Bioloogia alused ja elu keemia (0)

KT - Rakkude koostis    SISUKORD      BIOLOOGIA ON ELU UURIV TEADUS  Elu tunnused lk 8-13  Mõisted  Elu 8 tunnust  Kordamisküsimused  Eluslooduse organiseerituse tasemed lk  14-19  Mõisted  Kordamisküsimused  ELU KEEMIA  Millest organismid koosnevad lk 26-29  Mõisted  Millest organismid koosnevad  Kordamisküsimused  Vesi on elu alus lk 30-33  Mõisted  Vesi  Kordamisküsimused  Süsivesikud on organismi ehitusmaterjal ja  kütus lk 34-37  Mõisted  Süsivesikud  Süsivesikute ülesanded  Liigitamine  Kordamisküsimused  Energiavaruks ja ehitusmaterjaliks on ka  lipiidid lk 38-41  Mõisted  Lipiidid  Lipiidide ülesanded  Kordamisküsimused  Valgud koosnevad aminohapetest lk 42-45  Mõisted  Valgud  Struktuur  Denaturatsioon  Kordamisküsimused    Valgud osalevad kõikides rakus  toimuvates protsessides lk 46-51  Mõisted  Valkude ülesanded  Kordamisküsimused  Nukleiinhapetes on raku elutegevuse  juhend  Mõisted  Nukleiinhapped  DNA ülesanded organismis  RNA  Kordamisküsimused  Mida peab sisaldama tervislik toit? lk 58- 61  Mõisted  Toitumine  Kordamisküsimused    Kordamisküsimused:  BIOLOOGIA ON ELU UURIV TEADUS  Elu tunnused lk 8-13  Eluslooduse organiseerituse tasemed lk  14-19  ELU KEEMIA  Millest organismid koosnevad lk 26-29  Vesi on elu alus lk 30-33  Süsivesikud on organismi ehitusmaterjal ja  kütus lk 34-37  Energiavaruks ja ehitusmaterjaliks on ka  lipiidid lk 38-41  Valgud koosnevad aminohapetest lk 42-45  Valgud osalevad kõikides rakus  toimuvates protsessides lk 46-51  Nukleiinhapetes on raku elutegevuse  juhend  Mida peab sisaldama tervislik toit? lk 58- 61 


BIOLOOGIA ON ELU UURIV TEADUS  1.1.  Elu tunnused lk 8-13  Mõisted 
bioloogia  teadus, mis uurib elusloodust  ainevahetus  kõik organismis toimuvad, üksteise ja väliskeskkonnaga seotud reaktsioonid 
rakk    väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused  pärilikkus  organismi geenide edasikandumine vanematelt järglastele, mistõttu järglased      sarnanevad vanematega  biomolekulid  ained, mis esinevad ainult elusolendites: süsivesikud, lipiidid, valgud,  
    nukleiinhapped  Elu 8 tunnust  ●  Kõik organismid koosnevad rakkudest.  ○  Jagunemine:  ■  hulkraksed: nt loomad 
■  ainuraksed: nt bakterid, mõned rohevetikad, pärmseened, algloomad  (pole     päris loomad)  ●  Kõik organismid on keerulise ülesehitusega  ○  keemiliste ühendite mitmekesisus - hormoonid, lipiidid, sahhariidid,    aminohapped, orgaanilised happed, vitamiinid, valgud, nukleiinhapped  ○  mitmetasandiline ülesehitus  makromolekulid � biomolekulid � rakuorganell� rakk � kude � 
elundid � elundkond � organism � populatsioon � liik � elukooslus 
(erinevad liigid) � ökosüsteem (elusloodus + eluta loodus) � biosfäär 
(Maa sfäär, mida asustavad organismid)  ●  Kõikidel organismidel on aine- ja energiavahetus  ○  reaktsioonid: sünteesireaktsioonid ja lõhustumisreaktsioonid 
○  jagunevad: autotroofid ja heterotroofid  ■  autotroofid omakorda: fotosünteesijad ja kemosünteesijad (kasutavad      redoksreaktsioonidel eralduvat energiat) 


●  Kõikidel organismidel on püsiv sisekeskkond (e homöostaas)  ○  biokeemilised reaktsioonid 
○  närvisüsteem — neuraalne regulatsioon 
○  humoraalne (hormoonidega/organismi vedelikega (vere, lümfiga) seoses olev)  regulatsioon  ○  loomad jagunevad: püsisoojased ja kõigusoojased  ●  Kõik organismid paljunevad  ○  jaguneb: suguline ja mittesuguline  ■  suguline: organism saab alguse kahe raku geneetilise materjali  segunemisel, nt suurem osa hulkrakseid organisme  ■  mittesuguline: järglane on vanemaga geneetiliselt identne, nt kõik  ainuraksed organismid, mõned seened, taimed, loomad (nt meritäht)  ●  Kõik organismid kasvavad ja arenevad  ○  Arengu tüübid:  ■  moondega 
■  moondeta  ●  Kõik organismid reageerivad ärritusele  ○  toimub retseptorvalkude abil, hulkraksetel on neid tohutult rohkem  ●  Evolutsioneerumine (e püsiv muutumine)  ○  organismide võime kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega aja jooksul,  tuleneb keskkonda paremini sobivate isendite eelistatud ellujäämisest ja 
paljunemisest.  ○  evolutsiooni põhjustavad  ainult need muutused, mis toimuvad organismide  genoomis ja päranduvad edasi järglastele  ●  Elu tekkis u 3,7 mlrd a tagasi (nn suur pauk: 14 mlrd a tagasi) 
●  Elu on võitlus, elu on torm, elu on valkude eksisteerimise vorm.  Kordamisküsimused 
Millised tunnused eristavad elusolendeid eluta loodusest? 
Mida vajavad organismid väliskeskkonnast? 
Milliseid tingimusi püüab organism enda sees stabiilsena hoida?   


1.2.  Eluslooduse organiseerituse tasemed lk 14-19  Mõisted 
molekul  aine väikseim osake, millel on kõik selle aine omadused  organell  raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne  organism  elusolend, kes kasvab, areneb, kellel on terviklik keha, ainevahetus ja       sigimisvõime  populatsioon  sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas paigas 
kooslus  kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas paigas  ökosüsteem  samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos  
    eluta keskkonnaga  biosfäär  kogu maakera elukeskkond  ●  biomolekul  ○  molekulaarbioloogia  ●  rakk  ○  tsütoloogia  ●  kude  ○  histoloogia  ●  elund, elundkond, organism  ○  anatoomia (ehitus), füsioloogia (talitlus), meditsiin  ●  populatsioon, liik, elukooslus, ökosüsteem, biosfäär  ○  ökoloogia  Kordamisküsimused 
Mis eluslooduse tasemel avalduvad esimesena kõik elu tunnused? 
Millistel organismidel on elundkonnad? 
Milliste tunnuste põhjal liike määratletakse? 
Millisest eluslooduse organiseerituse tasemest alates tuleb rääkida ka eluta loodusest?   


2.  ELU KEEMIA  2.1.  Millest organismid koosnevad lk 26-29  Mõisted 
orgaanilised ühendid     süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt          koosnevad  anorgaanilised ühendid  kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla  biomolekulid      organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud,          valgud, lipiidid, nukleiinhapped  makroelemendid    elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest:           CHNOPS  mikroelemendid    elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid          mis on elu seisukohalt siiski hädavajalikud  Millest organismid koosnevad  ●  Organismidel on vaja umbes 25 keemilist elementi 
●  Organism koosneb 99% elementidest: C, H, N, O, P, S 
●  Organismis on vähestes kogustes nt: Ca, Na, K, Mg, Cl, I, Fe, Zn, F 
●  Tähtsaim bioelement on süsinik    Ca  99% asub luudes ja hammastes, Ca tagab nende tugevuse. Osaleb vere hüübimisel ja  lihaste kokkutõmbumisel, reguleerib vee hulka organismis.  Na,  K  Omavahel seotud. Na enamasti väljaspool rakku, K raku sees. Tagavad raku  normaalse veevahetuse, annavad rakkudele laengu, reguleerivad närviimpulsside  teket ja edasikandumist, reguleerivad ainete transporti rakku ja rakust välja.  F  Asub põhiliselt hammastes, vajalik hammaste arenguks, kaitseb hambaemaili.  I  Osaleb kilpnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ning valkude sünteesis. Sellest  sõltub väikelaste kasv ja vaimne areng, ainevahetuse kiirus. Joodi puudus põhjustab  kilpnäärme haigust struumat.  Mg  Asub luudes (65%) ja lihastes (20%). Osaleb nukleiinhapete ja valkude sünteesil,  reguleerib südamelihase tööd. Klorofüll ja taimerakkude kestad sisaldavad Mg.  Fe  Vere punaliblede koostisosa, seob hapnikku, annab verele punase värvuse. 


Kordamisküsimused 
Kuidas on tekkinud universumis esinevad elemendid? 
Millised on levinumad elemendid eluslooduses, millised eluta looduses? 
Millised omadused muudavad süsiniku elu seisukohalt olulisimaks elemendiks?   


2.2.  Vesi on elu alus lk 30-33  Mõisted 
polaarsus    nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees  vesiniksidemed  positiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli         koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega, nendel         sidemetel põhinevad ka vee erilised omadused  pindpinevus    vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele  organismi veebilanss  tasakaal organismi siseneva vee massi ja organismist väljuva vee massi 
      vahel  hüdrofiilsus    ainete omadus vees lahustuda  hüdrofoobsus    ainete omadus vees mitte lahustuda  hüdrolüüs    suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine         veemolekulide toimel  Vesi  ●  Elu tekkis ookeanis u 3,7 mlrd a tagasi 
●  Veekeskkond tagab keemiliste reaktsioonide toimimise rakkudes 
●  Vesi on väga hea lahusti 
●  Vesi on sageli lähteaine või lõpp-produkt 
●  Kõik organismid koosnevad põhiliselt veest ja vajavad seda pidevalt elutegevuseks 
●  Ainuke ühend, mis esineb Maal kõigis kolmes olekus   
Vee ülesanded  ●  Rakkude sisekeskkond, täidab rakuvaheruumi 
●  Hea lahusti 
●  Osaleb reaktsioonides 
●  Transpordib aineid 
●  Tagab raku siserõhu 
●  Reguleerib soojust 
●  Paljunemiskeskkond 
●  Fotosünteesi lähteaine 


Kordamisküsimused 
Miks on vesi elu esinemise eelduseks? 
Milles seisneb veemolekuli polaarsus? 
Millised elu seisukohalt olulised vee omadused tulenevad veemolekuli polaarsusest?   


2.3.  Süsivesikud on organismi ehitusmaterjal ja kütus lk  34-37  Mõisted 
süsivesik ehk sahhariid  C, H ja O koosnev org. ühend, peamine energiaallikas  lihtsuhkur e monosahhariid  lihtsama ehitusega süsivesik, 2-7 C aatomit 
liitsuhkur e polüsahhariid  süsivesik, mis koosneb ≥ 2 lihtsuhkrust  glükoos e viinamarjasuhkur  lihtsuhkur, 6 ∙ C, rakkude peamine  energiaallikas, erinevate           sünteesiprotsesside lähteaine   fruktoos e puuviljasuhkur  paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur  sahharoos      glükoos + fruktoos, lauasuhkur  laktoos e piimasuhkur   kaheosaline liitsuhkur, leidub piimas  tärklis        liitsuhkur, taimede varuaine  glükogeen      liitsuhkur, loomade varuaine  Süsivesikud  ●  Sisaldavad alati süsinikku, mis on seotud 4 kovalentse sidemega 
●  Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat 
●  CmH2nOn 
●  Kõikides orgamismides  ○  taimedes 75-90% 
○  loomades kuni 2% 
○  seentes 1-3%  ●  Puude tärklisevaru: säsi (puidu kõige sisemises osas, külmakaitse) 
●  Amülaas lagundab tärklise glükoosiks 
●  Ligniin e puitaine 
●  Tselluloos koosneb glükoosijääkidest 
●  Glükogeen on nn loomne tärklis, salvestub lihastes ja maksas 
●  Glükagoon ja insuliin on vastupidiste toimetega 
●  Kitiin: seente rakukestad, putukate eksoskeletid 


Süsivesikute ülesanded  ●  energia: kiireimini kasutatav energiaallikas  ●  struktuurne ülesanne: taime-, seenerakukestad, selgrootute välistoes  ●  varuaine, nt tärklis, glükogeen  ●  kaitseülesanne, nt anti-freeze toime  ●  ligimeelitav ülesanne  Liigitamine  monosahhariidid  oligosahhariidid  polüsahhariidid  3-6 süsiniku aatomit  2-10 monosahhariidi  >10 monosahhariidi  nt riboos C5H10O5  desoksüriboos C5H10O4  glükoos C6H12O6  fruktoos C6H12O6  nt sahharoos (glükoos+fruktoos)  maltoos (glükoos+glükoos)  laktoos (glükoos+galaktoos)  nt tärklis  glükogeen  tselluloos  17,6 kJ/g = 4,2 kcal/g  veres 3,3-5,5 mmol/l  insuliin muudab liigse glükoosi  glükogeeniks  aju kasutab 110-130g/24h  laktoosi lõhustab laktaas    Kordamisküsimused 
Mille põhjal süsivesikuid liigitatakse? 
Milliseid ülesandeid täidavad rakkudes lihtsuhkrud? 
Millised on liitsuhkrute ülesanded? 
Millised süsivesikud täidavad peamiselt ehitusmaterjali rolli? 
Milliste süsivesikute peamine ülesanne on varustada organismi energiaga?   


2.4.  Energiavaruks ja ehitusmaterjaliks on ka lipiidid lk 38- 41  Mõisted 
lipiidid      (osaliselt) hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass  lihtlipiid      glütserool + rasvhappejääk  fosfolipiidid      fosforhappejääk + rasvhappejääk, rakumembraani peamine           koostisosa  küllastunud rasvhapped  rasvhapped, mis sisaldavad ainult üksiksidemeid  küllastumata rasvhapped  rasvhapped, kus esinevad kaksiksidemed  transrasvhapped    tööstuslikud molekulid, milles kaksiksidemed on             hüdrogeenimise teel muudetud üksiksidemeteks  kolesterool      lipiid, millel on organismis tähtsaid ülesandeid, kuid mille           kõrge tase veres põhjustab südame-veresoonkonna haigusi  Lipiidid  ●  Lipiid: alkohol + rasvhappejääk 
●  Lipiidid on veest kergemad, hüdrofoobsed 
●  Lipiidid on nt:  ○  õlid 
○  tahked rasvad 
○  vahad 
○  suguhormoonid 
○  adrenaliin  ●  Taimede rasvad peamiselt küllastumata (vedelad) rasvad, loomade rasvad peamiselt  küllastunud (tahked)  ●  Fosfolipiid: ühe rasvhappe asemel on fosfaatrühm, rakumembraani ehitusmaterjal  ○  üks ots hüdrofiilne, teine hüdrofoobne 
○  membraanis kaks kihti, väljaspool hüdrofiilsed otsad  Lipiidide ülesanded  ●  energiavaru 


●  ehitus 
●  lahusti 
●  regulatoorne funktsioon 
●  temperatuuri hoidmine 
●  kaitse (nt vaha) 
●  siseelundite kaitse 
●  reaktsioonide lähteaine 
●  kajalokatsioon 
●  lammaste villa kaitse (hüdrofoobsus) 
●  lindude sulgede kaitse (hüdrofoobsus) 
●  vitamiinid:  ○  A  nägemine, immuunsüsteem  ○  D  immuunsüsteem, luustik  ○  E  noorus, naha elastsus  ○  K  vere hüübimine, veresooned  Kordamisküsimused 
Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? 
Mis vahe on küllastunud ja küllastumata rasvhapetel? 
Miks ja kuidas valmistatakse transrasvhappeid? 
Miks on transrasvhapped tervisele kahjulikud? 
Miks koosnevad rakumembraanid fosfolipiididest?   


2.5.  Valgud koosnevad aminohapetest lk 42-45  Mõisted 
valgud       orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest  amonihapped      amino- + karboksüülrühm + kõrvalahel  asendamatud aminohapped  aminohapped, mida peab saama toidust 
valgu primaarstruktuur  aminohappeline järjestus  valgu sekundaarstruktuur  spiraalne või volditud struktuur, mida hoiavad koos H-sidemed  valgu tertsiaarstruktuur  sekundaarstruktuuri kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur  valgu kvaternaarstruktuur ≥2 tertsiaarstruktuuride liitumisel  tekkiv struktuur   denatureerumine    sekundaar- või tertsiaarstruktuuri lagunemine välismõjuga  Valgud  ●  ehk  proteiinid ehk polüpeptiidid  ●  koosnevad sadadest või tuhandetest aminohappejääkidest 
●  erinevaid valke on sadu tuhandeid 
●  moodustavad raku kuivkaalust u 50% 
●  uuenevad pidevalt 
●  valgusüntees toimub ribosoomis  ●  aminohappe struktuurvalem:   ●  aminorühm NH2 on aluseline 
●  karboksüülrühm COOH on happeline 
●  kõrvalahel = R 
●  asendamatuid aminohappeid on 9 
●  pepsiin: ensüüm, mis osaleb valkude seedimisel (maos)  Struktuur  1.  primaarstruktuur  lihtahel  2.  sekundaarstruktuur  spiraal või kokkuvoltinud, nt keratiin, ämblikuvõrk 
3.  tertsiaarstruktuur  kerajas, fibrillaarne, nt vereplasma kaitsevalgud / antikehad /        gamma-globuliinid  4.  kvaternaarstruktuur  tertsiaarstruktuuride liit, nt hemoglobiin 


●  üldiselt: mida keerukam struktuur, seda keerukam ülesanne  Denaturatsioon  ●  struktuur laguneb, aminohappe ahel muutub sirgeks 
●  võib olla pöörduv või pöördumatu 
●  põhjustajad:  ○  kõrge temperatuur 
○  madal temperatuur 
○  happelisus 
○  aluselisus 
○  mehaaniline töötlus 
○  kiirgus 
○  raskmetallid  Kordamisküsimused 
Miks peavad loomad toidust pidevalt valkusid saama? 
Mis juhtub valkude struktuuriga denaturatsioonil?   


2.6.  Valgud osalevad kõikides rakus toimuvates  protsessides lk 46-51  Mõisted 
ensüüm  valk, mis reguleerib rakus keemilise reaktsiooni kiirust  katalüsaator  reaktsiooni kiirendav aine  Valkude ülesanded  1.  ensüümid  ○  ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust 
○  mõjutavad reaktsiooni kiirust kuni 1020 korda 
○  ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta 
○  nt: amülaas, pepsiin, laktaas, lipaas 
○  igal ensüümil on ainult üks ülesanne 
○  nt: tärklis [+ amülaas] → maltoos [+ maltaas] →  glükoos 
○  amülaasi leidub pankrease nõres ja süljes 
○  valke toodetakse ribosoomides vastavalt vajadusele  2.  kaitseülesanne  ○  antikehad e gamma-globuliinid 
○  antikehi toodavad lümfotsüüdid e valged verelibled 
○  makrofaag e õgirakk: amööbjas, n-ö püüab bakterit 
○  keratiin (sekundaarstruktuur): suled, sarved,  küüned, karvad, kabjad, sõrad  ○  imetajatel α-keratiinid, roomajatel ja lindudel β-keratiinid 
○  kollageen: kõõluste peamine koostisosa, teeb naha vastupidavaks, elastseks  ■  hüdrolüüsitud kollageen = želatiin  ○  naha noorust säilitavad oomegahapped ja vitamiinid A, C, E, B2 
○  elastiin annab elastsuse, nt veresoonte seintele 
○  liigne suhkru ja rafineeritud jahu tarbimine põhjustab hüperglükeemiat  3.  ehituslik ülesanne  ○  rakkude koostis  4.  liikumisülesanne 


○  liigutavad kromosoome 
○  lihasvalgud ei saa ise sirutuda 
○  lihasrakk (aktiin + müosiin) < lihaskiud (müofilament) < lihaskiudude kimp  (müofibrill)  ○  vöötlihasrakk on kuni 50 cm pikk ja läbimõõduga kuni 100 mikromeetrit  5.  transpordiülesanne  ○  hemoglobiin toimetab hapniku kudedesse  ■  hemoglobiin sisaldab rauda  ○  kõikidest rakkudest on kõige rohkem erütrotsüüte: 4-5 mlrd / ml 
○  1 l verd ≈ 150 g hemoglobiini, arteriaalses veres 200 ml  O2 , venoosses 150 ml  ○  vingugaas seostub hemoglobiiniga 350 korda efektiivsemalt kui O2 
○  transportvalgud viivad molekule rakku või rakust välja  Kordamisküsimused 
Miks on organismidel ensüüme vaja? 
Kuidas tagatakse ensüümide mõju vaid kindlale reaktsioonile? 
Miks säilib toit sügavkülmas kauem kui tavalises külmkapis?   


2.7.  Nukleiinhapetes on raku elutegevuse juhend  Mõisted 
nukleiinhape  nukleotiididest koosnev suur biomolekul, nt DNA, RNA 
DNA    molekul, mis säilitab ja annab edasi pärilikku infot  RNA    molekul, mis teostab valgusünteesi  nukleotiid  nukleiinhappe ahela elementaarosa, fosfaatrühm + suhkur + lämmastikalus  mRNA  RNA, mis kopeerib ja toob geneetilise info rakutuumast  tRNA    RNA, mis toob mRNA-lt saadud info põhjal ribosoomi õiged aminohapped  rRNA    koos valkudega ribosoomi koostisse kuuluv RNA  geen    DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi  Nukleiinhapped  ●  2 nukleiinhapet: DNA ja RNA  ○  on biopolümeerid  ■  monomeerid: nukleotiidid, mis moodustavad pikki ahelaid  ●  RNAl üksikahel, DNAl kaksikahel 
●  nukleotiid: fosfaatrühm + pentoos + lämmastikalus 
●  DNA nukleotiid desoksüriboos, RNA-s riboos 
●  DNA on enamasti sekundaarstruktuur (biheeliks)  ●  biheeliksi kaks ahelat seonduvad lämmastikaluste  tasandil  ●  esmane struktuur sünteesiprotsessides, nt teatud  viirustes  ●  tertsiaarstruktuur: DNA + valgud 
●  DNA 4 lämmastikalust:  ○  A adeniin  ○  G guaniin  ○  T tümiin  ○  C tsütosiin  ●  Paarid: A-T (2 vesiniksidet) ja G-C (3 vesiniksidet) 
●  Elu saladus: teades esimest ahelat, võib sünteesida ka teise 
(komplementaarsusprintsiip) 


DNA ülesanded organismis  ●  kromosoomide põhiline koostisosa 
●  päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele  RNA  ●  enamasti primaarstruktuur 
●  tümiini asemel U — uratsiil  ●  3 erivormi:  ○  mRNA (5%)  informatsiooni-RNA, vahendus tuuma ja kromosoomi vahel 
○  tRNA (15%)  transport-RNA, viib aminohapped ribosoomi 
○  rRNA (80%)  ribosoomi RNA, ribosoomi peamione koostisosa  ●  RNA ülesanded:  ○  DNA info kopeerimine ja 
○  transportimine info realiseerimiseks  Kordamisküsimused 
Mille poolest sarnaneb nukleiinhappe ehitus valgu ja liitsüsivesiku ehitusega? 
Mille poolest erineb RNA molekul DNA molekulist?   


2.8.  Mida peab sisaldama tervislik toit? lk 58-61  Mõisted 
kiudained  seedumatu osa taimsest toidust, mis on hädavajalik teiste ainete seedimiseks  vitamiinid  orgaanilised ühendid, mida organism väikeses koguses vajab, kuid ise       sünteesida ei suuda  mineraalained organismile vajalikud keemilised elemendid v.a. C, H, O, N  Toitumine  ●  20% vajaminevast veest saab toidust 
●  süsivesikud peaksid katma 45-65% energiavajadusest 
●  süsivesikud, valgud: 4kcal/g, rasvad: 9kcal/g 
●  vitamiinid, mineraalid  Kordamisküsimused 
Milliseid toitaineid on inimesel vaja suures koguses, milliseid väikeses koguses? 
Miks on askorbaat inimeste jaoks vitamiin, paljude teist loomade jaoks aga mitte? 
Millised elemendid kuuluvad mineraalainete hulka?   


Kordamisküsimused  1.  BIOLOOGIA ON ELU UURIV TEADUS  1.1.  Elu tunnused lk 8-13  Millised tunnused eristavad elusolendeid eluta loodusest? (8) 
Mida vajavad organismid väliskeskkonnast? 
Milliseid tingimusi püüab organism enda sees stabiilsena hoida? 
Nimeta kõik bioloogilised riigid. (5/6) 
Millised tingimused peavad olema täidetud, et planeedil saaks esineda elu? 
Nimeta ainurakseid! 
Fotosünteesi valem ja hingamise valem? 
Seleta: heterotroof ja autotroof! 
Kes sünteesivad ise orgaanilist ainet? 
Mis vahe on kasvamisel ja arengul? 
Nimeta mittesuguliselt paljunev organism! 
Nimeta keemilisi ühendeid, mida leidub ainult elusolendeis! 
Mis võimaldavad organismidel reageerida välistele ärritajatele? 
Kuidas/Miks erineb ärritustele reageerimine ainuraksetes ja hulkraksetes?  1.2.  Eluslooduse organiseerituse tasemed lk 14-19  Mis eluslooduse tasemel avalduvad esimesena kõik elu tunnused? 
Nimeta kõik eluslooduse organiseerituse tasemed! (10/11) 
Kus toimub fotosüntees? 
Mis on kude? 
Mis on elundkond? 
Mis teadus uurib: organismi ehitust, elutegevust ja selle reguleerimist, pärilikkust? 
Mis on liik? 
Nimeta taimede organid! (vähemalt 3) 
Mis teadusala uurib kudesid? 
Nimeta inimese elundkonnad! 
Millistel organismidel on elundkonnad? 


Milliste tunnuste põhjal liike määratletakse? 
Millisest eluslooduse organiseerituse tasemest alates tuleb rääkida ka eluta loodusest? 
Kuidas on taimedel ja loomadel saavutatud elundite ja elundkondade koostöö?  2.  ELU KEEMIA  2.1.  Millest organismid koosnevad lk 26-29  Kuidas on tekkinud universumis esinevad elemendid? 
Millised on levinumad elemendid eluslooduses, millised eluta looduses? 
Millised omadused muudavad süsiniku elu seisukohalt olulisimaks elemendiks? 
Milliseid mikroelemente vajab organism ja millised on nende funktsioonid?  
Millised on makroelementide funktsioonid?   2.2.  Vesi on elu alus lk 30-33  Miks on vesi elu esinemise eelduseks? 
Milles seisneb veemolekuli polaarsus? 
Millised elu seisukohalt olulised vee omadused tulenevad veemolekuli polaarsusest? 
Millised on vee ülesanded organismis? (8)  2.3.  Süsivesikud on organismi ehitusmaterjal ja kütus lk  34-37  Mille põhjal süsivesikuid liigitatakse? 
Milliseid ülesandeid täidavad rakkudes lihtsuhkrud? 
Millised on liitsuhkrute ülesanded? 
Millised süsivesikud täidavad peamiselt ehitusmaterjali rolli? 
Milliste süsivesikute peamine ülesanne on varustada organismi energiaga? 
Mis ülesanne on insuliinil organismis? 
Mis on süsivesikute ülesanded organismis?  2.4.  Energiavaruks ja ehitusmaterjaliks on ka lipiidid lk 38- 41  Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? 


Mis vahe on küllastunud ja küllastumata rasvhapetel? (+kuidas struktuuri järgi ära tunda?) 
Miks ja kuidas valmistatakse transrasvhappeid? 
Miks on transrasvhapped tervisele kahjulikud? 
Miks koosnevad rakumembraanid fosfolipiididest? 
Mis on kolesterooli ülesanded organismis ja kuidas see võib kahjulik olla? 
Millised ülesanded on lipiididel organismis?  2.5.  Valgud koosnevad aminohapetest lk 42-45  Miks peavad loomad toidust pidevalt valkusid saama? 
Mis juhtub valkude struktuuriga denaturatsioonil? 
Mis määrab valgu keemilised omadused? 
Millised on 4 valgu struktuuri ja nende näited? 
Mis on valkude ülesanded organismis?  2.6.  Valgud osalevad kõikides rakus toimuvates  protsessides lk 46-51  Miks on organismidel ensüüme vaja? 
Miks on vitamiinid meie toidus vajalikud? 
Kuidas tagatakse ensüümide mõju vaid kindlale reaktsioonile? 
Miks säilib toit sügavkülmas kauem kui tavalises külmkapis? 
Too näiteid ensüümide kasutuses igapäevelu toodetes.  2.7.  Nukleiinhapetes on raku elutegevuse juhend  Mille poolest sarnaneb nukleiinhappe ehitus valgu ja liitsüsivesiku ehitusega? 
Mille poolest erineb RNA molekul DNA molekulist? 
Millest koosnevad nukleotiidid ja nukleiinhapped? 
Miks on vaja genoome sekveneerida?  2.8.  Mida peab sisaldama tervislik toit? lk 58-61  Milliseid toitaineid on inimesel vaja suures koguses, milliseid väikeses koguses? 
Miks on askorbaat inimeste jaoks vitamiin, paljude teiste loomade jaoks aga mitte? 


Millised elemendid kuuluvad mineraalainete hulka ja mis on nende ülesanded? 
Millised tagajärjed on makroelementide puudusel organismis? 
Miks kasvav laps ei tohi olla taimetoitlane? 

Document Outline

• BIOLOOGIA ON ELU UURIV TEADUS
• 1.1. Elu tunnused lk 8-13
  • Mõisted
  • Elu 8 tunnust
  • Kordamisküsimused
• 1.2. Eluslooduse organiseerituse tasemed lk 14-19
  • Mõisted
  • Kordamisküsimused
• 2. ELU KEEMIA
• 2.1. Millest organismid koosnevad lk 26-29
  • Mõisted
  • Millest organismid koosnevad
  • Kordamisküsimused
• 2.2. Vesi on elu alus lk 30-33
  • Mõisted
  • Vesi
  • Kordamisküsimused
• 2.3. Süsivesikud on organismi ehitusmaterjal ja kütus lk 34-37
  • Mõisted
  • Süsivesikud
  • Süsivesikute ülesanded
  • Liigitamine
  • Kordamisküsimused
• 2.4. Energiavaruks ja ehitusmaterjaliks on ka lipiidid lk 38-41
  • Mõisted
  • Lipiidid
  • Lipiidide ülesanded
  • Kordamisküsimused
• 2.5. Valgud koosnevad aminohapetest lk 42-45
  • Mõisted
  • Valgud
  • Struktuur
  • Denaturatsioon
  • Kordamisküsimused
• 2.6. Valgud osalevad kõikides rakus toimuvates protsessides lk 46-51
  • Mõisted
  • Valkude ülesanded
  • Kordamisküsimused
• 2.7. Nukleiinhapetes on raku elutegevuse juhend
  • Mõisted
  • Nukleiinhapped
  • DNA ülesanded organismis
  • RNA
  • Kordamisküsimused
• 2.8. Mida peab sisaldama tervislik toit? lk 58-61
  • Mõisted
  • Toitumine
  • Kordamisküsimused
• 1. BIOLOOGIA ON ELU UURIV TEADUS
• 1.1. Elu tunnused lk 8-13
• 1.2. Eluslooduse organiseerituse tasemed lk 14-19
• 2. ELU KEEMIA
• 2.1. Millest organismid koosnevad lk 26-29
• 2.2. Vesi on elu alus lk 30-33
• 2.3. Süsivesikud on organismi ehitusmaterjal ja kütus lk 34-37
• 2.4. Energiavaruks ja ehitusmaterjaliks on ka lipiidid lk 38-41
• 2.5. Valgud koosnevad aminohapetest lk 42-45
• 2.6. Valgud osalevad kõikides rakus toimuvates protsessides lk 46-51
• 2.7. Nukleiinhapetes on raku elutegevuse juhend
• 2.8. Mida peab sisaldama tervislik toit? lk 58-61