Psühholoogia ajalugu (0)

Renessanss
Fransesco Petrarca ( 1304 -1374)
Ta tahtis religiooni, mis põhineks piiblil, personaalsel usul ja isiklikel, omaenda tunnetel.
Aktualiseerides seda potentsiaali, mille jumal on meile andnud, võime me maailma paremaks muuta. Rõhutades inimese potentsiaali, aitas Petrarca stimuleerida plahvatuslikku kunsti- ning kirjandusvalla saavutuste kasvu, mis on renessanssile nii iseloomulik.
Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele.
Giovanni Pico (1463-1494)
Inglid on täiuslikud – inimesed inglite ja loomade vahepealsed – võimalus elada sensuaalset/instinktiivset või ratsionaalset/intelligentset elu.
Vabadus lubab omaks võtta peaaegu iga võimaliku vaatepunkti. Kui filosoofiaid õigesti mõista, siis on nad oma põhiolemuselt kooskõlas.
Kõiki vaatepunkte on vaja objektiivselt uurida, et leida mis neis ühist on – kõiki filosoofilisi perspektiive on vaja uurida ja assimileerida kristlikku maailmanägemusse.
Martin Luther (1483-1546)
Augustiinlaste preester.
Kõik mida inimestel on vaja teada maailma kohta on kirjas Uues Testamendis. Inimestele ei tohiks anda võimalust põgeneda oma pattude eest läbi indulgentside. Soovis personaalsemat religiooni, kus iga inimene on vastutav jumala ees.
Protestantismil 2 negatiivset aspekti:
Religioonina askeetlik, karm, sünge.
Indiviid peab jumalat aktsepteerima läbi usu. Püüd mõista teda läbi mõistuse või empiiriliste vaatluse olevat vale.
Desiderius Erasmus (1466-1536)
Sarnaselt Picole vastandus fanaatilisele usule . Mitte miski inimese poolt loodu ei saa olla täiuslik.
Soovitas võtta eeskuju Jeesuse lihtsast elust kiriku grandioossuse asemel. Sõjad on põhjustatud fanatismist ning need pole midagi muud kui massimõrvad. Ei võtnud poolt katoliikluse ja protestantismi vahelises võitluses.
Nicolaus Kopernikus ( 1473 -1543)
Heliotsentriline teooria – Küsimus inimkonna positsiooni kohta universumis.
Ptolemaios-Kopernikus debatt. Kopernikus seadis teadaolevad astroloogilised faktid lihtsamasse, harmoonilisemasse korda.
Galileo Galilei (1564-1642)
Geniaalne matemaatik . Aktsepteeris Kopernikuse teooriat – kirjutas raamatu mis vaigistas vastuargumendid.
Ehitas teleskoobi . Avastas Jupiteri kuud – varasem Päikesesüsteemi käsitlus 7 planeediga osutus valeks.
Esmased objektiivsed kvaliteedid ja teisesed subjektiivsed kvaliteedid. Esmased on need, mida on mõtet uurida. Objektiivne on see, mis ei tugine sensoorsele – ratsionaalsed objektiivsed kvaliteedid. Galileo jättis välja palju, mis on muutunud psühholoogiaks.
Taaselustati materialistlik maailmavaade – jumal kaotas tähtsust ning inimese positsioon muutus küsitavaks. Inimene kui loodusnähtus
Isaac Newton (1642-1727)
Gravitatsioon ; Integraal - ja diferentsiaalarvutused ;“Jumal oli matemaatik“ ; panustas optika arengusse ; kasutatav metodoloogia ( vaatlus – matemaatiline deduktsioon – eksperimenteerimine, nagu Galileol)
Materiaalset maailma valitsevad loodusseadused. Jumal on olemas, kuid ta ei sekku maailmas toimuvatesse sündmustesse. Looduses ei ole kohta eesmärkidele – vaid loodusjõud. Occami habemenoaprintsiip. Tuleb tugineda tõenäosusele mitte tõsikindlusele. Klassifikatsioon ei ole seletus.
Francis Bacon (1561-1626)
Pooldas ainult empiirilist vaatlust kui teadmiste allikat. Mitte mingisugune usk, fantaasia , teooria, mõistete süsteem ei saa asendada empiirilist vaatlust. Vaatlustulemuste klassifitseerimine on aktsepteeritav. Pooldas induktsiooni – üksikutelt vaatlustelt üldiste järeldusteni jõudmine.
Ei usaldanud matemaatikat kuna see tugines sümbolitele ja ratsionalismi kuna see tugines sõnadele. Usaldas vaid vahetut vaatlust.
Neljad iidolid – eksituste allikad, mis võivad moonutada teadustöö tulemusi (Koopa-, teatri, hõimu- ja turuiidolid)
Teadus peaks pakkuma kasutamiskõlblikku informatsiooni – teadus peaks maailma paremaks muutma . Teadlased peavad oma mõistuse vildakutest ja moonutustest vabastama – see mõte oli oma ajast ees. „Teadmistes… on jõud!“
Äärmuslik skeptitsism, mis puutus kõikvõimalikesse teadmiste allikatesse peale looduse vaatlemise. Baconi arvates võis nähtusi vaadelda vaid teoloogilistest, filosoofilistest, isiklikest eelarvamustest/eelteadmistest loobudes.
Rene Descartes (1596- 1650 )
Vastuoluline isik – nautis hasartmänge, tantsimist, seiklusi, kuid samas vajas pidevalt privaatsust.
Vaja otsida tõde loodusest või enda seest – endasse suunatud meditatiivne introspektiivne meetod. See olevat parem kui otsida tõde ekspertidelt ja varasematelt filosoofidelt.
Ülim lõplik teadmine on matemaatiline teadmine. Pani aluse analüütilisele geomeetriale.
Cogito, ergo sum. Tean et kahtlen – järelikult mõtlen – järelikult olen olemas.
Kaasasündinud, täiuslikud ideed – ideed ühtsusest, lõpmatusest, täiuslikkusest, geomeetrilisi hüpoteese ning kujutlus jumalast.
Ratsionalist, nativist, fenomenoloog – uuris introspektiivselt vahetu, teadliku , täieliku kogemuse olemust.
Dualist – interaktsioon keha ja vaimu vahel. Põhjendas seda toetudes Common sense ’ile. Interaktsionalism.
Varajane fenomenoloog – fenomenoloogia uurib terviklikke, sisukaid ja teadlikke kogemusi, neid ühelgi viisil tükeldamata.
Refleksi mõiste – keskkondlik mõju põhjustab reaktsiooni, kuna organism on konstrueeritud vastavalt reageerima. Descartes „legaliseeris“ loomade uurimise, saamaks teada midagi inimese keha toimimise kohta.
Pani teatud mõttes aluse biheivioristlikule psühholoogiale kirjeldades stiimul-reaktsiooni toimet refleksi alusel.
Reaktsioonid kaasasündinud ideede osas olid nii võimsad, et panid aluse moodsale empirismile ja sensualismile. Tuues subjektiivsed kogemused taas au sisse pani ta aluse moodsale füsioloogilisele ja võrdlevale psühholoogiale.
Empirism, sensualism , positivism
Pärast Descartes’i ning suuresti ka tema tõttu said varasemate aegade empirismi, ratsionalismi ja romantismi erinevad versioonid selgemaks ja arusaadavamaks kui iial enne. Nende paradigmade moodsad manifestatsioonid moodustavadki tänase psühholoogia aluspõhja.
Briti empirism
Empiirik on keegi, kes usub, et teadmise allikaks on kogemus. Seega on empirism suund, mis rõhutab kogemuse tähtsust teadmiste hankimisel. Empiirikute kogemuse definitsioon viitab üksnes sensoorsele kogemusele - aistingule.
Empirismi definitsioonist:
• aistingud moodustavad igasuguste teadmiste esmased ehk algandmed - ei saa aga öelda, et ainuüksi nendest moodustub teadmine.
• teadmised ei saa enne eksisteerida, kui esmalt ei ole kogutud tunnetatavaid, sensoorseid tõendeid – seega, empiiriku jaoks algab teadmiste kogumine aistingutest.
• kõik järgnevad intellektuaalsed protsessid, mille abil väidetakse midagi maailma kohta, peavad keskenduma ainult aistingutele.
Enamik filosoofilisi lähenemisi kasutab aistinguid ühe osana oma seletustest teadmiste päritolule; empiiriku jaoks omavad aistingud aga ülimat tähtsust.
Thomas Hobbes (1588-1679)
Inimene kui masin – Hobbes leidis, et inimesi võib vaadelda masinatena, funktsioneerimas suuremas masinas – universumis, ning analoogiliselt selle suurema masinaga.
Kõik, mis eksisteerib, koosneb ainest, mateeriast. Kuna kõik olemasolev on mateeria ja liikumine, oli Hobbesi jaoks absurdne väita mittemateriaalse vaimu olemasolu, nagu tegi Descartes.
Hobbesi peamine huvivaldkond oli poliitika. Ta oli täielikult veendunud, et parim valitsusvorm on absoluutne monarhia .
Hobbes pooldas hedonistlikku motivatsiooniteooriat. Nauding vs valu.
Hobbes taastutvustas „assotsiatsiooniseadust”. Sündmused mida kogetakse korraga, ka meenuvad üheaegselt ning nendest mõeldakse hiljem ühenduses olevatena.
Füüsikaline monist – Väita mittemateriaalse vaimu olemasolu on alusetu.
John Locke (1632-1704)
Mõjutas tugevamailt järgnevaid briti empiriste – eriti keha ja vaimu duaalsus.
Hedonistlik motivatsiooniteooria. Nauding vs valu.
Lihtsad ja keerulised ideed – lihtsatest moodustuvad keerulised.
Esmased ja teisesed kvaliteedid. Esmased on objektiivsed ja teisesed on subjektiivsed.
Idee kui mentaalne kujutlus, mis pärineb aistingust või reflektsioonist. Ei seletanud kuidas see toimub. Aistingud on ideede allikad – nendest võib edasi arendada uusi ideid. Sensoorne stimulatsioon kui mõttetegevuse allikas. Mentaalsed operatsioonid on kaasasündinud.
Locke väitis, et meie teadmised ja ideed tulenevad kogemusest - kas siis välistest allikatest meeleelundite kaudu või sisemiste mentaalsete operatsioonide kaudu. Ei ole mingeid kaasasündinud ideid, seega ta vastandus Descartesile.
Anumate paradoks. Erinev vee temperatuur anumates muudab temperatuuri
George Berkeley (1685-1753)
Opositsioneeris materialismi – maailm eksisteerib vaid siis, kui me seda tajume.
Eksisteerivad ainult teisesed kvaliteedid – aistingud, pertseptsioonid, kuna füüsilist maailma pole olemas.
Väline maailm ei koosne mateeriast vaid on jumala pertseptsioon – soovis religiooni ja moraali kaitsta.
David Hume (1711-1776)
Religioon on ebapraktiline ja irratsionaalne.
Kõik teadused on seotud inimese loomusega ja peegeldavad seda.
Ainult kogemus ja vaatlus annavad teadusele usaldusväärse tagapõhja.
Tahtis luua moraalifilosoofia revolutsiooni – laias laastus sotsiaalteadustes – see peaks olema eksperimentaalne teadus, mis tähendas tema kontekstis kognitiivset eksperimenti, kus teadlane jälgib kuidas kogemused on omavahel seotud ning seotud käitumisega.
Prantsuse sensualism
Keskne oli teadvuse mehaanilise olemuse rõhutamine; mentaalse tegevuse redutseerimine teadvuse põhielementidele; ainult mõningate põhiliste reeglite tunnustamine; metafüüsiliste spekulatsioonide minimiseerimine.
Prantsuse filosoofe nimetatakse sensualistideks eeskätt seetõttu, et mõned nende hulgast rõhutasid tugevalt aistingute tähtsust kõigi tahtlike/teadlike kogemuste seletamisel ning seetõttu, et see nimetus pakub hõlpsa ja mugava meetodi briti ja prantsuse filosoofide vahel vahettegemiseks.
Küsimus, mida nii briti empiristid kui prantsuse sensualistid küsisid, oli, et kui kõik muu universumis on seletatav mehaaniliste seaduste abil, miks ei peaks ka inimeste funktsioneerimine neid seadusi järgima.
Pierre Gassendi (1592-1655)
Ainult füüsilised objektid võivad mõjuda ja olla mõjutatud teiste füüsiliste objektide poolt.
Ei mõistnud Descartesi eksistentsialistlikku küsimust kuna tema arvates oli loogiline, et kõik mis liigub, eksisteerib.
Vaimsete operatsioonide selgitamine ajutegevuse funktsioneerimise kaudu – pole mingit mõtet väita mittemateriaalse vaimu olemasolu – inimesed pole midagi muud kui mateeria.
Julien de la Mattrie (1709-1751)
Läbivalt materialistlik, uskus, et pole olemas midagi peale mateeria ja liikumise – aistingud ja mõtted on samuti ajuosakeste liikumine.
“Man a Machine ” - inimene on masin; terve universum on üks ja sama substants, mis on erineval moel modifitseeritud .
Loomad ja inimesed erinevad ainult taseme poolest – erinevust loovad haridus ja keele areng.
Intelligentsus mõjutatud kolme faktori poolt: aju suurus, aju keerukus ja haridus .
Ateism oli tema arvates humaansem kui religioon .
Arusaam, et materialismi aktsepteerimine muudaks maailma paremaks, sest dualism tekitab vaid probleeme.
Positivism
Usk, et teadus võib lahendada kõik inimeste probleemid - stsientism. Selle järgijate jaoks oli teaduslik informatsioon ainuke kehtiv teadmine; paraku muutus see vaade järgijate hulgas peaaegu sama dogmaatiliseks kui religioon.
Auguste Comte (1798-1857)
Ainukesed asjad, milles me saame kindlad olla on need, mis on otseselt vaadeldavad
Comte jaoks oli positivism sama hästi kui religioon – see pakkus kõike, mida inimene uskumiseks vajas. Ta kirjeldas utoopilist ühiskonda, mis põhineks teaduslikel printsiipidel ja uskumustel ja mille ülesehitus oli muuseas märkimisväärselt sarnane roomakatoliku kiriku struktuurile. Jumalat asendas selles süsteemis humaansus ja teadlased ja filosoofid asendasid preestreid.
Comte püüdlus võrdsustada teadmised empiiriliste vaatlustulemustega sai nimeks positivism.
Comte oli muuhulgas sotsiaalreformaator – ta oli huvitatud teadusest peamiselt kui vahendist ühiskonna parandamiseks.
Comte korrastas teadusharud hierarhiliselt, esmasest ning kõige iidsemast ning baasilisemast viimasena arenenud ning kõige üldisema/laiahaardelisemani.
Kolme astme seadus: teoloogiline, metafüüsiline ja teaduslik – ühiskonna- ja isiku arengufaasid.
Teaduste hierarhia – kõige baasilisemast kõige laiahaardelisemani.
Kui psühholoogia all mõeldakse teadvuse introspektiivset analüüsi, siis oli see Comte’ jaoks metafüüsiline nonsenss. Teadus tema käsitluses välistas introspektiivsed andmed, ning seeläbi erines ta kõigist briti ja prantsuse empiirikutest ja sensualistidest, kes tuginesid teadvust uurides suuresti introspektsioonile. Ratsionalism

• erinevus empiirikutest: teistsugune teadvuse tüüp
  
• teadvus on olemas, veelgi enam - see on aktiivne
  
• teadvus tugineb sensoorsele informatsioonile; annab sellele tähenduse
  
• kaasasündinud mentaalsed struktuurid
  
• deduktsioon
  

Ratsionalist on need, kes kalduvad uskuma selliste tõdede olemasolusse, mida ei saa avastada pelgalt sensoorsele infole toetudes.
Ratsionalisti jaoks on oluline kuidas teadvuse mehhanismid , võimed või oskused seda sisu töötlevad, jõudmaks kõrgemate filosoofiliste tõdede mõistmiseni.
Ratsionalistid seevastu kaldusid väitma, et teadvus eksisteerib ning veelgi enam, et see teadvus on aktiivne; teadvus, mis tegutseb sensoorsele informatsioonile tuginedes ning annab sellele tähenduse, mida sel muidu ei oleks.
Empiristid väitsid, et teadvus on passiivne. Ratsionalist rõhutab aga kaasasündinud struktuuride, põhimõtete või mõistete olulisust ja väidab, et teadvus on aktiivne ning muundab olulisel viisil seda informatsiooni, mida meeled talle vahendavad.
Ratsionalist eeldab pigem kaasasündinud mentaalsete struktuuride, põhimõtete, operatsioonide või võimete olemasolu, mida kasutatakse teadvuse sisu analüüsimiseks .
Descartes oli ratsionalismile alusepanija.
Baruch Spinoza (1632-1677)
- “jumal on loodus”. Panteism – jumal on kõikjalviibiv. Spinoza väitis, et kõik kolm on lihtsalt sama aine erinevad aspektid, seega olevat jumal, aine ja teadvus omavahel lahutamatud.
- keha-vaimu seos - sama nähtuse kaks aspekti ja need mõjutavad teineteist.
- füsioloogia ja psühholoogia ühtsesse süsteemi ühendamine
- vaba tahte eitus
- kogu tegutsemine on determineeritud
- õnne definitsioon: käitumiste-sündmuste põhjuste mõistmine
- emotsioonid . Erinevus emotsioonide ja kirgede vahel. Kahest põhiemotsioonist tuletas 48 lisaemotsiooni.
Gottfried von Liebnitz (1646-1716)

• Arvas , et mitte miski materiaalne (näiteks meeleelundi aktivatsioon) ei saa mitte kunagi tekitada mittemateriaalset ideed. Ta uskus, et ideed ei saa olla mitte millegi füüsiliselt eksisteeriva poolt loodud – seega peavad nad olema kaasasündinud. Siiski, mitte idee ise ei ole kaasasündinud, vaid potentsiaal ideede tekkeks.
  
• Monadoloogia - Leibnitz ühendas füüsika, bioloogia , introspektsiooni ja teoloogia maailmavaatesse, mis oli ühtaegu veider ja keeruline.
  
• Monaad – elav, aktiivne, teadlik aatom – kõik meid ümbritsev on elus.
  
• Erinevused monaadide vahel on kvantitatiivsed – monaadide eesmärgiks on oma intelligentsust suurendada.
  
• Teleoloogia – monaadidel on eesmärk, seega – kogu loodus on eesmärgipärane.
  
• Keha-vaimu seos: mitte miski ei mõjuta mitte midagi. Monaadid ei mõjuta teineteist.
  
• Teadlikud ja mitteteadlikud aistingud – Väikestest aistingutest summeerub apertseptsioon . Esimene filosoof kes postuleeris mitteteadvuse olemasolu. Tõi kasutusse läve kontseptsiooni – tajulävi.
  

Thomas Reid (1710-1796)

• Terve mõistus – inimesed on veendunud füüsilise reaalsuse eksistentsis, siis see lihtsalt peab eksisteerima. Me oleme looduse poolt varustatud maailmaga ümberkäimisega võimetega.
  
• Võimete psühholoogia (mentaalsed oskused) – Võimed töötavad omavahel kooskõlas. Need on alati kaasasündinud. Näiteid võimetest: üldistusvõime, aktiivsus, tähelepanu, sõprus, lugupidamine, tänulikkus, kuulmine , hindamine, mälu, moraal , nägemine, haistmine, janu, endassesüüvimine, muusikaline kuulmine jne.
  
• Vaimsed jõud – nii kaasasündinud kui omandatud. Omandatud jõud on harjumused, mis võivad olla nii head kui halvad. Sisemised vaimsed jõud – instinktid .
  

Immanuel Kant (1724-1804)

• Aprioorsed mõtlemise kategooriad – Esinevad kaasasündinud, kogemusest sõltumatud. Modifitseeritakse see, mida me subjektiivselt tajume ning see muutub teadvuse mõistete abil sisukamaks kui see muidu oleks olnud.
  
• Fenomenoloogiline kogemus - sensoorse info ja mõtlemiskategooriate vahelise interaktsiooni tulemus – Me ei saa kunagi ümbritsevat maailma vahetult tajuda ja seega pole meil selle kohta ka kindlaid teadmisi. Isegi loodusteadlased ja füüsikud ja kirjeldavad tegelikult teadvust, ehk kategooriaid mis meil mõtlemises esinevad.
  
• Kategooriline imperatiiv – Eksisteerivad aprioorsed printsiibid , millele tugineb moraalsus. Isik peaks alati käituma vastavalt kategoorilisele imperatiivile, kuid see on tema vaba valik. Kui ta seda ei tee, kogeb ta süütunnet.
  
• Psühholoogia võimatus eksperimentaalse teadusena – see ei esine füüsiliselt tajutava nähtusena. Tegelik teadvus on puhas mõte ja seetõttu ei saa seda mõista bioloogilise ja mehhaaniliste seaduste terminites.
  

Romantism ja eksistentsialism
Romantism

• inimloomus kui tõeseim teadmiste allikas
  
• rõhuasetus emotsioonidele ja instinktidele
  
• inimene kui tervik. Indiviidi unikaalsus
  
• hea elu definitsioon: inimene elab kooskõlas oma sisemise loomusega
  
• suurte filosoofiliste süsteemide mõju langus
  
• tähelepanu subjektiivsetele kogemustele
  

Jean-Jacques Rousseau

• Põhiteosed: “The Social Contract”, “Emile” (1762)
  
• Tunded vs mõistus – Ei ole vaja tundeid kontrollida. Pärispattu ei ole.
  
• Rõhuasetus indiviidi potentsiaali teostamisele; õigusele väljendada oma vaba tahet.
  
• Inimese esmased impulsid on õiged; pärispattu ei eksisteeri.
  
• Õilis metslane – inimesed on loomult head.
  
• Inimene on olemuslikult hea.
  
• “Üldine tahe ” – miski, mis on parim ühiskonnale. See on kõigis olemas.
  
• Haridus – peaks looma situatsiooni, kus lapse loomulikud võimed ja huvid leiaksid väljundi
  

Johann Wolfgang von Goethe

• “ Science of Colours” 1810
  
• Metodoloogiliselt tugev – avaldas mõju hilisemale psühholoogiale.
  
• Sensoorseid kogemusi saab introspektsiooni abil objektiivselt uurida – lihtsalt sensoorsete kogemuste uurimine on mõttetu. Uurimise eesmärgiks peaks olema sisukas , terviklik psühholoogiline kogemus – fenomenoloogia.
  
• Värviringi teooria.
  
• Fenomenoloogia – terviklike, sisukate kogemuste uurimine. Palju olulisi inimloomuse aspekte on teaduse haardeulatusest väljas.
  
• Evolutsiooniteooria – üks elusolend võib ajapikku areneda teiseks.
  

Arthur Schopenhauer

• Universaalne tahe ja enesesäilitustung kui inimeste käitumismudelite baaspõhjus - käitumise irratsionaalsus. Pidev surmahirm – inimesed üritavad elu pikendada.
  
• Vajaduste rahuldamise nõiaring – lõpuks tekib igavus.
  
• Võime kannatada varieerub sõltuvalt teadlikkuse astmest – intellektuaalsed eluvormid kannatavad rohkem, sest on teadlikud oma irratsionaalsusest.
  
• Sublimatsioon ja eitus – Sublimatsioon – püüdlemine intellektuaalsete tegevuste poole bioloogiliste asemel. Eitus – rünnata otseselt eksisteerivaid tunge ja jättes end neist ilma.
  

Eksistentsialism

• Rõhuasetus inimese eksistentsi tähendusele, valikuvabadusele, indiviidi unikaalsusele
  
• Personaalsed interpretatsioonid iseenda elu kohta.
  

Sören Kierkegaard

• Esimene moodne eksistentsialist – eluajal teda naeruvääristati.
  
• Sisukas suhe jumalaga on puhtpersonaalne. Jumala omaksvõtt usu baasil. Teda häiris fakt, et paljude kristlaste jaoks oli palvetamine ja religioossed rituaalid automaatsed ning mitte personaalsed ja emotsionaalsed.
  
• Religioon ja teadus liiga ratsionaalsed – oli kriitiline kiriku suhtes. On vaja isiklikku , emotsionaalset suhet jumalaga.
  
• Tõde on subjektiivsus – mida inimene usub personaalselt.
  
• Religioon ja Jumal kui loogiliselt seletamatu paradoks, mida saab kogeda läbi usu – suhe jumalaga peab olema emotsionaalne. Tõde on see mida inimene usub tõeliselt ning emotsionaalselt.
  
• Isikliku vabaduse kolm astet: esteetiline, eetiline, religioosne – viimases täielik vabadus, isiklik, emotsionaalne suhe jumalaga.
  

Friedrich Wilhelm Nietzsche

• Apollonlikud ja dionüüslikud aspektid inimloomuses – ratsionaalsus vs irratsionaalsus – parim osa kirjanduses ja kunstis kasutab mõlemat – kontrollitud kirg .
  
• Nietzsche kui psühholoog – On vaja aidata indiviide saavutada kontrolli oma jõuliste irratsionaalsete impulsside üle, saavutamaks loovamat ja tervemat elu.
  
• Jumala surm. Inimese ilmajäetus kõikidest võimalikest juhistest. Filosoofid on ta tapnud . Darwini teooria – „õige, aga surmav “. Me pole millegi poolest erilised.
  
• Võimutahe. Elus oluliste tähenduste leidmine iseendast – inimene peaks alati tahtma enamat.
  
• Üliinimene – inimene, kes püüab saavutada oma täit potentsiaali
  
• Hea elu definitsioon: pidevalt muutuv, väljakutseid esitav, riskialdis, loov
  
• Kõik mis meid ei hävita teeb meid tugevamaks.
  

Füsioloogia areng. Eksperimentaalpsühholoogia teke

• Varased arengusuunad füsioloogia, anatoomia, neuroloogia ja astroloogia vallas.
  
• Individuaalsed erinevused – Maskelyne ja Kinnerbrook, 1795 – taevakehade liikumine ja märkmete tegemise kiirus.
  
• Friedrich Bessel. Esimesed uurimused reaktsiooniaja kohta. Süstemaatilised erinevused.
  
• Vaatleja mõju vaatlustulemustele.
  
• Lahknevus objektiivse ja subjektiivse reaalsuse vahel – seetõttu huvi tõus füsioloogia vastu. Füsioloogid uurisid sensoorse simulatsiooni seost aistingutega.
  
• Füsioloogia uurib bioloogilisi protsesse, mille abil inimene suhteb materiaalse maailmaga. Kuidas sensoorne info leiab väljenduse teadvuses.
  

Bell-Magendie Seadus

• 1811. a. Charles Bell - sensoorsete ja motoorsete närvide anatoomiline ja funktsionaalne erinevus. Levitas tulemusi vaid sõprade seas.
  
• Eristati aistingute ja liigutuste uurimine närvifüsioloogias. Ehk ka eri piirkonnad ajus?
  
• Francois Magendie – 11. aastat hiljem sõltumatult sama tulemus.
  
• Avastus vihjas, et võivad olla ka eraldi sensoorsed ja motoorsed piirkonnad ajus, mida hiljem tõestas Müller.
  

Johannes Müller (1801-1858)

• Spekuleeris, et eksisteerivad spetsiifilised närvienergiad.
  
• 1833 – füsioloogia kui teadus – võttis vastu füsioloogia õppetooli juhi koha Berliinis.
  
• Tõestas, et eksisteerib viit tüüpi närve, mis kõik reageerivad iseloomulikul viisil ükskõik millisel viisil neid stimuleeritakse. „Spetsiifiline ärritatavus“.
  
• Aistingud on determineeritud kesknärvisüsteemi, mitte füüsilise stiimuli poolt – seega on meie teadmised maailmast piiratud meie tajusüsteemide poolt.
  

Hermann von Helmholtz ( 1821 -1894)

• Energia jäävuse seadus organismide puhul – toidu ja hapniku tarbimine võrdub koguenergia hulgaga, mida organism saab kulutada.
  
• Mõõtis närviimpulsside kiirust ja avastas, et see on arvatust väiksem.
  
• Pertseptsiooniteooria. Vaatleja varasem kogemus muudab aistingu pertseptsiooniks.
  
• Sügavustaju – kujutis mõlemal võrkkestal veidike erinev.
  
• Young-Helmholtzi värvinägemise teooria - võrkkestal on olemas kolme erinevat tüüpi värviretseptoreid, mis vastavad kolmele põhivärvile
  

Ewald Hering (1834-1918)

• Ruumitaju kui aprioorne, kaasasündinud omadus – mitte kogemuste abil tekkiv.
  
• Metabolistlik värvitaju teooria – kolme tüüpi värviretseptorid, kuid need on paarides.
  

Aju funksioneerimise varased uurimused

• Frenoloogia
  
• Franz Joseph Gall (1758-1828)
  
• Pooldas arusaama, et teadvuses eksisteerivad võimed transformeerivad sensoorset informatsiooni.
  

Pakkus sellele kolm lisaväidet:
- vaimseid võimeid ei ole inimestel ühepalju
- võimed lokaliseeruvad spetsiifilistes aju osades
- kui võime on hästi arenenud, on inimesel vastaval kolju osal muhk või esileulatuv osa. Kui võime on alaarenenud, on koljul vastavas kohas nõgus koht või lohk – Frenoloogia.

• Oli esimesi, kes püüdis seostada kindlaid isiksuseomadusi ja nähtavaid käitumismustreid spetsiifiliste ajufunktsioonidega ja aju osadega.
  
• Esimene, kes eristas hallaine ja valgeaine erinevad funktsioonid ajus.
  
• Oletas seost ajukoore arengu ning mentaalse funktsioneerimise vahel.
  
• Üldiselt vaadatakse teda kui negatiivsed kuju, kuid pakkus kasulikke praktilisi teadmisi. Frenoloogia oli teatud aja populaarne .
  

Pierre Flourens (1794-1867)

• Teooria ja avastused opositsioneerisid frenoloogiat.
  
• Suuraju käärud ei oma lokaliseerunud funktsioone – need funktsioneerivad tervikuna .
  

• Vähemalt üks osa ajust omab võimet teiste osade funktsioone üle võtta.
  

Paul Broca (1824-1880)

• Esimene, kes jälgis esmalt käitumuslikku häiret ning seejärel tegi kindlaks koha ajus, mis seda põhjustas – toetas omakorda frenoloogiat.
  
• Broca piirkond ajus – verbaalset kõnet kontrolliv keskus.
  
• Püüdis leida võrdelisi seoseid aju suuruse ja intelligentsuse vahel – kraniomeetria. Leidis toetavaid andmeid.
  

Eksperimentaalpsühholoogia teke

• Oletati kaua, et psühholoogia on teadusena võimatu kuna teadvus pole mõõdetav.
  
• Aistingute süstemaatiline varieerumine füüsilise stimulatsiooni funktsioonina
  

• Ernst Heinrich Weber (1795-1878)
  
• Oli huvitatud puutetundlikkusest, kinesteetikast.
  
• Leidis, et puutetundlikkus koosneb mitte ühest, vaid mitmest erinevast osast: surve-, temperatuuri-, valutundlikkus
  
• Kahe-punkti- lävi – kahe punkti puudutamine kehal ja kas kahe või ühe punkti tajumine kehal – sõltuvus kaugusest. Väikseim kahe punkti lävi keelel, suurim seljal.
  
• Vähima märgatava erinevuse määramise katse standardi ja muutuva väärtuse vahel – katsed kaalude abil.
  
• Weberi seadus - vähim märgatav erinevus on alati konstantne murdosa standardkaalust (esimene kvantitatiivne seadus psühholoogia ajaloos).
  

Gustav Theodor Fechner (1801-1887)

• Materialistlik ja spiritistlik maailmavaade
  
• Psühhofüüsikale alusepanija (uurimus füüsikaliste ja psühholoogiliste nähtuste seostest)
  
• Selleks, et mentaalsed aistingud muutuksid aritmeetiliselt, peab füüsiline stiimul muutuma geomeetriliselt – aistingud on alati suhtelised sõltuvalt taustastimulatsiooni tasemest.
  
• Absoluutne lävi – madalaim lävi, kus on veel võimalik stiimulit eristada.
  

Voluntarism ja strukturalism . Teised varased lähenemised psühholoogias
Wilhelm Wundt (1832-1920)

• “Ametlik” eksperimentaalpsühholoogia rajaja
  
• 1862, “mõttemeeter” – eksperimentaalpsühholoogia kui teadus on võimalik – inimesed võimelised tegelema vaid ühe mõttega korraga. Ümberlülitumine võtab 1/10 sekundit.
  
• Olulisel kohal oli teadvuse dünaamikat juhtivate seaduste mõistmine.
  
• Tahe kui keskne kontsept – inimesed saavad valida millele nad tähelepanu pööravad ja seega ka seda, mida nad selgelt tajuvad.
  
• Nimetas voluntarismiks kuna see rõhutas tahte, valikute, eesmärgi olulisuse - Esimene psühholoogiakoolkond.
  
• 1879 . aastal Leipzigi ülikoolis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi avamine .
  
• Psühholoogia eesmärk: lihtsate ja keeruliste teadvuse fenomenide uurimine.
  
• Psühholoogia uurib vahetuid protsesse – loodusteadlased uurivad vahendatud kogemusi.
  
• Eksperimentaalpsühholoogia põhieesmärgid:
  
• Avastada mõtlemise algelemendid.
  
• Avastada seadused, mille alusel need algelemendid kombineeruvad keerulisemateks mentaalseteks kogemusteks.
  
• Puhas introspektsioon ja eksperimentaalne introspektsioon – neis on vahe!
  
• Mõtete elemendid – aistingud (modaalsus ja intensiivsus) ja nendega kaasnevad tunded (osad helid mõjuvad meeldivamalt).
  
• Pertseptsioon – passiivne protsess – vormitud aktuaalse stimulatsiooni, indiviidi anatoomilise seisundi ja varasemate kogemuste poolt.
  
• Apertseptsioon – aktiivne ja vabatahtlik, indiviidi kontrolli all – pööratakse millelegi tähelepanu.
  
• Loov süntees – Tajuväljas olevate elementide korrastamine seostesse, mida pole varem esinenud .
  
• “Völkerpsychologie” – kõrgemaid vaimseid protsesse, mis peegelduvad kultuurinähtustes saab uurida ainult läbi ajaloolise analüüsi ja kultuurinähtuste vaatlemise. 10-köiteline teos “Völkerpsychologie” – grupi/kultuuripsühholoogia.
  

Edward Bradford Titchener (1867-1927)

• Strukturalismi esindaja.
  
• Psühholoogia eesmärk – mis, kuidas ja miks mentaalses elus toimub. Psühholoogia peab uurima vahetuid kogemusi, teadvust.
  
• Teadlike kogemuste kirjeldamine, mitte seletamine – erinevus Wundist. Teadvuse struktuuri kaardistamine kui strukturalismi põhieesmärk.
  
• Introspektsioon Titcheneri moodi: teadlike kogemuste põhielementide kirjeldamine (aistingud, kujutlused, meeldivused), kuid mitte objektid ise ega tajupildid!
  
• Teadvuse elemendid: aistingud, kujutlused, emotsioonid – neid saab mõista vaid omaduste kirjeldamise kaudu. Põhitähelepanu aistingutel, väikseim kujutlustel.
  
• Kombinatsiooniseadus – assotsiatsionalism – kuidas teadvuse elemendid kombineeruvad keerulisemateks mentaalseteks protsessideks. Läheduse või pidevuse kaudu. Aisting või kujutlus toob kaasa taju- või kujutluspildid, mis nendega varem koos esinenud on.
  
• Mentaalsete nähtuste neuroloogilised korrelaadid – Epifenomenalism – vaimsetele protsessidele eelnevad alati neuraalsed protsessid. Näiteks ideed formuleerivad ainult teatud närvisüsteemi protsesside tingimusel. Seega põhjustab neurofüsioloogia vaimseid protsesse!
  
• Strukturalism suri koos Titcheneriga – suuna suletus paljude teiste teaduses prevaleerivate nähtuste suhtes ning vananenud uurimismeetodid olid selle põhjuseks.
  

Teised varased lähenemised psühholoogias
Franz Clemens Brentano (1838-1917)

• Sisukas teadvuse uurimine rõhutab teadvuse protsesse, mitte sisu – uurib, mida teadvus teeb.
  
• Mentaalsete protsesside eesmärk - täita mingit funktsiooni. Tegevuspsühholoogia.
  
• Mentaalsed tegevused viitavad objektidele endast väljaspool – intentsionaalsus.
  
• Fenomenoloogiline introspektsioon – introspektiivne analüüs, mis on suunatud terviklike, sisukate kogemuste vaatlemisele.
  

Carl Stumpf (1848-1936)

• Uurimused kuulmisvõime kohta – tülitses Wundtiga.
  
• Uurimisobjektiks mentaalsed fenomenid, mitte teadvuse elemendid. Sisukate mentaalsete ühikute uurimine. Ei pea mentaalseid nähtusi tükkideks lammutama – vaja uurida terviklikke ühikuid nii nagu need inimestele ilmuvad .
  
• Fenomenoloogia teke – sellest arenes omakorda geštaltpsühholoogia.
  

Edmund Husserl ( 1859 -1939)

• Terviklike, sisukate subjektiivsete kogemuste uurimine
  
• Kahte tüüpi introspektsioon – üks intentsionaalne ja teine subjektiivne.
  
• Puhas fenomenoloogia – keskendub subjektiivsetele introspektsioonile kuna see omakorda keskendub mentaalsete operatsioonide põhiolemusele.
  
• Teadvuse taksonoomia - Vaimsete nähtuste põhiolemuse tundmaõppimine peaks eelnema eksperimentaalsetele uurimustele (näiteks inimese interaktsioon keskkonnaga).
  

Oswald Külpe (1862-1915)

• Würtzburgi koolkond
  
• Kujutlusevabad mõtted – vastandus Wundtile.
  
• Süstemaatiline eksperimentaalne introspektsioon - katseisikule anti problem ja ta pidi kirjeldama kuidas ta seda lahendas – mentaalsed operatsioonid, mõtlemisstiilid. Tõestas, et on olemas kujutlustevabad mõtted – otsimine, kahtlemine jne.
  
• Mentaalne häälestatus – tähelepanuprotsess determineerib milliseid aistinguid kogetakse ja milliseid mitte. Keskkonnas olemasolev info ei loo automaatselt aistinguid.
  
• Kõrgemaid mentaalseid protsesse saab eksperimentaalselt uurida ning teatud mentaalsed protsessid ilmnevad probleemi sisust sõltumatult. Aitas kaasa voluntarismi ja strukturalismi kokku kukkumisele.
  

Herman Ebbinghaus (1859-1909)

• Mälu ja õppimise eksperimentaalne uurimine.
  
• Unustamise kiirus – kõige kiirem paar tundi pärast õppimist, pärast seda üsna aeglane.
  
• Üleõppimine – materjali eksponeerimine pärast meisterlikkuse saavutamist – vähendas unustamist märgatavalt.
  
• Tähendusrikkus ja õppimine – suvaliste tähekombinatsioonide õppimine võttis 10x rohkem materjali eksponeerimist kui kindlate sõnade õppimine.
  

Charles Darwin (1809-1882)

• Kirg entomoloogia vastu (putukateadus).
  
• Osavõtt ekspeditsioonist 1831 -1836 (Galapagos, Tahiti, Uus-Meremaa, Austraalia ).
  
• Thomas Malthusi mõju (kes arvas, et inimpopulatsiooni hoitakse kontrolli all näljahädade, sõdade ja epideemiatega).
  
• Mitmed evolutsiooniteooriaga sarnased käsitlused teiste mõtlejate poolt.
  

Darwini evolutsiooniteooria põhipostulaadid:
- Järeltulijaid toodetakse rohkem kui ellu jääb.

• Ellu jäävad olelusvõitluses paremini adapteerunud (esinevad individuaalsed erinevused).
  
• Looduslik valik – keskkonnaga paremini kohanenud jäävad püsima.
  
• Adaptiivsed omadused – adjektiivne kohanemine keskkonnaga.
  
• Evolutsiooni eesmärgitus – võib olla ka taandareng kui keskkond seda nõuab.
  
• Inimese erinevus loomast kvantitatiivne – loomade uurimine on kasulik.
  
• Muutis traditsioonilist käsitlust inimesest ja tema kohast looduses ja universumis.
  
• Arengupsühholoogia, loomapsühholoogia, psühhobioloogia, õppimisteooriad, võrdlev psühholoogia, individuaalsete erinevuste mõõtmine, käitumuslik geneetika on otsesed darwinismi järelkajad. Käitumise uurimine sama oluline kui teadvuse uurimine.
  

Sir Francis Galton

• Intelligentsuse seos sensoorse teravusega – mida teravamad meeled, seda intelligentsem. Pärilik nähtus.
  
• Eugeenika – valikuline aretus inimeste puhul. Intelligentsete inimeste omavahel abiellumine ja mitte abiellumine vähem edukatega.
  
• Loodus vs kasvatus – mõlemad olulised – kliima, religioosne tolerants, õilmitsev majandus, demokraatia on olulised.
  
• Kasutas esimest korda küsimustikke – teadlased ja nende taust.
  
• Sõnade assotsiatsiooni test – vastused stiimulitele püsivad, seotud lapsepõlvekogemustega, protseduur tõi esile teadvuse aspekte, mis varem esile kerkinud ei olnud.
  
• Antropomeetria – kirg inimeste individuaalsete erinevuste mõõtmiste osas.
  
• Korrelatsioon – tõi kasutusse korrelatsiooni, regresseerumise keskmise suunas ja mediaani mõisted.
  

James McKeen Cattell (1860-1944)

• Töötas koos Galtoniga – arvas samuti, et meelte teravus seotud intelligentsusega.
  
• Võttis kasutusele mõiste vaimsete võimete test (mental test). Reaktsiooniaeg , käe tugevus, kahe-punkti-lävi, 10 sekundi hindamise täpsus ja muu nonsenss.
  
• Tõestati, et tema töödes ei esine reaalset korrelatsiooni mõõdetud parameetrite ja intelligentsuse/edukuse vahel.
  
• Tekkis huvi intelligentsustestide vastu
  

ˇ
Alfred Binet (1857-1911)

• Ei omandanud psühholoogiaharidust – koolitas end ise.
  
• Tahtis mõõta kognitiivseid võimeid otse, mitte sensoorse teravuse kaudu nagu tema eelkäijad.
  
• Vanuse arvessevõtt intelligentsuse hindamisel.
  
• Intellektuaalse mahajäämuse hindamine – tehti kindlaks, mis on vanusele vastav normaalne testidega toimetuleku määr – vastavus normidele.
  
• Intelligentsus pole üks võime, vaid võimete kogum.
  
• Testi halb tulemus ei tähenda alati vaimset mahajäämust – ehk polnud laps motiveeritud, võib-olla oli testi täita kultuuriline kontekst vale.
  
• IQ – Intelligence quotient. 1911 William Stern tuli välja IQ ja mentaalse vanuse mõistetega. 1916 pakkus Lewis Terman, et varasem IQ valem tuleks korrutada sajaga. Seega IQ=vaimne vanus/ kronoloogiline vanus x 100
  
• Binet vastanud IQ kasutamisele, sest arvas, et intelligentsus on liiga keerukas, et selle saaks paigutada lihtsa mõiste või valemi raamidesse. Binet’i õigustatud kriitika jäi IQ lihtsusele alla – kasutatakse tänapäevani.
  

Varased vaimuhaigused

• Hälbeline käitumine – normidest kõrvalekaldumine: kahjustav/ettearvamatu käitumine, ebakohased emotsioonid, ebarealistlikud mõtted/aistingud,
  
• Bioloogilised/Psühholoogilised/Üleloomulikud seletused.
  
• Lähtumine ühiskonna, mitte haige heaolust.
  
• Ravimeetod sõltuv alati sellest kuidas haigust põhjendatakse.
  

Philippe Pinel (1745-1826)

• Vaimsete häiretega inimeste inimlik kohtlemine.
  
• Vabastas palju haigeid ja vaatles tagajärgi.
  
• Ta eraldas erinevate häiretega patsiendid , edendas tegevusteraapiat, argumenteeris efektiivselt igasuguse karistuse või eksortsismi kasutamise vastu.
  
• Pinel oli esimene, kes hakkas säilitama täpseid juhtumi analüüse ja statistikat oma patsientide kohta.
  
• Pineli juhtimise all langes patsientide surmade protsent suuresti ning tõusis paranenute ja varjupaigast vabastatute hulk.
  
• Osaliselt tänu Pineli edule ning osaliselt ajavaimule hakkasid inimesed Euroopas ja USA-s aina enam argumenteerima vaimuhaigete inimliku kohtlemise poolt.
  

Benjamin Rush (1745-1813)

• Sõjaväe peakirurg esimene USA psühhiaater.
  
• Ta nõudis, et patsiendid tuleb ahelatest vabastada ja peatada nende karistamine .
  
• Rush kaitses siiski aadrilaskmise ideed ning pöörlevate ja rahustavate toolide kasutamist
  

Dorothea Lynde Dix (1802-1887)

• Töötas vanglas , mõistis , et paljud vangid on vaimuhaiged.
  
• 40-aastane kampaania, reisis mööda ühendriike.
  
• Abi vajavate majutus vaimuhaiglates 15%-lt 70%-le.
  

Emil Kraeplin ( 1856 -1926)

• Tahtis vaimseid häireid klassifitseerida.
  
• Tugines sellele, mis vaimseid häireid põhjustas, mis olid sümptomid ja mis ravi.
  
• DSM on Kraeplini järeltulija.
  

Lightner Witmer (1867-1956)

• Töötas õpilastega kellel oli psüühiline häire, kriminaalne taust või pimedus.
  
• 1896. asutas esimese psühholoogia kliiniku Pennsylvania ülikooli juurde.
  
• Asutas ajakirja „The Psychological Clinic“
  
• Kliinilise psühholoogia isa.
  
• Witmer oli esimene, kes väljendas selgelt ideed, et tekkiv teaduslik psühholoogia võib olla aluseks uuele abistavale elukutsele.
  
• Andis oma panuse koolipsühholoogiasse ja eripedagoogikasse.
  

Hüpnoos
Franz Anton Mesmer (1734-1815)

• Planeedid mõjuvad inimesele animaalseks gravitatsiooniks nimetatava jõu kaudu.
  
• Ravi magnetitega – oletas, et inimese keha sisaldab magneetilist jõuvälja.
  
• Animaalne magnetism – mõnedel inimestel väli tugevam – loomulikud ravitsejad.
  
• Sarnaselt eksortsistide ja usu abil tervendajatega lõikas Mesmer kasu faktist, et pärast vägivaldse emotsionaalse episoodi läbielamist kaovad inimestel hüsteerilised sümptomid.
  
• Hiljem loodi komisjon , mis testis Mesmeri teooriaid ning Mesmer kuulutati müstikuks ja fanaatikuks.
  

Marquis de Puysegur (1751-1821)

• Kuulus Mesmeri ringi.
  
• Pani inimesi unesarnasesse transsi – nimetas kunstlikuks somnambulismiks.
  
• Puysegur avastas enamiku hüpnootilisi nähtusi, mida tänapäeval tuntakse – hüpnotiseeritavate vastuvõtlikkuse, sisendatavuse; tundetuse valu suhtes, kui neile öeldi, et mingi nende keha osa on tuimestatud; käsu peale emotsionaalsete reaktsioonide väljendamise; ning fakti, et inimesed ei mäleta hüpnoosi ajal toimuvat hiljem – posthüpnootiline amneesia.
  
• Posthüpnootiline sugestioon – pärast hüpnoosi kestev seisund, kus indiviid vastab käsklusele ebateadliku täitmisega.
  
• Tulemused on seletatavad pigem indiviidi sisendatavuse kui magnetisööri omadustega.
  

Nancy koolkond
Auguste Ambroise Liebeault (1823- 1904 )

• Nancy linna lähedal tegutsenud arst, kes kasutas hüpnoosi.
  
• Tekkis aegamisi koolkond mitmetest arstidest, kelle seisukoht oli, et kõik inimesed on vastuvõtlikud hüpnoosile, mõned on aga väga vastuvõtlikud.
  

Charcot’ seletus hüpnoosile ja hüsteeriale
Jean-Martin Charcot (1825-1893)

• Sisendatavus ei ole omane kõikidele inimestele.
  
• Hüpnotiseeritavus on psühhopatoloogia märk.
  
• Leidis, et hüsteeria on tegelik tervisehäire, mis tekitab patsiendile tõsist düskomforti – ta leidis, et see on tingitud pärilikust neuroloogilisest degeneratsioonist, mis on progresseeruv ja pöördumatu
  
• Arvas, et hüpnotiseeritavus näitab hüsteeria olemasolu.
  
• Oma elu lõpul veendus Charcot siiski, et Nancy koolkonnal oli õigus – hüpnotiseeritavusel ei ole seost patoloogiaga ning ka normaalsed inimesed alluvad sellele.