2CH3COOH + Na2O = 2CH3COONa + H2 - naatriumetanaat + vesinik 2CH3COOH + Na = CH3COONa + H2 - naatriumetanaat + vesinik 2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2O + CO2 - naatriumetanaat + süsihappegaas + vesi ?CH3COOH + CH3ONa = CH3COONa + CH3OH - naatriumetanaat + metanool 12. Koostada karboksüülahappe nukleofiilse asendusreaktsiooni võrrand alkoholiga, anda saadustele nimetused. CH3COOH + CH3OH = CH3COOCH3 + H2O metüületanaat + vesi 13. Millise aineklassi omadusi on metaanhappel lisaks karboksüülhapete omadustele? Põhjendada struktuuriga. Koostada võrrand mõlema aineklassi iseloomuliku omaduse kohta. Alkaanid O Happed HCOOH + HCl = ClCOOH + H2 OH HCOOH + NaOH = HCOONa + H2O 14. Millise aineklassi omadusi on lisaks karboksüülhapete omadustele propeenhappel? Põhjendada struktuuriga. Kirjutada võrrand mõlema aineklassi iseloomuliku omaduse kohta. Alkeenid
Propanoon ehk atsetoon Struktuurvalem: CH3COCH3 Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Füüsikalised ja füsioloogilised omadused: Mürgine, ent meeldiva lõhnaga kergesti süttiv ja madala keemistemperatuuriga vedelik, lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Kasutamine ja esinemine: Atsetooni kasutatakse värvide, lakkide, liimide, küünelaki ja plekieemaldusvahendite tootmiseks.
Kaubanduses esineb enamjaolt 85–99% lahuseid. 2010. aasta seisuga on metaanhappe hind olnud keskmiselt 650 €/tonn Lääne-Euroopas ja 1000 €/tonn USA-s. Leidumine: Metaanhapet esineb looduslikult kuuse- ja männiokastes, mesilaste mürgis kui ka sipelgate eritises, sellest ka rahvapärane nimetus sipelgape. Füüsikalised omadused: Terava lõhnaga, vedel, läbipaistev, söövitav, terava maitsega, hüdrofiilne sööbiv aine. Teistest karboksüülhapetest tugevam. Sisaldab kahe aineklassi omadusi- nii aldehüüd- kui ka karboksüülrühma. Kasutamine: Metaanhapet kasutatakse tekstiili- ja nahatööstuses, konservandina, ravimite tootmisel ja desinfitseerimisvahendina toiduainetetööstuses ja loomakasvatuses. Samuti aitab eemaldada katlakivi.
Orgaanika KT III näidis 1) Kirjuta alljärgneva nukleofiilse liitumisreaktsiooni mehhanism.Anda nimetused (5 p) 2) Millistest lähteainetest saab sünteesida imiini. Esitage reaktsioonimehhanism. (5 p) 3) Kirjutage juurde alljärgnevates ühendites olevad karbohappelised vesinikud. (4 p) b) c) a) d) 4) Kirjuta kahe erinevasse aineklassi kuuluva ühendi keto- ja enoolvormid. 5) Kirjuta alljärgneva ühendiga toimuva aldookondetsatsiooni reaktsioonimehhanism. Anda nimetused. (6 p) 6) Miline on eelneva ülesande tekkiv krotoonne produkt. Kas selleks on vaja kuumutada? Nimetused (4 p) 7) Kirjuta alljärgneva ühendi esterkondentsatsiooni mehhanism. Nimetused(6p) 8) Kirjutage atsüülasendusreaksiooni mehhanism. Kas happeline katalüüs on vajalik? Anda nimtus lähteainele ja produktile. (6 p)
ALKEENID JA ALKÜÜNID Propeen Propeen on värvuseta ja vees lahustumatu gaas ning ta kuulub alkeenide aineklassi. Keemistemperatuur on -47,6 C Sulamistemperatuur on -185,2 C Keemiline valem on C3H6 Eteen Eteen on normaaltingimusel värvitu gaas. See on lihtsaim alkeen. Molekulvalem on C2H4 Sulamistemperatuur -169.1 °C Keemistemperatuur -103.7 °C Buta-1,3-dieen Isopreen ehk 2-metüülbuta-1,3dieen Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend. Isopreen on madala keemistemperatuuriga (34,067 °C) värvitu
PROPEEN Propeen on värvuseta ja vees lahustumatu gaas ning ta kuulub alkeenide aineklassi. Sulamistemperatuur on -185,2 C Keemistemperatuur on -47,6 C Keemiline valem on C3H6 Molaarmass on 42,08 g/mol Propeeni monomeer Propeeni polümeer Katalüsaatorite toimel moodustub propeenist polüpropeen , mis on kerge, keemilistele mõjutustele vastupidav ja heade dielektriliste omadustega materjal. Alkeenid on küllastumata süsivesinikud. Alkeene nimetatakse mõnikord ka olefiinideks . Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel): CH3CH2OH
5) Katalüsaatorite juuresolekul võib astuda liitumisreaktsiooni + 3Cl2 -----> Heksaklorotsükloheksaan Füüsikalised omadused: vedelikud, õlised, hüdrofoobsed, lahustab vaiku, rasvu, vähepolaarseid aineid, narkootiline toime Kasutamine:lõhkeaine, meditsiinis, tooraine orgaan. Sünteesis, valuvaigistites, Fenoolid alkohol ehk hüdroksüareen. Kuulub alkoholidega ühisesse aineklassi, kuid tal on olulisi erinevusi tänu OH ja aromaatse tuuma vastastikmõjule. C6H5OH Keemilised omadused: 1) Vesilahused happelise reaktsiooniga, seega reageerivad leelistega C6H5OH + NaOH -> C6H5ONa + H2O Na-fenolaat 2) OH rühma tõttu on benseeni tuumas H kergesti asendatav Br'iga + 3Br2 -> + HBr2
10 Kemikaali mida kasutan ehitusviimlistusses 1.Atsetoon ehk 2-propanoon - (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina. 2.Vesiehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan -on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Kasutan pahtli või krohvi segamisel 3.Formaldehüüd ehk metanaal -on lihtsaim aldehüüd.Metanaali keemiline valem on HCHO.Metanaali 37-protsendine vesilahus on formaliin
17) Mitu liitrit õhku on vaja, et põletada 200 g metanooli? Reaktsiooni kaod on 4%. 18) Osata kirjutada eetrite valemeid: Näide a) etüülpentüüleeter b) dietüüleeter 19) Osata eetreid nimetada EMBED ACD.ChemSketch.20 EMBED ACD.ChemSketch.20 20) Osata iseloomustada eetrite füüsikalisi omadusi lähtuvalt vesiksideme puudumisest. 21) Eetrite saamine 22) Eetrite isomeeria 23) Kirjuta 5 isomeeri valemid, mis vastaksid molekulvalemile C7H16O (peavad sisaldama kahe aineklassi esindajaid) 24) Osata kirjutada fenoolide valemeid, anda nimetusi. 25) Fenooli keemilised omadused. Näide: a) fenool+ kaaliumhüdroksiid b) fenool + kaltsium c) fenool + lämmastikhape d) fenool + broom 26) Fenooli füüsikalised omadused, kasutamine
Metaan - kasutatakse laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks, ka valgustamiseks ja õli tootmiseks. Metaan sisaldub majapidamisgaasis. Metanool, ammoniaak. Etaan – Propaan - Kasutatakse kõrgahju kütusena, terase lõikamisel ja keevitamisel(segus hapnikuga) 3. Homoloogilise rea mõiste. Ainete keemistemperatuuri muutus homoloogilises reas Homoloogiline rida - samasse aineklassi kuuluvate sarnaste omaduste ja struktuuriga keemiliste ühendite rida. Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogilise rea liikmete tihedus, sulamis-ja keemistemperatuur, väheneb aga lahustuvus vees. 4. Alkaanide nomenklatuur - reeglistik nimetuste andmiseks. Alkaanide süstemaatilised nimetused struktuuri järgi ning struktuurvalemi joonistamine nimetuse järgi. 5
kaksiksidemed, aromaatsed tuumad. Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi. halogeenimine- halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse. nitreerimine- vesiniku aatomi nitrorühmaga (-NO2) asendamine. alküülimine- on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise. võib olla ka antud väide ja vaja otsustada, kas väide on õige või väär. Vale väite korral parandada viga. (Eitust mitte kasutada!) 2.Aineklassi (alkaan, alkeen, alküün, halogeeniühend, alkohol, alkoholaat, eeter, amiin, amiini sool,areen, fenool, aromaatne amiin) määramine. Alkaan CH3-CH2-CH2-CH3 Alkeen CH 3-CH2-CH=CH-CH3 Alküün CHC-CH3 Halogeeniühend Br, Cl, F, I Alkohol CH3-CH2-OH Alkoholaat CH 3-CH2-CH2-O-Na Amiin CH2-NH2 Eeter CH 3-CH2-O-CH2-CH2-CH3 Osad on puudu 3
kaksiksidemed, aromaatsed tuumad. Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi. halogeenimine- halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse. nitreerimine- vesiniku aatomi nitrorühmaga (-NO2) asendamine. alküülimine- on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise. võib olla ka antud väide ja vaja otsustada, kas väide on õige või väär. Vale väite korral parandada viga. (Eitust mitte kasutada!) 2.Aineklassi (alkaan, alkeen, alküün, halogeeniühend, alkohol, alkoholaat, eeter, amiin, amiini sool,areen, fenool, aromaatne amiin) määramine. Alkaan CH3-CH2-CH2-CH3 Alkeen CH 3-CH2-CH=CH-CH3 Alküün CHC-CH3 Halogeeniühend Br, Cl, F, I Alkohol CH3-CH2-OH Alkoholaat CH 3-CH2-CH2-O-Na Amiin CH2-NH2 Eeter CH 3-CH2-O-CH2-CH2-CH3 Osad on puudu 3
Alkoholi molekul koosneb süsivesinikrühmast ja hüdroksüülrühmast: alküülrühm R- OH hüdroksüülrühm. Kuna hüdroksüülrühm võib osaleda paljudes reaktsioonides, on ta alkoholi molekuli kõige kergemini muunduv osa. Seda nim. Funktsionaalseteks rühmadeks. Halogeeniühendite funktsionaalne rühm koosneb ainult ühest halogeeni aatomist. Hüdroksüülrühm koosneb kahest aatomist. Asendusnomenklatuuris näitab sõna järelliide ühendi kuuluvust ühte või teise aineklassi.(etaanC2H6- etanoolC2H5OH) Funktsionaalnomenklatuuri järgi moodustatakse alkoholi nimetus süsivesinikrühma nimetusest, millele lisatakse sõna alkohol (etüülalkohol- etanool) Vesinikside on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad polaarseid O-H või N-H sidemeid. (pos. Laeng) Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsed tsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam
rasva tarvitamisest. Looduses seda ei leidu. Propanoon Rahvapärane nimetus: atsetoon, meeldiva lõhnaga kergesti süttiv vedelik, keemistemperatuur on 56oC , lahustub hästi vees ja on ise heaks lahustiks paljude orgaanilistele ainetele, kasutatakse värvide lahustamisel ja küünelaki eemaldusvahendi valmistamisel. Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Atsetooni kasutatakse värvide, lakkide, liimide ja plekieemaldusvahendite tootmiseks. Sahhariidid ehk polühüdroksükarbonüülühendid Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid, s.t. nad sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma. Üldvalem CnH2mOm Karbonüülühend on keemiline ühend, mis sisaldab karbonüülrühma. Karbonüülühendite hulka kuuluvad aldehüüdid ja ketoonid.
Kui mõnitatav lubab klassijuhatajale ära rääkida, siis alandavad tatinolgid veelgi rohkem kiusatavat. Tavaliselt lõppeb asi selliselt, et asjade omanik peab ise oma asjad klassist leidma, isegi kui mõnitatav on juhtunust klassijuhatajale või aineõpetajale teatanud. Enamjaolt ei tee õpetajad sellest kuulmagi. Hiljuti otsustasid nad ka mind kiusata. See algas sellal, kui viisin oma asjad klassi ja läksin ise raamatukokku kohustuslikku kirjandust lugema. Sealt lahkudes ja aineklassi juurde jõudnud, märkasin, et paharätid hakkasid irvitama, kui nägid mind klassiuksel. Vaatasin neile üllatunult otsa ja sammusin oma pingi juurde. Enne oma lauda nägin, et mu koolikott oli kadunud ja mu laua kõrval tahvli peal olid mu pliiatsid ritta pandud. Kui ma oma asju korjama hakkasin, alustasid piimahabemed oma solvamisega. Ma ei teinud neist välja, kuna teadsin, et neile meeldib see, kui kiusatav teeb neist välja ja hakkab kiusajat klassis tagaajama või sellega rääkima
ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite isomeeride olemasolu 2. Isomeeride struktuurvalemite koostamine, nimetuste andmine. Nimetuse koostamisel loetletakse tähestikulises järjekorras kõik tüviühendis esinevad asendajad (asendusrühmad) koos vastavate kohanumbritega, edasi tüviühendi nimetus tulenevalt süsinikuaatomite arvust, tüviühendi küllastatus või küllastumatus ning aineklassi väljendav lõppliide vastavalt vanimale põhirühmale (funktsionaalrühmale). Seejuures kasutatakse kindlaid kirjavahemärke (vaata näidet). Mingi rühma kordumisel kasutatakse koos rühma nimetusega eesliiteid di-, tri-, tetra- jne. Summaarne valem Nimetus Tuletatud alküülrühm CH4 Metaan CH3 metüül C2H6 Etaan C2H5 etüül
Teisele reale kirjutage vastav molekulaarne võrrand, valides sobivad lähteained. a)NH4+ + OH- .......................... ................................................ b)CO32- + H+ ............................ ................................................ c)Fe3+ + OH- ............................ .................................................. Ülesanne 8 .(6 punkti) Valige sobivad aineklassi esindajad, mis omavahel reageerivad. Kirjutage (ja tasakaalustage ) nendevaheliste reaktsioonide võrrandid. a) aluseline oksiid + hape b) hape + sool c) sool + metall d) vesi + metall e) ester + leelis f) alkeen + vesi Ülesanne 9.(5 punkti) On antud järgmised ained. Aine A: CH3CH2CH2CH3 Aine C :CH3COOH Aine B : CH3CH2OH Aine D : CH3CH2COOCH3 Märgi selle aine (nende ainete) lahtri(te)sse ristike, mille korral väide kehtib.
3. Koostada ja tunda ära isomeeride (asendi-, ahel-, funktsiooni-, geomeetriline e. cis-, trans-isomeeria) struktuurvalemeid! 4. Määrata, kas on tegemist tetraeedrilise, tasandilise või lineaarse süsinikuga! 5. Kirjutada nimetuse põhjal alkaanide, tsükloalkaanide ja halogeenühendite tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid ja esitada neid molekule ka graafiliselt! 6. Anda valemi põhjal nimetatud aineklasside esindajatele nimetusi! 7. Määrata ühendi aineklassi (küllastumata või küllastunud süsivesinik, alkaan, tsükloalkaan, alkeen, alküün, halogeenühend)!
Iseloomulikud omadused: läbipaistev; ilmastikukindel Kasutame: klaasiasendaja; lennukiklaas; prilliklaasid; majapidamisesemed 10. Koosta 4-hüdroksübutaanhappe polükondensatsiooni võrrand. Millise aineklasssi omadusi on antud ühendil? Milliste ainetega saaksid toimuda reaktsioonid? Omadused: Reaktsioonid: + H2O 11. Koosta 3-aminopentaanhappe polükondensatsiooni võrrand. Millise aineklassi omadusi on tekkinud ühendil? Milliste ainetega saaksid toimuda reaktsioonid? Omadused: alkaanid Reaktsioonid: + Hal2 12. Kujuta polümeeri ahelalõik, mis on tekkinud a) neljast fluroeteeni molekulist selle point on tegelikult see et sa need muidu teelt järjest kirjutaksid neli tükki välja :D et kui sa nii teed, siis õps ei pruugi seda õigeks lugeda b) kahest eteeni ja kahest fenüületeeni molekulist c) kahest 1,3-butadieeni molekulist
ALKOHOLID Alkoholideks nimetatakse aineklassi, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. (Vikipeedia) METANOOL Metanool on keemiline ühend valemiga CH3OH. Metanool on kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga (põl...
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Lihtalkoholid referaat Koostaja: Martin Lapin 2014 Sisukord: Alkoholid lk 3 Metanool lk 4 Butanool lk 5 Etanool lk 6 Propanool lk 7 Allikad lk 8 2 ALKOHOLID Alkoholideks nimetatakse aineklassi, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist
Tasemetöö orgaanilises keemias. 1.Mis on orgaaniline keemia? Süsinikuühendite keemia, mis uuribki süsinikku ja tema ühendeid. 2. Mida nimetatakse funktsionaalseks rühmaks? Aatomeid või aatomite rühmitusi, millest on tingitud ühendite iseloomulikud omadused. Näiteks COOH karboksüülhape . 3. Tunda kõikide orgaaniliste ühendite funktsionaalseid rühmi ja osata määrata aineklassi. 4.Mis on atsükliline, tsükliline, hargnenud - või hargnemata ahelaga ühendid? · Atsükliline pole tsüklit · Tsükliline kinnine, korduv · Hargnenud peaahel ja kõrvalahel · Hargnemata ainult ühe ahelaga, peaahelaga 5. Alküülradikaalid Alkaani molekuli otsmise süsiniku juurest võetakse ära üks H 6. Osata anda orgaanilistele ühenditele nimetusi, teha valemeid ning graaflisi valemeid. 7
3. Koostada ja tunda ära isomeeride (asendi-, ahel-, funktsiooni-, geomeetriline e. cis-, trans-isomeeria) struktuurvalemeid! 4. Määrata, kas on tegemist tetraeedrilise, tasandilise või lineaarse süsinikuga! 5. Kirjutada nimetuse põhjal alkaanide, tsükloalkaanide ja halogeenühendite tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid ja esitada neid molekule ka graafiliselt! 6. Anda valemi põhjal nimetatud aineklasside esindajatele nimetusi! 7. Määrata ühendi aineklassi (küllastumata või küllastunud süsivesinik, alkaan, tsükloalkaan, alkeen, alküün, halogeenühend)!
Kontsentreeritud tugeva happe lahjendamiseks tuleb teda valada peene joana vette. 16.Mis on neutralisatsioonireaktsioon? -happe ja aluse vaheline reaktsioon,milles tekivad sool ja vesi. 17.Mis on indikaatorid?-ained,mille värvused olenevad lahuste happelisusest( vesinikioonide sisaldusest), kasutatakse lahuste pH määramiseks. 18.Millise oksüdatsiooniastmega on vesinik, hapnik? Vesinik on pluss üks ja hapnik miinus kaks. Tuleb osata: 1. Määrata aineklassi ! 2. Tuua näiteid erinevate aineklasside esindajate kohta! 3. Koostada oksiidide, hüdroksiidide, hapete ja soolade valemeid ja anda neile nimetusi! 4. Kirjutada ja tasakaalustada reaktsioonivõrrandeid oksiidide, hapete, aluste, soolade keemiliste omaduste kohta! 5. Kasutada perioodilisustabelit,.lahustuvustabelit ja metallide pingerida ainete valemite koostamisel ja reaktsioonide võimalikkuse hindamisel!
1. CH3CH3 5. CH2=CH2 2. CH3CHO 6. CH3COOH 3. CH3COOCH2CH3 7. CH3COOK 4. CH3CONH2 8. CH3CH2ONa Kirjutage vastavate reaktsioonide võrrandid. ÜLESANNE 22. (11 punkti) A. Tehismagusaine aspartaami (E951) molekulis esinevad erinevate aineklasside tunnused. Kirjutage viie aspartaami molekulis esineva aineklassi nimetused. 1. _______________________________________ 2. _______________________________________ O HO O 3. _______________________________________ N 4. _______________________________________ O NH2 H O 5
9. Laktoositalumatuse põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Tagajärg: bakterid eritavad jämesooles mürgiseid aineid 10. Suhkruhaiguse põhjuseks: keha toodab liiga vähe või ei tooda üldse hormooninsuliini kõhunäärmes ja seetõttu glükoos ei pääse rakkudesse vaid jääb vereringesse. Tagajärg: veresoonte/kapillaaride kahjustused silmades ja neerudes. 12. Di-ja polüsahhariidid kuuluvad eetrite aineklassi. 13. Rakud saavad energiat glükoosist. C6H12O6+6O2----6CO2 + 6H2O + energia tselluloos (puidu põlemine) (C6H10O5)n 14. fotosüntees 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O. Fotosünteesi toimumiseks on vaja valgust, klorofülli, ja anorgaanilisi aineid: (CO2 ja H2O). Fotosünteesi tulemusena saavad taimed enda elutegevuseks vajalikke orgaanilisi aineid. 15. Taimed sünteesivad tärklist glükoosist. nC6H12O6----(C6H10O5)n + nH2O. Polükondensatsioon 16
Kõigi elementide kohta üldiselt. 1. Ainete keemilised omadused (reaktsioonivõrrandid). Raskemad ja uuemad reaktsioonivõrrandid: ammooniumsool+leelis, ammooniumsoola lagunemine ja saamine, nitraadi lagunemine, ammoniaak+hapnik, metall + lämmastikhape, alus + hape = vesiniksool + vesi, ränidioksiid + leelis, silikaat + hape, silikaat+sool. 2. Ainete nimetamine, valemite kirjutamine, aineklassi määramine (sh ammooniumsoolad, silikaadid ja vesiniksoolad). 3. Elementide o-a (min, max) ja redoksomadused. Näide: Määra elemendi o-a ühendis. Kas selle aine koostises käitub element a)oksüdeerijana, b)redutseerijana, c)nii oksüdeerija kui ka redutseerijana? mittemetallidel Min o-a rühma nr 8 (alati negatiivne arv) REDUTSEERIJA Max o-a rühma nr OKSÜDEERIJA Kui on vahepealne o-a, siison nii oksüdeerija kui ka redutseerija. 4
küllastunud süsivesinik orgaaniline ühend, mille süsinike aatomite vahel on kovalentsed üksiksidemed küllastumata süsivesinik orgaaniline ühend, kus süsinike aatomite vahel on kordsed kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. 3. Funktsionaalne rühm e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rühmadega 4. alkaanid küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kovalentseid üksiksidemeid. Tsükloalkaanid tsüklised ühendid alkaanid vahel
KORDAMISKSIMUSED: ALKAANID Misted: atskliline hend- ssinikuahela liigitus, puuduvad tsklid. tskliline hend- ssinikuahela liigitus, sisaldavad ssinikuahelas hte vi mitut tsklit. ssivesinik- ssiniku ja vesiniku hend. kllastunud ssivesinik- org. hendid, mille ssinike aatomite vahel on kovalentsed ksiksidemed. kllastumata ssivesinik- org. hendid, kus ssinike aatomite vahel on kaksik- vi kolmiksidemed. funktsionaalne rhm- ssinikuahela kljes olev tunnusrhm, mis mrab ra aineklassi ja mrab ra talle iseloomulikud omadused. hefunktsionaalne hend- hendid, mis sisaldavad ainult hte liiki funktsionaalrhmi. mitme- ehk polfunktsionaalne hend- kui ssinikuhendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rhmadega. alkaanid- kllastunud ssivesinikud, kus aatomite vahel on ainult ksiksidemed. tskloalkaanid- tsklilised hendid. alkeenid- kus ssivesinike aatomite vahel on kaksiksidemed. alknid- kus ssivesinike aatomite vahel on kolmiksidemed.
küllastunud süsivesinik orgaaniline ühend, mille süsinike aatomite vahel on kovalentsed üksiksidemed küllastumata süsivesinik orgaaniline ühend, kus süsinike aatomite vahel on kordsed kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. 3. Funktsionaalne rühm e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rühmadega 4. alkaanid küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kovalentseid üksiksidemeid. Tsükloalkaanid tsüklised ühendid alkaanid vahel
81) Kolmikside kolme ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel. 82) Polümeer kõrgemolekulaarne ühend, mis koosneb korduvatest struktuurühikutest, mis on õhendatud kovalentsete sidemetega elementaarlülidest. 83) Isomeer ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva ehituse ja omadustega ühend. 84) Funktsionaalrühm asendusrühm, mis määrab org. Ühendi kuuluvuse ühte või teise aineklassi. 85) Alkaan süsivesinikud, milles kõik süsivesiniku aatomid on sp3 olekus. (kõik üksiksidemed, tetraeedriline süsinik) 86) Halogenoalkaan alkaanist tuletatud ühend, mille molekulis on üks või mitu halogeeni aatomit. 87) Alkohol org. Ühendid kus süsivesiniku radikaalis on asendatud mõned vesinikud hüdroksüülrühmaga. 88) Amiin ammoniaagi derivaadid, milles 1-3 H aatomit on asendatud süsivesiniku radikaaliga.
4sidet teiste aatomitega. Teisteks aatomiteks on kas teised süsiniku aatomid, vesinikud, hapnikud, harvem lämmastiku aatomid. Veel harvemgi väävlit, fosforit, halogeene(7A rühma elemendid) ja metalle. 7 Orgaanilised ained jagunevad aineklassidesse sõltuvalt sellest, milliseid süsiniku valentsolekuid on molekulis ja sellest, kellega süsinik neid sidemeid moodustab. NB! Orgaaniline aine saab kuuluda korraga mitmesse aineklassi! Selleks, et orgaaniliste ühendite nimetusi anda, kasutatakse eesliiteid, mis tähistavad süsinike arvu. Met C1 et C2 prop C3 but C4 pent C5 heks C6 hept C7 okt C8 non C9 dek C10 mono 1 di 2 tri 3 tetra 4 pent 5 heks 6 hept 7 okt 8 non 9 dek 10 Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis tähendab, et süsinike aatomite vahel on ainule kovalentsed üksiksidemed. Alkaan koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Küllastunud -C-C-C- üksiksidemed
keemilisel puhastamisel kasutatavad ained, aerosoolid, tärpentin, õhuvärskendajad, värvieemaldajad, värvid ja lakid ning kahjuri- ja putukatõrjevahendid. Siinpool tooks aga välja sellised ained, nagu atsetoon, lakibensiin, lakk, linaõli, saapamääre, troinoi, värnits ja tärpentin. Atsetoon ehk 2-propanoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. Lakibensiin on alkaanidest ja vähesel määral aromaatsetest süsivesinikest koosnev nafta destillaat ja bensiini fraktsioon. Ta on orgaaniline lahusti, millega lahustatakse peamiselt lakke ja värve. Lakibensiinil on madal leekpunkt ja seda ei tohiks kasutada linaõli vedeldamiseks, sest linaõli võib iseeneslikult süttida
toimega, samuti tule- ja plahvatusohtlikud ning toksilised. Uraanheksafluoriid on üks näide sellest, kuidas radioaktiivne aine võib reageerida ka õhuhapniku või õhus oleva niiskusega.. Ka Eestis Sillamäe sadamas on leitud üks radioaktiivne aine. Nimelt oli see auto 2011. aastal, kuid elanikkonnale see ohtlik polnud. [6], [7], [9], [10] Kaheksandas klassis olevad korrodeeruvad ained esinevad kõigis agregaatolekutes. Suur osa siia aineklassi kuuluvatest materjalidest on keskkonnaohtlikud. Viimases üheksandas klassid on ained, mis ei kuulu eelnevatesse ohtlike ainete klassi. Eraldi on määratud ka eriti ohtlikud ained, mis on oma põhiteguri algusel paigutatud klassi 1, 6.2 või klassi 7. Radioaktiivsed ained on eriti ohtlikud ained, kui nende eriaktiivsus on 70 kBq/kg või kõrgem või need on merereostusained. (ehk omavad lisatähist P või PP või kui IBC koodeksi järgi on nad keskkonnaohtlikkuse kategoorias A). IBC
lahustuvad, narkootilise toimega orgaanilised ained. 7 Alkadieenide keemilised omadused Alkeenide keemilised omadused sõltuvad nende ehitusest. Kahe süsiniku aatomi vahelist kaksiksidet vaadeldakse kui alkeenide tunnusrühma, millest on tingitud ka neile vastavad omadused. Selliseid aatomeid või aatomite rühmi, mis määravad ära antud aineklassi omadused, nimetatakse funktsionaalseteks rühmadeks. Tänapäeval teame, et kaksiksideme moodustab kaks paari elektrone. Aga süsinikevahelised sidemed ei ole kaksiksidemes ühesugused. Üks sidemetest on tavaline side, mis esineb süsinike vahel ning kõigis süsivesinikes süsiniku ja vesiniku vahel. Teise sideme moodustavad kõrgema energiaga elektronid ja seda sidet nimetatakse -sidemeks. Näitame, et kaksikside kujutab endast reaktsioonitsentrit süsivesinikuahelas:
põhiomadused. · Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. · Põhiomadused: 1) allotroopsed teisendid üks element moodustab mitu erinevat lihtainet (nt grafiit ja teemant); 2) halvad elektrijuhid; 3) halvad soojusjuhid; 4) aktiivsemad mittemetallid VIIA rühmas. 7. Osata määrata etteantud ühendite aineklassi. · Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (Al2O3). · Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (H2SO4). · Hüdroksiidi koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (NaOH). · Soolad koosnevad katioonidest ja anioonidest (KCl). 8. Mis on keemiline reaktsioon? Nimeta seda mõjutavad tegurid. · Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus lähteainetest tekib keemiliste sidemete
Biokeemia SÜSIVESIKUD Et enamiku antud aineklassi esindajaid saab vaadelda süsiniku hüdraatidena üldvalemiga Cn(H2O)m, võeti kasutusele üldmõiste "süsivesik". Esimesena tegi seda Tartu Ülikooli professor C.Schmid 1844.aastal ja see ongi nüüdisajal rahvusvaheliselt üldtunnustatud nimetus. Süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibetermin, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi, aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Seega on suhkur koondnimetus, mis hõlmab
TOIDU SÜSIVESIKUD Et antud aineklassi enamikke esindajaid saab vaadelda süsiniku hüdraatidena siis võetigi kasutusele üldmõiste "süsivesik". Termin süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest, täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid (eeskätt mono- ja disahhariide). Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad, odavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glüko...
võivad välja langeda, haavad paranevad raskesti. o Vitamiin A: o Vaja: Spermide, platsenta, embrüo ja noore organismi arenguks. Kõhre, luukoe ja hammaste arenguks. Puudusel võib tekkida kanapimedus. o Saab piimast, kalast ja värvilistest puuviljadest. 22.Milline ülesanne on fibrinogeenil, hemoglobiinil, klorofüllil, aktiinil, insuliinil, laktaasil, mis aineklassi need kuuluvad? o Fibrinogeen- aine, mis on vajalik vere hüübimiseks. valk o Hemoglobiin- hapniku transpordi ülesannet erütrotsüütides valk o Klorofüll- taimed kasutavad fotosünteesimisel - valk o Aktiniin- aitab lihast liigutada - valk. o Insuliin- reguleerib võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku valk o Laktaas- lagundab laktoosi - valk 23.Millest koosnevad valgud? Kirjelda valkude erinevaid stuktuure. Mis on (nimeta 2 ) asendamatud
3. Translatsioon 4. RNA replikatsioon 5. Pöörtdtranskriptsioon Matriitsreakttsioon uus molekukl sünteesitakse eeskujumolekuli baasil ensüümide vahendusel. Jagunevad: 1. Universaalsed - esinevad, toimivad kõikides rakkudes (reakts. 1,2,3) 2. Unikaalsed - seotud ainult rakkudes, mis nakatatud RNA viirustega (reatst. 4 ja 5) 3. Keelatud - valgust lähtuvad (neid pole avastatud) Jagunevad II: 1. Kopeerimistüüpi a) molekuliosade 1 - 1ne vastavus b) info liikumine vaid 1 aineklassi piires (nukleiinhapete) c) reakts. 1, 2, 4, 5 2. Kodeerimistüüpi a) puudub molekuliosade üksühene vastavus b) toimib koodisüsteem, ehk geneetiline kood c) info liigub ühest aineklassist teise ehk nukleiinhapetelt valgule d) reakts. 3 Geneetilise koodi olemus Geneetiline kood: mRNA ja kujunev valk. 3 nukleotiidile : 1 põhiaminohape. Kombinatsioonide hulk 3 : 1 RNA-s 4 erinevat nukleotiidi. Geneetilises koodis 64 kombinatsiooni.
on olemas eeskuju molekul ja selle baasil sünteesitakse uus molekul(ensüümide kaasabil). Matriitsreaktsioonid jagunevad leviku alusel : a) universaalsed kõikides rakkudes(N:reaktsioonid 1,2,3) b) unikaalsed omased rakkudele, mis on nakatunud RNA viirustega(HIV). (N:Reaktsioonid 4 ja 5.) c) Keelatud valgust lähtuvad matriitsreaktsioone pole olemas. Jagunevad reaktsiooni olemuselt : a) kopeerimistüüpi reaktsioonides on molekuli osade 1:1 vastavus. · info liigub sama aineklassi piires (nukleiinhapete piires) · tulemuseks on kas molekulkoopiad või teised nukleiinhapete hulka kuuluvad molekulid (1,2,4,5 reaktsioonid) b) kodeerimistüüpi puudub molekuliosade 1:1 vastavus · vajalik on kood (info tõlgendamiseks) · info liigub nukleiinhapetelt valkudele · tulemuseks on eri valkude süntees. DNA replikatsioon : Toimumiskoht : - tsütoplasmas (eeltuumsetel) - päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. Aeg :
enam-vähem üheraskused, vees vähelahustuvad, küll aga orgaanilistes lahustites (mittepolaarsetes lahustites) hästi lahustuvad, narkootilise toimega orgaanilised ained. ALKEENIDE KEEMILISED OMADUSED Alkeenide keemilised omadused sõltuvad nende ehitusest. Kahe süsiniku aatomi vahelist kaksiksidet vaadeldakse kui alkeenide tunnusrühma, millest on tingitud ka neile vastavad omadused. Selliseid aatomeid või aatomite rühmi, mis määravad ära antud aineklassi omadused, nimetatakse funktsionaalseteks rühmadeks. Alkaanides on kõik sidemed üksiksidemed ehk -sidemed, kuid alkeenid sisaldavad üksiksidemete kõrval ka kaksiksidet, mis koosneb ühest sidemest ja ühest -sidemest. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 6
arvestatud faktori tähtsusest, mis võib viia uute aktiivsete molekulide avastamisele. Omadused, mida arvestatakse on kõik struktuurilised, keemilised ja/või füüsikalised omadused. Iga omaduse järgi sõltuvuse leidmine on liiga töömahukas, mistõttu validakse üks või kaks ning varieeritakse, püüdes teisi konstantsena hoida. Pole lihtne, kuna muutes üht, muudad tõenäoliselt ka teisi. Kasutatakse üldjuhul sama aineklassi siseselt, sarnaste struktuuride puhul, kuna aineklassiti võib korrelatsioon omaduste ja asendajate vahel olla väga erinev. Võrreldes sarnaseid struktuure, saab arvestada aine erinevate osade steerilisi jm omaduste mõju aktiivsusele. QSPR: quantitative structure-property relationship – üht parameetrit varieeritakse Milliseid füüsiko-keemilisi konstante kasutatakse? 17
·Kõige vähemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA rühma mittemetallid (väärisgaasid). ·On nii gaasilisi (N2, O2), tahkeid (C, P) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). ·On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamistemperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). ·Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). 7. Osata määrata etteantud ühendite aineklassi (kas tegemist soola, oksiidi, hüdroksiidi või happega). Aineklassid: *Soolad: Koosneb metalli katioonist ja happe anioonist ehk happejäägist. Nt. NaNO3-naatriumnitraat; CaSO4- katsiumsulfaat. *Oksiidid: Koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Jaotatakse: aluselised, happelised, neutraalsed ja amfoteernsed. Nt. H2O- vesi; Al2O3- alumiiniumoksiid; CaO- kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi. *Hüdroksiidid: Koosneb metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH -).
on olemas eeskuju molekul ja selle baasil sünteesitakse uus molekul(ensüümide kaasabil). Matriitsreaktsioonid jagunevad leviku alusel : a) universaalsed kõikides rakkudes(N:reaktsioonid 1,2,3) b) unikaalsed omased rakkudele, mis on nakatunud RNA viirustega(HIV). (N:Reaktsioonid 4 ja 5.) c) Keelatud valgust lähtuvad matriitsreaktsioone pole olemas. Jagunevad reaktsiooni olemuselt : a) kopeerimistüüpi reaktsioonides on molekuli osade 1:1 vastavus. · info liigub sama aineklassi piires (nukleiinhapete piires) · tulemuseks on kas molekulkoopiad või teised nukleiinhapete hulka kuuluvad molekulid (1,2,4,5 reaktsioonid) b) kodeerimistüüpi puudub molekuliosade 1:1 vastavus · vajalik on kood (info tõlgendamiseks) · info liigub nukleiinhapetelt valkudele · tulemuseks on eri valkude süntees. DNA replikatsioon : Toimumiskoht : - tsütoplasmas (eeltuumsetel) - päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. Aeg :
Just tasakaalustatud täisväärtusliku segatoidu tarbimine on eelduseks heale tervisele. Ka sportlastel ning treeneritel tasuks meeles pidada, et lihaste väljaarendamiseks on eelkõige vaja õigesti ja arukalt planeerida kehalist tööd, mitte aga aminohappeid üle tarbida. Oluline on ka tasakaalustatud ja täisväärtuslik toit, mis kindlustab nii energia kui ka vajalike valkude hulga.t võivad mõjutada. TOIDU SÜSIVESIKUD Et antud aineklassi enamikke esindajaid saab vaadelda süsiniku hüdraatidena siis võetigi kasutusele üldmõiste "süsivesik". Termin süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest, täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid (eeskätt mono- ja disahhariide).
jagada leviku alusel a.) universaalsed matriitssünteesid, st esinevad kõikides rakkudes (DNA replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon); b.) unikaalsed matriitssünteesid (RNA replikatsioon ja pöördtranskriptsioon; nt RNA viirustega nakatunud rakkudes timuvad protsessid); (c.) keelatud matriitsreaktsioonid (valgust lähtuvad matriitsreaktsioonid neid ei ole)). 2.) olemuse alusel: a.) kopeerimistüüpi matriitssünteesid (iseloomustab kaks asja; a) info liigub sama aineklassi piires (nukleiinhapete piires) ja b.) molekuli osade vahel on üks ühene vastavus) (reaktsioonid 1;2;4;5); b.) kodeerimistüüpi reaktsioonid (info liigub ühest aineklassist teise ehk nukleiinhapetelt valkudele ja molekuli osade vahel puudub üks ühene vastavus, info teisendamiseks kasutatakse koodisüsteemi võtmes kolmele mRNA nukleotiidile vastab ük aminohape erandiks on kolm koodikombinatsiooni). Tabel 19. Replikatsiooni, transkriptisooni ja translatsiooni võrdlus
annaabi.ee 
