Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Arvutivõrkude alused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD

Urmas Saare
Arvutivõrkude alused
Referaat


Juhendaja : Sander Mets

Pärnu 2010

Contents


Sissejuhatus 3
Sissejuhatus arvutivõrkudesse 4
Kihiline arhitektuur 6
ISO/OSI mudel 6
TCP/IP mudel 7
Füüsiline kiht 8
Andmesidekiht 9
Võrgukiht 11
TRANSPORDIKIHT 13
SEANSIKIHT 14
ESITLUSKIHT 14
RAKENDUSKIHT 14
Kokkuvõte 18
Kasutatud kirjandus 19

Sissejuhatus


Käesolevas referaadis kirjutan lähemalt ISO/OSI ja TCP/IP mudelist ja nende kihtidest: : rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja füüsilisest kihist.

Sissejuhatus arvutivõrkudesse


Võrgutopoloogiad
Võrgutopoloogia- Arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus. Kahel võrgul on sama topoloogia , kui nendes on ühesugune ühenduste konfiguratsioon, kuigi neil võivad olla erinevat tüüpi ühendused, erinevad sõlmedevahelised kaugused, andmeedastuskiirused ja signaalitüübid. Levinumad võrgutopoloogia tüübid on:
  • siinitopoloogia – kõik sõlmed (tööjaamad) on omavahel kokku ühendatud üheainsa siini abil
  • lineaarne topoloogia – põhimõtteliselt nagu siinitopoloogia
  • täisühendusega topoloogia - iga sõlm omab otseühendust kõigi teiste sõlmedega . Kui võrgus on n sõlme, siis otseühenduste ehk harude arv on n(n-1)/2
  • ringtopoloogia - iga sõlm omab täpselt kaht ühendust oma naabritega
  • tähttopoloogia - kõik perifeersed sõlmed on ühendatud ühe tsentraalse sõlmega, s.t. iga sõlm võib vahetada informatsiooni mistahes teise sõlmega läbi tsentraalse sõlme
  • puutopoloogia - puhttopoloogilisest vaatevinklist kujutab see endast omavahel kokku ühendatud tähtvõrke
  • hübriidtopoloogia - kahe või enama võrgutopoloogia kombinatsioon
    Võrgu tüübid
    Iga võrk on põhimõtteliselt sõlmede ehk kontaktpunktide jada, mille kaudu vahetatakse informatsiooni võrku ühendatud arvutite vahel. Neid punkte võib omavahel ühendada vaskkaabli, kiudoptilise kaabli või raadioside abil. Arvutivõrke on mitut tüüpi:
  • kohtvõrgud (LAN), kus kokku on ühendatud ühes hoones asuvad arvutid
  • laivõrgud (WAN), kus arvutid paiknevad mitmes kohas ja on omavahel ühendatud üle telefoniliinide või raadiolinkide
  • territoriaalvõrgud (CAN) , kus ühte võrku on ühendatud suure tehase, ülikoolilinnaku, sõjaväeosa jne. arvutid
  • linnavõrgud (MAN), mis katavad tervet linna
  • koduvõrgud (HAN), kuhu on ühendatud kasutaja kodus olevad digitaalseadmed
    Jaotur
    Jaotur suunab andmepakette sobivatesse portidesse vastavalt pakettides leiduvatele MAC-aadressidele. Nii tagatakse võrgu märksa suurem efektiivsus võrreldes tavaliste passiivjaoturitega, mis saadavad iga paketi valimatult kõigisse portidesse. Kui kommuteeriv jaotur ühendab kohtvõrgus omavahel kokku kaks tööjaama, siis annab see nende käsutusse liini kogu ribalaiuse . Uuemad kommuteerivad jaoturid toetavad nii traditsioonilise Ethernet ’i (10 Mbit/s) kui ka Fast Ethernet’i (100 Mbit/s) porte.
    Sild
    Võrguseade, mis ühendab üht kohtvõrku (LAN) teise sama protokolli (näit. Ethernet või Token Ring) kasutava kohtvõrguga ning edastab andmepakette ühest kohtvõrgust teise vastavalt nende sihtaadressidele. Sillad töötavad OSI mudeli 2. kihis (andmelüli kihis ehk MAC-kihis) ning on läbipaistvad protokollidele ja kõrgema taseme seadmetele nagu näit. marsruuterid . 
    Võrgulüüs
    Kaht erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle kasutavat arvutivõrku, näiteks ettevõtte kohtvõrku (Ethernet või Token Ring) ja Internetti (TCP/IP) ühendav funktsionaalüksus (arvuti koos vastava tarkvaraga), mille ülesandeks on protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku.
    Ettevõtte kohtvõrgus täidab lüüsisõlmena töötav arvuti tihti ka proksiserveri ja tulemüüri funktsioone. Nagu sõna “ server ”, võib ka sõna “lüüs” tähendada nii arvutit kui ka vastavat tarkvara .
    Lüüsi funktsioone võib täita ka OSI mudeli 3. kihis (võrgukihis) töötav marsruuter. Selles kontekstis koosneb Internet kui võrk lüüsisõlmedest ja hostisõlmedest. Võrgukasutajate arvutid ja veebisisu pakkuvad arvutid on hostisõlmed ning ISP juures paiknevad ja andmevahetust juhtivad arvutid on lüüsisõlmed.
    Ruuter
    Ruuteriks nimetatakse võrguseadet, mis edastab pakette ühest võrgust (või alamvõrgust) teise sama tüüpi võrku (erinevaid võrke ühendavaid seadmeid nimetatakse lüüsideks ( gateway )
    Marsruuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ja otsustab sisemiste marsruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne).
    Suurtes kohtvõrkudes kasutatakse marsruutereid võrgu jagamiseks segmentideks (alamvõrkudeks), mis teenib liikluse tasakaalustamise, liikluse turvakaalutlustel filtreerimise ja poliitikahalduse eesmärke.
    Internetis mõistetakse marsruuteri all seadet , mis määrab kindlaks järgmise võrgupunkti, kuhu andmepakett edastada selle teel sihtpunkti poole. Marsruuterid asuvad igas punktis, kus kaks või enam võrku kokku puutuvad, kaasa arvatud Interneti Point-of-Presence
    Marsruuterid suunavad ainult neid pakette, mida edastatakse vastavalt marsruutimisprotokollile (näit. IP või IPX). Mittemarsruuditavate protokollide (näit. NetBIOS või LAT) alusel liikuvaid pakette marsruutida ei saa, kuid neid saab suunata ühest kohtvõrgust teise üle sildade . Marsruuterid töötavad OSI mudeli 3 kihis (võrgukihis), sillad aga 2. kihis (andmelülikihis).

    Kihiline arhitektuur

    ISO/OSI mudel

    OSI on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokolle.
    On väga keeruline panna omavahel suhtlema erinevat riist - ja tarkvara kasutavaid arvuteid. OSI idee seisneb selles, et andmeside protsess on jagatud kihtideks, nii et iga kiht tegeleb ainult teatava kitsama ülesannete ringiga ning muudatuste tegemine ühes kihis ei nõua tingimata teiste kihtide muutmist .
    Iga kiht kasutab vahetult enda all olevat kihti ja teenindab vahetult endast ülalpool olevat kihti. Juhtimine antakse edasi järgemööda ühelt kihilt teisele, alustades kõige ülemisest ehkrakenduskihist ühes tööjaamas, seejärel minnakse aste-astmelt allapoole kuni jõutakse kõige alumisele ehk füüsilisele kihile, siirdutakse üle sidekanali järgmisele tööjaamale ja seal uuesti altpoolt ülespoole füüsilisest kihist kuni rakenduskihini.
    ISO/OSI mudel koosneb : Rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja füüsilisest kihist.
    Rakenduskiht
    Rakenduskiht OSI 7-kihilise mudeli kõige ülemine kiht. Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektronpost, virtuaalterminal jt. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid.
    Esituskiht
    Esituskiht OSI-mudeli altpoolt kuues kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Arvutivõrkude alused #1 Arvutivõrkude alused #2 Arvutivõrkude alused #3 Arvutivõrkude alused #4 Arvutivõrkude alused #5 Arvutivõrkude alused #6 Arvutivõrkude alused #7 Arvutivõrkude alused #8 Arvutivõrkude alused #9 Arvutivõrkude alused #10 Arvutivõrkude alused #11 Arvutivõrkude alused #12 Arvutivõrkude alused #13 Arvutivõrkude alused #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor dUBZ Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    64
    docx
    Arvutivõrgud eksami vastused
    28
    docx
    Arvutivõrgud eksamiks
    46
    pdf
    Arvutivõrgud eksamimaterjalid
    144
    docx
    Arvutivõrkude eksami konspekt
    2
    doc
    Arvutivõrgud eksamiks
    19
    odt
    Arvutivõrkude Referaat
    22
    doc
    Arvutivõrgud
    14
    pdf
    Arvutivõrkude konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun