Energiallikas Lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. Varuaine Loomadel on varurasv, taimedel õlid seemnetes, mesilaskärjedel vahana. Kaitsevad organeid Nahaalune lipiidide kiht ja siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Soojusregulatsioon Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad hormoonid võivad anda naistele rasestumisvastase kaitse või neid võidakse kasutada hormoonraviks. Inimesed kasutavad sampoonides, sest lipiidid annavad juustele pehmuse ja elastsuse.
suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement – keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul – bioaktiivne aine – momomeer – lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer – biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine – aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon – tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos – haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside – moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon – valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste
Desoksüribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Komplementaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides. Kontraktsioonvalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Lipiid orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlis, vahad).
vesinik ja hapnik. Monosahhariidid- ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Monosahhariididest on olulisemad riboos ja desoksüriboos Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe- kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Polüsahhariidid- kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on mono sahhariidid. Lipiid- organismide energiaallikas Hormoonid- bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Valgud- aminohapetest moodustunud polümeerid. Kuidas muutub valgu struktuur? Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad. Sellist nähtust nimetatakse denaturatsiooniks. Renaturatsioon- Denaturatsiooni pöördprotsess.
ORGANISMIDE KOOSTIS Mesoemlemendid. K peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline. Osalevad närvimpulssi moodustamises. Ca, Luu ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine lihastes, reguleerib vee hulka organismis. Mg. Klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks. Cl närviimpulsside teke ja levik , mao soolhappe sünteesiks.tagab rakkude erutuvuse. Fe. Seob O2 heboglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse. I vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilnäärme haigus struuma. Na tagab rakkude erutuvuse. Vee tähtsus organismis. On suure soojusmahtuvusega(hoiab organismisisest püsivat temp.) hoiab ära ülekuumenemise. Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,hümf.) Kaitsefunktsioon nt pisarad, loode areneb vesikeskkonnas. Vesi tähtsus rakus. On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, ...
ajafunktsioonina. Ühe-, kahe- ja mitmekambriline mudel. Kahekambrilise mudeli põhjal võib välja arvutada iga kambri jaotusruumala. Arvutatakse kaudselt. Kehas leiduv vesi On jaotunud mitmesse kambrisse: vereplasma jm. rakusisene vedelik ning rakuvaheruumide ning rakuväline vesi. Kõigis neis esinevad ravimid nii vabalt kui seotult. Ravimi liikumine kambrite vahel sõltub koebarjääride läbimisest, seondumisest kambrite see, keskkonna pH-st, lipiid-vee vahekorrast jpm. Ravimite jaotumist mõjutavad - südame väljutusmaht, - regionaalne verevarustus, - kudede maht, - bioloogilised barjäärid, - ravimite lipiidlahustuvus, - ravimite seonumine verevalkude ja kudedega jpm. Seondumine vereplasma valkudega Happelised ravimid seonduvad plasma albumiinidega, aluselised aga happelise 1- glükoproteiiniga. Seondumine on tavaliselt pöörduv. Ravimi vabast vormist võib
See annab tunnistust sellest, et katseklaasi tekkis õli-vees tüüpi emulsioon ning seega võib järeldada, et 1. uuritav lahus sisaldas lipiide. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel (eriti vett siduvate ainete juuresolekul) tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Reaktsioon toimib samuti rasvade ja glütserofosfolipiididega, kui ei toimu glütserooli mittesisaldavate lipiidide korral. Akroleiini moodustumine võimaldab otsustada, kas uuritav lipiid sisaldab glütserooli või mitte. Töö käik · Kahte kuiva katseklaasi kandsin ~ 1 g . · Lisasin mõne tilga kahest erinevast uuritavast materjalist (akroleiinitesti proovid 1 ja 2). · Katseklaase kuumutasin tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamiseni ja proovi tumenemiseni. · Nuusutasin ettevaatlikult katseklaasidest eralduvat lõhna. Tundsin 2. proovist eralduvat vängemalt lõhna. Järeldus
Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Deoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonuleotiidid. Desoksüribonuleotiidid DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. Desoksüriboos viiesüsinikuline monosahhariid. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid - rakumembraani koostises olev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Komplementaarsusprinsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustamisel. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Lipiid org aine rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus. Lämmastikalus nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised
Tööleht: ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS I Kohviku menüüs on valida nelja prae vahel: kartulipuder singiga, friikartulid viineritega, seapraad ja makaronid hakklihaga. 1. Millist toitu nendest oleks sinu arvates kõige kasulikum süüa ja miks? 2. Millise koguse energiat saaksid neid toite tarbides, kui on teada järgmised andmed: Valk Lipiid Süsivesik Kartulipuder singiga 15,5 52,5 66,4 Friikartul viineritega 16,5 75,1 41,7 Seapraad 18,8 103,3 24,4 Makaronid hakklihaga 49,9 66,5 72,9
3) Milliseid toitaineid vajab inimene suurtes kogustes? Tähtsus? Peamised allikad? Vastus: Vesi, süsivesikud (energiaallikas, teraviljatooted), rasvad (energiaallikas ja energiavaru, pähklid, seemnetest ja kalast), kiudained (vajalikud teiste toitainete seedimise hõlbustamiseks, saab täisteratoodetest, puu- ja juurviljadest), valgud (olulised ehitusüksused ning juhivad ensüümidena kõiki kehas toimuvaid reaktsioone, liha, munad, teraviljatooted, piimatooted) 9. Kas ühend on lipiid, valk, nukleiinhape või süsivesik? Vastus: nukleiinhape: DNA, RNA Lipiid: kolesterool, D-vitamiin, hormoonid, rasvad, vahad, steroolid, rasvlahustuvad vitamiinid Valk: polümeerid, aminohapped Süsivesik: suhkrud. Sahhariidid. Kitiin, tselluloos, tärklis, laktoos jne.
- O2 saame energiat 38 ATP - d lõpp - produktid H2O,Co2 - ei ole kahjulik Mõisted Glükoos sahhariid, esmane energiaallikas Laktoos sahhariid, energaiallikas Tselluloos sahhariid, asub taime varres ja teeb selle tugevaks Kitiin sahhariid, esineb lülijalksete välisskeletis Glükogeen sahhariid, energiaallikas Hemoglobiin valk, trantspordi funktsioon D vitamiin lipiid, energiaallikas, luud tugevaks Mesilas vaha lipiid, energiaallikas, ehitus materjal Teadlased Teadlased Tegelesid K. Linne kaasaegse elusorganismide süstemaatika A. van Leeuwenhoek on enim tuntud mikroskoobi (tänapäeval peetakse seda pigem luubiks) täiustajana ja
Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. –COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Ülesanded organismis: Energeetiline – 1 gramm 38,9 kJ Ehituslik – biomembraanide koostises Varuaine – loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes, viljades Kaitse – kaitseb siseelundeid, halb soojusjuht Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele K, A, D, E, F ja mürkide
8.) denaturatsioon valgu teise, kolmanda ja neljanda struktuuride hävinemine. 9.) desoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer. Pärilikkuse edasikandja, kromosoomide põhiline koostisaine. 10.) desoksüribonukleotiid DNA monomeer. Moodustub lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 11.) desoksüriboos monosahhariid, esineb peamiselt DNA koostises. 12.) ensüüm biokeemilise reaksiooni kiirust reguleeriv valk. 13.) fosfolipiid rakumembraani koostises olev lipiid, sisaldab fosfaatrühma. 14.) hormoon bioaktiivne aine, mis moodustub peamiselt loomorganismides. 15.) komplementaarsusprintsiip lämmastikaaluste paardumine nukleiinhapete molekulides. ( DNA & RNA ) 16.) kontraktsioonivalk valk, täidab liitumisfunktsiooni, võimeline muutma oma möötmeid. 17.) lipiid organismide energiallikas. Ühendite rühm, vees mittelahustuvad. 18.) lämmastikalus nukleiinhappe monomeeride koostisesse kuuluv tsükliline orgaaniline ühend. 19
õlid. Rasvad on ühed energiarikkamad toitained. 1 gramm rasva annab energiat ca 9 kcal, 1 gramm süsivesikuid 4 kcal ja 1 gramm valku samuti 4 kcal. Rasv on hädavajalik vitamiinide A, D, E ja K imendumiseks ning hormoonide normaalseks sünteesiks. Taimsed rasvhapped on toatemperatuuril vedelad ning asendamatud. Loomsed rasvhapped on toatemperatuuril tahked ning asendatavad. Loomseid rasvhappeid on meie organism võimeline ise sünteesima. Kolesterool on lipiid mis tekib maksas. On nii hea kui ka halb kolesterool. Ühelt poolt on see vajalik meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks, teisalt aga põhjustab veresoonte lupjumist. Halba kolesterooli sisaldavad toatemperatuuril tahked ehk küllastunud rasvhapped (searasv, kanarasv). Head kolesterooli saame me taimsetest rasvadest (õlidest) ja kalast (Omega 3). Inimene peaks ööpäevas tarbima vähemalt 50 grammi rasva. Kui me viime
Sissejuhatav küsimus: mis vahe on lipiidil ja rasval? Kumb köögis on kasutusel?Lipiid rasv. Lipiidid jagunevad rasvadeks ja vahadeks. Seega köögis on rasv kui ka vaha. 1. Millest rasvad koosnevad?Rasvad koosnevad alkohol+hape. Glütserool+ 3 rasvahapet rasv+vesi ester+vesi 2. Mis ainest koosnevad lõhnad? (Aprikoosi lõhn jne)Lõhnad koosnevad estritest. Millest saab aprikoosirasva. Etüülbutanaat aprikoosilõhn C2H5OH+C3H7COH (piiritus)+ (võihape)Lipiidid ei talu aluselist ega happelist keskkonda 3. Kas lõhnaainetele on parem neutraalne või happeline keskkond
Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) vett b) glükoosi c) kolesterooli d) nukleiinhappeid 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on: a) Fe b) Mg c) Zn d) Ca 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagunemisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest b) nukleiinhapetest c) sahhariididest d) lipiididest 12. Riboos on: a) aminohape b) monosahhariid c) nukleotiid d) lipiid 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks b) energia saamiseks c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks d) valkude sünteesimiseks 14. Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid b) lihtlipiidid c) nukleotiidid d) aminohapped 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid b) aminohapped c) ensüümid d) glükoosi molekulid 16. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse: a) gloobuliks b) polüsahhariidiks
järku struktuur desoküribonukleiinhape- DNA, biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga hormoon- loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G
Membraanivalkude asümmeetrilises paigutuses struktuurist 2. Lipiidse kaksikkihi erinevas lipiidses koosseisus kihiti Membraanid ei ole staatilised. Sõltuvalt lipiidsest koosseisust iseloomustab membraane suurem või väiksem liikuvus Lipiidide liikumine võib olla Lipiid-valk suhe on membraanides erinev lateraalne rotatsiooniline Tüüpiline eukarüootne membraan - ca 50% valk flip-flop Mitokondri sisemembraan - valk-lipiid suhe=3.2 Lateraalne difusioon
Hingamissagedus treenimatul rahulolekus? 6-8, 12-16, 20-26, … O2 puudus treenimatul? Tõstab pulssi, südame löögi tugevust,…,… Hingamiskeskuse töö intensiivistub? O2 vähenemisel, Co2 kontsentratsiooni suurenemisel,…,… 1g hemoglobiini seob O2? 1,39 ml , 20, 22 mooli, … erutuse juhtivus kiirus närvi-lihas sünapsis on? Suurem kui lihasrakus, suurem närvirakus, aeglasem kui närvis ja lihases, … mis annab täielikul oksüdatsioonil enim energiat? Lipiid, süsvesik, valk, … hüpoglükeemia? Glükoosi vähenemine veres, glükoosi suurenemine veres, veres, glügoosi suurenemine lihases, … Katabolism? dissimilatsioon …,….,…,… Kus produtseeritakse sappi? Maksas, sapipõies, maoseinas, … Mis eristab esmasuriini vereplasmast? Puuduvad valgud, …, …, … Esmasuriini produtseeritakse päevas? 2L, 20L, 200L, 160l… Positiivne Lämmastiku bilanss on? Omistatakse rohkem, kui eritatakse Organismi veest moodustab ekstratsellulaarne vesi
neid kahjulike välismõjude eest. · Lihtlipiidid ehk rasvad - on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Vedelad rasvad ehk õlid esinevad nii taimede kui ka mitmete loomade rakkudes. · Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid rakumembraani koostises esineva fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga.). · Steroidid molekul on tsükliline. Kõige tuntum steriod kolesterool. Esineb kõikides loomarakkudes. Sünteesitakse sapphappeid, vitamiine, suguhormoone. Kolesterool koos teiste ühenditega lupjab veresoonte seinu. Põhjustab ateroskleroosi. · Puuviljadel ja lehtedel taimne vaha; mesilasvaha loomne vaha. 4) Nukleiinhapped biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid.
Areng jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõppeb alati surmaga. Massi ja mõõtmete suurenemine tehes rakke juurde/rakkude suurenemine. Reageerimine ärritusele hulkraksed tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi närvisüsteemi ja organitega. Ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis oma kuju muutes saadavad infot raku sisse. Taimedele on omane tropism e liikumine ärrituse suunas. Keemiline koostis biomolekulid (organism teeb ise) saariid, lipiid, valk, NH Evolutsioneerimine arenemine ajas 2. Probleemi lahendamine teaduslikul meetodil Probleemiasetus tugineb teadusharu seisukohtadelel. Taustinfo otsimine kirjandusest, internetist. Hüpoteesi püstitamine st oletatav vastus probleemile. Hüpoteesi kontroll, faktide otsimine (vaatlused, katsed, küsitlused), katse puhul kaks rühma: konrollgrupp ja katsegrupp. Analüüsi ja järelduste tegemine, järeldus hüpoteesi õigsusest. Teadusliku
Biopolümeer. Peamiseks ülesandeks on päriliku info realiseerimine. Desoksüriboos esineb DNA ehituses. Viiesüsinikuline monosahhariid. Ensüüm võtab osa toitainete lagundamise protsessist, aidates neid kiiremini lagundada. Fosfolipiid lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga. Hormoon bioaktiivne aine. Regulatoorse ülesandega. Komplementaarsusprintsiip DNA biheeliksi ahelate vastavus üksteisele. Lipiid lipiidid e. rasvad, orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustumine(rasvad, õlid, steroidid) lämmastikalus nukleiinhapete koostisesse kuuluvad ühendid. DNA puhul adeniin, tümiin, tsütosiin. RNA puhul adeniin, guaniin, uratsiil, tsütosiin. Makroelemendid keemilised elemendid, mis asetsevad organismi koostises ning mida organism vajab suhteliselt suurtest kogustes (O, C, H, Ca, K, Mg)
Tsütolooga-(rakuteadus)uurib rakkude ehitust ja talitust Ökoloogia-uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 2.Peatükk Aminohape- Biheeliks- Biomolekul-orgaanilise aine molekul Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer Denaturatsioon-valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine DNA-biopolümeer(pärilikuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine) RNA-monomeer( Ensüüm-biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Fosfolipiid-fosfaatrühma sisaldav lipid Hormoon- Lipiid- Makroelemendid- Mikroelemendid- mRNA- nukleotiid- oligosahariid- peptiitside-kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Polüsahhariid- Renaturatsioon-valgu kõrgematjärku ruumiliste striktuuride taastumine Riboos-peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid rRNA- sahhariid-orgaaniliste ühendite rühm steroid- tRNA- 3.Peatükk Eukarüoot-organism, mida iseloomustabrakutuuma ja membraansete organellide esinemine(protistid,
kinnituvad membraani ühele või teisele küljele Membraanvalgud ja lipiidid võivad olla glükosüleeritud. Suhkruahelad paiknevad ekstratsellulaarselt Membraanid on asümmeetrilised Membraanid on asümmeetrilised Asümmeetria avaldub: 1. Membraanivalkude asümmeetrilises paigutuses 2. Lipiidse kaksikkihi sisemine ja välimine kiht erinevad lipiidse koostise poolest 3. Membraani eri küljed võivad kanda erinevat summaarset laengut Valk/lipiid suhe on membraanides erinev Tüüpiline eukarüootne membraan: ca 50% valk Mitokondri sisemembraan: valklipiid suhe = 3,2 Teatud aksoneid ümbritsevad membraanid: valk lipiid suhe = 0,23 Integraalsed membraanivalgud Perifeersed membraanivalgud Seotud tugevalt lipiididega hüdrofoobsete Dissotsieeruvad membraanide küljest interaktsioonide vahendusel lihtsamalt, näiteks kõrge ioonse jõu või pH
Desoksüribonukleiinhape- DNA. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitmisel. Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid- rakumembraani koostises olev fosfaatrühma rasv. Hormoon- sisenäärmed reguleerivad organismide talitust. Komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides. Kontraktsioonivalk- skeletilihaste rakkudes esinev valk, liikumisfunktsiooni täitev. Lipiid- orgaaniliste ühendite rühm. Lämmastikalus- adeniin, guatiin, tümiin, tsütosiin DNA. Adeniin, guatiin, uratsiil, tsütosiin RNA. (tsükililsed orgaanilised ühendid). Makroelemendid- kõige enam esinevad keemilised elemendid. Mikroelemendid- üliväheseks koguseks vajalikud elemendid. Monosahhariid- lihtsuhkur. Nukleotiid- nukleiinhappe monomeer. Oligosahhariid- 2-3 lihtsuhkrut. Peptiidside- aminohappejääkide vaheline side
teaduslikke hüpoteese. Keemilistest ühenditest on rakkudes kõige enam:a) vett, b) glükoosi, c) kolesterooli, d) nukleiinhappeid. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on:a) Fe, b) Mg, c) Zn, d) Ca. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam:a) valkudest, b) nukleiinhapetest, c) sahhariididest, d) lipiididest. Riboos on:a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt:a) aine transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimiseks. Valgu monomeerid on:a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad:a) vitamiinid, b) aminohapped, c) ensüümid, d) glükoosi molekulid. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse:a) gloobuliks, b) polüsahhariidiks, c) biheeliksiks, d) polüpeptiidiks.
nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). Desoksüribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Kontraktsioonivalk- liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes.
glükogeen). Glükoosi varud säilitatakse organismis tärklise kujul ning selle kasutamiseks lagundatakse see uuesti glükoosi molekulideks. Tselluloos on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades. Loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise e glükogeeni molekulidena. Sahhariidide ülesanded on energeetiline ja ehituslik. Lipiid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid js. Vees mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikateks. Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu (kolesterool, hormoonid). Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismides.
37. HÜDROFIILSUS - ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. 38. HÜDRFOOBSUS ainel puudub vastasmõju veega, ei märgu ega lahustu vees, ei saa moodustada vesiniksidemeid, lahustuvad apolaarsetes / orgaanilistes lahustites. 39. KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP keemiliste molekulide vastastikune sobivus. Kehtib ainult nukleiinhapete puhul. 40. KOLESTEROOL - inim- ja loomorganismi ainevahetuses tekkiv kudede koostisosa. 41. LIPIID - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid). 42. MIKROELEMENDID - keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. 43. MAKROELEMENDID Põhibioelemendid : C , H , N , O , P , S 44. MONOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mille süsiniku arv on 3st-6ni. 45. OLIGOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, koosneb 2-10 monosahhariidist. 46
Kolesterool on lähteühendiks: steroidhormoonid, kortikosteroidsed hormoonid, rasvhapped -> sapisoolad, D 3 vitamiin. 8. Glütserofosfolipiidide sünteesi lähteühendiks on fosfatiidhape. Fosfatiidhape: CH2(OCOR1)-CH(OCOR2)-CH2(OPOO-O-) Fosfatidüületanoolamiin: CH2(OCOR1)-CH(OCOR2)-CH2(OPOO-OCH2CH2+NH3) 9. Inimkehast lipiidide trantsport toimub lipoproteiinide ja külomikronite (lipiid väljub rakust eksotsütoosi teel; peensoolest kudedesse) abil. *VLDL (väga madala tihedusega lipoproteiinid) endogeensete rasvade, kolesterooli ja kolesteriidide trantsport maksast kudedesse; *LDL (madala tihedusega lipoproteiinid) kolesterooli ja kolesterooli estrite trantsport maksast perifeersetesse kudedesse; *HDL (kõrge tihedusega lipoproteiinid) kolesterooli ja kolesteriidide trantsport perifeersetest kudedest maksa; 10
Asendamatud AH-d organismid sünteesivad neid ise .inimese jaoks 10. Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMEGA.(kui süsinik ja lämmastik on kõrvuti) Aminohapped reageerivad üksteisega eraldub H20 ja tekib pikk ahel. R-CO-NH-R peptiidside Valgu molekulid jagunevad : a) Lihtvalgud . Koosnevad vaid AH jääkidest Nt. munavalge b) Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest (metall,lipiid jne) osast. Nt: kromosoomid ja hemoglobiin Valkude struktuuritasandid: *Esmane struktuur e. primaarstruktuur Valgu aminohappeline järjestus Kõik valgud sünteesitakse algselt esmases struktuuris. *Teine e. sekundaarne struktuur. Tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksisks või kõrvuti asetsevate aheate voltimisel. (juuste ja küünte valgud, siid, ämblikuniit) *Kolmanda e. tretsiaarse järgu struktuur Koosneb mitmest erinevast valgulisest ehitusüksusest, mis moodustavad
nendes organismides leiduvad valgulised torukesed) · Energeetiline funktsioon Aminohape- orgaaniline hape, mis kuulub valgu koostisesse Antikeha- kaitsevalk, mis teeb kahjutuks kehasse sattunud võõrained ehk antigeenid Biopolümeer- organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped, jt.) Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid Hormoon- regulatoorse toimega orgaaniline aine Makroelemendid- organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid (O, C, H, N, P, S) Mikroelemendid- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I) Nukleotiid- nukleiinhappe monomeer Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel
4)retseptorfunktsioon 5)regulatoorne funk 6)kaitse 7) liikumisfunk 8)energeetiline Biomolekul-orgaanilise aine molekul, mille moodustamine on seotud organismide elutegevusega Biopolümeer- organismides moodustuv polümeer Bioaktiivne aine-orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitust Fosolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi molekul , milles 1 rasvhappejääk on asendatud fosfaatrühmaga Ensüüm- biokeemilise reakt kiirust reguleeriv valk Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitussse kuuluvate aminohappejääkide vahel
6.3. Valgud. 6.3.1. Mis on valgud, mis ülesanded neil organismis on organismis ~15 kg, ~45% kuivainest. · Koosnevad 20 erinevast aminohappest · Erinevaid valke on inimorganismis ~50 000-60 000, neist >2 000 on ensüümid · Erinevad üksteisest aminohappelise koostise ja järjestuse poolest · Võivad sisaldada mittevalgulisi koostisosi (Me, koens., lipiid, sahhariid) Taimed ja mikroorganismid sünteesivad kõiki aminohappeid (PROTOTROOFID). Loomad, s.h. inimene sünteesib ainult pooli neist (AUKSOTROOFID) vähem sünteesiradu, vähem ensüüme, väiksem energiakulu). Organism lammutab ööpäevas ~400 g valku, sünteesib samuti. Erinevate kudede valkude uuenemine toimub erineva kiirusega, mõnest minutist kuni aastani) Vabade aminohapete fond (~30 g): · Toiduvalgud · Koevalkude hüdrolüüs (80 %)
läbipaistvus suureneb. · Töö käik: Me uuritame kaks tahket materjali, ainult üks sisaldab lipiidi. Võtame kaks katseklaasi ja lisame 1g tahket ainet igaühele. Lahustame tahke aine 0,5 orgaanilises lahustis( näiteks atsetoonis) Ootame 5 minutut. Võtame kaks filtripaberit ja kandme meie proovid nendele. Laseme kuivada Vaatame paberi peale vastu valgust. Tegime järeldus, mis paberil on lipiid. · Töö tulemus: Esimese proovi kandmisel paberile, läbipaistvus on suurem kui teisel, kui vaadata valgu vastu. Siis tegime järeldust et esimene proov sisaldub rasva, mis oli lahustanudatsetoonis ja pärast paberis jäänud, aga teine mitte. Katse 1.3.2 Emulsioonitest. · Teooria: Emulsioonid on üks liik kahe, või enamfaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide ime all
faasiülemineku temperatuurivahemik. Membraanivalgud jaotauvad välimisteks (perifeerseteks) valkudeks, sisemisteks (integraalseteks) valkudeks ning ankurdatud valkudeks. Perifeersed valgud on harilikult globulaarsed ning nad kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude (elektrostaatilised interaktsioonid, vesiniksidemed) abil. Integraalsed valgud on tugevasti kinnitunud raku membraankikihti, nad võivad kaksikkihti tervenisti läbida, kuid ei pruugi. Lipiid- ankurdatud valgud on membraaniga seotud kovalentselt seotud lipiidide abil. Lipiid-ankurdatud valgutüübid: amiid seotud müristüülankrud, tioester seotud (rasvhappe-) atsüülankrud, tioeeter seotud prenüülankrud ja glükosüül-fosfatidüülinositoolankrud. Lipiidankrute roll seisneb selles, et nad kontrollivad signaaliülekandeid, mis tekivad membraanile ankurdudes ja sealt vabanedes. Kuna iga elusrakk peab hankima ümbritsevast keskkonnast aineid, et saada energiat ja toota endale
nukleotiid--nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. renaturatsioon--valgu kõrgemat järku ruumilise struktuuride taastumine. retseptorvalk--rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. rRNA--ribosoomi RNA, aitab ribosoomides sünteesida liigiomaseid valke. steroid--regulatoorse toimega madalmolekulaarne tsükliline lipiid. transportvalk--valgu molekul, mis viib ained raku või organismi ühes osast teise. tRNA--transpordi RNA, toob tsütoplasmast aminohappeid ribosoomidesse valgu molekuli sünteesimiseks. 8) Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. 9) Molekulide Biomolekulide esinemine on elu tunnus. 10) Organell Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 11)Biosfäär on suurim ökosüsteem.
Fotosünteesi käigus moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites tärklise kujul (kui fotosüntees lakkab, nt talvel, siis kasutab taim varutud tärklist energia saamiseks lagundavad uuesti glükoosi molekulideks). Tselluloos võib moodustada kuni 50% varrega taimede massist, sest taime rakukest koosneb enamasti tselluloosist. Glükogeen on on loomne tärklis. Loomorganismid säilitavad glükoosivarusid maksas ja lihastes glükogeeni molekulidena. ORG. AINED Lipiid organismi energiaallikas. Nende oksüdeerumisel vabaneb 2* rohkem energiat, kui sahhariitide. Seda kasutavad talveund magavad loomad ja veelise eluviisiga loomad (hüljes) energia ja kaitse alajahtumise, põrutuste eest. Rakumembraani koostises on fosfolipiidid. Steroid lipiid, aga teistsuguse ehitusega. Vees peaaegu ei lahustu. NT kolestorool ja hormoonid (suguhormoon), D vitamiin. Hormoonid bioaktiivsed ained, mis moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes
glükoosi lagudamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool Eteoloogia - loomade käitumist uuriv teadusharu Eukarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarürootide hulka kuuluvad protistis, seened, taimed ja loomad Fenotüüp - isendi vaadeldavate tunnuste kogm, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Fosfolipiid - rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiid molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga Fülogenees - organismirühma evulutsioonilise arengu tee Füsioloogia - käsitleb organismi talitust ja nende regulatsiooni Gameet - organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete - munarakud ja seemnerakud Geen - DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum
lagudamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool Eteoloogia - loomade käitumist uuriv teadusharu Eukarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarürootide hulka kuuluvad protistis, seened, taimed ja loomad Fenotüüp - isendi vaadeldavate tunnuste kogm, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Fosfolipiid - rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiid molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga Fülogenees - organismirühma evulutsioonilise arengu tee Füsioloogia - käsitleb organismi talitust ja nende regulatsiooni Gameet - organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete - munarakud ja seemnerakud Geen - DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum
DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-(DNA)- biopolümeer, mille monomeerideks on deksoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoonide põhiline koostisaine. DESOKSÜRIBONUKLEOTIID- DNA monumeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel DESOKSÜRIBOOS- Viiesüsinikuline monosahhariidid, mis esineb pealmiselt DNA koostises. ENSÜÜM- Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. FOSFOLIPIIDID- Rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi(rasva) molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga. HORMOON- Loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone.Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides. KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP-Kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA JA RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel.
kesknärvisüsteemi kontrolli all, eralduvad otse verre, reguleerivad ainevahetust ensüümide vahendusel 36. Hüdrofiilsus- vett armastav, vees lahustuv 37. Hüdrofoobsus- veekartlik, ei lahustu 38. Komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. 39. Kolesterool- lipiidide hulka kuuluv steroid, mis esineb ka loomaraku membraani koostises 40. Lipiid- orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid ja teised vees mittelahustuvad ühendid, hüdrofoobsed 41. Makroelement- organismide koostises kõige enam esinev keemilised elemendid, mida organism vajab suhteliselt suurtes kogustes : O, C, H, N, P ja S 42. Mikroelemendid- esinevad väikestes kogustes, kuid on hädavajalikud enamiku organismide normaalseks elutegevuseks 43. Pärilikkus- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased
Kui palju energiat üle kantakse? ADP. Kui palju energiat saab süsivesikute, rasvade ja valkude lagundamisel? Orgaanilised ühendid, mis suudavad energiat salvestada. ATP - ADP + valk (P) universaalne energiatalletaja (adenosiintrifosfaat). Makroergilise sideme lõhkumisel saadakse ~30 kJ/mol. ADP - ANP +valk (P) universaalne energiatalletaja (adenosiindifosfaat). Vabaneb vähem energiat. GTP (valgu sünteesil) CTP, TTP, dTTP, UTP - DNA ja RNA süntees 1g sahhariid 17.6kJ 1g lipiid (rasv) 38.9kJ 1g valk 17.6kJ 4. Miks esimesed fotosünteesijad hapnikku ei tootnud? Millist osa päikesevalgusest taim FS-il kasutab? Milliseid pigmente taim FS-il kasutab? Neelab nähtavat värvust väljaarvatud roheline. Kasutatakse klorofülli, kloroplaste ning bakterirakul tsütoplasmat. 5. Mis toimub valgus-, mis pimedusstaadiumis? Kus toimuvad? Kuidas valgus- ja pimedusstaadium omavahel seotud on? NADP? FS üldvõrrand.
Inimese homöostaasi kontrolltöö küsimused 1.NIMETA KOLM SÜSIVESIKUTE ÜLESANNET ORGANISMIDES, TOO IGA KOHTA KONKREETNE NÄIDE. ● Elutegevuseks vajalik energia- energitat saame glükoosi lagundamisel ● Struktuuri ülesanne- taime- ja seeneraku kestas; selgrootute välistoese koostises. ● Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen) 2.MILLISESSE AINEKLASS, ÜLESANNE Lipiid Süsivesik Valk Annavad kõige rohkem Elutegevuseks vajalik Ehitusmaterjalideks, energiat, ehituseks energia, energiat saame enüümid juhivad biomembraaniele, glükoosi lagundamisel. ainevahetust, hormoonid varuaineks, rasvkude kaitseb Struktuur, Varuaine korraldavad ja kontrollivad siseelundied, halb ainevahetust, lihatsetöö,
elutalitlusi. 6. Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustamine on seotud organismide elutegevusega. 7. Biopolümeer valgud ja polüsahhariidid. 8. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. 9. Desoksüribonukleiinhape DNA. 10. Desoksüribonukleotiid DNA üks monomeer. 11. Desoksüriboos lihtsuhkur. 12. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. 13. Fosfolipiid fosfaatrühma sisaldav lipiid. 14. Hormoon bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 15. Komplementaarsusprintsiip kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. 16. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk. 17. Lipiid rasvad, õlid, vahad, steroidid. 18. Lämmastikalus tümiin, adeniin. 19. Makroelemendid organismis kõige enam esinevad keemilised elemendid: O, C, H, N, P. 20
steroidhormoone ning D-vitamiini. Taimerakkude membraanides on sarnast funktsiooni täitvate steroolide ehk fütosteroolide esindajad ergosterool, stigmasterool, kampesterool jt. Need erinevad kolesteroolist C-17 asendusrühma ehituse poolest. Mitmetes taimedes on fütosteroolide sisaldus märkimisväärselt kõrge. Fütosteroolidele omistatavat positiivset toimet inimorganismidele põhjendatakse asjaoluga, et nad takistavad kolesterooli imendumist. 1.3.1 Rasvapleki proov Lipiid lahustuvad orgaanilistes solventides. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb (vastu valgust vaadates paberist heledam, pimeda poole vaadates tumedam) Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi pannakse 1 g uuritavat tahket ainet. Katseklaasidesse lisatakse orgaanilist solventi (atsetooni). Loksutatakse ning lastakse settida 5 min. Kui
mitme tunnuse arengu Kromosoom- eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element Hemofiibia- vere hüübimatus Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Insuliin- pankreases toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Kantserogeen- vähki tekitav tegur Kitiin- lülijalgsete kesta materjal Klorofüll- taimedes ja vetikates sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvi Lipiid- estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi Ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine
Pärak 2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted: Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Dentitsioon kahe hammastuse esinemine Defekatsioon roojamine Toitaine on süsivesik, lipiid, proteiin Toiduaine on toitainetest koosnev aine. 4. Kuidas jaotatakse suuõõs? * suuesik * pärissuuõõs Mis on piiriks nende osade vahel? Hambad 5. Hambad ladina keeles Dentes Jäävhambaid on inimesel 32, piimahambaid on 20 6. Nimetage hammaste tüübid * lõikehammas * silmahammas * eespurihammas * purihammas 7. Loetlege keele funktsioone: 1. kõne 2. imemine 3. toidu segamine 4
- neis sisaldub nii seonduvad erinevad - küllastunud kui aminoalkoholid Võimelised küllastumata moodustub molekulis moodustama rasvhappeid polaarne tsenter rasvhapetega - C-ahelad on valdavalt - Amfipaatsuse tõttu estreid (STERIID) cis-konfiguratsioonis saavad need lipiid (C-ahela osad on ühel pool kaksiksideme moodustada tasapinda) moodustada LOOMNE TAIMNE - Trans- vesikeskkonnas STEROOL e STEROOL e konfiguratsioonis struktuure KOLESTER FÜTOSTER küllastumata (membraanid, OOL OOL rasvhapete ahelad on vesiikulid,
4) Varuaine tärklis taimsetes ja glükogeen loomsetes organismides + seentes 5) Kaitsefunktsioon suhkrustumine kaitseb külmumise eest. 6) Biosünteetiline funktsioon - lähteaineks teistele ainetele. ( süsivesikud lipiidid | glükoos deskoksüriboos / riboos ) 7) Bioregulatoorne funktsioon süsivesikud kuuluvad hormoonide koostisesse II Lipiidid Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees. Lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete ühendid. Lipiid = alkohol + rasvhappejääk. Lipiidid : a) lihtlipiid naturaalrasvad (+vahad taimsed/loomsed) rasvad / õlid b) lihtlipiidid glükolipiidid / fosfolipiidid | c) steroidid Naturaalrasvad on glütserool + rasvhappejääk. * Küllastunud rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel üksiksidemed. Sellised rasvad on tahked (loomsed rasvad) . * Küllustumata rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel kaksiksidemed. Sellised rasvad on vedelad (õlid)
annaabi.ee 
