Taimerasvad sisalduvad peamiselt seemnetes. Neist eraldatakse õli kas kuumapressimisel või väljalahustamisel orgaaniliste lahustitega. Rasvade bioloogiline tähtsus Oluline toiduaine, sest neil on suur toiteväärtus. Rasvades palju erinevaid aineid, mida inimene vajab normaalseks elutegevuseks. Milles seisneb rasvade hüdrogeenimine? Hüdrogeenimisprotsessil küllastatakse kaksiksidemed vesinikuga katalüsaatori (nikkel) juuresolekul. Või koostis ja tähtsus Sahhariidid, valk, sool, vitamiin. Väärtuslik toiduaine, kuna piimarasvades on palju lühikese ahelaga rasvhappeid. Margariini valmistamine Rasv emulgeeritakse ning lisatakse stabilisaatoreid, vitamiine, värv- ja maitseaineid. Seebi molekuli üldine ehitus. Puudused Pikk hüdrofiilne rühm, lühike hüdrofoobne rühm. Karedas vees moodustab Ca- või Mg soolad. Need soolad ei lahustu ning sadenedes riidekiududele, takistab pesemist. Seebi lahus on leeliseline ning ei
( inglise keelest tuletatud samatähenduslik mõiste: PROTEIINID) Valke saadakse nii loomsetest kui taimsetest toiduainetest, kuigi parimate allikatena tuntakse just loomseid toiduaineid: piimatooteid, lihatooteid, kala ja linnuliha. Valgud koosnevad aminohappejääkidest. Toiduvalgus esineb ligi 20 erinevat aminohapet, millest 8 on inimesele asendamatud, sest organism pole ise võimeline neid teistest toiduosistest sünteesima järelikult tuleb neid saada toidust. Seedimise käigus laguneb valk taas aminohapeteks, millest keha toodab uued vajalikud valgud. Toiduainetes oleva valgu väärtuse määrab nende aminohappeline koostis ja seeditavus. Bioloogiliselt täisväärtuslik on selline valk, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus koguses ja omavahelises suhtes. Loomsetes toiduainetes on asendamatuid aminohappeid rohkem. Näiteks saame me juustu ja kohupiima süües
Valk, mis lammutab raku pilbasteks Kui saapad ühel päeval käigu pealt pooleks läksid, oli Ann päris rõõmus: viimaks ometi saab midagi pista prügikonteinerisse! Kokkuhoidliku ja kasina perenaisena on Ann selle täitmisega alatasa püstihädas ja suurema osa aastast passibki 80liitrine kastike värava kõrval tühja kõhuga. Anne majas lihtsalt ei teki palju prügi, ja naabrite käest laenama ta seda ka ei hakka. Tegelikult kükitaks üleaedsetegi konteinerid sisutult, kui nood jaksaks samamoodi prügiga jännata kui Ann. Jah, kui hambapastatuubist enam ussikest välja ei meelita, tuleb see taara päris minema visata. Ja vahel pole tõesti mõtet hakata lihaverist kilekotti puhtaks küürima. Selle pressib Ann vürfliks ja pistab kasutu pastatuubi kõrvale. Sääraseid jäätmeid koguneb Anne elamises kuu jooksul nii palju, et need mahuvad lahedasti vanasse tühja kohvipakki. Ülejäänud kraam kaob kõik kas taaraautomaati, pakendikirstu, ahju või kompostihunnikus...
VAADELDAV VALK: Forkhead box protein O3 Transkriptide võrdlus Homo Sapiens FoxO3 järjestusega Kattuvad Organism Järjestuse ID Pikkus järjestused Identsed alused Tühikud Pan troglodytes Simpans ref|XM_003311514.2| 7946 1 7076/7133(99%) 18/7133(0%) Sumatra Pongo abelii Orangutan ref|XM_002817219.2| 7812 1 7190/7343(98%) 46/7343(0%) Gorilla gorilla gorilla Gorilla ref|XM_004044495.1| 7595 1 7024/7175(98%) 73/7175(1%) Macaca mulatta Reesusmakaak ref|XM_001093593.2| 7300 1 7079/7328(97%) 66/7328(0%) Papio anubis Anubis baboon ref|XM_003898343.1| 7775 1 7094/7353(96%) 60/7353(0%) Dasypus 4216/4873(8...
fosforiidisõjaga 1988. aastal muutus tavaliseks esitada massiüritustel isamaalisi laule Loodi uusi muusikateoseid 1988. aasta oli ka laulva revolutsiooni tippaasta. 1989. aastal toimus Balti kett Eestimaa laul Laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi 11. september 1988 Tallinna lauluväljakul väidetavalt 300 000 inimest Ürituse ühes kõnes nõudis Trivimi Velliste esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist. Heinz Valk Heinz Valk (õigesti Heinrich Valk) on sündinud aasatal 1936 ning on eesti kunstnik ja poliitik. Ta lõpetas 1954. aastal Tallinnas keskkooli ning pärast seda Eesti Kunstiakadeemia (tol ajal Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) Heinz Valk on üks Rahvarinde asutajaliikmeid. 11. septembril 1988 toimunud üritusel "Eestimaa laul" ütles ta oma kõne lõpus lause "Ükskord me võidame niikuinii!". See kujunes populaarseks lööklauseks, mida korrati massiüritustel kogu taasiseseisvumise aja jooksul.
valgustruktuuri muutus Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke. Mehaanilisel teel Kõrge temperatuuriga Keemilisel teel Kiirguse toimel Renaturatsioon Kõrgemat järku struktuurid taastuvad. Nt juuste struktuuri taastumine peale lokki, vahustatud munavalge vedelaks muutumine. Valkude ülesanded Ensümaatiline Ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. Valkude ülesanded Struktuurne Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. Valkude ülesanded Transport Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Valkude ülesanded Regulatoorne Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. Valkude ülesanded Retseptoorne Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. Valkude ülesanded Liikumise
Joonis 3.1.1. 8 3.1.2. Globulaarsed valgud Globulaarsed valgud on ellipsoidilise kujuga ja on arvukaim valkude rühm. Neile on tüüpiline lahustuvus füsioloogilises lahuses , kolloidolek, denatureeruvus, alfa-heeliksi prevaleerumine sekundaarstruktuuris ja isovormide rohkus. Globulaarsete valkude põhirühmad on: albiumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid ja gluteliinid. Näiteks albumiin on vereplasmas ja piimas sisalduv valk. Albumiinid on nende globulaarsete lihtvalkude alaklass, mis lahustuvad vees ja nõrkades soolalahustes. Albumiini mudelit on näha joonisel 3.1.2. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 97). Joonis 3.1.2. 3.2. Liitvalgud Liitvalgud ehk konjurogeerunud valgud on valgud, mis sisaldavad aminohapete jääkidele ka mittevalgulist ehk prosteetilist rühma. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 99). Liitvalgu näiteks võib tuua lipoproteiini. Lipoproteiin on biokeemiline kooslus, mis omab
VALGUD Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappe. Aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidsidemega (kahe aminohappe vahel). Hemoglobiin (vere punalibledes, ül on hapniku siduda). Valk: 1. Lihtvalk- ainult aminohappe 2.Liitvalk- aminohapped, glükoproteiidid (suhkrumol), lipoproteiidid (liipidid) Inimeste valgud koosnevad 20 erinevast aminohappest, millest 8 on asendamatud st neid peab saama valmiskujul toiduga. Ülejäänud aminohapped (asendavad) suudab inimene sünteesima lämmastiku sisaldavatest ühenditest. Valgu molekuli omadused sõltuvad aminohappete järjekorrast ja hulgast.. Valgu molekuli esimest järku struktuur on pepsiidsidemetga ühendatud aminohappejääkide vahel. Selle keerdumisel heeliksiks või kokkuvoltumisel moodustub teist järku struktuur. Valgu kolmanda järgu struktuur kujuneb heeliksi kokkukägardamisel kerajaks gloobuliks. Neljandat järku struktuurist räägita...
Valkudel ei ole kindlat sulamis- ja keemistemperatuuri. Nad söestuvad kuumutamisel, eritades ,,kõrbelõhna". Mõningaid valke on saadud kristalsena (hemoglobiini ja albumiini, pepsiini, insuliini jt.). Looduslikud valgud lahustuvad vees, lahjendatud alkoholis ja neutraalsete soolade lahustes. Suurel määral sõltub lahustuvus temperatuurist, soolalahuse kontsentratsioonist ja pH-st. Valkude sadestumine võib olla osaline või täielik, pöörduv või mittepöörduv. Valk 4 ude pöörduvat sadestumist nimetatakse väljasooldumiseks, mittepöörduvat kalgendumiseks, koaguleerumiseks ehk denatureerumiseks. Esimest rakendatakse tihti valkude eraldamisel ja puhastamisel, teisega puutume kokku valkude termilisel töötlemisel (kanamuna keetmisel). Valkainete kasutamine Valkaineid ja neid sisaldavaid materjale kasutatakse esmajoones inimtoiduna ja loomasöödana
ensüüm ise ei muutu. Nt: pepsiin- lõhub teiste aminohapete järjekorda 2.Kaitseülesanne -Valgud on antikehade koostises. Antigeen on võõras aine organismis. Antikeha seostub ainult selle antigeeniga , mille vastu ta on valmistatud. Valged verelibled tunnetavad antigeene. Valged verelibled- toodavad antikehasid. Antikehad seostuvad antigeenidega. Makrofaag (suur valge vererakk) ,,toitub" fagotsütoosi teel. Makrofaag õgib kasvajarakke. Keratiin- karvade koostises olev valk. Karvad kaitsevad imetajate keha. Sõrad , kabjad, küüned , sarved- koostises valk. 3.Ehituslik ülesanne Kõikide organellide ehitusmaterjal (enamik organelle on ümbritsetud membraaniga, membraanide koostises on palju fosfolipiide ja valke). 4.Liikumisülesanne Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomadele liikuvuse. Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. Lihas koosneb lihaskoe rakkudest, mille ehituses on peamiselt lihasvalgud. 5
Kattevalgud, keratiinid.aktiin, insuliin. b) liitvalkudes on ka mittevalguline osa lisaks valgulisele osale. Mõlemaid valke nimetavad bioloogid proteiinideks. Liitvalgud: nukleoproteiin nukleiinhape+valgud. Kromosoomid. Lipoproteiinid-lipiidimolekulid +valgud. Membraani lipoproteiinid. Fosfoproteiinid fosfoühendid ja valgud. Kaseiin, mis annab piimale valge värvuse. KESKMISELT ON VALGUS ESINDATUD 12-16 ERINEVAT AMINOHAPPE JÄÄKI. Mida spetsiifilisem valk, seda vähem on aminohappejääke seal. Valkude biofunktsioonid: 1) energeetiline. See pole kõige tähtsam funktsioon. 1g valkude lõhustumisel vabaneb 4 kcal energiat. Teoorias peaks olema 6kcal energiat valkude lagundamine ei lähe lõpuni, vaid jääb toppama uurea tasndil. Sellega välditakse mürgise ammoniaagi teket. Ööpäevasest energiakulust peaksid valgud katma mitte üle 15%. Valkude suur osakaal on kajulik maksale, neerudele ja nõuab suuremat veekäivet organismis
(tertsiaarstruktuur). Enamasti on see keraja kujuga ja kannab seetõttu gloobuli nimetust. Valgu kolmandat järku struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed, mis moodustuvad molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahele. Kõigil valkudel aga globulaarset kolmandat järku struktuuri ei moodustu ja nad jäävad väljavenitatult niitjateks (fibrillaarseteks). Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist (kvaternaarstruktuur). Valgud võivad ühineda ka teiste orgaaniliste ainetega. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleproteiiniks. Viimased on näiteks päristuumsete organismide kõik kromosoomid. Lipiididega seostunud valke nimetatakse lipoproteiinideks. Need kuuluvad rakumembraani koostisse. Membraanis esineb valke, millega on liitunud oligosahhariidid. Selliseid ühendeid nimetatakse glükoproteiinideks.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TO11MK Liha- ja kalakonservide sortiment erinevate tunnuste alusel Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 LIHAKONSERVID 1. Kanalihakonservid A. Hautatud kanaliha Frank Pott Hautatud kanaliha 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanalihamass (55%), joogivesi, kananahk, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained, suhkur, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 152 Valke 11 Rasvu 12 Süsivesikuid 0 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 182 13g 0g 14g 9% 26% 0% 20% B. Kanaliha omas mahlas Rannarootsi Kanaliha omas mahlas 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 ...
Valgusünteesi konspekt. Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus, sest eri valkude koostisse kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümnest ja võib ulatuda tuhandetesse. Kuigi erinevaid aminohappeid on valkude ehituses 20, leiame vähe molekule, mille koostises kõik need samaaegselt oleksid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks. Molkulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkue sedasupärasusi molekulaarsel tasemel, Selle teadusharu saavutused võimaldavad mõista, kuidas avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi asemel. Molekulaargeneetika keskendub oma uurimissuudades peamisel kolmele univesaalsele protsessile : 1. dna sünteesile ehk replikatsioonile, 2. RNA spnteesile ehk Transkriptsioonile ja 3. valgu sünteesile ehk translatsiooni...
Valgud Olemus ja asukoht Valgud on kõige tähtsamad toitained, milleta ei saa hakkama ükski rakk. Kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini jt. ainete koostisesse. Päevane vajadus Valgud peaksid moodustama 1015% päevasest energiavajadusest, mis moodustab 45110 g valku päevas. Nähud valkude puudumisel ja ületarbimisel Valkude liigtarbimise korral esinevad häired antikehade moodustamises, tekib organismi vastupanu võime langus nakkushaiguste suhtes. Valgupuudusel organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub. Ka organismi vastupanuvõime haigustele kahaneb. ...
docstxt/135102981473.txt
Makroelemendid organismide koostises kõige enam Esinevad keemilised elemendid(C,O,H). MikroelemenDid-organismide normaalskes elutegevuseks vajalikud Keemilised elemendid(Fe.Cu,Si) .Vesi-suure soojusMahtuvusega, hoiab ära ülekuumenemise,kindlustab Organismide ringeelundkondade töö,ksitsefunktsioon(pisarad).DNA- päriliku info säilitamine ja edastamine tütarrakkudele.RNA-päriliku info realiseerimine.Denaturatsioon-hävita takse valgu kõrgemat järku struk tuur:muna vahustamine,praadimine, lokkimine. Re-naturatsioon:kõrgemat järku struktuurid taastuvad: juuste struktuuri taastumine peale lokki .TRNA-RNA molekuliga ribosoom idesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine .Rasvad.e.lipiidid on hüdrofoobsed ained,mis ei lahustu vees.koosnevad alkost ja rasvhappe jäägist. Sahhariidid koosnevad süsinikust,vesinikust ja O .Valk-aminohapetest moodustunud biopolpümeer.IRNA-toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusü...
MIKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes. Enamlevinumad mikroelemendid on magneesium, raud, vask, koobalt, tsink, jood, seleen. MAKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. SAHHARIIDID e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks :kuulub RNA koostisesse, oligosahhariidideks 2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL:energeetiline(energia allikas);struktuurne(selgroo välistoes, taime,seeneraku kestas);varuaine(tärklis,glükogeen); osalemine biosünteesil(DNA, RNA); bioregulatoorne(hormoonid); kaitse(antikehad loomadel,taimedel külmumise vastu). LIPIIDID koosnevad alkoholist j...
EHF 1 578,2 7391,1 3,48 3,17 esimene 4,10 EHF 1 518,1 10421,3 4,16 3,51 esimene EHF 1 614,6 12426,3 3,96 3,56 esimene 3,90 EHF 1 617,8 11767,5 3,45 3,48 esimene 3,70 EHF 1 590,1 12283,9 3,02 2,99 sorditu Valk, % 3,50 EHF 1 533,0 11299,2 3,77 3,48 esimene EHF 1 633,3 13529,1 4,17 3,61 esimene 3,30 EHF 1 566,4 7975,3 4,21 3,40 esimene 3,10 EHF 1 617,5 10570,8 4,17 3,59 sorditu EHF 1 664,7 8590,8 4,53 3,64 sorditu 2,90
1.Bio molekulid- elusorganismides esinevaid aineid nim biomolekulideks 2.Elu omadused kõik elusorganismid arenevad,paljunevad,neil on aine-ja energia vahetus ja nad reg välis ärritusele 3.Rakku õpetus ehk tsütoloogia on teadus mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 4.Koe õpetus sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. Eristatakse nelja koe tüüpi 1.epiteelkude 2.lihaskude 3. Närvikude 4. sidekude 5.Anatoomia-tegeleb organismi ehitusega,uurib organismide ehitust 6.Füsoloogia-one teadus mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regutatsiooni 7.Homöstaas-kõrgematel organismidel esinev stabiilne sisekekkond 8.Etoloogia-one teadus mis uurib loomade käitumist 9.Neuraalne regulatsioon-organite töö reguleerimine närvisüsteemi abil 10.Homoraalne regulatsioon-organite töö reguleerimine hormoonide abil 11.Liigi definitsioon-selle moodustavad sarnased isendid kes on võimelised oma vahel vabalt ristuma ja andma viljakaid järglasi 12.Makro...
VALKUDE STURKTUURID : I järku struktuur (primaar strk)- aminohappe jääkide järjekord molekulis. NT: Ser-Leu-Ser. Hoiavad koos peptiidsidemed , nt: insulin II järkustruktuur (sekundaarstrk.) tekib kui primaarstrki valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku. Hoiavad koos vesiniksidemed. Nt: ämblikuniit,juuksed , küüned III järku strk. (terstiaalstrk.) sekundaarstrkiga molekul kägardub kokku. kerajas e. gloobul , nt ensüümid, vereplasma valgud (A,B) , munavalge valk niitjas e. fibrill, nt lihasraku valgud , fibriin IV järku struktuur (kvaternaarstrkt) tekib mitmest III järku struktuuriga molekulist. Nt hemoglobiin , hoiab koos raua ioon. DENATURATSIOON-valgu kõrgemat(II, III, IV) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Kõrge temperatuur, happeline keskkond, mehhaaniline tegur. RENATURATSIOON valgu kõrgemat(II, III, IV)järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördeprotsess.
Valkude ehitus, aminohapete ehitus ja peptiidside Valgu molekuliks on polümeerid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid Aminohapete koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Peptiidside tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminorühma karboksüül rühma vahel, eraldub vesi. Valkude struktuurid, selgitus ja näited Esimest järku struktuur primaarstr. on AH-jääkide järjekord molekulis, hoiavad koos peptiidsidemed, lineaarne. Nt insuliin Teist järku struktuur tekib, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku sekundaar. Hoiavad koos peptiid ja vesiniku sidemed. Nt ämblikuniit ja siidiniit Kolmandat järku struktuur tertsiaarstuktuur. Tekib, kui sekunaarstruktuuri molekul kägardub kokku 1) kerajas ehk gloobul, nt ensüümid, vereplasma valgud, munavalge valge 2) niitjas ehk fibriil, nt lihasraku valgud Neljas e. kvartenaarstruktuur, tekib mitmest kolmandat järku struktuuriga molekul...
Kas kaotus võib olla ka võit? ,,Ükskord me võidame niikuinii!" hüüdis tuntud eesti kunstnik ja poliitik Heinz Valk oma lööklause aastal 1988. Seda lauset kuuleb ka tänapäeval, kuid mida see õieti tähendab. Mida annab elule kaotus? Kas elus tulebki elada selleks, et võita ning kas kõik peavadki üldse võitma? Igal kaotusel on ka võit, oleneb lihtsalt sellest, kuidas me sõna ,,kaotus" defineerime. Kui kellelegi rääkida mingisugusest kaotusest, kujutleb inimene ette kindlalt sõda, mille üle on peetud lahinguid või jalgpallimängu, mille skoor ei ole löödud vastasest kõrgemale
toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Valkude kaitsefunktsioonid avalduvad väga eriilmeliselt. Inimorganismi sattunud võõrvalkude,- nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks. Neid iseloomustab kõrge spetsiifilisus, sest iga reaktsiooni juhib oma ensüüm. Inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. See ensüüm lõhustab toiduga suhu sattunud tärklise molekulid esmalt eri pikkusega oligosahhariidideks ja seejärel tärklisee monomeerideks- glükoosi molekulideks. Proteaas lõhub valke. Seda kasutatakse liha pehmendamiseks, kala nülgimiseks, loomanahalt karvade eemaldamiseks ning pesupulbrite koostisosana. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA
-polüsoom- mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum -denaturatsioon- hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur(mehaanilisel teel, kõrge temperatuuriga, kiirguse tomiel) nt:muna vahustamine või praadimine -renaturatsioon- valgu kõrgemat järku struktuuride taastumine nt: vahustatud munavalge vedelaks muutumine -peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Valkude ülesanded: 1.ensümaatiline : nt valk amülaas suus lagundab tärklist 2.struktuurne : karvad , küüned, suled, kabjad, sarved jne 3.trantsport ülesanne : hemoglobiin trantspordib hapnikku 4.regulatoorne : Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. 5. Varuaine :munavalge, piim 6. Kaitse : antikehad · Miks keha ei kasuta valke energia saamise eesmärgil? · Sest saadud (söödud) aminohapetest ehitatakse oma kehale vajalikud valgud.
3) ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti; 4) RNA- polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli; 5) RNA- polümeraas jõuab terminaatorini; 6) lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees; 7) DNA omandab uuesti biheeliksi kuju; 8) RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse TRANSLATSIOON- RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel: RNA-lt valk. Lõpeb, kui ribosoom jõuab ühe stoppkoodonini. ● VAJALIKUD TINGIMUSED: ribosoomid; mRNA, tRNA; aminohapped; energia (ATP,GTP); ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks tRNA-ga ja peptiidahela sünteesiks mRNA primaarstruktuur määrab ära valgu primaarstruktuuri ● KOODIPÄIKE: initsiaatorkoodon- AUG mRNA-s; stoppkoodon- ei kodeeri aminohappeid (UAA, UAG, UGA) ○ koodon- mRNA-s ○ antikoodon- tRNA-s
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Aine- ja energiavahetus Iga organism sünteesib talle omased orgaanilised ained (valgud, sahhariidid, lipiidid, vitamiinid jt.) ise. Selleks kasutab ta lähteainena kas eelnevalt enda poolt sünteesitud molekule või hangib osa orgaanilisi aineid väliskeskkonnast. Vajalik energia saadakse väliskeskkonnast või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonist. Vastavalt sellele jaotatakse organismid auto- (organismid, kes sünteesivad elutegevuseks orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest (fotosüntees, kemosüntees; rohelised taimed, bakterid, protistid)) ja heterotroofideks (organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil; loomad, seened). Metabolismiks nimetatakse...
valgus b) Ksantoproteiinreaktsioon (xanthos kollane) tõestab aromaatset tuuma sisalda-vate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) olemasolu valgus c) Milloni reaktsioon - Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid. 6. Kirjeldage ksantoproteiini- ja Milloni reaktsiooni kemismi. ksantoproteiini : Konts.lämmastikhappe lisamisel denatureerib valk pöördumatult ja sadestub. Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Moodustunud nitrofenooli tüüpi ühend on intensiivselt kollase värvusega ja käitub hape/alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Milloni reaktsioon: Milloni reaktiiv -elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega
Ära on vaja tunda struktuuri järgi valk, sahhariid, rasv (milline rasv on tahke, milline vedel) Valk-kaksikside C ja O vahel. Sahhariid- H-C-OH Rasvad-rasvade agregaatolek (vedel või tahke) sõltub nende koostises olevate küllastumata rasvhappejääkide hulgast. Mis on ensüüm? Seleta, milline on ensüümi toimemehhanism? Mis iseloomustab biokatalüüsi? Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust Glükoosi (substraadi) seostumine heksokinaasi aktiivtsentrisse kutsub esile muudatuse ensüümi molekuli konformatsioonis. Biokatalüüs on orgaaniliste ühendite keemilise muundamise protsess, mis viiakse läbi looduslikke katalüsaatoreid – ensüüme – kasutades Kuidas liigitatakse sahhariide? Too iga liigi kohta näide. Iseloomusta looduses kõige enam esinevat polüsahhariidi (tselluloosi) Monosahhariid-aldoosid, ketoosid Disahhariid-sahharoos, laktoos, maltoos Polüsahhariidid-tselluloos, tärklis Tselluloos- Tselluloos on polüsah...
olla nii valed) ning mis põhiline- olen uhke, et olen just selline, sest see tähendab, et olen eestlane. Sellist rahvuslikku uhkust peaksime tundma iga päev, sest nii on meie püsimajäämine maailmamastaabis palju tõenäolisem ja kindlam. Kasutatud kirjandus: 1. Realo, A. & M. Schmidt & M. Vadi. Kultuur ja sotsiaalne käitumine. J. Allik & M. Rauk (Toim). Psühholoogia gümnaasiumile, 2006 Tartu: TÜ Kirjastus, 14. pt, lk 222-235 2. Valk, A & A. Realo (Toim). (2004). Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 3. Kivirähk, A. (2000/2006). Rehepapp ehk november. Tallinn: Varrak.
1.Kirjelda denatureerimist. - molekulidevahelised sidemed katkevad ning valk kalgendub. see toimub rõhu, temperatuuri ja muude tegurite toel. 2. Valkudest koosnevad meie siseorganid, sooled, juuksed, küüned, nahk. Millisest valgust saab eelpool nimetatud organeid? - keratiin (juuksed, küüned), kollageen (nahk) 3. Kuidas saab juustust juukseid? - lõhustades valgus olevate aminohapete vahelised sidemed 4. Kui palju grammides me ööpäevas omaenda siseelundeid amonihapeteks lammutame? -ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g valke. 5
6 3. Järeldamine hindamisest lähtuvalt kokkuvõtete tegemine; järeldatakse, mis toimub hetkel ja mis võib hakata toimuma, kui midagi ei muudeta. 4. Arendamine parandatakse tegevust või käitumist; antakse edasi vaatluse tulemused, seletatakse, kuidas midagi hinnati ja millisele järeldusele jõuti ning kuidas oleks efektiivselt võimalik vaadeldud käitumise nõrku kohti parandada. (Daft 1999:170, ref Valk 2003: 206-207). Tagasiside ei ole mitte ainult kommunikatsiooni osa, vaid ka tähtis abinõu, mille kaudu saab oma vigadest õppida ja oma tööd parandada. Õppivates organisatsioonides, kus toimub pidevalt oma tegevuse tulemuste ülevaatamine, avastatakse kiiresti, mis toimib ja mis ei toimi, kuna hindamine on pidev ja kommunikatsioon tihe. (Valk 2003:207) 7 4 PROBLEEMI ANALÜÜS
KEEMIA RIIGIEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED: mõisted Orgaaniline aine koosnevad peamiselt C, H, N, O aatomitest. Orgaaniline keemia uurib orgaanilisi aineid. Isomeeria nähtus, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Struktuuriisomeeria isomeerid erinevad aatomite omavaheliste seoste poolest Ahelaisomeeria süsinikahela kuju on erinev Asendiisomeeria kordsed sidemed/funktsionaalrühmad paiknevad erinevalt. Funktsiooniisomeeria ainetel on erinevad funktsionaalrühmad. Stereoisomeeria erinev on ainult ruumiline paigutus (nt geomeetriline ehk cis- trans-isomeeria) Süsivesinik koosneb C ja H. Süsivesinikud on järgnevad: Alkaan süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid. Alkeen süsivesinik, mille molekulis esineb kaksikside(meid). Alküün süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside(meid). ...
kultuse. Vanad eestlased arvasid, et tükike päikest kukkus maale. Ja tõid kaali järvele ohvreid ja tegid rikkalikke annetusi, et kindlustada päikese rahulikku suhtumist. See oleks olnud ju katastroof kui päike oleks uuesti vihastanud ja veel mõne killu endast inimestele peale saatnud. 26 KASUTATUD MATERJAL Raamatud Mati kõiv, Ain Mäesalu Krista Piirimäe, Märt tänava. ,,Inimene, ühiskond, kultuur" (lk 6 48). Internet Heli Valk - Uurimustöö http://helios.kolhoos.ee/stories/storyReader$397 Kokkuvõtteid - http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html, /www.teretere.eu/eestlaste-ajalugu Kujutav meedia Urmas E. Liiv. ,,Kaali saladus" (Film), 2003 27
Fosfolipiidid ühest kiütseroolist, 2 rasvjäägist ja 1 fosfaatrühmast. Esinevad rakumembraani koostises. Tsüklilisedlipiidide.steroidid suguhormoonid ja dvitamiin. Aminohape amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. Peptiidside kovalentne side, ühendab aminohappe jäägid valgumolekuliks. Polüpeptiid valgu sünteesi esmane tulemus. Globulaarnevalk kerakujule sarnanev valk. Firbillaarnevalk niitjas valk. Denaturatsioon olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. Renaturatsioon kui valk võtab kõrgemat järku struktuuri. Ensüüm valk, mis reguleerib biokeemiliste reakts. kiirust. AIDS Viirushaigus inimesel, omandatud immuunpuuduslikkuse sündroom. HIV viiruse tüüp, aidsi tekitav viirus. Vitamiin madalamolekulaarne aine, aktiviseerib ensüümi. Transportvalk valk, mis kannab edasi teisi mol. Retseptorvalk valk, mis annab inf. raku sisse.
Tööleht: ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS I Kohviku menüüs on valida nelja prae vahel: kartulipuder singiga, friikartulid viineritega, seapraad ja makaronid hakklihaga. 1. Millist toitu nendest oleks sinu arvates kõige kasulikum süüa ja miks? 2. Millise koguse energiat saaksid neid toite tarbides, kui on teada järgmised andmed: Valk Lipiid Süsivesik Kartulipuder singiga 15,5 52,5 66,4 Friikartul viineritega 16,5 75,1 41,7 Seapraad 18,8 103,3 24,4 Makaronid hakklihaga 49,9 66,5 72,9
Millised on vahade kaks ülesannet? 1) Kaitse 2) Ehituslik Steroidide hulka kuuluvad näiteks :Adrenaliin, D-Vitamiin( ainus vitamiin mida inimese organism saab ise toota). Kolesterool Valgud On biopolümeerid Bio- elu Polü- palju On biopolümeerid, mille monomeerideks on AMINOHAPPED (20). Mis määrab valgu ülesande (töö)? DNA, määrab valgu ülesande. Näiteid valkudest: 1) Hemoglobiin- vere punaliblede valk (transpordib hapnikku) 2) Lutsiferiin emase jaanimardika (jaaniussi) valk- helendab 3) Hirudiin- apteegikaani valk (takistab vere hüübimist) 4) Keratiin- juuste ja küünte valk 5) Amülaas- sülje valk (lagundab tärklise glükoosiks) Leia igale valgule ülesanne, mida ta täidab: 1) Lihaste valk - liikumisülesanne 2) Hemoglobiin transportülesanne 3) Rakumembraani valk ehituslik ülesanne 4) Valk, amülaas süljes ensümaatiline ülesanne
Organismide koostis Elusloodus ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidha...
Valguaminohappelistjärjestustnimetatakseselleesimesejärgustruktuuriks, e. primaarstruktuuriks, see määrab kõik valgu omadused, kuid ei väljenda otseselt molekuli kuju. Seda väljendab sekundaar või tertsiaal struktuur. Sekundaarstuktuurtekib polüpeptiidi keerdumisel kruvi taoliseks aheeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel B struktuuriks. Valgu molekuli edasisel kokkukeerdumisel tekib tertsiaarstruktuur, selle tulemusena omandab valk keraja ruumilise vormi, mida nimetatakse gloobuliks, kuid mõned valgud võivad jääda ka väljavenitatult niitjateks e. fibrillaarseteks. Kahe või enama polüpeptiidi ühinemisel moodustub liitvalk, millel on kvarternaarstruktuur. Soojusenergiamõjulvalkudesnõrgemadkeemilisedsidemedkatkevad, mille tagajärjel valk kaotab oma kõrgema järgu struktuurid, sellist nähtust nim. valgu denaturatsiooniks. Valku võivad denaturiseerida kõrge temperatuur,
· Mitmest ahelast koosneb DNA molekul ja kuidas seda nimetatakse, millised sidemed ahelaid koos hoiavad? Vesiniku sidemetega, 2 ahelast. ( Biheel ) · Millised on DNA kaks ülesannet? Päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku. · Nimeta 3RNA tüüpi ja kuidas neid tähistatakse? Informatsiooni-RNA(mRNA) Transpordi-RNA(tRNA) Ribosoomi-RNA(rRNA) MÕISTED 1. Hemoglobiin vere punaliblede valk, transpordib hapniku. 2. Lutsiferiin emase jaanimardika valk helendab 3. Hirudiin apteegikaani valk, takistab vere hüübimist 4. Keratiin juuste ja küünte valk 5. Amülaas sülje valk, lagundab tärklise glükoosiks 6. Insuliin kõhunäärme valk, reguleerib vere suhkru sisaldust ÜLESANDED 1. Lihaste valk liikumis ül. 2. Hemoglobiin transport ül. 3. Rakumembraani valk ehituslik ül. 4. Valk amülaasi süljes ensüümaatiline ül. 5. Keele limaskesta valk retseptor ül. 6. Antikeha kaitse ül.
Valgukiibid Veera Tychkova VI rühm Valgukiipid: mis need on? ● Suure tootlikusega meetod ● Kasutatakse valkude vastastikmõju ja aktiivsuse jälgimiseks ning nende funktsiooni uurimiseks suures ulatuses ● Suur valkude arv saab olla jälgitud paralleelselt ● Kiip koosneb: tugipinnast (nagu alusklaas), nitrotselluloos membraanist, helmest või mikrotiiterplaadist, mille küljes on seotud valkude järjestus. ● Proovi molekulid on märgistatud fluorestseeruva värviga ning lisatud reastusele ● Iga reakstsioon proovi ja fikseeritud valgu vahel kiirgab fluorestsents värvi, mida loeb laser skanner ● Valgukiibid on kiired, automatiseeritud, ökonoomsed, ülitundlikud Reastuse loomine ● Valgud on reastatud kõvale aluspinnale nagu mikroskoobi alusklaasid, membraanid, helmed ● Selline pind pakub tuge valkudele, mis hakkavad sinna kinnituma. ● Valgud on natiivses konformatsioonis. ● Aluspind on kaetud kattega, mis kinnitab pr...
Grupp III dsRNA viirused Ehkki kõik need viirused erinevad, lisaks erinevate peremeesorganismide kasutamisele, teineteisest oluliselt ka genoomide ning virionide organisatsiooni poolest, leidub nende elutsüklites küllalt palju ühiseid jooni. 1. SUGUKOND BIRNAVIRIDAE Birnaviirustel on kahest segmendist koosnev dsRNA genoom, mille ahelate 5'-otstes asub kovalentselt kinnitunud genoomiga seotud valk (VPg, terminaalne valk) ning seetõttu moodustab birnaviiruste genoomne RNA VPg kaudu iseloomulikke mittekovalentseid tsirkulaarseid struktuure. Üks genoomi segment transleeritakse polüproteiinina, mis lõigatakse valmis valkudeks viiruse poolt kodeeritud proteaasi poolt. Birnaviirused jagunevad kolme perekonda: Avibirnavirus. Tüüpesindaja on kanade infectious bursal disease virus (IBDV, tuntud alates 1960-ndatest). Aquabirnavirus
Jõulised valgud Südame-veresoonkonna tervis ja kaalu juhtimine on kaks tänapäeva mureallikat. Valkudel on tohutu hulk allikaid. Tarbijale on kõige tuttavamad munad, soja ja (piima) vadak, teised valgud ja peptiidid on näidanud oma potensiaali saada valkudega võrdseks. Muna valk Üks muna sisaldab rohkem kui 6g kõrgekvaliteedilist valku. Mune on traditsiooniliselt kasutatud suure kvaliteetse valgu, hädavajalike aminohapete ja hea seeduvuse tõttu.Munad on rikkalikud nii aminohapete kui ka valkude poolest, mille abil musklid kasvavad ja inimene saab vajalikku energiat. Layman ja Rodriquez seletasid leutsiin rolli energia ja musklite vahel. ''Kui ette kujutatada ebatavalist sõprussuhet aminohapete (leutsiin) ja glükoosi vahel
Seetõttu blokeerivad terminaatorkoodonid kattevalgu ORF 5’ poolses osas ka replikaasi translatsiooni. Selle põhjuseks on asjaolu , et replikaasi RBS regioon MJ moodustab kaheahelalise struktuuri kattevalgu geeni kodeeriva regiooniga. Ribosoomid mis transleerivad kattevalgu geeni “sulatavad” lahti R-geeni RBS järjestuse ja avavad R-geeni translatsiooniks. Kattevalk toimib ka R-geeni negatiivse regulaatorina. Kui kattevalgu konsentratsioon kasvab ja valk hakkab moodustama diameere siis seonduvad need R geeni alguses asuvale operator- juuksenõela struktuurile ja blokeerivad blokeerivad ribosoomide seondumise. Lüüsvalgu translatsioon Lüüsvalgu geen asub samuti kattevalgu geeni translatsioonilise kontrolli all (terminaatorkoodonid kattevagu geenis blokeerivad lüüsvalgu translatsiooni). Selle põhjuseks on: Lüüsivalgu geeni alguses asub “juuksenõela” struktuur mis ei lase
1. makroelement-organismide koostised kõige enam esinevad keemilised elemendid ( O, C, H, N) mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe,Cu,Zn,P,S,K) hüdrofiilsus-veelembus-aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. hüdrofoobsus- ainel puudub vastastikune mõju veega ensüüm- valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. denaturatsioon- valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon- valk taastab struktuurid komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 2. 1. elemendid, mida on kõige enam(makroelemendid)- hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik 2. elemendid, mida on vähem(mikroelemendid)- P, K, S, Cl, Ca, Na, Mg, Fe 3. elemendid, mida on üliväikestes kogustes-Zn, Cu, I, F 3
Ehituslik ül. Tselluloos Polüosahhariid Loomne varuaine Glükogeen Lihtlipiid Kaitseb kuivamise ja aurustamise eest, nt. õuna Vaha Lihtlipiid Kõige energia rikkam aine Aga kasutatakse peale sahariide Reguleerib keha temperatuuri Rasv Steroid Temas sünteesitakse hormoone, D-vitamiini Rakumembraani koostises Kolesterool Valk Kaitseb haigustekitajate vastu Antikeha Valk Annab lihasrakule võime pikenedaja lüheneda Hemoglobiin Valkud Kromosoomide moodustamisel osaleb Histoonid Hormoon Valk Lagundab veresuhkrut Insuliin Nukleotiid Säilitab pärilikkus ainet DNA Nukleotiid Aminohappe transport rimosoomides tRNA Nukleotiid
munavalgele langeb 54-60% ja munakollasele 29- 36%. Munas leiduvaid toitaineid omastab meie organism 95-97% ulatuses. Muna on inimesele kergesti omastatav toiduaine. Muna valge Munavalge on kollaka värvusega põhiliselt veest ja valkudest koosnev lahus. Keskmiselt on munavalges ligikaudu 87% vett, 12% valke, 0,7% süsivesikuid, 0,2% lipiide ja väheses koguses mineraalaineid. Tasub teada, et munavalges on ka üks eriline valk - avidiin. Toores, kalgendumata munavalges on see valk aktiivne ja toimib antivitamiinina, takistades meie organismil biotiini omastamist. Meie vitamiinivarudele muutub olukord ohtlikuks siis, kui toorest munavalget süüakse tihti väga suurtes kogustes. Paar-kolm munavalget ei tekita probleeme. Munakollane ehk rebu on kahvatu- kuni oranzhkollase värvusega. Rebus on keskmiselt 49% vett, 32% lipiide, 17% valke ja 2% mineraalaineid. Ka muna vitamiinid on
peptiidsidemeteks.)(20 aminohapet) Valgurikast toitu süües, hakkab maos toimuma seedimine.pepbtiitsidemed tuleb lõhkuda et vabaneksid üksikud aminohapped. Selleks toodab magu ensüümi nimega pepsiin.Selle tööd soodustab maohape ja piisavat kõrge temp.. Näited valkudest: a)hemogobliin-vene punalible valk(transpordib hapnikku) b)lutsefiriin-emase jaanimardika (jaaniussi) valk- helendab c)hirudiin- apteegikaanivalk (Takistab vere hüübimist) d)keratiin-juuste ja küünte valk e)amülaas-sülje valk (lagundab tärklise glükoosiks) f)insuliin-kõhunäärme valk (reguleerib vere suhkrusisaldust) Toiduainetest sisaldavad rohkesti valke nt. liha, hernes, muna, kala Asendamatud aminohapped on sellised aminohappe, mida inimese rakud ei suuda sünteesida. Neid on kaheksa. Lihaseline valk-liikumisülessanne hemoglobiin-transpordi ülessanne rakumembraani valk- ehituslik ülessanne valk amülaas süljes-esümaatiline ülessanne keele limaskesta valk-retseptorülessanne
osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefektile. Tagab ka peptiidsideme pikkuse 1,33A (vs.1,45A tavaline). Peptiidside on jäik ja samatasapinnaline- trans peptiidside. Osaliselt laetud: amiidrühma N on osaliselt positiivne, karbonüülrühma O osaliselt negatiivne. Keemiliselt väheaktiivne – stabllisus suur. Pro- tsükliline kõrvalahel välistab pöörde-cis peptiidsidemed- b- pööre Valkude järjestuses eristatakse N- ja C- terminust (vaba aminorühm ja karboksüülrühm). Valk kasvab alati N-terminusest C-terminusse. 4. Kuidas on defineeritud peptiidid ja valgud? Peptiid – aminohappejärjestus, millel puudub selgelt defineeritud kolmemõõtmeline struktuur, enamasti lühikesed ahelad (<100 aminohappe) Valk – polüpeptiidahel, millel on kindel kõrgemat järku struktuur (ja bioloogiline funktsioon), sageli kvaternaarstruktuur 5 Valgu struktuuritasemed, interaktsioonid, mis stabiliseerivad struktuure
Fenotüüp- ühele isendile vaadeldavate tuunuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimesel 24 genoomi. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus-looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. 2. Kirjelda, kuidas geenist saab tunnus. * DNA koosneb geenidest * geen avaldub > Rna * RNA järgi tehakse valk * valk kujundab tunnuse 3.Transkriptsioon: RNA süntees * toimub rakutuumas * lähteaine on DNA lõik promootorist kuni terminaatorini * Mis toimub: üks DNA biheeliks keeratakse järkjärgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. * Mis tekib: mRNA, rRNA, tRNA molekulid 4.DNA molekuli järgi RNA molekuli moodustamine. G>C / T>A / A>U / C>G 5.Translatsioon e. valgu süntees * toimub ribosoomis