levinuim polüsahhariid
    
  • inimene ei omasta , sest meil pole vastavaid algloomi ja baktereid
    

• ENERGEETILINE - glükoos, fruktoos, sahharoos (peamine energiaallikas)
  
• EHITUSLIK - tselluloos taimeraku kestas ; kitiin lülijalgsete välistoes ja seenerakukestas
  
• VARUENERGEETILINE - taimedes tärklis; loomades glükogeen
  
• LIGIMEELITAV - õistaimede magus nektar tolmlejate putukate ligimeelitamiseks
  
• TOITE - laktoos imetajate piimas
  
• KAITSE - taime tsütoplasma suhkrustumine talvel ärakülmumise vastu
  
• BIOSÜNTEETILINE - süsivesikul on lähteaineks teiste ainete sünteesil; nt: riboos ja desoksüriboos nukleiinhapetes; süsivesikutest lipiidide süntees
  

• SUGUHORMOONID - testosteroon ja östrogeen
  
• *östrogeen osaleb munarakkude küpsemisel
  
• INSULIIN e. neerupealise hormoon
  

• KÜLLASTUNUD
  
  • -rasvhapped, mis sisaldavad oma molekulis ainult üksiksidemeid.
    
  • esinevad peamiselt loomsetes rasvades
    
  • toatempil tahked
    
• KÜLLASTUMATA
  
  • -rasvhapped, mille molekulides esinevad kaksiksidemed.
    
  • esinevad taimsetes rasvades mis on toatempil vedelad e. õlid
    
• TRANS-
  
  • -liik küllastumata rasvhappeid , mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped.
    
  • tekib taimeõlide ja loomse rasva osalisel hürdogeenimisel (kaksiksideme asendamine vesinikuaatomiga)
    
  • -tööstuslikud molekulid, milles küllastumata rasvhapete kaksiksidemed on hüdrogeenimise teel muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu
    
  • tervisele kahjulikud - organismil raske seedida ning need jäävad vereringesse pikemaks ajaks. - suurem risk südame- veresoonkonna haigusteks
    
  • hüdrogeenimine muudab rasvhapete struktuuri, mis teeb need organismile raskesti seeditavaks
    
  • seal võib esineda kantserogeenseid ühendeid
    

• NEUTRAALRASVAD
  
  • tahked loomsed rasvad ja vedelad taimsed õlid
    
  • taimsed õlid on varuaineks - taimed hakkavad nende õlide arvelt kevadel uuesti kasvama
    
• VAHAD -tahked ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele
  
  • TAIMSED VAHAD
    
    • kaitseülesanne puuviljadel ja okaspuude okastel
      
  • LOOMSED VAHAD
    
    • nt mesilasvaha- ehituslik ülesanne- sellest valmistatud kärjekannud
      

• VAJALIK hormoonide ja D-vitamiini sünteesimiseks, sellest sünteesitakse sapphappeid(rasvade seedimiseks vajalik),
  
• EHITUSLIK ÜL - rakumembraanide koostises, tagab membraanide läbitavuse
  
• TRANSPORDIVAD 2-te tüüpi valgud:
  
• HDL (high- density lipoprotein) suudab kolesterooli ära viia ka arterite vereseintelt
  
• LDL (low-density lipoprotein) ei suuda arterite seintelt kolesterooli ära viia --nende hulgast oleneb kui palju kolesterooli jääb veresoonte seintele
  
• ATEROSKLEROOS
  
  • ehk veresoonte lubjastumine.
    
  • ebaõigel toitumisel ladestub liigne kolesterool arterite seintele - veresooned jäigastuvad, tekib lõhkemisoht
    
  • kolesterooli, rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele
    

• *kaitseb tempi muutuste eest (polaaralede loomad, veelinnud , hülged)
  
• * kaitsevad siseelundeid välismõjutuste eest
  
• *annavad voolujoonelise keha(hüljes, vaal)
  

• *rasvad rakumembraani koostises (fosforlipiidid- rakumembraani põhiline koostisosa )
  
• *vahad
  

• toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad --> nendest saab sünteesida teisi orgaanilisi ühendeid, nt süsivesikuid
  

• -orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest.
  
• - aminohappejääkidest moodustunud biopolümeerid
  
• * valke sünteesitakse raku RIBOSOOMIDES
  
• *valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks
  
• *valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat - 17,6kJ
  
• *orgaanilistest ainetest inimese organismis kõige rohkem
  

AMINOHAPPED –

• -amino ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast koosnevad molekulid, mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid
  
• - aine, millest organismides (ribosoomides) pannakse kokku valgud
  
• Miks loomne toit toitumise seisukohalt on olulisem kui taimne toit? *sest inimene saab loomsetest toiduainetest vajaliku valgukoguse kergesti kätte.
  
• Kuidas taimetoitlane saaks kätte kõik vajalikud aminohapped? *süüa mitmesuguseid taimi või toidulisandeid
  
• PEPTIIDSIDE - aminohapetevaheline kovalentne side
  

KOOSTIS:

• aluseline rühm - aminorhühm -NH2
  
• happeline rühm - karboksüülrühm –COOH
  

• *Ile - Isoleutsiin
  
• *Leu - Leutsiin
  
• *Lys - Lüsiin
  
• *Met - Metioniin
  
• *Phe - Fenüülalaniin
  
• *Thr - Treoniin
  
• *Trp - Trüptofaan
  
• *Val – Valiin
  
• 
  

• DENATURATSIOON - - valgu kõrgema järgu struktuuri hävimine
  

• a)mehhaanilise teguri mõjul (nt muna vahustamine)
  
• b)tempi mõjul (valk keetmisel kalgendub)
  
• c)hapete mõjul piim kalgendub
  
• d)kiirguse mõjul
  
• e)reskemetallide mõjul
  

• RENATURATSIOON - - denaturatsiooni pöördprotsess, kõrgemat järku struktuuride taastamine, kui denatureeriva teguri mõju pole liiga suur ja valgustruktuurid pole veel lõplikult hävitatud.
  
• ENSÜÜMID - kõik ensüümid on valgud
  

• -ained, mida organism ise süntesib, on vaja väikestes kogustes
  
• - valgud, mis reguleerivad rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide kiirust.
  
• ÜLESANNE - tagada, et rakkudes aset leidvad keemilised reaktsioonid toimuksid vajaliku kiirusega
  
• - on bioaktiivne aine
  
• *kõrge spetsiifilisus - iga reaktsiooni jaoks kindel ensüüm
  
• *suurem osa ensüüme toimub rakkude sees
  
• *säilivusaeg
  
• *ensüümreaktsioone mõjutavad temp ja keskonna happelisus
  
• *paljud vajavad reaktsiooni alustamiseks aktiveerimist vitamiinide või metallide poolt
  

• VALGU STRUKUURID:

• - valgu aminohappeline järjestus.
  
• hoiavad koos peptiidsidemed
  

• - aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur.
  
• hoiavad koos vesiniksidemed
  
• juuste, küünte, ämblikuniidi ja siidi koostise valgud
  

• - sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerejas struktuur
  
• keraja kujuga, gloobul
  
• nt vereplasma valk globuliin
  

• - kahe või enama tertsiaalsturktuuriga aminohappe ahela liitmisel tekkiv struktuur.
  
• nt hemoglobiin
  

• VALGU ÜLESANDED:

• ENSÜMAATILINE
  
  • *amülaas ( sülje ensüüm) lõhustab sahhariide
    
  • * pepsiin (maomahla ensüüm) lõhustab valke
    
  • *trüpsiin (kõhunäärme ensüüm) lõhustab valke
    
• EHITUSLIK
  
  • organellide ehituses
    
  • karvad, lihased, kõõlused, kabjad, suled, sõrad jne
    
  • karvade koostises olev valk on keratiin
    
• TRANSPORT
  
  • hemoglobiin (vere valk) transpordib hapnikku
    
  • transportvalgud rakumembraanis
    
• RETSEPTOR
  
  • alglooma membraani valgud annavad infot raku sisemusele, toiduobjekti leidmine, soolasest veest eemaldumine.
    
  • retseptorvalgud ka inimese rakumembraanil
    
  • info edastamine
    
• REGULATOORNE
  
  • hormoon insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust
    
  • kasvuhormoon, mida toodab ajuripats
    
  • osa hormoonidest on valgud
    
• KAITSE
  
  • ANTIKEHAD - organismi kaitsevalgud, väga spetsiifilides ja seostuvad ainult teatud kindla haigustekitajaga
    
  • tekivad vere valgelibledes ehk leukotsüütides, täpsemalt lümfotsüütides
    
  • seostub ainult selle antigeeniga , mille vastu ta on valmistatud
    
  • ANTIGEEN - võõras aine organismis, nt bakterite või viiruste valgud. organismi sattunud võõrained, mis kutsuvad esile antikeha tekke
    
  • Nahavalk kollageen, passiivne kaitsevalk ja annab elastsuse.
    
  • elastiin - valk, mis annab kududele elastsuse
    
  • AIDS - omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (väljakujunenud HIV nakkuse lõppstaadium)
    
  • HIV - viirus , mis mõjutab lümfotsüütide tööd. selle mõjul lakkab organismis antikehade teke ning inimesel langeb immuunsus , inimene haigestub järjest enam nakkushaigustesse.
    
  • HIV-ga nakatumine :
    
    • * tupe või sperma vedelike kaudu
      
    • *vere kaudu
      
    • * rinnapiima kaudu
      
• LIIKUMIS
  
  • lihasvalgud. lihasraku valgud ( aktiin , müusiin) muudavad kuju, muutuvad valkude mõõtmed, selleks kulutatakse energiat
    
  • kromosoomide liigutamine raku eri poolustele
    
• ENERGEETILINE
  
  • valke saab kasutada energia saamiseks, kuid seda tehakse vaid erandjuhul. Valkude lagundamine energia saamiseks algab alles siis, kui ülejäänud energiavarud (süsivesikud ja rasvad) on ammendunud.
    
• GEENIREGULATOORNE
  
  • histoonid (valgud) kromosoomi ehituses osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis
    
• VARUAINE
  
  • munavalge varutoitaineks linnu loote arengul
    
  • rinnapiimas olev valk kaseiin
    
  • taimedel asuvad valguvarud seemnetes ja viljades. inimesel valguvarud puuduvad, seetõttu peab ta iga päev tarbima valgurikast toitu, nt liha
    

• NUKLEIINHAPPED - biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid
  
  • TUNNUS
    
  • DNA- desoksüribonukleiinhape
    
  • RNA - ribonukleiinhape
    
  • 1.Monomeer
    
  • desoksüribonukleotiid
    
  • ribonukleotiid
    
  • 2. Süsivesik
    
  • desoksüriboos
    
  • riboos
    
  • 3. Lämmastikalused
    
  • tümiin, adeniin , guaniin, tsütosiin
    
  • uratsiil, adeniin, guaniin, tsütosiin
    
  • 4. Molekuli ruumiline struktuur
    
  • kaheahelaline
    
  • Üheahelaline
    
  • 5. Komplementaarsus
    
  • A=T ja C=G
    
  • A=U ja C=G
    
  • 6. Ülesanded rakus
    
  • päriliku info säilitamine ja selle ülekandmine raku jagunemisel
    
  • päriliku info realiseerimine
    
• 
  

• DNA ehk DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE

• - bopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiid.
  
• * DNA molekul on kaheahelaline biheeliks , avastasid 1953 Watson ja Crick
  
• *KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP - kindel nukleotiidide üksteisele vastavus -- A=T ja C=G
  
• *DNA kaks ahelat on seotud vesiniksidemetega, mis tagab biheeliksi suure vastupidavuse füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes.
  
• *DNA-d leidub natuke mitokondris ja kloroplastis
  
• *DNA on põhiline kromosoomide koostisosa
  
• *ÜLESANNE - põriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele.
  
• inimesel 46 kromosoomi. 1 kromosoom = 1 dna molekul
  

• NIMETAMINE:
  

• nukleotiidi minetamine vastavalt lämmastikalusele, neid on DNA koostises 4:
  
  • * adenosiinfosfaat A
    
  • *guanosiinfosfaat G
    
  • *tsütidiinfosfaat C
    
  • *tümidiinfosfaat T
    

• KOOSNEB:
  

• *adeniin A
  
• *guaniin G
  
• *tsütosiin C
  
• *tümiin T
  

• RNA ehk RIBONUKLEIINHAPE

• - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid
  
• *üheahelaline
  
• *ÜLESANNE -- päriliku info realiseerimine
  

• *adeniin A
  
• *guaniin G
  
• *tsütosiin C
  
• *uratsiil U
  

3 TÜÜPI RNA-D:

• *toob ühe geeni info rakutuumast ribosoomi, kus toimub valgusüntees .
  
• geen - DNA lõik, mis määrab ühe valgu sünteesi
  

• *toob kohale õiged aminohapped valgu sünteesiks
  
• *loeb lahti m-RNA poolt saabunud info
  

• *moodustab ribosoomi - on ribosoomi ehitusmaterjal