olekus. · Vaktsiin - Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. · Antibiootikum Antibiootikumid on ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. · Antikeha - Antikehad on organismis moodustuvad erilised kaitsevalgus, mis haigusetekitajatega seostudes nõrgestavad nende toimet. · Siirutaja Siirutajaks nimetatakse tõvestaja ( viiruse, bakteri ) edasiandjat teisele organismile ) · Aeroob Aeroobsed bakterid elavad hapnikuga keskkonnas ja kasutavad hapnikku toitainete lagundamiseks. Neid leiduv kõikjalt, mullapinnalt, esemetel, organismidel jm. · Anaeroobsed Anaeroobsed bakterid elavad hapnikuvabas keskkonnas ja neile mõjub hapnik hukutavalt. Neid leiab nt mulla süvakihtides, põhjamudas, loomade soolestikust jm.
asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Õgirakud-haaravad endasse viirusosakestega nakatunud raku ja lagundavad siis selle. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavast haigustekitajast, mis on surmatud või nõrgestatud. Vaktsineerimine-Selle ajal hakkab inimese keha tootma viiruse vastu antikehi. Siirutaja-viiruste edasikandjad. Bakter-kõige väiksem üherakuline organism. Mükoplasma-kõige väiksem bakter. Spoor-eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk. Aeroob-bakter, kes elab hapnikuga keskonnas ja kasutab selle toitaineid lagundamiseks. Anaeroob-elab hapnikuta keskkonnas ja hapnik mõjub talle hukkavalt. Sinikud-tsüanobakterid. Mügarbakter-rikastavad lämmastikuühenditega mulda. Steriilimine- konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril
HAIGUSED EESTIS · Siirutajate tähendus. · Must surm 200 miljonit surnut. · Puugid: puukentsefaliit, puukentsefaliit, erlihhioos, anaplasmoos, powassan · Sääsed: Tulareemia ehk jänesetõbi, malaaria · Marutõbi ehk raabies · Haiguste tõrje loodusest. · siirutajatega levivad haigused loomadel · Kuidas vältida siirutajate kaudu levivaid haigusi näpunäited SIIRUTAJAD Siirutaja ehk vektor on haigusetekitajate (viiruse, bakteri) edasiandja inimesele (sh ka taimedele või loomadele). siirutaja on haigustekitajat ülekandev organism (tavaliselt peetakse silmas selgrootut, enamasti lülijalgset, kes siirutab haigustekitaja selgroogsele peremehele) Haigustekitajaid leidub nt viiruste, bakterite ja ainuraksete hulgas. Inimesel põhjustavad haigusi nt kirbud, täid, puugid, verd imevad kahetiivalised. MUST SURM - 200 MILJONIT INIMEST
1. Mõisted: Viirus-üliväike biobjekt, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Siirutaja-tõvestaja esindaja teisele organismile. N: Puuk Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse haigust põhjustavatest haigustekitajatest. Bakter-kõige väiksem üherakuline organism, kellel on kõik elu tunnused.+ elutunnused Spoor-bakteri eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, mille veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud.
11. Kuidas inimesed kasutavad baktereid? 12. Kuidas vältida toiduainete riknemist? 13. Kuidas jaotatakse inimese kehas elavaid baktereid, nende tähtsus. 14. Millised on viiruste ja bakteritega nakatumise viisid, too näiteid viirustest ja bakteritest. 15. Millised on organismi loomulikud kaitsesüsteemid? 16. Milles seisneb vaktsineerimine? 17. Milles seisneb antibiootikumide mõju? 18. Selgita mõisted: eeltuumne rakk, päristuumne rakk, viirus, siirutaja, spoor, aeroob, anaeroob, heterotroof, autotroof, saproob, parasiit, mügarbakter, vaktsiin, antikeha, antibiootikum, steriilimine, pastöörimine, toksiin. Õpik lk. 17 - 31 VIIRUSED, BAKTERID 1. Nimeta 4 tunnust, mis tõestavad, et viirused pole organismid. ................. ................ ............... ................. 2. Täida lüngad:
Ümar (pleurokokk). Ehitus Viirused Viirused Nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid. Rakuline ehitus puudub. Paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Viirustesse nakatumise viisid Piisknakkusega (gripp) Toiduga ja joogiga (A-hepatiit/kollatõbi) Koevedelikega (AIDS;B-hepatiit) Haigete loomadega (entsefaliit:marutaud) Otsene kontakt haigega(leetrid,tuulerõuged,ohatis) Raseduse ajal haigelt emalt lootele(punetised;HIV) Siirutajate abil(narutaud;puukensefaliit) Siirutaja on tõvestaja,edasi kandja teisele inimesele. Viiruse ehitus viroteraapia Viirus ise tapab haigustekitajad. patsiendi verest eraldatakse dendriitrakud, mida inkubeeritakse koos erilise, ainult vähirakkudele omase antigeeniga. Rakud võtavad antigeeni enda sisse, küpsevad ning hakkavad seda oma pinnal esitlema.Seejärel viiakse rakud tagasi patsiendi organismi, kus need liiguvad juba lümfoidorganitesse ning annavad seal Tlümfotsüütidele antigeeni
Bioloogia: Kordamine Viirus üliväikesed pisiobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid. Siirutaja tõvestaja ( viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Vaktsiin ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Antikeha organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigusetekitajatega (nt viiruseosakestega, bakteritega) seostudes nõrgendavad nende toimet. · Viirustel on selliseid tunnuseid, mille alusel neid võib lugeda elusorganismideks ja selliseid,
Inimene on pidevalt nakkusohlik, tegu on kroonilise viirushaigusega (nt osad viiruliku maksapõletiku vormid, HI-viirus) Viirused saavad inimesi nakatada eri viisidel: · piisknakkus (gripp, viiruslik nohu) · otsene kontaktnakkus (leetrid, tuulerõuged) · toidu ja joogiveede (kõhulahtisust põhjustavad viirused) · kehavedelike kaudu (HIV) · emalt lootele (punetised, HIV) · siirutajate vahendusel (entsefaliit, marutõbi) Siirutaja tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Inimene kaitseb ennast viirushaiguste vastu mitmeti: - organismil on looduslikud kaitsetõkked: nt nahk, limaskestad, antikehad( -organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet) ja õgirakud (haaravad endasse viirusosakestega nakatunud rakke ja lagundavad neid). - organismi vastupanuvõimet tugevdatakse vaktsiinidega. Vaktsiin aine, mis valmistatakse
Mida teha, et mitte nakatuda toksoplasmadega(profülaktika)? Toksoplasmaga nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kassi väljaheidete ja nendega kokkupuutes olnud esemete (ka kassiliiva) katsumisest. 2. Malaaria e halltõbi, tekitajaks malaariaplasmoodium Plasmodium falciparum. Milline näeb välja tekitaja? Millistes inimese rakkudes ta elab? Arenevad hallsääse kehas ainult neis piirkondades, kus õhutemperatuur ei lange alla +15´ C. Kes on malaaria siirutaja? Millised on haigussümptomid, haiguse kulg? Millised on Eesti seosed malaariaga? Vt Vikipeediast Millistes piirkindades on malaaria levinud? Profülaktika e kuidas ennetada malaariat? Lamblioos (ingl.k. giardiasis), tekitajaks viburloom Giardia lamblia Milline näeb välja tekitaja? Kuidas võib haigusesse nakatuda? Millised on haiguse sümptomid? Kliiniline pilt on lai: paljudel patsientidel võib haigus esineda
õnnemäng 11. Transgeensed taimed: - Luuakse põllumajanduslikel eesmärkidel' - Neli taotlust: 1. Parandada saaduste tarbekvaliteeti 2. Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele 3. Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes 4. Tõsta karmide keskkoonnatingimuste taluvust - Seotud meristeempaljundamisega * Geeni ülekandena kasutatakse agrobakterit(siirutaja), kuhu on viidud teise bakteri geen * Söötmele kantakse kokku taime meristeemkude ja lisatakse GMO bakter * Rakkude ühinemine ja muudetud DNA viimine meristeemrakkudesse * Transgeensete võrsete eemaldamine * Juurdumine * Taimede istutamine kasvuhoonesse - Saamine DNA-püssi kasutamisel: * Meristeemrakke ,,tulistatakse" imepisikese volframi või kulla tükikestega,mille peale on seotud teine DNA * Seostumine raku kromosoomistikuga * Ei ole teada, kuhu täpselt satub
Viiruste geenid mõjutavad peremeesrakku ja määravad uute viiruste moodustumise. Omadused: 1)Sarnanevad elusorganismidega: a)Võime muutuda ning aja jooksul areneda. b)Pärilikkusaine olemasolu, 2)Erinevad elusorganismidest: a)Puudub rakuline ehitus ( viirustel pole tuuma ega tsütoplasmat) ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema. Kuidas inimene nakatub: Inimene võib nakatuda saastunud toidu ja joogiveega, vere või teiste kehavedelike kaudu, siirutajate vahendusel. Siirutaja: tõvestaja edasiandja teisele organismile. 4.Vetikad Iseloomulikud tunnused: 1)Vetikad on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega 2)Enamik vetikatest elab veekogudes - nad kas hõljuvad vees või kasvavad veekogu põhjas Tähtsus looduses: 1)Vetikad on looduses esmase orgaanilise aine tootjad. 2)Veekogudes algab neist enamik toiduahelaid. Näiteks toituvad vetikatest vesikirbud, sõudiklased jt kes on omakorda toiduks kaladele. 3)Vetikad eritavad fotosünteesi käigus keskkonda hapnikku
tsütoplasmaga. · Kromosoomid kannavad ja säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta. · Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega organismid. · Taimerakku katab lisaks rakumembraanile ka rakukest. · Taimerakkudes on plastiidid. Sp erinevad ka loomarakkude ja taimerakkude aine- ja energiavahetus. · Viirused koosnevad valgulistest kattest ja selle sees paiknevas pärilikkusainest. · Viirus on rakusisene parasiit. · Siirutaja tõvestaja edasiandja teisele organismile. · Antikehad moodustavad kehas olevad kaitsevalgud, haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. · Vaktsiin viiakse organismi surnud/nõrgestatud viiruseosakesi. · Viirustel on tunnused, mis liigitavad nad elusorganismideks ja ka tunnuseid, mism välistavad seda. · Tähtsamad elusorganismile sarnanevad tunnused pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda.
palju ohtlikke nakkushaigusi inimene kaitseb end viirushaiguste eest mitmeti: 1. looduslike kaitsetõketega (nahk, limaskestad, antikehad jne) 2. organismi vastupanuvõimet tugevdatakse vaktsineerimisega vaktsineerimisel viiakse organismi kas surnud või nõrgestatud viirueosakesi viirus – üliväike bioobjektid, millel on nii elusorganismi tunnuseid kui ka eluta olendi tunnuseid. siirutaja – tõvestaja (bakteri, viiruse) edasiandjat teisele organismile. vaktsiin – aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustatavatest haigustekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud antikeha – organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgestavad nende toimet Selguta, millest tuleb nimetus viirus ja miks see on õigustatud? Ladina k. virus, mis tähendab mürki. Õigustatud on see sellepärast, et ka mürk mõjub inimesele halvasti.
4. Nakatumine: 1)Piisknakkus:1)gripp 2)viiruslik nohu 3)punetised 4)mumps 2)Otsene kontakt:1)leetrid 2)punetised 3)tuulerõuged 3)Saastunud toidu ja joogiveega:1)soolepõletik 2)kõhulahtisus 4)Vere või kehavedeliku kaudu:1)HIV 2)hepatiit 5)Emalt lootele:1)punetised Võimalik loote arengukahjustus 6)Siirutaja vahendusel:1)marutõbi 2)puukentsefaliit 5. Kaitsmine 1)Organismi looduslik kaitsetõke 2)Vaktsiin 6. Vaktsiinid- on ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigustekitajatest, mis on surmatud või nõrgestatud. Miks inimesed vaktsineerivad? Vaktsineerimisel hakkab organism tootma selle viiruse vastaseid antikehi. Bakterid 7. Ehitus:1) üherakulised 2) kõige väiksemad elusorganismid 3) eeltuumsed organism
inintegevusest puutumata maastikke. Ühelaadsed kultuurmaastikud vähendavad roomajate liigilist mitmekesisust. Inimese sagenenud liikumine looduses ohustab inimpelglikku vaskussi ja rästikut. 35.Kes ja miks kuuluvad protistide riiki? Protistide hulka kuuluvad algloomad, vetikad ja mõned seened. Kuuluvad protistide riiki, sest teadased ei oska neid teistesse riikidesse panna. Nn Fagotsütoosi teel või keha pinnaga. 37.Seleta mõisted tsüst, kommensalism, kisklus, bioindikaator, parasiit, siirutaja. Tsüst- püsirakk, algloomade poolt ebasobivate elutingimuste üleelamiseks loodud püsirakk Kommensalism- elusorganismide vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele neutraalne. Kisklus- kiskja ja saaklooma vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele kahjulik Bioindikaator- liik või ökorühm, mille järgi saab hinnata keskkonna seisundit Parasiit- organism, kes saab elab organismiga koos ise kasu saades ja samal ajal teist hävitades
secundarius -- teisene) -- teisesed nakkusallikad. Sekundaarsetel nakkusallikatel on parasitooside levikus suur tähtsus, sest enamus parasitooside tekitajate noorvorme peab enne nakkusvõime saavutamist läbi tegema arengu väliskeskkonnas, vaheperemehes, lisaperemehes või siirutajas. Sekundaarseks nakkusallikaks on parasiitidest nakatatud väliskeskkond, sööt, joogivesi, mehhaanilised ja bioloogilised siirutajad, vahe-, lisa- ja reservuaarperemehed. siirutaja -- vektor. somaatilised ektoparasiidid (kr. soma -- keha; ektoparasiit) -- permanentsed ehk alalised välisnugilised. Veedavad kogu elutsükli peremehe kehal. Vt. ka parasiitide liigitelu. spetsiifiline teraapia (ld. specificus -- eriomane; kr. therapeia -- ravi). Vabastab peremehed parasiitidest. Selleks kasutatakse ainuraksetevastaseid ravimeid, nugiussidevastaseid anthelmintikume või lülijalgsetevastaseid akaroinsektitsiide. Vt. ka teraapia, parasitooside tõrjemeetmed.
Haige inimene või loom Tervenenud mikroobikandja Mittehaigestunud mikroobikandja Toidumürgistus- toidus on toksiinid või toksiine tootvad bakterid. Muud mittemikrobiaalsed mürgised ühendid. Helmintoosid- tekib parasiitidega saastunud toidu söömisel. Areneb parasiitide munadega saastunud toidu söömisel. Salmonella levikuteed, ennetamise võimalused toored ja vähekeedetud toiduained (kanaliha, munad, liha, vesi, toorpiim, lemmikooomad, närilised, kahjurid. Siirutaja- ristsaastumine. Ennetamine: kuumtöötlemine, ristasaastumise vältimine, linnuliha täielik sulatamine enne kuumtöötlemist. S. typhimurium, S. enteritidis. Säilib kuivatatud, külmutatud, suitsutatud ja soolatud toidus. S. aureus allikad/levikuteed, ennetamise võimalused<1 µg toksiini kutsub sümptomid esile. Ei moodusta toksiini >45°C juures, talub keetmist kauem kui 30 min! Valmistoidud, liha, linnuliha, koorekastmed, kreemid, piim, salatid, kalatooted
5. immuhuleeriv toime toovad kaasa teisi haigustekitajaid, organismi üldhaigestumine. 40. Parasitaarhaiguste kulg, leviku iseärasused ja nende põhjustatav kahju Kulg krooniline kulg: sümptomid esinevad ja on aeg-ajalt täheldatud. Letaalne kulg: vastsed säilivad kaua soodsates tingimustes (poegimise ajal, võõrutamisel). Primaarne nakkusallikas, sekundaarne nakkusallikas, mehaaniline edasikandja, bioloogiline siirutaja. Suukaudne nakatumine, kokkupuude (paaritamine), siirutusnakkus, õhukaudne nakatumine, nahakaudne nakatumine. Parasiithaiguste teket ja levikut mõjutavad tegurid: kliima, loomakasvatustehnoloogia, veekogud, pinnase niiskus, aastaaeg, ulukid. Parasiitidest põhjustatud kahju: loomade hukkumine, noorloomade kasvu pidurdamine, täiskasvanud loomade kehamassi vähenemine, loomade väljapraakimine, toodangu langus, toodangu kvaliteedi langus,
4. allergiline toime – lööve, palavik, tursed 5. immuhuleeriv toime – toovad kaasa teisi haigustekitajaid, organismi üldhaigestumine. 41. Parasitaarhaiguste kulg, leviku iseärasused ja nende põhjustatav kahju Kulg – krooniline kulg: sümptomid esinevad ja on aeg-ajalt täheldatud. Letaalne kulg: vastsed säilivad kaua soodsates tingimustes (poegimise ajal, võõrutamisel). Primaarne nakkusallikas, sekundaarne nakkusallikas, mehaaniline edasikandja, bioloogiline siirutaja. Suukaudne nakatumine, kokkupuude (paaritamine), siirutusnakkus, õhukaudne nakatumine, nahakaudne nakatumine. Parasiithaiguste teket ja levikut mõjutavad tegurid: kliima, loomakasvatustehnoloogia, veekogud, pinnase niiskus, aastaaeg, ulukid. Parasiitidest põhjustatud kahju: loomade hukkumine, noorloomade kasvu pidurdamine, täiskasvanud loomade kehamassi vähenemine, loomade väljapraakimine, toodangu langus, toodangu kvaliteedi langus, töövõime langus, inimese tervise kahjustamine.
S seedimine - toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks 46 segatoiduline loom - loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest 44 selgroog - selgroogsete loomade toese keskne osa, mis koosneb paljudest lülidest 6 selgroogne loom - loom, kellel on sisetoes, mis koosneb selgroost ja teistest luudest 6 selgrootu loom - kiulise toeseta loom 6 seljakilp - tugev kate vähkide pearidmiku seljapoolel 27 siirutaja - tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile 64 --- 108 sisetoes - tugisüsteem organismi sees kõigil selgroogsetel ja osal selgrootutel 8, 12 spoor - bakteri eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, mille veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud 68 steriilimine - protsess, mille käigus hävitatakse mikroobid ja nende spoorid 71 suguline paljunemine - paljunemisviis, mis põhineb seemne- ja munaraku
annaabi.ee 
