Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Antiikaeg, romantism, kristlus (0)

1 Hindamata
Punktid
Kristlus - 2000 a. tagasi alguse saanud massliikumine, mis väidab et Jeesus on meie pääsetee

Antiikaeg

Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida.
Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest.
Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia . epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises?
Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine.
Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism , abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu.
Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud.
Demokritos - asjad aatomitest. materialistlik süsteem. Mõtlem -aju,emo-süda,isu-maks, 4 primaarvärvi.
Potagoras - teadmised on subjektiivsed. abstraktset tõde pole olemas. Tõde sõltub tajujast, kogemustest, isikuti erinev, kultuur mõjutab. mõistmiseks, tuleb tunda inimest.
Gorgias - ka olevat pole olemas, ainult taju on. tõde pole võimalik leida, sest inimesed tajuvad erinevalt.
Sokrates - küs. esitamine, et jõuda tõeni. asjade olemuse mõistmine. Teadmised on õnne eelduseks . tõde igaühe peas.
Platon - mõistus > meeled (ei ole usaldusväärsed, aga teadmisi saame meeltest, mida töötleb mõistus),
geomeetria & matem. mõtlemine -> tõeni.
Dualistlik lähenemine – ebatäiuslik materiaalne keha ja puhast teadmist sisaldav mõistus/hing
Geomeetria suurendab teadmise täpsust läbi mõtlemise ja mõõtmise.
Nähtuste mõistmiseks tuleb selle osasi analüüsida.
Vastandub idamaisele holistlikule(terviklikule) arusaamale inimesest ja maailmast.
Aristoteles - empirism . ratsionalism . vaatlus - tõde looduses. Hingede hierarhia : taim, loom, inimene.
Liikumine põhj. jumalast, esimene liigutaja, kus mateeria seal liikumine, muutumine. Muutumine, kui enda potentsiaali rakendamine, annab sihi.
HIINA: humanistlik Conficius.
Hsün Tžu -naturalist, püüdis leida korrapärasusi.
Hiinlased soestasid keha ja vaimu - terviklikkuse ja holismi idee.

Skeptitism- künism -epikuurlus- stoikud

Pyrrho - skeptitism I pragmaatilisus, usaldamatus . mitte millessegi uskumine
Antisthenes - künism - tagasi loodusesse. iseseisvus , sõltumatu, loomulik elu. ühiskonnast eemaldumine
Diogenes - Maailma kodanik, primitiivsus
Epikuros - epikurism - vaba tahe - aatomite konfiguratsioon. tasakaal
Philo - keha mullast, hing jumalast. Hinge puhastamine, meditatsioon .
Zeno Citium - Stoiku - vooruslikkus, loodus, jumalik plaan.

Kristlus

Püha Paulus - seadis usu mõistusest või arutlemisest tähtsamale kohale. kombinatsioon heebrea religioonist ja neoplatonismist, mille puhul lunastus oli saavutatav läbi lihtsa, puhta elu, materiaalsete asjade tühisuse tunnistamise ning pattude pihtimise.
Püha Augustinus - kes kombineeris stoitsismi , neoplatonismi ja heebrea religiooni võimsaks kristlikuks maailmavaateks.
St. Anselm - taju ja arutlusvõime peavad ja võivad täiendada ristiusku. kui me mõtleme millestki , siis peab see miski, mis on mõtte põhjustaja, olemas olema.
Petrarca - personaalne religioon - elu siin ja pärast, inimese potentsiaali kaotamine.
Pico - inimene on vaheaste looma ja ingli vahel. peaks kõiki vaatepunkte objektiivselt uurima, eesmärgiga avastada, mis on nendes ühist.
Luther - patu eest karistada, protestantism , piibli tõlge, sünge, halastamatu.
Erasmus - fanatism jama , Jeesuse lihtne elu - fanatism -> sõjad.
Occam - uskus, et me võime usaldada oma meeli selles osas, milline maailm tegelikult on; et me võime maailma läbi vahetu kogemuse tundma õppida ning ei pea muretsema selle pärast, mis jääb meie kogemusest väljapoole. asjade seletamisel ei ole vaja teha mitte mingeid ebavajalikke, üleliigseid oletusi või püstitada eeldusi .

Teaduslik revo:

Kopernikus - heliotsentriline teooria - maa tiirleb ümber päikese, vastandus kirikuga .
Galilei - maailm = matem. teleskoop , matem. maailmavaade, inimene loodusnähtus .
Newton - universum , gravitatsiooni seadused. Jumal oli matemaatik .
Bacon - empiirik - vaatlus, loodusnähtuste korduv registreerimine.
Descartes - skolastiline arutlus "mõtlen, olen olemas." Tõsiasjade paikapidavuse loogiline tõestamine.

Briti imperism

Hobbes - inimene kui masin. kõik koosneb ainest, monistlik , inimene isekas , demokraatia on ohtlik.
Locke - keha vaimu duaalsus . teadmised kogemusest. põhiemo: nauding & valu. kaasasündinud võime mentaalseteks protsessideks.
Berkeley - reaalsus koosneb ainult tajudest . füüsilist maailma ei ole olemas. loodusseadused on ideed jumala teadvuses.
Hume - religioon irratsionaalne ja ebapraktiline. arusaamine inimloomusest ,
Prantsuse sensualism
Gassendi - vaatluspõhine teadvus - monism - kõik mis liigub, eksisteerib.
Mettrie - oled see, mida sööd. ainult mateeria ja liikumine. Metsik loom = väikeaju . mida rohkem intellekti seda vähem instinkti.
Positivism : ***Comte - sotsioloogid - Grupi rahulolu > individual . kogemus ja vaatlus. Sotsioloogia mõiste kasutuselevõtt. Humaansus kui religioon.

Ratsionalism

Spinoza - loodust mõista, et jumalat mõista. keha ja vaim - ühe mündi 2 külge. determineeritus, vaba tahat pole. kire kontroll.
Leibnitz - mitte ükski idee ei pärine kogemusest. materiaalne ei saa luua mittemateriaalset. ideed kaasasündinud. monaadid e "eluühikud".
Reid - inimestel arutlusvõime. mentaalsed oskused kaasasündinud.
Kant - kõik mida tajume loodud universumi poolt. teadvust ei saa obj. uurida.

Romantism

Rousseau - oma potents täielik kasutamine. vaba tahte väljendamine. esmased impulsid, vaba indiviid, haridus , inimene hea.
Göthe - inimeses pinged ja konfliktid. vastandlikud jõud omaks võtta. kontrasti efekt.
Schopenhauer - universaalne tahe ellu jääda, inimene irratsionaalne. pühapäevaneuroos.

Eksistensialism

Kierkegaard - tõde peab kogema . Jumal ei ole loogiliselt mõistetav. Personaalne suhe jumalaga .
Nietzsche - apollonlik ja dionüüslilk aspekt. kontrollitud kirg . maa mõttetu, jumal surnud. võimutahe. üliinimene .

Eksperimentaalne psühholoogia

Müller - KNS - spetsiifiline ärritatavus.
Gall - frenoloogia I üldistus . eristas hallaine ja valgeaine.
Hering - värvitaju ruumitaju on silma omadused.
Helmholtz - energiajäävuse seadus. närviülekande kiirus. trikomaatiline värvinägemise teooria.
Broca - I kes jälgis käitumuslikku häiret ning seejärel tegi kindlaks koha ajus.
Weber - erinevad tundlikkused.
Wundt - eksperim. psy. valiv tähelepanud, voluntarism , teadvus = kogemus.
Flourens - eemaldas aju osi ja jälgis käitumist.
Fechner - psühhofüüsik. sosin vaikses ruumis vs mittevaikus. absolut . lävi.

Teised varj. lähenemised :

Bretano - intentsionaalsus
Stumpf - kuulmisvõime Geštaltpsy
Husserl - põhiomadused, millele ph suunatud vs ph kirjeldamine.
Külmpe - kujutlastevabad mõtted. süstemaatiline eksperiment . introspektiiv.
Ebbinghaus. õppim protsess, mõtted jadad. uuris õppimist ja mälu.
Darwin - evolutsiooniteooria , looduslik valik, adaptiivsus, individuaalsed erinevused.
Galton - ilmakaart. sõrmejäljed. intelligentsus päritud -> valikuline aretus . I küsimustik.
Binet - mentaalsete protsesside otsene mõõtmine. erinevuse uurimine .
Cattell - reaktsiooniajad, psühhofüüsika , taju. eugeenika .

Funktsionalism :

James - uskumine vabasse tahtesse. teadvuse voog (pidevalt muutuv, ei saa jaotada osadeks , on personaalne) eesmärk on tagada kohanemine keskkonnaga. Rakenduspsy kujunemine. Uurimistehnikate laiendamine (kasuliku teabe leidmine inimese kohta). Pragmatism - Tender- minded : intellektuaalsed, põhimõtetele orienteeritud, optimistlikud, religioossed, idealistlikud, uskusid vabasse tahtesse Thought -minded – empiristid , faktidele orienteeritud, materialistlikud, pessimistid, skeptilised, fatalistid
Münstenberg - retsiprookne antugonism(probleeme tekitavate mõtetele vastupidiste mõtete mõtlemine), alateadvust pole. Kohtu: pealtnägijate tunnistused pole usaldusväärsed, brut võtted, personalivalik vs töö iseloom
Hall - rekapitulatsiooniteooria - inimrassi arenguetapid . pedagoog . I psy phd.
Dewey - reflektsiod - käitumine kohanimine. indiviidikeskne haridus , õppimine läbi kogemuse. peab arendama loovust.
Angell - habits-kohaniemine mentaalsed operatsioonid aitavad ellu jääda.
Carr - vajadused - efektiivne käitumine. adaptiivne tegevus. kirjandus kunst keel aitab mõista inimpsüd. Vajaduste rahuldamine ellu jäämiseks, vajadused motiveerivad käituma, kuni need on rahuldatud.
Cattell - reaktsiooniajad, psühhofüüsika, taju. eugeenika. tervete ja intelligentsete inimeste abielu,
Woodsworth - dünaamiline psü, S-Organism-R - kohanemiskäitumine aktiv , kui tekib vajadus.
Thorndike - õppimine samm-sammult. automaatselt. I õppimise teooria. harjutamise assotsiatsiooni sagedus: mida sagedamini assotsiatsioonid esinesid, seda tugevamaks muutusid.
Galkins - isiksuse ja mina psy. Ei saanud phd. Hume, Titchener – “mina” pole võimalik vaadelda
Calkins: inimene on teadlik minast, seega on “mina” olemas ja selle suhteid ning osasid saab uurida.

Vaimuhaigused

Pinel . Ta eraldas erinevate häiretega patsiendid , edendas tegevusteraapiat, argumenteeris efektiivselt igasuguse karistuse või eksortsismi kasutamise vastu. Lisaks oli Pinel esimene, kes hakkas säilitama täpseid juhtumi anaüüse ja statistikat oma patsientide kohta,
Rush - patsiendid tuleb ahelatest vabastada ja peatada nende karistamine. peavad saama viibida vabas õhus
Dix - 40-aastast kampaaniat, parandamaks vaimuhaigete olukorda, reisides osariigist osariiki ning osutades vaimuhaigete ebainimlikule kohtlemisele .
Kraepelin - vaimsete häirete klassifitseerimine, nimekiri.
Witmer - uuris individ . erinevusi reaktsiooniajas. 1 psych kliinik .
Mesmer - Liba -magnetmees. Haigel magnetiline jõuväli kehas ebavõrdselt jagunenud.
Puysegur - kunstlik somnabulism - Unesarnane transs - posthüpnootiline amneesia . sugestioon - käsklus .
Charot - hüpnotiseeritavus on psühhopatoloogia märk, teine, et see on täiesti normaalne nähtus, hüsteeria on tegelik tervisehäire, mis tekitab patsiendile tõsist düskomforti

Biheivoristid - käitumine keskkond objektiivsed refleksid.

Sechenov - vene füs . isa. KNS väline stimulatsioon . - > käitumine. Psühholoogiliste nähtuste uurimiseks tuleb
kasutada füsioloogias rakendatavaid meetodeid . Mõtted ei põhjusta käitumist, vaid väline stimulatsioon.
Pavlov - reflektsid -> käitumine. assotsiatsiooni printsiibid . Tingimatu refleks – kaasasündinud, mille kutsub esile tingimatu stiimul (nt toit > süljevedelik); Tingitud refleks (kogemus), mille kutsub esile esialgselt neutraalne stiimul tingitud stiimul
Bechterev - I eksperimentaalne psy labor Vene keisris. uurida otse. näoilme, žestid , kõne - füs bio sots tingimused.
Watson - S-R 100beebit. eksplitsiitne ja implitsiitne käitumine. keskkond. instinkte pole - on õpitud käitumine.
McDougall - objektiivne uurimine.käitumise kutsub instinkt , mitte keskkond. eesmärgile suunatud käitumine, spontaanne.

NeoBiheivoristid - loomad õppimisprotsessid, metodoloogiline vs radikal .

Tolman - S-S teooria, käitumisel eesmärk, molaarne lähenemine, kognitiivsete protsesside mõju.
Hull - loogiline positivism, mehhanistlik lähenemine, füsioloogilised muutujad. siimul drive vastus.
Skinner - teadvust kui mittemat nähtust pole, operantne käitumine, kinnitus , keskkond, kinnituse defineerimine läbi käitumise efektiivsus.

Geštaltpsühholoogid

Wertheimer - phi- fenomeen , näiv liikumine. illusioon , et valgus liigub ühelt positsioonile teisele.
Koffka - geograf. ja käitumislik keskkond.
Köhler - tasakaal, pregnantsuse seadus. taju konstantsus . insight transpositsioon.
Lewin - väljateooria . eluruu. sub reaalsus. grupidünaamik. Teadvustamata materjali ei saa mõjutada inimese käitumist psühhoanalüüs .

Psühhoanalüüs -

Freud - teadvuses represseeritud traumaatiline sündmus. seksuaalsus . vabade assotsiatsioonide meetod. Instinkt. libiido. alatadvus. lapsepõlv Id – primaarne psühholoogiline reaalsus; juhtiv jõud, instinktid, libido ( instinktide energia); reflektoorne vajaduste rahuldamine, objekti ilmumine teadvuses, mis aitab vajadust rahuldada; läbi põlvkondade korduvad sarnased kogemused salvestuvad
Ego – Id’i teenistuses, arvestab keskkonna nõudmistega, kateksis – psüühilise energia suunamine mõtetesse objektist, mis suudab vajadusi rahuldada; leida objekt Idi vajaudtse rahuldamiseks, arvestada Superego ’ga.
Superego – keeldude internaliseerimine , süütunde osa käitumise regulatsioonis, isiksuse moraalne pool.
Elu- ja surmainstinkt : libido (seksuaalenergia-> eluks seotud vajalike instinktide energia) ; pinge vähenemine vajaduste rahuldamise teel)
JUNG - arhetüübid - introverdid, ekstraverdid. enda aktiviseerimine. kalduvus teatud viisil emotsionaalselt reageerida; salvestatud oli emotsioon , mis tüüpiliselt seostud tajutud sündmustega (nt lapse reaktsioon emale)
The persona - mask – osa individuaalsusest varjatud, osa isiksusest jääb maski taha
Anima – naiselik alge mehes
Animus – maskuliinne komponent naistes
Varu (the shadow ) – isiksuse tume pool, agressiivsed tendentsid inimeses; selle pojitseerimine maailmale ( deemonid , kurat jne); ühiskonnavaenulikkuse tõttu alla surutud;
Mina (the Self) – seotud individuatsiooniga, isiksuse eri komponentide sünteesimine; vajadus terviklikkuse järele; avastada komponendid ja siduda need harmooniliseks tervikuks
Adler - kompensatsioon - alaväärsustunne. sots huvi. Nõrk organ, kompensatsioon, ülekompensatsioon
Alaväärsustunne – motiveeris/blokeeris isiksuslikku kasvu
Elustiil – valitakse elustiil, mis on keskkonnas kättesaadav, sotsiaalse huvi olulisus (neurootikud eksivad elustiili valikul ); valed elustiilid (ruling, getting , avoiding type), sotsiaalse huviga ja aktiivsed isikud – õige elustiil
Loov mina – inimesel on valik, kuidas ta elab, millise tähenduse omistab elule, inimesed on vabad valima endale saatust
Horney - baasärevus. sugu ei determineeri isiksust. biolg kadedus .
Baasvaenulikkus ja baasärevus – psühholoogilise probleemide põhjused laps-vanem suhetes
Lapse põhivajadused (turvalisuse, bioloogilised ), laste vajaduste ignoreerimine -> baaskurjuse kogemine -> neurootiline inimene
Baaskurjus -> baasvaenulikkus vanemate vastu à maailma vastu üldiselt; baasvaenulikkuse represseerimine à baasärevus

Humanistlik psühholoogia

Heidegger - Autentne eksisteerimine – tunnistada enda surelikkust, mitte millekski muutumist aitab elada tähenduslikku elu, elu, mis võimaldab pidevat kasvu ja muutumist, saamist (becoming); kõikide tingimuste aktsepteerimine ja personaalsete valikute tegemine (st valikuvabaduse rakendamine). Süü tundmine ja vabadus; valikuvabadusest loobumine (elada autentset elu)
Binswenger - Husserli ja Heideggeri ideede rakendamine psühhoteraapias. Terapeudi ülesanne mõista konkreetse patsiendi tähendusi, kuidas isik mõistab enda elu.
May - Dilemma – inimesed on samaaegselt objektid kui subjektid , mis teeb inimese unikaalseks, inimeksistentsi paradoks Inimesed on vabad otsustama (vastutus, teadmatus jne), mis toob kaasa normaalse ärevuse (autentset elu elav inimene) Neurootiline ärevus, takistab isiksuslikku kasvu, inimene kaotab personaalse vabaduse (elab traditsioonilist elu, rollid jne).
Maslow - Humanistlik psühholoogia eesmärk pole prognoosida ega kontrollida inimese käitumist
Psühholoogia eesmärk peaks olema ka mõista inimest, kes on pidevalt muutumises, püüdleb enda potentsiaali rakendamise suunas.
Rogers - Isiksuseteooria (seesmised tunded, tendentsid traditsioonid, normid: Seesmine tendents ennast aktualiseerida, mis võimaldab elada täisväärtuslikku elu ja realiseerida enda kogupotentsiaali. Kogemuste vältimine , mis sellist elu takistaks – oragnismic valuing process (autentne elu – eksistentsialistidel) Enda aktualiseerimise korral juhindub inimene enda tunnetest ja mitte traditsioonidest jne. Vajadus positiivse tagasiside/suhtumise järgi (väärtuslik olemine), selle “välja teenimine ” – teatud tingimused, mille puhul kogetakse teiste väärtustavat suhtumist ; väärtuste internaliseerimine, mis hakkab juhtima elu. Tingimusteta positiivne suhtumine – inimesest hoolimine (armastus, lugupidamine) selle põhjal, kes inimene tegelikult on. Sel juhul saab inimene olla täielikult funktsioneeriv isik mittekongruentne isik. Isiksuslik kasv saab toimuda läbi suhete teistega (mitte ainult terapeudi abil) Vajalikud: tingimusteta pos suhtumine, empaatiline mõistmine, ehtsus/ autentsus /siirus.
Kelly - Katse laiendada psühholoogiat nii, et oleks võimalik rakendada ka teaduslikku meetodit
Uurida tervikut , ( whole ) isikut.
Vasakule Paremale
Antiikaeg-romantism-kristlus #1 Antiikaeg-romantism-kristlus #2 Antiikaeg-romantism-kristlus #3 Antiikaeg-romantism-kristlus #4 Antiikaeg-romantism-kristlus #5 Antiikaeg-romantism-kristlus #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor suuusim Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Psühholoogia ajalugu
8
docx

Psühholoogia ajalugu

Funktsionalism - Under the influence of Darwin, the school of functionalism stressed the role of conciousness and behavoior in adapting to the enviroment. Pragmatism ­ tõe kriteerium on tegevuse/idee kasulikkus. Inimene ise saab enda elu/iseloomu/tuju muuta, vaba tahe, kuidas soovib käituda. Igasugused uskumused on kasulikud ja väärt, kui need on efektiivsed William James - oli pragmaatik kes... uskumine vabasse tahtesse teadvuse voog / stream of consciousness - teadvust ei saa elementideks jagada vaid on pidevalt muutuv ja personaalne - peegeldab indiviidi kogemusi, eesmärk on tagada kohanemine keskkonnaga. Teadvus on personaalne, ei saa jaotada, pidevalt muutuv, valiv, kohaneb keskkonnaga Rakenduspsy kujunemine. Uurimistehnikate laiendamine (kasuliku teabe leidmine inimese kohta). Learnes patterns of behaviour are habits. Habit makes society possible. Act in ways that are compatible with the tupe of person you would like to beco

Psühholoogia ajalugu
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
178
docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA  Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid.  Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus.  Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD.  Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE:  Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame

Isiksusepsühholoogia
Psühholoogia ajalugu
44
docx

Psühholoogia ajalugu

Renessanss Fransesco Petrarca (1304-1374) Ta tahtis religiooni, mis põhineks piiblil, personaalsel usul ja isiklikel, omaenda tunnetel. Aktualiseerides seda potentsiaali, mille jumal on meile andnud, võime me maailma paremaks muuta. Rõhutades inimese potentsiaali, aitas Petrarca stimuleerida plahvatuslikku kunsti- ning kirjandusvalla saavutuste kasvu, mis on renessanssile nii iseloomulik. Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele. Giovanni Pico (1463-1494) Inglid on täiuslikud – inimesed inglite ja loomade vahepealsed – võimalus elada sensuaalset/instinktiivset või ratsionaalset/intelligentset elu. Vabadus lubab omaks võtta peaaegu iga võimaliku vaatepunkti. Kui filosoofiaid õigesti mõista, siis on nad oma põhiolemuselt kooskõlas. Kõiki vaatepunkte on vaja objektiivselt uurida, et leida mis neis ühist on – kõiki filosoofilisi perspektiive on vaja uurida ja ass

Psühholoogia ajalugu
Isiksusepsühholoogia teooriad
31
doc

Isiksusepsühholoogia teooriad

Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline s

Isiksusepsühholoogia
Isiksusepsühholoogia 1-loeng
31
doc

Isiksusepsühholoogia 1. loeng

Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline s

Isiksusepsühholoogia
Ülevaade psühholoogiast
22
doc

Ülevaade psühholoogiast

ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritak

Psühholoogia
Ülevaade psühholoogiast
21
doc

Ülevaade psühholoogiast

1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria ­ psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism ­ kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pi

Psühholoogia
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:

Psühholoogia alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun