Audi tehnohoolde süsteem Audi 100 1993 2.0 Tehnohooldus. 15000km. Auto on maas: · Pidurid · Piduri torud · ABS · Diagnoosi veakoodid · Kõik sisemisete lülitite korrasolek · Sooja puhur · Signaal · Salongi tuled · Kojamehed · Akna pesur · Tagumine kojamees ja pesur · Suunatuled · Esituled · Tagumised tuled Auto täiesti üles tõstetud: · Mootori õlilekked · Mootoriõli · Õlifilter · Käigukasti õli lekked · Differentsiaali õli lekked · Rooliotsad · Rooli hoovastik · Amordid · Väljalaske süsteemi lekked · Piduri torude seisukord
Esiistmed turvavöödega 40 Nm Esiistme turvavöö ülemine kinnituspunkt 40 Nm Esiistme turvavöö B postikäepide 1,5 Nm Esiistme turvapadi 7 Nm Esikülje kokkupõrke andur 6 Nm Täispuhutav kardin Tagumiste turvavööde inerts 40 Nm Rool - kuuskantpolt 75 Nm Rool - mitmepunktiline polt 5 korda 60 Nm SRS juhtimismoodul Veakoodid Üldine informatsioon SRS-juhtimismoodul sisaldab enesediagnostilist funktsiooni. SRS-hoiatustuli süttib, kui salvestatakse teatavad rikked. Juurdepääs probleemikoodidele SRS-juhtmooduli rikke mälu saab kontrollida ainult andmesideühenduse (DLC) abil ühendatud diagnostiliste seadmetega. Probleemikoodide kustutamine SRS-juhtimismooduliga rikke mälust andmete kustutamiseks
ühesugune. EOBD (European On Board Diagnostics) on OBD-2 Euroopa analoog. EÜ direktiivi 1999/102/EÜ kohaselt peab alates 1. jaanuarist 2001 Euroopas müüdavatel uutel, täismassiga kuni 2500 kg, bensiinimootoriga sõidukitel olema EOBD-süsteem; alates 1. jaanuarist 2002 ka kuni 3500 kg täismassiga sõidukitel. Diiselmootoriga sõiduautodel on EOBD kohustuslik 2003. aastast. Erinevalt esimese põlvkonna pardadiagnostikaseadmest on OBD-2/EOBD puhul standardiseeritud nii veakoodid kui ka diagnostikapesa ning määratletud selle asukoht sõidukis. Lubatud on ka kasutada täiendavaid valmistaja poolt defineeritavaid veakoode. Tulenevalt OBD-2/EOBD rakendamise eesmärgist saab selle süsteemi kaudu üldjuhul vaid mootorit puudutavat diagnostilist informatsiooni. Standardis on kirjeldatud kokku kümme testireziimi ning need võimaldavad lugeda ja kustutada rikkemälu veakoode, lugeda rikkeindikaatori märgutule (MIL) süttimisel salvestatud andmeplokki (Freeze Frame Data),
API'ga (Application Programming Interface). API pakub hulga funktsioone (teenuseid), mingi kindla andmebaasisüsteemiga ühendumiseks ja suhtlemiseks. ODBC liides defineerib: · Funktsioonide hulga, mis võimaldab rakendusel võtta ühendust andmebaasisüsteemiga, käivitada SQL lauseid ja võtta vastu tulemusi. · Standardse viisi andmebaasisüsteemiga ühendumiseks ja sinna sisse logimiseks. Standardiseeritud andmetüüpide esituse. · Standardiseeritud veakoodid. Rakendus kutsub andmebaasisüsteemiga suhtlemiseks välja ODBC funktsioone. Kasutades ODBC draiverit on võimalikud järgmised stsenaariumid: 1.stsenaarium · Draiverite haldur edastab ODBC väljakutsed draiveritele. · Draiver edastab teenindusnõuded nn. andmete allikatele (andmebaasisüsteemidele, mille abil on loodud andmebaasid). Ta võib vajadusel muuta väljakutset nii, et see vastaks andmebaasisüsteemi poolt toetatavale süntaksile
(esineb sudu) Heitgaasi äratõmbeseadmed Kompressorid Tulede kontrollstend Õli ja määrdeseadmed Määrdepritsid Jääkõliimuur Muud õli seadmed Kerevenituspingid Diagnostikaseadmed Texa KTS ADAC DRB3 ja StarScan (Chrysler), MUT (Mitsubishi), StarDiagnosis (Mercedes-Benz) Jne. (PCI BUS vs. CAN BUS) rikete iseloom Antud seadmete kasutamise eesmärgiks on saada auto elektroonilistest moodulitest kätte aktiivsed OBD veakoodid ning nende alusel diagnoosida vead vastavalt diagnostikajuhendile
Läbi aju diagnostikapistiku on võimalik teada saada andurite ja aju enda korrasolekust(muidugi kui mingit signaali ajust vastu ei tule, siis on juhtplokk rikis). Juhuks, kui mingi andur peaks rikki minema, või ühendus anduri ja aju vahel peaks katkema, läheb aju avariireziimi. Samuti teatakse ka juhti armatuurlaual kontrolltulega(check engine). Peale mingi anduri riknemist annab aju diagnostikapistikust teatud veakoodid, mis deshifreeritakse tootjapoolt ettenähtud tabelis konkreetseteks ja spetsiifilisteks vigadeks ära. Juhtarvuti läheb automaatselt avariireziimi väikseimagi vea tõttu, mille korral juht ei pruugi arugi saada, kas midagi on autoga valesti. Tihtipeale on avariireziimi tunnusteks langenud võimsus, suurenenud kütusekulu või hoopis raskemate vigade korral mootori seiskumine või mitte käivitumine. 2.2 Erinevused
tõuseb sõidu alustamisel esitelg kiirusel 0...30 km/h automaatselt üles. Kaasaegsetel poolhaagistel on kasutusel rõhureguleerimismooduliga integreeritud ümberpaiskumisvastane süsteem RSS (Roll Stability System). Haagisel paiknev infomoodul kujutab endast kuvarit, mis võimaldab andmeid otse lugeda. Näit on neljarealine, igas reas 20 tähemärki. Juhtimiseks on 3 klahvi (vt. pildigalerii). TIM võimaldab juurdepääsu järgmistele andmetele: · veakoodid; · süsteemi pinge; · klotside kulumine; · läbisõit; · RSS rakendumise sagedus; · teljekoormus. Pildigalerii Haagisepidurite Haagise moodul Haagise infomoodul vabastamise kraan
HEAD konkreetsest failist tagastab meta informatsiooni (inf serveri kohta) POST võta vastu fail PUT kasutatakse info edastamiseks kliendilt serverile DELETE kasutatakse failide kustutamiseks (kasutus on piiratud) LINK kasutatakse ressursside kokkuliitmiseks (tekitab seose) UNLINK rebib seose lahti. Kasutatakse lokaalvõrkudes. Veakoodid: 100-199 konkreetse programmi tagastatav informatsioon 200-299 teie päring on positiivse resultaadiga töödeldud 300-399 toimub ümbersuunamine et informatsiooni saada 400-499 kliendi viga 500-599 tüüpiline serveri viga Näited: 501 Server ei aksepteeri päringut 502 bad gateway server andis vale vastuse 503 service unable server on ajutiselt kättesaamatu
annaabi.ee 
