BIOLOOGIA 11. klass I periood (0)

• autotroofid – organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil ( fotosüntees )
  
• heterotroofid – vajavad energiaks orgaanilist ainet
  

• püsiv temperatuur ( imetajad ja linnud on ainsad püsisoojased organismid, teised on kõigusoojased )
  
• püsiv happesusreaktsioon e. pH
  
• püsiv aineline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga
  

• väliskeskkonna infot võetakse vastu meeleorganitega (ainuraksetel membraani minnal valgumolekulid – retseptorvalgud )
  

• suguline – uus organism tekib kahe raku ühinemisel
  

• mittesuguline – pooldumine- ainuraksed , vegetatiivne-taimed, eostega-seened, sõnajalad, samblad
  

• kandjateks kromosoomides olevad geenid , kus on kodeeritud geneetiline info
  

• kasv: kindlaajaline mõõtmete suurenemine
  
• areng toimub pidevalt; otsene või moondeline
  

• Probleemi püstitamine
  

• Määratletakse uurimisobjekt ja muutuja , st tegur, mille mõju uuritakse
  

• Taustinfo kogumine
  

• Töötatakse läbi teaduslik informatsion ning varem läbi viidud uuringud
  

• Hüpoteesi sõnastamine
  

• Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile
  

• Hüpoteesi kontrollimine
  

• Vaatluste ja katsete korraldamine. Üldjuhul 2 uurimisobjektide gruppi – eksperimentaal- ja kontrollgrupp
  

• Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine
  

• kui tulemused kinnitavad, siis leidis esialgne hüpotees kinnitust. Teadusliku faktini jõudmiseks katset reeglina korratakse
  

• Sahhariidid , lipiidid , valgud , nukleiinhapped : DNA, RNA
  

• ainuraksed – bakterid , protistid
  
• hulkraksed – taimed, loomad, seened
  

• Epiteelkude – kattekude , ülesanne kaitsta
  
• Lihaskude
  
• Sidekude – veri
  
• Närvikude
  

• Moodustatud koos talitlevatest kudedest, mis täidavad ühist ülesannet
  
• Taimede organid : juur, tüvi, õis, vili, seeme
  

• Närvid – neuraalne regulatsioon
  
• Hormoonid – humoraalne regulatsioon
  

• Liik – moodustavad organismid, kellel on sarnane sise- ja välisehitus, sarnased geenid, kindel leviala ning kelle isendid annavad omavahel viljakaid järglasi
  

• Populatsioon – ühel asustusalal elavad sama liiki organismid
  

• Arvukusja koosseis säilib pikema aja jooksul stabiilsena
  

• Nii eluta kui elus loodus koosnevad anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses on peamiselt anorgaanilised, orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele.
  
• Organismi ehituses olevad anorgaanilised ja orgaanilised ained koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. Leiduvad peaaegu kõik need samad, mis eluta looduseski.
  

• Makroelemendid – 96-98%: O (65-75%), C (15-18%), H (8-10%), N (1,5-3%), P, S ning ioonsel kujul elemendid Ca, Mg, Na, K, Cl
  

• Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närvi-impulsi moodustumises. Leidub veres ja rakkude tsütoplasmas
  
• Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse
  
• Magneesium on seotud nukleiinhapetega
  

• Mikroelemendid – Fe, Zn, Cu, I, F jt; ülesanne olla erinevate bioaktiivsete ainete koostises
  

• Raud esineb hemoglobiini koostises : oluline roll hingamiseks vajaliku 02 sidumisel
  

• Ultramikroelemendid
  

• Kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad nende talitlusi ja omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine- ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga
  

• C5H10O5 – riboos – RNA koostises
  
• C5H10O4 – desoksüriboos – DNA koostises
  
• C6H12O6 – glükoos e. viinamarjasuhkur – veresuhkrur (põhiline energiaallikas )
  
• C6H12O6 – fruktoos – puuviljasuhkur
  

• Glükoos + fruktoos = sahharoos – roo-ja peedisuhkur
  
• 2 glükoosijääki = maltoos e. linnasesuhkur
  
• Glükoos + galaktoos = laktoos e. piimasuhkur
  

• Tärklis – talletatakse taimede sälitusorganites (mugul, sibul , risoom); kasutatakse varuainena
  
• Tselluloos – taimede rakukesta koostises
  

• Rasvad on tahked ja loomsed . Sisaldades rohkem 2-sidemeid on rasv vedelam. Vedelad rasvad e. õlid esinevad nii taimede kui ka mitmete loomade rakkudes
  

• Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse
  

• Näiteks: kolesterool , sugu- ja neerupealiste hormoonid, vitamiin D
  

• Organismide energiaallikaks – oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohken energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel
  

• Kaitsefunktsioon – kaitseb nt siseorganeid välismõjude eest
  
• Regulatoorne ülesanne – rasvkude naha all hoiab sooja
  

• Valgud e. proteiinid on kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid), mis on moodustunud aminohapetest ja mille molekulmass ületab 5000
  
• Koostises on 20 erinevat aminohapet, mis koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast
  

• Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks
  

• Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohapejääkide järjestusest nind nende hulgast valgumolekulis
  

• Primaarstruktuur – aminohappeline järjestus (küllalt stabiilne)
  
  • Annab ülevaate kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse liitunud, kuid ei väljenda molekuli ruumilist kuju
    
• Sekundaarstruktuur – tekib polüpeptiidi keerdumisel või voltumisel kruvikujuliseks heeliksiks
  
  • Struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed
    
• Tertsiaalstruktuur – keraja kujuga gloobulid (nt ensüümid) või niitjad fibrillid
  

• Kvarternaarstruktuur – tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel
  

• DENATURATSIOON : Kuumutamisel, hapete, raskemetallide või muude mehaaniliste tegurite mõjul keemilisedsidemed katkevad ; valk kaotab 3. ja seejärel 2. järgu struktuuri
  
• Denaturatsiooni pöördprotsess: RENATURATSIOON : Toimub, kui eelnevate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid ei ole veel lõplikult lagunenud
  

• AIDS – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke
  

• Monomeerideks on desoksüribonukleotiidid
  
• Koosneb fosfaatrühmast, sahhariidist (desoksüriboos) ja lämmastikalusest
  

• Adeniin -> adenosiinfosfaat (A)
  
• Guaniin -> guanosiinfosfaat (G)
  
• Tsütosiin -> tsütodiinfosfaat (C)
  
• Tümiin -> tümidiinfosfaat (T)
  

• Selline kuju on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllaltki vastupidav
  
• Kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias
  

• Monomeerideks on ribonukleotiidid
  
• Koosneb samadest osadest, mis DNA, kuid tümiini asemel on uratsiil -> uridiinfosfaat (U)
  

Kordamisküsimused: Elu olemus

Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis