sots huvi. Nõrk organ, kompensatsioon, ülekompensatsioon Alaväärsustunne – motiveeris/blokeeris isiksuslikku kasvu Elustiil – valitakse elustiil, mis on keskkonnas kättesaadav, sotsiaalse huvi olulisus (neurootikud eksivad elustiili valikul); valed elustiilid (ruling, getting, avoiding type), sotsiaalse huviga ja aktiivsed isikud – õige elustiil Loov mina – inimesel on valik, kuidas ta elab, millise tähenduse omistab elule, inimesed on vabad valima endale saatust Horney - baasärevus. sugu ei determineeri isiksust. biolg kadedus. Baasvaenulikkus ja baasärevus – psühholoogilise probleemide põhjused laps-vanem suhetes Lapse põhivajadused (turvalisuse, bioloogilised ), laste vajaduste ignoreerimine -> baaskurjuse kogemine -> neurootiline inimene Baaskurjus -> baasvaenulikkus vanemate vastu à maailma vastu üldiselt; baasvaenulikkuse represseerimine à baasärevus Humanistlik psühholoogia
· isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arenguks: vanemate armastus, vajalikkuse tunne, vastastikune respekt. Tingimuse puudumine neuroos. Neuroos: käitumise häired, olenemata tõsiduse astmest. Neurootiline kodukeskkond: - eneseusalduse puudumine - indiviidi õigused ja vastutus Baasärevus (basic anxiety): "..terrible feeling of being isolated and helpless in a potentionally hostile world" Baasärevuse sotsiaalne päritolu. Baasärevusbaashoiak Baashoiak (basic attitude) - reaktsioon ärevust tekitavale situatsioonile III. Neurootilised kalduvused. (Neurotic trends) Baasärevusega toimetulekuks: neurootilised kalduvused; neuroos kui kaitse. ·alateadvuses ·kompulsiivsed ·takistused viivad tõsistele ärevushäiretele
· isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arenguks: vanemate armastus, vajalikkuse tunne, vastastikune respekt. Tingimuse puudumine neuroos. Neuroos: käitumise häired, olenemata tõsiduse astmest. Neurootiline kodukeskkond: - eneseusalduse puudumine - indiviidi õigused ja vastutus Baasärevus (basic anxiety): "..terrible feeling of being isolated and helpless in a potentionally hostile world" Baasärevuse sotsiaalne päritolu. Baasärevusbaashoiak Baashoiak (basic attitude) - reaktsioon ärevust tekitavale situatsioonile III. Neurootilised kalduvused. (Neurotic trends) Baasärevusega toimetulekuks: neurootilised kalduvused; neuroos kui kaitse. ·alateadvuses ·kompulsiivsed ·takistused viivad tõsistele ärevushäiretele
sotsiaalse huvi olulisus (neurootikud eksivad elustiili valikul (mistaken lifestyle)); valed elustiilid (ruling, getting, avoiding type), sotsiaalse huviga ja aktiivsed isikud õige elustiil Loov mina inimesel on valik, kuidas ta elab, millise tähenduse omistab elule, inimesed on vabad valima endale saatust Horney - sugu ei determineeri isiksust. Freud anatomy is destiny ei kehti pigem kultuuritaust. biolg kadedus. baasärevus Lapse põhivajadused (turvalisuse, bioloogilised ), laste vajaduste ignoreerimine -> baasärevuse kogemine Baaskurjus - lapse baasvajaduste eramine mis rikub lapse turvatunnet. Baasvaenulikkus - laps tunneb vanemate vastu aga maailma vastu üldiselt kui ta kogeb baaskurjust Humanistlik psühholoogia Heidegger Autentne eksisteerimine tunnistada enda surelikkust, mitte millekski muutumist aitab
Sel juhul võib kirjeldada organismi kui turvalisust otsivat mehhanismi. Ka sellisel juhul on kõrgemad vajadused teisejärgulised ning nendele mõeldakse vähem - peamine on turvatunde ja stabiilsuse saavutamine ning see võtab võimust igas osas (mõtted koonduvad sellele otsides välja kiireid lahendusi selle saavutamiseks). Kõige tavalisemas mõistes eelistavad inimesed alati tuttavat tundmatule - nt jäädakse samade söögiharjumist juurde, mis oli noorena kuna see on tuttav ja hea. Baasärevus - reageeritakse ka täiesti tavalistele olukordadele kui ohtlikuna või hädaolukorrale, enamasti psühholoogiline ja reaalset ohtu pole (nt paanika tekkimine olukorras, mis tegelikult ei ole nii hull; mõeldakse asi endale hullemaks; hirmu tekkimine). Sund-obsessiivne neuroos - üritatakse meeleheitlikult maailma korrastada et ei juhtuks ootamatuid või tundmatuid ohte; on endale välja arendanud reeglid, tegevused jms et erakorralisi olukordi ei ilmneks. Kui aga midagi
Valik ideid: inimest motiveerivad tungid (instinktid); id, ego, super-ego; psühhoseksuaalse arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne. Neo-freudism A. Adler, C. C. Jung, K. Horney. Iseloomulik valikuline nõustumine S. Freudi ideedega. Rõhk sugutungilt kui motiveerivalt jõult teistele teguritele. G.C.Jung (nt. unenägude seletamine, arhetüübid,), A.Adler (nt. alaväärsuskompleks, otsus enda nõrkust kompenseerida), K.Horney (nt. kultuuri roll, baasärevus ja vaenulikkus). E.Fromm (nt. individualiseerumine ja üksildustunne). Biheiviorism - 1913. aastal avaldas John Watson artikli psühholoogiast kui käitumise teadusest. Aastat on kokkuleppeliselt peetud koolkonna algusaastaks, kuigi sellele eelnes rohkelt uurimusi, mis tegid võimalikuks suuna läbimurde. B on võtnud aluseks reflekside uurimisest saadud ideid. Klassikaline tingimine (I. Pavlov), tingitud ja tingimatud refleksid. Loomkatsete läbiviimine. Jälgiti mõõdetavat käitumist
(neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid (instinktid); id, ego, super-ego; psühhoseksuaalse arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne. Neo-freudism Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Karen Horney. Rõhk sugutungilt kui motiveerivalt jõult teistele teguritele. C.G.Jung (nt. unenägude seletamine, arhetüübid,), A.Adler (nt. alaväärsuskompleks, otsus enda nõrkust kompenseerida), K.Horney (nt. kultuuri roll, baasärevus ja vaenulikkus). E.Fromm (nt. individualiseerumine ja üksildustunne). Biheiviorism - 1913. aastal avaldas John Watson artikli psühholoogiast kui käitumise teadusest. Aastat on kokkuleppeliselt peetud koolkonna algusaastaks, kuigi sellele eelnes rohkelt uurimusi, mis tegid võimalikuks suuna läbimurde. B aluseks on ideed, mis koguti reflekside uurimisega. Klassikaline tingimine (Ivan Pavlov), tingitud ja tingimatud refleksid. Loomkatsete läbiviimine. Jälgiti mõõdetavat käitumist
Suhe lastesse kui objektidesse – pole respekti. Pole suhtumist, mis teeks lastel maailmapildi selliseks, et nad on võrdväärsed partnerid. Tingimuse puudumine – neuroos. Neuroos on käitumise häired olenemata tõsiduse astmest. Nt nutab kohas ja selle peale, kus pole see üldse näidustatud. Neurootiline kodukeskkond: eneseusalduse puudumine ja indiviidi õigused ning vastutus. Baasärevus (basic anxiety) – terrible feeling of being isolated and helpless in a potentionally hostile world. Kohutav tunne olla isoleeritud ja abitu potentsiaalselt vaenulikus maailmas. Baasärevuse sotsiaalne päritolu. Baasärevus – baashoiak. Baashoiak – reaktsioon ärevust tekitavale situatsioonile. III NEUROOTILISED KALDUVUSED (NEUROTIC TRENDS): Baasärevusega toimetulekuks: neurootilised kalduvused; neuroos kui kaitse. - Alateadvuses.
annaabi.ee 
