Neander suri välja nüüdisinim survel. 50-40th a tagasi kalj ja kop malingud. Samad evolutteg mis kogu loomariigiski. Inimlaste evl tähtsaim mutus on seotu kahejalg ja omnivoors ning sots suhetes. Klimaatiliste ja nendega seotud ökol ting muutus 7- 5milj a tagasi savannid kahejalgs. Vb oli eesjäsem vaja nt laste kandm, tööriistade valm, asjade kandmine jne. Tööriistad arend aju ja käte osavust see tõi kaasa ka rühmasisese suhtl ja prakt mõtlem. Inimesele isel neoteenia (areng aegl ja osal pidurdum) võr ahviga. Sot evol algas kõne olemasoluga. Sots evol ajal areng inim ühiskonnas. Kult, tsivils, riiklus, tehnol jne. Uued teadmis tulevasele põlvk.
palju erinevaid soove. 2. Nimeta tootmisressursside liigid. * Kompromiss * Tootmisvõimaluste piir * Nappus * Ressurss 3. Kuidas mõjutavad kompromissid, piirkulud ja piirtulud meie igapäevaseid otsuseid? Kompromisse ehk valikuid me teeme igapäevaselt. Näiteks juuste kammimine hommikul. Me peame otsustama kas hommikul varem tõusta ülesse või mitte ja kas selle soengu tegemisele kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult peame me eelnevalt välja mõtlem, ka selle lõpplahenduse, mida me siis ootame. 4. Milliseid põhilisi majandusotsuseid tuleb teha igal ühiskonnal? Ühiskond peab vaatama mida tal on kasulikum toota. Kui ühiskond muutub majanduses mitmekesisemaks, siis on see märk sellest, et kasulikum oleks rakendada tööstust kui põllumajandust. 5. Piirprintsiib tekkib kompromissis piirtulude ja piirkulude vahel. See tähendab, et lihtsa otsusega kaasneb ekstra ehk lisakulu. 6. Millised on majanduse põhivalikud
leidnud Lindat es jooksuga koju, kuna kartis kotkapoegi g kuulas Tuuslari ära aga nimetas teda valeta g lõi tuuletarga maha Ema otsimine Kalevipoeg otsis siiski ema edasi Otsis läbi Tuuslari talu Käis läbi metsad, laudad ja kambrid Lõhkus kõik mis talle ette jäi Aga kusagilt ei leidunud ema Kalevipoeg väsis otsimisest ja jäi magama s ema us ja laulis oma noorusajast, kui ta kord m poeg ärkas, hakkas ta unenäo üle mõtlem eldusele, et ema pole enam elavate kirjas Kasutatud allikad ,,Kalevipoeg" F.R. Kreutzwald
JÄNES:Kohe karu, marss koju magama ära. Kell on juba palju. (Käratab karule) KARU (paeb kasukat juba selga): Ja ja, jänn, kohe lähme. JÄNES: (otsib mobiili taskust): Karu, kas sa juba takso kutsusid? Ma küll ei viitsi nii hilja jala koju minna. KARU:Jah, ma juba helistasin. 5 minuti pärast on kohal. Peale 5 minutilist ootamist, ei olnud veel toksot kohal. Kuna öösel oli väljas parajalt külmaks läinud, hakkasid karu ja jänes juba mõtlem kus see takso on juba. JÄNES:Kas sa ikka helistasid? Takso peaks juba kohal olema. KARU:Jah, helistasin juba 10 minutit tagasi, peaks kohe jõudma. JÄNES:No helista uuesti, küsi kaugel on? KARU:Oot, eks ma proovi siis. JÄNES:Tee ruttu, külm on. KARU:Kuule jänes üks probleem on. Mul sai mobiili aku tühjaks. 3 JÄNES:Kurat sind võtaks karu, miks sa ei laadinud siis akut?
intonatsioonile kui sisule ning otsib vihjeid, et jõuda tõe jälile. Mõtetelugejal on kalduvus oletada, mida vestluskaaslased temast arvavad: Kindlasti vaatab ta, kui kole näonahk mul on.. Ilmselt olen ma tema arvates loll. Niisugused arvamused toetuvad eelaimusele, kahtlustele, vaistule, enesehinnangule. Kuid sellega, mida vestluskaaslane tegelikult ütleb on neil mõtetel vähe ühist või puudub üldse seos Vestluseks valmistumine Kuulajal pole aega partnerit tähele panna, kuna mõtlem, mida järgmiseks öelda. Kogu tähelepanu on koondunud vastuseks valmistumisele. Tehakse nägu, et partneri jutt pakub huvi, kuid tegelikult harjutatakse oma juttu või mõtet. Mõned kipuvad treenima kogu reaktsiooniahelat: Mina ütlen seda, siis tema ütleb toda ja siis mina vastan nii. Sõelumine Sõeludes kuulatakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga libistatakse kõrvust mööda. Kuulaja tähelepanu teravneb vaid siis, kui märgatakse, et kõneleja on vihane, õnnetu
staadium(3-7a)- *sõade ja sümb kasutamise avardumine *Egotsentriline mõtlemine *Ei suuda objekte liigitada,järeldada V kainikuiga(7-11)*tüdrukute küpsemine kiirem *kirjutamis-,lugemis-,arvutamisoskus *õppimine4 *Edukus/Alaväärsus VI puberteedi e murdeiga(11-19a)- *Kiire füüsiline areng jätkub *kiire seksuaalne küps *al 16a Enesearendamine, Identsus/Rolliähmasus *formaalsete operatsioonide stadium(12-..a)- *kuj abstraktne ja loogil mõtlem *opereerib võimalikkuse,tõenäos jms katekooriates VII noorukiiga(19-22/25a)- *identiteedi kuj *iseseisvumine *rahunemine,sisemine tasakaal *mõtlemine teroteetiline *tunded sügavamad,püsivamad *Intiimsus/Isolatsioon VII varajane küpsusiga(25-35a)- *füüsik võimete kõrgtasemeline hetk *fluidised koguitivsed võimed on tipus *Generatiivus/Stagnitsioon IX keskmine küpsusiga e keskiga(35-60)- *al 45 hakkavad füüsil võimed langema;liigeste elastus
pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokritos - asjad aatomitest. materialistlik süsteem. Mõtlem-aju,emo-süda,isu-maks, 4 primaarvärvi. Potagoras - teadmised on subjektiivsed. abstraktset tõde pole olemas. Tõde sõltub tajujast, kogemustest, isikuti erinev, kultuur mõjutab. mõistmiseks, tuleb tunda inimest. Gorgias - ka olevat pole olemas, ainult taju on. tõde pole võimalik leida, sest inimesed tajuvad erinevalt. Sokrates - küs. esitamine, et jõuda tõeni. asjade olemuse mõistmine. Teadmised on õnne eelduseks. tõde igaühe peas.
1) Tehnil. osk. org. põhitegevusega seot. teadmised ja nende rakendam. meetodite tundm. Või- mald. juhil õpet. ja juhend. tööt. tööoperats. soorit. Samuti ette näidata soovit. tegevus- ja käitu- misviise. 2) Suhtlem. ja in.suhete kujund. osk. võimald. teha koostööd teiste in., mõista ja mõjut. tööt. töötahet. Võime kujund. gruppi ja juhtida grupiprotsesse. Tulem. valit. sobivaim eestved. stiil, mis peaks tagama vajal. paindl. org. sisestes ja välistes suhetes. 3) Mõtlem. ja üldistam. osk. võime uurida, mõista ja toime tulla eri juhtimisprobl. Kujun. üldiste teadmiste, loogika ja intuitsiooni koostoimel. Üldist. tagab org. kui terviku nägem.e ja seosed ümbritseva keskk., samuti mõista nendes peituvaid võimal. ja ohte. Tippjuht peaks omama 40% üldistam., 55% suhtlemis- ja in.suhete kujund. ja 5% tehnil. oskusi. Keskjuht peaks omama 20% üldistam., 55% suhtlemis- ja in.suhete kujund. ja 25% tehnil. oskusi.
koostöö.Multiintelligentsuse teooria:lingvistiline e keeleline intelligentsus,loogilis-matemaatiline intelligentsus,kehalis- kineetiline,muusikaline intelligentsus,isikutevaheline intelligentsus,ruumiline intelligentsus,isiksusesisene intelligentsus,naturalistlik intelligentsus.Enesega toimetulekuoskused on:eneseväärtustam, eesmärgi püstitame,iseenese otsustel baseeruv käitumine,otsuste tegemine ja iseseisev mõtlem,stressiga toimetuleku oskus.Sotsiaalsed toimetulekuoskused: *Otsuste langetamise ja probleemide lahendamise oskus*Loova ja analüüsiva mõtlemise oskus*Suhtlemisoskus*Emotsioonidega toimetuleku oskus*Eneseteostamise oskus*vestlemisoskus.Haigestumist Eestis on võimalik analüüsida tervishoiuasutuste ja eraarstide poolt diagnoositud haiguste esmajuhtude arvu alusel , samuti haiglast lahkunute haiglaravi põhjuse järgi. Eesti elanike
käsutäitja, jõu ja võimu ihalus (vajab autoritaarset meest). Vv tagajärjed: Psüüh sokk (raskused mõtlem, arusaamisel, nutu ja vihahood, paanika, tühjus, depres) füüs sümptomid: nõrkus, jõuetus, iiveldus, südame pekslem, valud, unetus. Hirmutunne, segadus, une /söömishäired jne.
tähtis info peidus olla. Hindamisse tuleks suhtuda kriitiliselt. Et tuleks mõelda analüüsi kohta, kui mõistlik ikka see on, kas saame teha laspe tulevikku puudutavaid otsuseid, järeldusi, elukvaliteeti jne. Paljud uurimisvahendid eeldavad korralikku väljaõpet. Kas uurijal alati ikka on see väljaõpe olemas? Peaks olema. Sest sellest sültub ka tulemuste tõlgendamine ja analüüs. Kui tal pole väljaõpet, võivad tulemused olla mittetõesed. Kõik peab teenima lapse huve, peaks mõtlem,a kas mingi hindamine, selle nüanss ja osaprotsess on lapsele kasulik, ega ma lapsele sellega liiga tee? Meetodid: 1) vaatlus last tuleb jälgida. Vaatluse tulemus sõltub sellest, mida vaatleja vaatab!! Vaatleja jaoks peab olema eesmärk, mida ja kuna vaadata. Seega vaatlus peab olema eelnevalt läbi mõeldud, kuigi esialgu tundub vaatlus võib-olla lihtsa asjana. Vaatlus on hea, sest ei sega lapse tegevust, loomulikku keskkonda
Tegmentum – punatuum (käeliigutused, roomamine), dopamiinergilised juhtteed, KNS: otsaaju (sagarad) kõige paremini arenenud ajuosa Frontaal e otsmikusagar –tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Parietaal e kiirusagar – sensoorse informatsiooni töötlus, vahendam, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Temoporaal e oimusagar – auditoorne korteks, keel, emotsioonid, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlem, mälu, otsustam Oktsipitaal e kuklasagar -. Nägemine, visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. KNS: eesaju Limbiline süsteem (mandelkeha) – motivatsiooniga seotud käitumised, mälu, emotsioonid Talamus – vahendab kogu sensoorset infot (v.a. haistmine), hüpotaalamus - reguleerib temp, nälg, janu, seksuaalkäitumine, hormonaalne regulatsioon. Kahjustuse korral koomaseisund. . *Vasak aju – kõne, matem, parem käsi, teadus, kirjutam ja keel, ül lahendam.
annaabi.ee 
