milligrammi või rohkem kui 2,5 promilli veres. 5)Millised tunnused kaasnevad inimesel joobe astmetega? V: 0,2-0,3 promilli- kerge lõdvestumine, paranenud meeleolu 0,4-0,6 promilli- soojus ja lõdvestumine, liialdatud käitumine, emotsioonid on võimendunud 0,7-0,9 promilli- tasakaal häirinud, nägemine ja kuulamine halvenenud. Enesekontroll on häiritud 1,0-1,2 promilli- Eufooriline tunne, motoorsed võimed, arutlusvõime ning mälu tugevalt häiritud 1,3-1,5 promilli- Puudub tasakaal, hägune nägemine, raskusi rääkimise ja kõndimisega. 1,6-1,9 promilli- Tugevad negatiivsed emotsioonid, agressiivne. Motoorsed võimed tugevalt kahjustunud. üle 2 promilli- Segaduses, oimetu. Kõndimiseks on abi vaja. Iivelduse tunne. üle 2,5 promilli- Emotsionaalselt tundetu. Psüühilised, füüsilised ja tajufunktsioonid on tugevalt häiritud.
JOHN LOCKE ESSEE INIMARUST (kokkuvõte) 1. Ideed on mõtlemise objekt. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb ja, et ta tegeleb selle käigus vaimus olevate ideedega. Lihtsad ideed, väidab Locke, sobivad täielikult kokku asjadega. Üldtunnustatud õpetuse kohaselt on ideed kaasasündinud, kuid palju hõlpsamini nõustutakse, et ideed tulenevad kogemustest. 2. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Meie kogu teadmine, meie arutlusvõime ja ideed tulenevad kogemustest. Meie endi sisemine ning väline vaatlus ning tajumine moodustab terve meie ideede kogumiku. Locke võtab ilma vähimagi nurinata omaks traditsioonilise ettekujutuse aru passiivsusest. 3. Aistimise objektid on üks ideede allikas. Meelelised kogemused kanduvad vaimu ning tekitavad seal nende tajumused. Seda meeltest sõltuvat ideede allikat, kus ideed meelte poolt arusse viiakse, nimetab autor aistmiseks. 4. Ideede teine allikas on vaimu tegevused
Kogu eluterviku keskmiseks pikkuseks leidis olevat poolteist tuhat aastat. Kevad Naiivse elutunnetuse aeg. Luule ja tõelisuse segu, inimliku ja jumaliku segu. Suurmeesteks romantilised sangarid, mitte arvestavad teoinimesed. Loomis- ja kangelaslood. Asjalik tõestus pole veel tõe mõõdupuuks. Kunst isikupäratu ja seotud religiooniga. Poliitikas liidriks preestrid ja tekkiv aadel. Erinevus maa ja linna vahel ei paista silma. Suvi Küpsus teadlikkusena oma võimalustest. Virguv arutlusvõime otsib vabanemist traditsioonilistest religioonivormidest ja avastab inimvaimule uue maailma. Reformatsioon ja teadus. Kunstis vajutavad suured meistrid oma isiksuse pitseri veel tugevalt religiooniga seotud materjalile. Poliitikas liidriks aadel, kuid sellesse ilmub kodanlus, kes on mõistuslikum ja vabam traditsiooni eelarvamustest. Sügis Selginev tarkus. Mõistus ja kahtlus pidurdavad teotahet, kuid ei õõnesta veel usku oma kõikvõimsusse. Ajastu tunnussõnaks on valgustus. Kultuuri
Kanep mõjub suitsetades juba mõne minuti jooksul ning seisund kestab annusest või selle kordamisest sõltuvalt mõne tunni. THC laguneb organismis aeglasemalt kui alkohol, kuna lahustub rasvas. Kasvõi pärast ühekordset tarvitamist on võimalik leida aine jälgi 30 päeva pärast, kui tarvitada ainet pikka aega, siis leidub ainet mitme kuu möödudes. Nõrgenenud õppimisvõime ja tahe: Tähelepanu ja arutlusvõime häirituse tõttu pole nooruk enam võimeline koolis hakkama saama. Kõige enam kahjustub lühimälu. Sellest tulenevad sagedased põhjused on hajameelsus ning ükskõiksus koolitööde suhtes, samuti nõrgeneb suutlikkus neid lahendada. Enamasti viib see ,,popitegemiseni`` ning kooli pooleli jätmiseni. Füüsiline mõju tunnused Suured või laienenud pupillid Punased silmad Rippuvad silmalaud Kiire pulss ja kõrgenenud vererõhk
Raamat kujutas endast põhjalikku analüüsi rahvamasside psühholoogiast, indiviidi käitumise motiive ja ajalooliste sündmuste põhjuseid. Raamat leidis laialdast vastu kaja ja seoses sellega kirjutas Le Bon sarnasel teemal veel palju teoseid: ,,Hulkade psühholoogia", ,,Sotsialismi Psühholoogia", ,,Mateeria evolutsioon". (Tselpanova 2012) Le Boni raamat ,,Hulkade psühholoogia" tundub minu arvates kehtivat suures osas ka tänapäeval. Tema idee, et valijate hulkadel on nõrk arutlusvõime, kriitilise meele puudumine, nad on kergesti ärrituvad, kergeusklikud ja labaselt ühekülgsed (Le Bon 1895) kehtib minu meelest ka tänapäeval. Samuti on huvitavad selles raamatus tema väljapakutud omadused kandidaadile. Kandidaat peab olema mõjukas- nii isiklikult kui ka rahaliselt, tuleb anda meeldivaid lubadusi, valijate himude ja edevuse kõditamine ning laimata ja sõimata tööliste ees nende peremehi (Le Bon 1895). Ühesõnaga kõik mis ka tänapäeval valimiste ajal toimub.
Olukorra tõsidus määrab ära vooruse. Voorused, mille jaoks on vaja tahet, ei ole sünnipärased, need saadakse elu jooksul. On olemas võime olla vooruslik. Inimene muutub selleks siis, kui ta on harjunud olema vooruslik. Lapsepõlves tuleb omandada õiged voorused. Hiljem kasvades tuleb omandada praktiline tarkus e. phroenesis. Hiljem omandame tarkuse, miks me teeme asju, mida teeme lapsepõlves. Vooruse täiuslikuks väljaarendamiseks ei piisa harjumustest, vaid vaja on ka arutlusvõime ja emotsioonide täiustamist. Küsib: miks on vooruseid üldse vaja? Mis on kõrgeim hüve, mille poole inimene liigub? Õnn. Lõpp-eesmärgiks on õnn, erinevus on selles, mida peetakse õnneks. Ütleb, et õnn on seotud inimesele iseloomulike võimete täiusliku ja vaba eneseteostamisega. Igal asjal on olemas oma otstarve (ergon). Täiuslikkus on seotud eesmärgiga. Kuna inimene erineb teistest olenditest mõtlemise poolest,...
Zeno Citium - Stoiku - vooruslikkus, loodus, jumalik plaan. Kristlus Püha Paulus - seadis usu mõistusest või arutlemisest tähtsamale kohale. kombinatsioon heebrea religioonist ja neoplatonismist, mille puhul lunastus oli saavutatav läbi lihtsa, puhta elu, materiaalsete asjade tühisuse tunnistamise ning pattude pihtimise. Püha Augustinus - kes kombineeris stoitsismi, neoplatonismi ja heebrea religiooni võimsaks kristlikuks maailmavaateks. St. Anselm - taju ja arutlusvõime peavad ja võivad täiendada ristiusku. kui me mõtleme millestki, siis peab see miski, mis on mõtte põhjustaja, olemas olema. Petrarca - personaalne religioon - elu siin ja pärast, inimese potentsiaali kaotamine. Pico - inimene on vaheaste looma ja ingli vahel. peaks kõiki vaatepunkte objektiivselt uurima, eesmärgiga avastada, mis on nendes ühist. Luther - patu eest karistada, protestantism, piibli tõlge, sünge, halastamatu.
Psühholoogias on kõlbelist arengut ja käitumist püütud avada biheivioristlikelt, psühhoanalüütilistelt, emotsionaal-füsioloogilistelt, kognitiivsetelt ja teistelt positsioonidelt (Hoffmann, 1980) Filosoofias püütakse samu probleeme sagelilahendada aksioloogia ehk väärtusteoreetilistelt positsioonidelt (hartman, 1967). Pedagoogilises psühholoogias on levinumaks kõlbelist arengut kirjeldavaks teooriaks saanud kõlbelise arutlusvõime vaatlemine sarnaselt intellekti arenguastmega. J.Piaget oli üks esimesi psühholooge, kes uuris laste kõlbelise arutluse arengut sõltuvalt nende vanusest. Oma uuringute tulemusena selgitas ta välja, et väiksed lapsed ajavad kokkuleppelistest reeglitest kinnipidamise segi kõlblusega ja hindavad oma käitumise moraalsust selle tagajärgede, mitte tegevust ajendanud kavatsuste põhjal. 3.Mis on Kohlbergi kõlbelise arengu astmete teooria lähtealuseks, kuidas need kindlaks tehti ja
Kasvatus ja kogemus pole oluline. A.Gesell (1880-1961): Ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid; Motoorika ja taju areng toimub normaalsetes kasvutingimustes automaatselt. J.Piaget (1896-1980): loogilise mõtlemise aluseks bioloogilised juured Keskkond arengus oluline C.Darwin - lapse emotsioonide väljendumine. Areng on lapse pidev kohanemine keskkonnaga. KOGNITIIVNE ARENG Kognitiivne areng hõlmab ajas muutuvat keelelist, mõtlemise, õppimise, mälu ja arutlusvõime arengut ning on tugevasti seotud motoorsete ja emotsionaalsete aspektidega. Edukaks õppimiseks läheb vaja teatud emotsioonide regulatsiooni oskust. Kognitiivse arengu alla on liigitatud ka moraalne areng. Tunnetuslik e kognitiivne areng ja Jean Piaget Kõige suuremat mõju tänapäevastele arusaamadele arengust on avaldanud Jean Piaget. Sveitsi psühholoog, kes uuris peamiselt lapsi. Ta väidab, et inimene kohaneb keskkonnaga tunnetamise teel. Kohanemisvõime areneb:
keha välismõõtmete, aga ka elundite füüsilise suurenemisega. Kasv on suunatud alati mingile lõpptulemusele ja on seega eesmärgipärane tegevus. Selle eesmärgiks on inimesele iseloomulike joonte ja ka individuaalsuse väljakujunemine. Kognitiivne (cognitive) ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Kõlbeline areng (moral development)- seda iseloomustab laste arusaamade kujunemine seoses kõlbeliste otsustega, milline käitumine on õige, sobiv ja milline on väär, sobimatu. Kõlblus ja kõlbeline käitumine on inimese kui sotsiaalse olendi üks olulisemaid tunnuseid. Seetõttu peetakse laste kõlbelise arengu seaduspärasuste tundmist koos üldistes isiksuse kujunemise seaduspärasustes
spontaanselt, ilma treeningu või välise sekkumiseta osutab muutustele, mis on iga isiku jaoks eostumisest alates füsioloogiliselt ette programmeeritud. Küpsemine sotsiaalses tähenduses on: laste närvisüsteemi teatud arengutaseme saavutamine, et olla valmis teistega arvestavaks ja koostöövõimeliseks suhtlemiseks protsess, mille vahendusel omandatakse käitumismallid, mis võimaldavad hakata toimima sarnaselt täiskasvanutega mõju mõtlemis- ja arutlusvõime arengule. Füüsilised näitajad hindamaks lapse kooliküpsust - suutlikus pikalt koolipingis istuda ja kooliteed käia. 5. Selgita mõisted: • Pedagoogika – kasvatusteadus on kasvatust ja õpetust uuriv teadus. • Andragoogika - võidakse vaadelda kui iseseisvat teadusharu või ka kasvatusteaduste allharu, mille uurimisvadkondadeks on täiskasvanud inimeste õpetamise ja õppimisega seotu.
Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valima. Koolieelses eas areng toimub läbi tegevuse protsessi.
Nagu kehaline areng, nii ka vaimne areng ei kulge pidevas tõusujoones, vaid perioodidena. Igal arenguetapil küpsevad ja kujunevad uued omadused ja suureneb võimekus, mis on järgmise perioodi muutuste aluseks, igal järgmisel perioodil kulgeb areng eelmisest kõrgemal tasemel. Kogu vaimne areng saab aga normaalselt toimuda siis, kui laps on terve. [4] 2.1 Kognitiivne areng Kognitiivne areng hõlmab keelelist, mõtlemise, õppimise, mälu ja arutlusvõime arengut ning on seotud motoorsete ja emotsionaalsete aspektidega. Lapse kognitiivsest arengust annab kõige parema ülevaate Piaget´ teooria. Tema käsitluse järgi peaks I kooliastmes käiv laps kuuluma konkreetsete operatsioonide perioodi. Lapsel kujuneb selgelt eristatav ja täiuslikum mõtlemisvõime. Laps suudab mõelda loogilisemalt, kuid siiski ei suuda nad alati teha loogilisi järeldusi asjade kohta.. Mõtlemine muutub paindlikumaks,kuid jääb piiratuks. Laps suudab lahendada
võime aluseks. Aristotelese arvates mitte kõik inimesetaolised ei ole looduse poolest kõlblikud kodanikuks, vaid ainult need, kes sobivad omama ameteid (lapsed ja vanurid ei olnud päris kodanikud; linnas elavad ka välismaalased; mõned inimesed saavad kodanikuks tänu kodanike austusele nende vastu). Kodanikud ei tee tööd, sest tööd tehes poleks neil linna asjade jaoks aega. Naine on viimistlemata mees (naise arutlusvõime alistub kirgedele), mistõttu teda valitsetakse ja ta ei saa olla kodanikuks, samuti kui orja valitseb peremees, barbarit kreeklane. Orjadel puudub mõtlemisvõime täielikult, naistel peaaegu. Mõned inimolendid on loomult vabad, teised loomult orjad, arvas Aristoteles. Aristotelese järgi leidub banausilisi alasid, nagu töötegemine mõningatel kutsealadel, millel tegutsemine on osaline orjus. Need inimesed moodustavad alama kihi, ei ole osalised poliitikas ega õilsad
vaatlustehnika oma sisemiste kogemuste kohta. Introspektsiooni läbi pidi inimene saavutama personaalse kommunikatsiooni jumalaga. Selline kontakt jumalaga tekitas Augustinuse sõnul inimeses tohutu armastustunde, mis oli võrreldamatu teiste inimlike emotsioonidega. Selline tunne olevat inimeksistentsi ülim eesmärk; usk ning emotsionaalne side jumalaga olid Augustinuse arvates tähtsaim, mida inimene võis saavutada. Nagu näha - mõistus ja arutlusvõime, mis olid ülimuslikud kreeklaste jaoks, muutusid kristluse ,,süvenedes" väheväärtuslikuks mitte ainult usuga, vaid ka emotsioonidega võrreldes. Sellele positsioonile jäid need peaaegu 1000 aastaks, mille jooksul Augustinuse tööd prevaleerisid ning moodustasid kirikudogmade nurgakivi. Selline nägemus introspektsiooni olulisusest viis inimesed pikaks ajaks empiirilisest maailmakäsitlusest eemale. Araabia mõjud
lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s-faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime, ruumiline ettekujutusvõime (visualiseerimisvõime). Raymond Cattell - voolav (probleemide lahendmise võimes ja mõtlemiskiiruses väljenduv, areneb kuni 25. 30. eluaastani) ja kristalliseerunud (väljendub omandatud teadmistes-kogemustes, arenemisvõimeline kõrge eani) intelligentsus. Robert Sternberg viitab kolmele komponendile (triarhiline intelligentsusteooria)
käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Tegemist on sotsiaalpsühholoogia kõige mõjukama ja laialdasemalt uuritud nähtusega ning olulise mõistega, mis seostub hoiakute ja käitumise vahelise suhte uurimisega. 21. Väärtus (value) -- on üldine tõekspidamine, mis juhib tegevusi ja otsustusi mitmesugustes situatsioonides. 22. Intelligentsus (intelligence) -- põhijooned on hea otsustusvõime, hea arusaamisvõime, hea arutlusvõime, praktiline arukus ja algatusvõime. Intelligentsus tähendab võimet keskkonnaga paindlikult kohaneda. 23. Praktiline intelligentsus (practical intelligence) -- on see, mida inimesed nimetavad harilikult kaineks praktiliseks mõtlemiseks. See on võime kohaneda igapäevase keskkonnaga ning seda kujundada ja valida. Seda on põhjalikult uurinud Robert Sternberg. PI korral on olulised intuitsioon ja tarkus. 24
lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) – on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s-faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime, ruumiline ettekujutusvõime (visualiseerimisvõime). Raymond Cattell - voolav (probleemide lahendmise võimes ja mõtlemiskiiruses väljenduv, areneb kuni 25. –30. eluaastani) ja kristalliseerunud (väljendub omandatud teadmistes-kogemustes, arenemisvõimeline kõrge eani) intelligentsus. Robert Sternberg – viitab kolmele komponendile (triarhiline intelligentsusteooria)
Austin: University of Texas Press 2004, lk 93-108. Caligula vaimne seisund. Caligula teod tekitasid mitmetes tolleaegsetes õpetlastes kahtlusi, et ta võis olla hull. Muistsed õpetlased võtsid vaatluse alla selle fenomeni. Tiberiuse valitsemise ajal iseloomustas Rooma autor Cornelius Celsus hullumeelsust, kui haigust, mis avaldub sihipäratus käitumises ning arusaamatus kõnes. Ta kirjeldab kahte sorti patsiente: need, kellel on luulud, aga kelle vaimne arutlusvõime on muidu kahjustamata ning need, kelle arutluskäik on häiritud. Hilisemased autorid, kes aktsepteerivad sama eristust, toovad näite mehest nimega Theophilius. Ta suutis muidu rääkida ja arutleda korralikult, aga samal ajal uskus ta, et oli kogu aeg ümbritsetud inimestega, kes mängivad flööti ja jälgivad teda. Ta tihti segas oma majapidamist sellega, et karjus nendele flöödimängijatele erinevaid käske. Teise näitena kirjeldavad autorid patsienti,
Divergentsete ideede teke võib olla sotsiaalse kujutlusmängu põhjus või ka tulemus. Mäng ja lapse sotsio-emotsionaalne areng Lapsed, kes mängivad omaette ja harva suhtlevad eakaaslastega, võivad edaspidi maha jääda nii sotsiaalses kui kognitiivses arengus. Teoreetiline käsitlus: J. Piaget (1965) seisukoht, mille kohaselt kaaslaste vastastikused suhted ja sotsiaalsed kontaktid varajases lapseeas soodustavad moraalse otsustuse, loogilise arutlusvõime ja sotsiaalse kompetentsuse arengut. Empiiriliste uurimuste abil on püütud välja selgitada laste omavahelisi suhteid, laste populaarsust eakaaslaste hulgas, agressiivsust jne. Laste mäng on täis kõige erinevamaid emotsioone: imestust, erutust, rõõmu, vaimustust jne. A. Leontjevi järgi (1981) võibki mängu käsitleda kui emotsionaalselt mõjusa maailma omaksvõtmist. Mängus sõltuvad mitmesugused asendusprotsessid lapse emotsionaalse kogemuse eripärast,
3) FLEGMAATIK – aeglane, rahulik, tugev, tasakaalustatud tüüp 4) MELANHOOLIK – nõrga närvikavaga, ärev ja ebakindel tüüp Tunnusjoonte paradigma raamesse kuulub ka hetkel ülemaailmselt mõjukaim isiksusepsühholoogia käsitlus – nn suure viisiku teooria ja sellega seoses olevad testid(nt NEO-PI) isiksuseomaduste mõõtmiseks. 4.2 ISIKSUSEOMADUSTE MÕÕTMINE Vaimne võimekus väljendub mitmesugustes oskustes, nende hulgas on nt arutlusvõime, numbrilise teabega opereerimise võime, sõnaline voolavus, tajuvõime, ruumilne ettekujutlusvõime jne. Inimese vaimset võimekust mõõdetakse sageli intelligentsustestide abil. Kaheks testi sobivuse ja headuse olulisemaks näitajaks on selle valiidsus(näitab, millisel määral test mõõdab just nimelt neid omadusi, milleks ta on ette nähtud, seega mõõtmisvahend peab olema hästi sobiv) ja reliaablus(garanteerib sama testi stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused).
· Vestlusmäng Mängus metakommunikatsioon võib toimuda ka kõne abita ( müramismängud). 7.Mäng ja sotsiaal- emotsionaalne areng ( sotsiaalne kompetentsus, prosotsiaalne ja agressiivne käitumine) Sotsiaalne- emot. Areng- lapsed, kes mängivad omaette ja harva suhtlevad eakaaslastega, Võivad edaspidi maha jääda nii sotsiaalselt kui kognitiivses arengus. Piaget- kaaslaste vastastikused suhted ja sotsiaalsed kontaktid varajases lapseeas Soodustavad moraalse otsustuse, loogilise arutlusvõime ja sotsiaalse kompetentsuse arengut. Laste mäng on täis kõige erinevamaid emotsioone: imestust, erutust, rõõmu, vaimsust jne. Lapse mängu ja tema emotsionaalse seisundi vaheline vastastikune seos: mängu tekkimine ja täiustamine avaldab mõju emotsioonide tekkele ja arenemisele, kujunenud emotsioonid omakorda mõjutavad mõnede mängude arengut. Need seaduspärasused ilmnevad erinevalt, sõltudes sealjuures lapse vanusest ja mängulise tegevuse arengutasemest
Kuula mõistvalt, kuidas ta seda sulle seletab. Õppimisvõime arenemine Lapse õppimisvõime kasvab selles elujärgus kiiresti. Õppimisvõimet (nimetatakse ka omandamisoskuseks, mõtlemisvõimeks ja tunnetuseks) iseloomustab lapse suutlikkus õppida uusi oskusi ja mõisteid, saada aru ümberringi toimuvatest sündmustest, kasutada mälu sihipäraselt ja täpselt ning lahendada väiksemaid probleeme. Lapse teisel ja kolmandal eluaastal kasvab iga päevaga tema arutlusvõime. uutest mõistetest arusaamine ja probleemide lahendamise oskus. Ta muutub tublimaks mõtlejaks ja õppijaks. Mõned peamised muutused: · Kujundlikkus. Kuni pooleteiseaastaseks saamiseni ei osanud laps kujundlikult mõelda: ta mõtles ainult reaalselt näha olevatest asjadest, kui objekt asus eemal, valmistas sellest mõtlemine talle raskusi. Teise eluaasta keskel olukord muutub, laps hakkab mõtlema kujundlikult ning see suurendab tohutult tema õppimisvõimalusi.
ideede kontseptsioon). Leiti, et paremini kui üksikute faktide, ideede ja praktiliste teadmiste õpetamine kutsuvad mõtete ja ideede äratundmist esile teatud üldisema suunitlusega õppeained. Õpetamise põhilise sisu moodustasid tol ajal distsipliinid, mida tuntakse ka seitsme vaba kunstina (lad k septem artes liberalis): retoorika ehk kõnekunst, dialektika ehk vaidluskunst, grammatika, muusika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia. Õppimise juures oli kõige tähtsam õppija arutlusvõime arendamine, et ta suudaks enese sees olevaid ideid ära tunda. Praktiliste õppeainete õpetamist ei peetud niivõrd oluliseks. Religiooni tähtsuse vähenemisel muutusid ka arusaamad teadmistest ja õppimisest.17. sajandil tekkis inglise filosoofi John Locke`i (1632-1704) seisukohtade põhjal empirism. Empirismi põhiidee õppimise osas oli, et inimese teadvuses pole midagi peale väliskeskkonna peegelduste ehk kõik inimese teadmised pärinevad tema enda kogemusest
tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s- faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime, ruumiline ettekujutusvõime (visualiseerimisvõime). Raymond Cattell - voolav (probleemide lahendmise võimes ja mõtlemiskiiruses väljenduv, areneb kuni 25. 30. eluaastani) ja kristalliseerunud (väljendub omandatud teadmistes-kogemustes, arenemisvõimeline kõrge eani) intelligentsus. Robert Sternberg viitab kolmele komponendile (triarhiline intelligentsusteooria)
tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s- faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime, ruumiline ettekujutusvõime (visualiseerimisvõime). Raymond Cattell - voolav (probleemide lahendmise võimes ja mõtlemiskiiruses väljenduv, areneb kuni 25. 30. eluaastani) ja kristalliseerunud (väljendub omandatud teadmistes- kogemustes, arenemisvõimeline kõrge eani) intelligentsus. Robert Sternberg viitab kolmele komponendile (triarhiline intelligentsusteooria)
Intelligentsusteooriad Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) – intelligentsuse aluseks on üldandekuse faktor (g-faktor) ja erinevad spetisaalfaktorid (s-factor). Spetsiaalfaktorid avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena. S-faktorid on g-faktoriga suuremal või vähemal määral seotud. Louis Thurstone – esmaste ehk baasvõimete kontseptsioon. Leidis 7 erinevat esmast vaimse võimekuse faktorit: numbrilise teabega opereerimise võime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, ruumiline ettekujutusvõime, tajuvõime, mäluvõime, sõnaline mõistmisvõime. Raymond Cattell – voolav (probleemide lahendamise võime ja mõtlemiskiirus) ja kristalliseerunud (omandatud ja „settinud“ teadmistes-kogemustes) intelligentsus. Robert Sternberg – paljud erinevad infotöötlusoperatsioonid ja strateegiad ning mõtlemisülesande lahendamise eeldused ja tingimused jaotatakse kolmeks intelligentsuse komponendiks: seesmine
võime aluseks. Aristotelese arvates mitte kõik inimesetaolised ei ole looduse poolest kõlblikud kodanikuks, vaid ainult need, kes sobivad omama ameteid (lapsed ja vanurid ei ole "päris" kodanikud; linnas elavad ka välismaalased; mõned inimesed saavad kodanikuks tänu kodanike austusele nende vastu). Kodanikud ei tee tööd, sest tööd tehes poleks neil linna asjade jaoks aega. Naine on viimistlemata mees (naise arutlusvõime alistub kirgedele), mistõttu teda valitsetakse ja ta ei saa olla kodanikuks, samuti kui orja valitseb peremees, barbarit kreeklane. Orjadel puudub mõtlemisvõime täielikult, naistel peaaegu. NB Kuidas seda tõestatakse? Mõned inimolendid on loomult vabad, teised loomult orjad, arvab Aristoteles. Aristotelese järgi leidub banausilisi alasid, nagu töötegemine mõningatel kutsealadel, millel tegutsemine on osaline orjus
juht. Võgotski töötas peamiselt arengupsühholoogia valdkonnas ning pakkus välja laste kõrgemate kognitiivsete funktsioonide arenemise teooria. Selle teooria kohaselt 28 29 areneb loogiline mõtlemine välja läbi praktilise tegutsemise sotsiaalses keskkonnas. Oma karjääri varasemal perioodil oli ta seisukohal, et arutlusvõime arengut vahendavad märgid ja sümbolid ning seega sõltub see nii kultuurist ja keelest kui ka universaalsetest kognitiivsetest protsessidest. Võgotski pakkus välja ka lähima arengu tsooni mõiste, mis viitab sellele, kuidas uute teadmiste omandamine sõltub eelnevast õppimisest ning kättesaadavast juhendamisest.(Wikipedia) Sotsiaalsed kontaktid Õpetaja Lähima arengu tsoon Veel konstruktivistlik lähenemine
süllogistlikule (arutlusele omasele) mõotlemisele. II puudus - hilisemad uuringud kinnitavad, et kognitiivne areng ei piirdu formaalsete operatsioonide taseme saavutamisega. (2) Piaget’le on etteheidetud uurimismetoodika liigset jäikust (liiga jäigad uurimisküsimused; ei arvesta piisavalt laste infotöötlemisvõimega); (3) kirjeldab valdavalt loodusteadusliku arutlusvõime arengut. (4) Vähene tähelepanu keele osale intellekti kujunemisel. (5) tema teooria sobib rohkem matemaatilise ja loodusteadusliku arutlusvõime arengu kirjeldamiseks kui sotsiaal- ja humanitaarteaduste osas. (6) mõnes valdkonnas, nagu male võib laps saavutada formaalse mõtlemise taseme palju kiiremini kui näiteks füüsika või sotsiaalnähtuste mõistmisel. Seetõttu ei saa rääkida intellekti arengust Piaget’i astmete kohaselt vaid sellest arengust konkreetsetes valdkondades
keelelised võimed puuduvad). Intelligentsuse teoreetiline käsitlemine: üldfaktor (g) ?? kas on olemas üldandekus? Mõni on ruumisuhetes parem, teine verbaalselt jne. Eri inimestel eri areng parem. Erifaktorid (s) verbaalsed, loogilised, kujunilise mõtlemise, arvutamise, järeldamise, üldistamise, assotsiatsioonide, sõnavara jms ülesanded. Thurstone: 7 faktorit (numbrilise teabega opereerimine, arutlusvõime, tajuvõime, mäluvõime, sõnaline mõistmisvõime, sõnaline voolavus, ruuminline ettekujutlusvõime/ visualisatsioon). Howard Gardner: intelligentsuse paljusus. Kristalliseerunud intelligentsus- on kogunenud vilumusi, kogemusi aastate jooksul, ei ole vaja mõelda, ta juba teab- R. Cattell. Oluline: mõtlemise kiirus (sh reaktsiooniaeg)- kui mõtlemine on kiire, siis jõuab hoida töömälus suurema hulga ideid, fakte, läbikontrollitud asju, töömälu maht ja täpsus.
annaabi.ee 
