-2 2 0,6 -5 -2,5 0,7 4 1 2 -4 -4 6 -10 5 7 Ruutmaatriksi maksimum ülalpool peadiagonaali. maks rida veerg 1 1 4 1 2 -4 -4 Spetsifikatsioonid Sub Tee_Mas Protseduur teeb maatriksi kui vajutada nuppu tee massiiv ning kirjutab selle välja töölehele i Maatriksi rea number. m Maatriksi viimase rea järjenumber. j Maatriksi veeru number. n Maatriksi viimase veeru järjenumber. aa Maatriksi elementide minimaalne arv. bb Maatriksi elementide maksimaalne arv. alg Lahter, millest alustatakse andmete välja kirjutamist. Sub Loe_Tab Protseduur loeb ette antud lahtrist alates maatriksi elemendid. A Maatriks, kuhu salvestatakse töölehel loetud väärtused. m Maatriksi viimase rea järjenumber. n Maatriksi viimase veeru järjenumber.
4.kiht 32 e · Viimane kiht 8e Elektronskeemid · Elemendi sümbol Tuumalaeng · Püstkriips Elektronid kihtides · Na : +11 / 2) 8) 1) · Ca: +20 / 2) 8) 8) 2) tuumalaeng 1.k 2.k 3.k 4.k Planetaarne mudel Aatomiosakeste massid · Prooton 1 amü Elektron · Neutron 1amü 1/2000 amü TUUMALAENG · Tuumale annavad laengu prootonid · Tuumalaeng on positiivne · Tuumalaeng = järjenumber e. · aatomnumber KEEMILINE ELEMENT Keemiline element on kindla tuuma- laenguga aatomite liik Perioodilisustabel · Elemendid paiknevad tabelis tuumalaengu kasvu järgi · Tabel on jaotatud perioodideks (1-7) ja rühmadeks (I A-VIII A ja I B-VIII B) · Igal elemendil on oma lahter , milles on sümbol, tuumalaeng ja aatommass Rühma nr:(rooma nr) = väliskihi elektronide arvuga Perioodi nr: = elektronkihtide arvuga
VESINIK JA HAPNIK 8.klass VESINIK · Vesiniku järjenumber on 1 · Vesinik on keemiline element · Vesinik on lihtsaima aatomiehitusega · Vesinik on väikseima aatommassiga · Vesinik kuulub 1.perioodi · Vesinik on mittemetall · Vesinik on kõige sagedasem element universumis Levik looduses · Lihtainena vesinikku maal ei leidu. · Vesinik moodustab maakoorest alla ühe massiprotsendi, aatomite arvult aga on vesinik üks levinumaid elemente. · Vesinik esineb looduses enamuselt vee koostises, kuid ka
f) 2 C18H38 + 55 O2 = 36 CO2 + 38 H2O (3) . 10 p 3. a) i) Tuumas on neutraalseteks elementaarosakesteks neutronid. (1) В ядре атома нейтральными частицами являются нейтроны (neutron) = 80 - 38 =42 n(neutron; B) = 42 - 12 = 30 ii) Järjenumber on võrdne tuumalaenguga. Порядковый номер равен заряду ядра. Olgu tuumas A x prootonit, siis tuumas B on (x+14) prootonit: Обозначим число протонов в ядре А через х, тогда в ядре В (x+14) протона: x + (x + 14) = 38 2x = 24 x = 12 (2)
omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest. Kujunes iseseisvaks kuna neid on väga palju ja omadused on erinevad kui anorgaanilistel ühenditel. 2. Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid?Orgaaniliste ühendite koostises on tavaliselt süsinik ja vesinik, võib ka esineda ka hapnikku, lämmastikku, väävlit, halogeene, fosforit, räni ja teisi elemente. 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. Prootonite arv = järjenumber, neutronid = järjenumber aatommass, elektronid = järjenumber, elektronikihid = vasakul ülevalt alla ja välisel kihil elektronid = rühma nr. Elektronvalem ja ruutskeem kuuluvad samuti aatomi ehituse alla. 4. Mis on valents? aatomi omadust keemiliselt siduda teisi aineid (moodustada sidemeid), kusjuures valentsi arvuline väärtus võrdub moodustuvate sidemete arvuga. Vastavalt tekkivate sidemete arvule nimetatakse sidet üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeks. 5
COUNTBLANK(lahtrivahemik) tühjade lahtrite arv COUNTIF(lahtrivahemik,tingimus) tingimusele vastavate lahtrite arv LARGE(lahtrivahemik;koht) küsitud kohal olev väärtus (kahanev järjestus) SMALL(lahtrivahemik;koht) küsitud kohal olev väärtus (kasvav järjestus) RANK.EQ(väärtus;lahrivahemik) väärtuse asukoht edetabelis MODE.SNGL(lahtrivahemik) enim korduv arvväärtus (#N/A sellise väärtuse puudumisel) Ajafunktsioonid Kuupäev-väärtus Täisosa päeva järjenumber alates 1. jaanuarist 1900 Murdosa osa ööpäevast, käsitletakse kellaajana Vorming määrab andmete esituse tabeli lahtris, mitte tema väärtuse TODAY() tänane (arvuti) kuupäev NOW() kuupäev ja kellaaeg DATE(aasta;kuu;päev) kuupäev-väärtuse täisosa moodustamine TIME(tunnid;minutid;sekundid) kuupäev-väärtuse murdosa moodustamine DATEVALUE, TIMEVALUE teksti teisendamine kuupäev-väärtuseks YEAR(kuupäev-väärtus) aasta
COUNTIF(lahtrivahemik,tingimus) – tingimusele vastavate lahtrite arv LARGE(lahtrivahemik;koht) – küsitud kohal olev väärtus (kahanev järjestus) SMALL(lahtrivahemik;koht) – küsitud kohal olev väärtus (kasvav järjestus) RANK.EQ(väärtus;lahrivahemik) – väärtuse asukoht edetabelis MODE.SNGL(lahtrivahemik) – enim korduv arvväärtus (#N/A sellise väärtuse puudumisel) Ajafunktsioonid Kuupäev-väärtus Täisosa – päeva järjenumber alates 1. jaanuarist 1900 Murdosa – osa ööpäevast, käsitletakse kellaajana Vorming määrab andmete esituse tabeli lahtris, mitte tema väärtuse TODAY() – tänane (arvuti) kuupäev NOW() – kuupäev ja kellaaeg DATE(aasta;kuu;päev) – kuupäev-väärtuse täisosa moodustamine TIME(tunnid;minutid;sekundid) – kuupäev-väärtuse murdosa moodustamine DATEVALUE, TIMEVALUE – teksti teisendamine kuupäev-väärtuseks YEAR(kuupäev-väärtus) – aasta
COUNTBLANK(lahtrivahemik) tühjade lahtrite arv COUNTIF(lahtrivahemik,tingimus) tingimusele vastavate lahtrite arv LARGE(lahtrivahemik;koht) küsitud kohal olev väärtus (kahanev järjestus) SMALL(lahtrivahemik;koht) küsitud kohal olev väärtus (kasvav järjestus) RANK.EQ(väärtus;lahrivahemik) väärtuse asukoht edetabelis MODE.SNGL(lahtrivahemik) enim korduv arvväärtus (#N/A sellise väärtuse puudumisel) Ajafunktsioonid Kuupäev-väärtus Täisosa päeva järjenumber alates 1. jaanuarist 1900 Murdosa osa ööpäevast, käsitletakse kellaajana Vorming määrab andmete esituse tabeli lahtris, mitte tema väärtuse TODAY() tänane (arvuti) kuupäev NOW() kuupäev ja kellaaeg DATE(aasta;kuu;päev) kuupäev-väärtuse täisosa moodustamine TIME(tunnid;minutid;sekundid) kuupäev-väärtuse murdosa moodustamine DATEVALUE, TIMEVALUE teksti teisendamine kuupäev-väärtuseks YEAR(kuupäev-väärtus) aasta
Leidumine atmosfääris: 0.0000087% 2)8)18)18)8) Struktuur: Kasutusalad Valgustus ja optika: - Gaaslahenduslambid - Laserid Meditsiin: - Anesteesia (narkoos) - Neuroprotektor - Doping (WADA poolt lisatud keelatud ainete nimekirja) - Röntgen Mujal: - Mullkamber (kiirete laetud osakeste registeerimiseks) Isotoobid Isotoop:aine aatomi tüüp, mis erineb teisest massiarvu poolest, järjenumber ehk aatomnumber on sama (erinevad ainult neutronite arvu põhjal) Ksenoonil on kokku 37 isotoopi (110Xe-147Xe) Neist 9 on stabiilised isotoobid ehk püsivad isotoobid, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivsed või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav Neist 12 on radioaktiivsed isotoobid Mõju organismile Sõltuvust tekitav narkootiline aine Inertne, lämmatav gaas
A Err:509 P Err:509 d b Funktsioon INDEX Võimaldab viidata vektorite (rivid, tulbad) ja tabelite elementidele (lahtritele) indeksite abil Kaks põhivarianti: INDEX (vektor; indeks) INDEX (tabel; riviindeks; tulbaindeks) vektor - rivi või tulp: ühemõõtmeline massiiv indeks - elemendi (lahtri) järjenumber vektoris piirkond - riskülikukujuline ala töölehel: kahemõõtmeline massiiv (tabel või maatriks). Koosneb rividest ja tulpadest rivi- ja tulbaindeks - rivi ja tulba järjenumber massiivi algusest Vektor V 13 -27 65 89 -24 k 1 2 3 4 5 Tabel (maatriks) A (4*3) i Kask 25 3400 1
Br2 on toatemperatuuril vedelas olekus esinev mittemetall Broom on punakaspruun, vaga murgine ja reageerimisvoimeline vedelik, erava ärritava lõhna ja sööbiva toimega Vees lahustub raskesti Broom moodustab bromiide reageerides metallidega Kasutamine: juuksehooldusvahendite, värvainete, putukamürkide, pisargaasi, ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides. JOOD Massinumber 127 Järjenumber 53 Normaaltingimustes esineb tumepruunide kristallidena Keemilisel aktiivne, kuid teistest halogeenidest vähem aktiivne Vesinikuga reageerib soojendamisel Kasutamine: Joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaks tegemisel, jooditinktuuri kasutatakse meditsiinis ASTAAT Järjenumber 85 Kõik ta isotoobid on radioaktiivsed See on tumedat värvi ohtlik radioaktiivne halogeen
INDEX (piirkond; reaindeks; tulbaindeks) tulemuseks väärtus lahtrist, mis asub piirkonnas reas antud reaindeksiga ja tulbas antud tulbaindeksiga INDEX (rida; tulbaindeks) = INDEX (rida; 1; tulbaindeks) või INDEX (tulp; reaindeks) = INDEX (tulp; reaindeks; 1) NÄIDE Rea nr. Veeru nr. Väärtus 4 1 PVC_01 Funktsioon Match Otsib antud väärtuse indeksi lahtrite piirkonnas MATCH (otsitav; vektor; otsimisviis) tulemuseks otsitava väärtuse järjenumber antud vektoris: reas või tulbas otsimisviis - mittekohustuslik argument, mis määrab otsimisviisi. NÄIDE Match Rea nr. Väärtus 4 PVC_01 Funktsioonid Index ja Match koos Otsivad antud väärtuse järgi teise väärtuse lahtrite piirkonnas NÄIDE Ruumi kood Katte kood Põrandapind Katte jrk (abi) Katte liik Katte hind R_101 PVC_09 60 1 PVC 9,6
Kasutusaastate: (n + 1) - i Mahaarvestusmäär = --------------------- x 100% i N=kasutusaeg aastates i-kasutusaasta järjenumber Tegevusmahu: soetusmaksumus- likvideerimismaksumus Mahaarvestusmäär =-------------------------------------------------------------------- planeeritav tegevusmaht Mahaarvetise summa = mahaarvestusmäär x perioodi tegevusmaht Lineaar: Soetusmaksum.-lõpetamismaksumus Aasta amort = ------------------------------------------------------------ Kasulik eluiga (aastad) Kahekordne:
PLAATINA Põhiandmed • Sümbol – Pt • Aatomi mass – 195.084 • Elektronide ja prootonite arv – 78 • Järjenumber – 78 • Neutronite arv - 117 • Sulamistemperatuur - 1768.3 °C • Keemistemperatuur - 3825 °C • Hind – u 26 eur/g Ajalugu • Sõna plaatina tuleneb hispaania keelsest sõnast platina, mis tähendab ingliskeelses tõlkes ‘’Little silver of the Pinto River.’’ • Selle avastas Antonio de Ulloa aastal 1735. Kus seda leiab? • Lõuna- Aafrika • Venemaa • Kanada • USA • Zimbabwe Kasutus • Ehted • Hambaravi • Elektroonika • Klaas Statistika
Tuumafüüsika 1. Prootonite arvu tuumas määrab aatomi järjenumber perioodilisuse tabelis e. aatominumber, mille tähis on tavaliselt Z. (Keemilise elemendi järjenumber Mendelejevi tabelis). · Neutronite arvu tähistatakse tähisega N, nukleonide koguarvu tähistatakse sümboliga A. Aatominumbrit tähistatakse tähega Z. Selleks, et arvutada neutronite arvu tuumas, tuleb lahutada nukleonide koguarvust aatominumber e. prootonitearv aatomis. (N=A-Z) 2. Isotoobid on tuumad, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva arvu neutroneid. Näide: süsinuku tuumas on alati 6 prootonit, kuid neutroneid võib seal olla 5;6;7;8;9 või isegi 10. 3
Kloor Margus Henning AAP-11 2012 Sisukord · Mis on kloor ? · Milline ta välja näeb ? · Milleks teda kasutatakse ? · Kus teda leidub ? · Viited Mis on kloor ? · Kloor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element · Kloor on mittemetall · Kloori järjenumber on 17. · Kloori aatommass on 35,453 Milline ta välja näeb ? · Kloor on raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes, alates mikroskoobi abil eristatavatest bakteritest kuni suurte loomadeni. Milleks teda kasutatakse ? · Esmakordselt kasutati kloori meditsiinis (laipade desinfitseerimiseks) · Keemiliste ühendite valmistamisel soolhappe, kloorlubja, hüpokloriitide jne. tootmisel.
Aatomi tuumas kohtame neutrone ning prootoneid n0 ; p+ Neutron on neutraalne; prooton positiivne. Tuuma tihedus = n*1017 g/am3 mp=mn=1860me aatom püsib koos tänu sellele, et tuuma külgetõmbe jõud kompenseerib elektronide energia sirgjooneliseks liikumiseks ja tänu sellele muutub elektronide sirgjooneline liikumine ringjooneliseks liikumiseks ümber aatomi tuuma. Aatomi laeng Aatomi laeng tervikuna on 0 Elektronide arv peab olema võrdne prootonite arvuga (Ztuumalaeng) = Järjenumber, ehk aatomi number. A = Z + N +( E) A = Z + N = A-Z Aine Zprooton Elektron Alaeng Neutron B 5 5 11 6 Al 13 13 27 14 K 19 19 39 20 Fe 26 26 56 30
Broom · Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, · mittemetall; · järjenumber 35, · aatommass 79,904. · esineb kahe stabiilse isotoobina Füüsikalised omadused · Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega (nii kopsudele kui ka teistele limaskestadele ja nahale) punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. · Ta nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab haisev. Keemilised omadused · Keemilistelt omadustelt on broom halogeen. · Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt
Ardi Vihman 18 jaanuar Vesiniku saamine ja omadused Referaat 8. klass Minu töö teemaks on vesiniku saamine ja selle omadused. Vesinik on keemiline element mille järjenumber on 1. Ta on ka kõige lihtsama aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Vesinikku esineb peaaegu kõikides orgaanilistes ühendites kuid teda ei esine maakoores. Vesinik on värvuseta, lõhnata, maitseta ja kergesti süttiv gaas. Ta on ka väga hea soojusjuht. Vesinik on redutseerija, mis põleb õhus helesinise leegiga ja kuumutamisel reageerib paljude ainetega. Üks meetod millega vesinikku saada on elektrolüüs kus paljudel elektrolüütilistel protsessidel eraldub vesi...
Kordamine keemia kontrolltööks Kordamine, 9. klass Elemendi järjenumber = elektronide, prootonite arvuga ja tuumalaenguga. Neutronite arv on ümardatud aatommassi ja järjekorranumbri vahe. Elektron kihtide arv = perioodi nr-iga. Kui element asub A rühmas siis on tema elektronide arv viimasel kihil = rühma nr-iga. Reaktsioonivõrrandid Hape H ja happejääk, nt HCl Alus Hüdroksiid, OH lõpuga Mittemetalli oksiid Mittemetall + S+O2, SO2 Metalli oksiid Metall + O2 Sool Ca(NO3)2 ; NaCl ; CaCl2 ; Na2CO3 1
rahvastikupüramiidiks . · Eesti rahvastiku loomulik iive on negatiivne - rahvaarv väheneb sest suremus on suurem kui sündimus ja sisseränne . · Üle poole Eesti tahvastikust elab Harjumaal ja Ida-Virumaal . Isikukood. Esimene - Sünnisajand ja sugu Teine ja kolmas - sünniaasta kaks viimast numbrit Neljas ja viies - sünnikuu Kuues ja seitsmes - sünnikuupäev Kaheksa , üheksa , kümme - järjenumber ühel ja samal päeval kuupäeval sündinuile Üheteistkümnes - kontrollnumber
Kloor Kloor Kloori järjenumber on 17. Kloori aatommass on 35,453. Kloor on raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes, alates mikroskoobi abil eristatavatest bakteritest kuni suurte loomadeni. Kloor Kloor Kloori kõige enamlevinud ühendiks on keedusool. Lahustunud olekus on soola mineraaljärvedes, soolaallikates ja jõgedes. Kloori aktiivsus "hävitas" ka kloori enda. Looduses ei ole vabas olekus kloori. Kloori ajalugu Keedusool avab klooriühendite ja ka kloori kunstliku saamise ajaloo. Selle perioodi algus on seotud aastaga 1648, mil saksa keemik ja arst Johann Glauber sai niiske keedusoola kuumutamisel sütel ja eraldunud suitsu kondenseerimisel tugeva happe, mida ta nimetas "soolapiirituseks". Kloori kasutusalad Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori peamiselt pleegitajana keemiatööstuses rakendat...
Sissejuhatus Hg = Hydrargyrum (lad.) = "vedel hõbe", "vesihõbe" Järjenumber 80 Aatommass 200,6 Periood 6 Rühm IIB 4f145d106s2 Avastamine Leiti Egiptuses aastates 1500 eKr. Hiinas ja Tibetis kasutati ravimiseks ja elu pikendamiseks Egiptuses ja Roomas kasutati kosmeetikas Hydrargyros (kreeka) = Hydrargyrum (lad.) Füüsikalised omadused Normaaltingimustel vedelas olekus Keeb temperatuuril 356°C Tahkub temperatuuril -38.8°C Vedelas olekus on halva elektrijuhtivusega (võrreldes teiste metallidega) Temperatuuril 269 °C muutub ülijuhiks Tihedus normaaltingimustes 13.6 g/cm3 Keemilised omadused Väheaktiivne metall Oksüdatsiooniastmed +1, +2 Elektronegatiivsus 2.00 Reaktsioonid Saadakse elavhõbe(II)sulfiidi (ehk kinnoveri) oksüdeerimisel HgS + O2 Hg + SO2 Ei reageeri hapetega (v.a. H2SO4 ja HNO3) Hg + H2SO4 HgSO4 + H2 Hg + 2HNO3 Hg(NO3)2 + H2 Temperatuuril 300...
Broom • VII A-rühma mittemetall • Järjenumber: 35 • Aatommass: 79,904 Broomi nimetusi teistes keeltes: Ladina keeles: Bromum Horvaatia keeles: Brom Prantsus keeles: Brome Itaalia keeles: Bromo Vene keeles: Бром Füüsikalised omadused • Terava ärritava lõhnaga, sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik • Toatemperatuuril lendub pruuni auruna – Broomiaurud on oranžpruuni värvusega, terava lõhnaga, ärritavad limaskesta – Broomiaurude tühine hulk õhus põhjustab inimesel rasket mürgitust • Keemistemperatuur: 58°C • Külmumistemperatuur: -7°C • Tihedus 3,1 g/cm3 Keemilised omadused • Halogeen, sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga, erineb aktiivsuse poolest • Keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega • Ta on nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor Broomi avastamine • 1826. aastal • Prantsuse keemik ja ...
Hõbe Hõbe Hõbe e. Ag, (ladina keeles argentum) Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element Väärismetall Järjenumber 47 Aatommass 107,8682 Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Ta kuulub väärismetallide hulka. Hõbe on perioodiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühm Ühendeis on hõbeda oksüdatsiooniaste I. Omadused Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile
Tsink (Zn) Üldiselt Tsingist Järjenumber 30 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 64, 66, 67 ja 68. Normaaltingimustel tihedus 7,14 g/cm³. Sulamistemperatuur on 419°C Keemistemperatuur on 907°C. Tsink on enimkasutavatest metallidest neljandal kohal (edestavad vaid raud, alumiinium ja vask) Keskmise reageerimisvõimega sinakashall metall Reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega Levinuim oksüdatsiooniaste on +2 Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Tsingi ajalugu Sõna ,,tsink" on ebatavaline ja selle päritolu pole teada Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid Sulatamine teostati esmakordselt umbes aastal 1200 Indias Läänes tunti ebapuhta tsingi jäänuseid põletusahjudes juba antiikajast, kuid siis peeti seda väärtusetuks kraamiks Rakendusalad Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et k...
Mercury/Hydrargyrum Koostas:Kristjan Kalve Faktid[1] Järjenumber:80 Stabiilseid isotoope:7 Tihedus:13,456 g/cm³ Tahkumistemperatuur:-38,87°C Keemistemperatuur:356.58°C Ar=200,59 amü Füüsilised omadused[2] Halb soojusjuht Keskpärane elektrijuht Normaaltingimustes vedelal kujul Välimus[2] Elavhõbe on läikiv hõbevalge metall. Normaaltingimustes vedelal kujul. Voolab laiali kas üliaeglaselt või üldse mitte. Foto:[6] Skeem:[7] Kaevandamine[3]
ALUMIINIUM Lisette Põld Mis on alumiinium? • Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. • Tema keemiline lühend on Al. • Alumiinium on hõbevalge, pehme, plastne metall. • Alumiinium on kolmas kõige levinum element maakoores. • Alumiiniumi kõrge keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu teda puhtal kujul. • Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. • Järjenumber on 13. • Aatommass 26,98154. • Sulamistemperatuur on 660˚C. • Keemistemperatuur 2060˚C. Füüsikalised omadused • Alumiinium on suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall. • Värvus varieerub hõbedasest hallini. • Süttib raskelt. • Hea nähtava valguse ja infrapunakiirguse peegeldaja • Alumiinium on väga hea soojus- ja elektrijuht. Keemilised omadused • Alumiinium peab korrosioonile hästi vastu.
1. lähtuvalt tootvast harust - ühe haru toodangut kasutatakse peale lõpptarbimise paljudes teistes harudes tootmisprotsessi sisendina. Kogutoodang jaguneb erinevate harude tarbimiseks ja lõpptoodanguks. Selle seose võib kirja panna üldvõrrandina, 1 mis kirjeldab i-nda haru toodangu tarbimist. Maatriksbilansi rea üldvõrrand on: n xij + yi = xi , j=1 kus: i tootva haru järjenumber (i = 1...n), j tarbiva haru järjenumber (j = 1...n), xij i-nda haru toodang, mis läheb uuesti tarbimisse j-ndas harus, xi i-nda haru kogutoodand, yi i-nda haru lõpptoodang, mis läheb tarbimisse väljaspool tootmissektorit. 2. lähtuvalt tarbivast harust selle haru poolt vaadatuna kulub ühe haru toodangu valmistamiseks erinevaid tooraineid ning millele lisandub veel tootmisel lisatud väärtus
tuuma tähtsaim koostisosa on prootonid kuna prootonid määravad ära keemilise elemendi. tuuma ülesandeks on hoida elektrone enda ümber tiirlemas, mida ligemal on elektron seda tugevamalt on ta tuumaga seotud , mida kaugemal orbiidil elektron tiirleb seda väiksem võim tuumal tema üle on. 2. Aatomituml10 astmel-15 aatomil 10m, astmel-10m 3. aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, vaadates perioodilisuse tabelist aatominumbrit 4. tuumalaeng- elemendi järjenumber perioodilisuse süsteemis, massiarv prootonite ja neutronite koguarvu A=Z pluss N 5. Erinevus sama arv prootoneid kuid erinev arv neutroneid tuumas, sarnased keemilised omadused. 6. Sest need jõud on liiga väikesed 7. tuumaosakesi hoiab koos tuumajõud tuuma piires on tugev jõud palju tugevam kui elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb ta väga kiiresti olematuks. 8. Kvantmehaanika jaoks on kõige tähtsam energia kehtib range reegel, etosake saab omada
aeg_1 trahv 2 aeg_2 J 1 3 Algus STOP 4 1. Paarisarvuliste järjekorranumbritega elementide 7 2. Veeru pos. Elementide summa 3. Maatriksi maksimaalne element 6 4. Ise 5. Ise 6. Minimaalne element maatriksi peadiagonaalis 8 9 7. Kolmest suurima järjenumber 8. Miinimum vektoris 5 9. Viktoriin orranumbritega elementide summa de summa ne element maatriksi peadiagonaalis 15 6 4 -1 13 11 -12 5 -16 Küsimus Mis aatal loodi esimene personaalarvuti(±2 aastat)? Mis on Prantsusmaa pealinn? Mis aastal algas 2. maailmasõda (±1 aasta)? Mis on Eesti pealinn? Maailma suurim arvutifirma? Mis on Soome pealinn? Mis aatal loodi esimene mikroprotsessor (±3 aastat)?
Hõbe Hõbe (Ag) paikneb perioodilisussüsteemis 1B rühmas, 5 perioodis. aatommass tuumalaeng järjenumber elektrone prootoneid neutroneid 108 amü +47 47 47 47 41 Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. Füüsikalised omadused: Hõbe on hõbvalge värvusega, plasitiline, kege ja hästi sepitstav väärismetall. Ta on parim soojus-ja elektrijuht. Hõbedat iseloomustab ka erakordne peegeldusvõime. Tihedus on 10,5 g/cm³ ning sulamistemperatuur 960°C. Keemilised omadused Hõbe on passiivne metall
Hõbe Janno Puusepp Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element, väärismetall; järjenumber 47. Hõbe on hästi sepistatav metall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti seepärast kuulub hõbe elementide hulka, mida inimkond tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja nõud pärinevad IVIII aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Ajalugu Hõbe on üks vanemaid inimese kasutatavaid metalle, tal oli ja on suur tähtsus. Hõbe on olnud maksevahendiks
Kloori vastastikusel reageerimisel teiste keemiliste ainetega eraldub suur hulk soojust ja valgust. Kloori kõige enam levinumaks ühendiks on keedusool. Inimese organismis on kuni 200 g keedusoola. Inimese organism vajab päevas 5g soola. Kloor oli esimene eraldatud halogeen ja tema ühendeid teatakse juba varasematest aegadest. · nimetus Kloor · tähis Cl · keemiliste elementide perjoodilidussüsteemi7. rühma element · mittemetall · järjenumber 17 · aatommass 35,453 · värv rohekaskollane · terav lõhn · olekult gaasiline · tihedus 3.214kg/m3 · kuulub halogeenide rühma · lahustub vees · moodustab ühendeid kõigi elementidega (va. väärisgaasid) · looduses leidub ainult ühenditena · Sulamistemperatuur: -102 · Keemistemperatuur: -34 Kasutatud kirjandus ENE (nr.4) Tallinn 1989 http://et.wikipedia.org/wiki/Kloor http://www.miksike
Cr-Kroom Kelli Hinn 11.L Ehitus ja asetus PS-s Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VI rühma element. Järjenumber on 24 Aatommass 51,996 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1) „Chrom“, Tomihahndorf, CC0 Füüsikalised omadused Tihedus 7,14 g/cm3 Sulamistemperatuur 1857oC Keemistemperatuur 2482 oC Metalläige Hea elektri- ja soojusjuhtivus Hõbevalge, sinika helgiga Lõhnatu ja maitsetu Tähtsamad ühendid ja kasutusalad
alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m 3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m 3). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Tabel 1.1. Elementide keemilised sümbolid ja aatomnumber Keemiline element Keemilise Aatomnumber elemendi e. järjenumber tähis Metallid (tahked) Alumiinium Al 13 Hõbe Ag 47 Kaltsium Ca 20 Koobalt Co 27 Kroom Cr 24 Kuld Au 79 Magneesium Mg 12 Mangaan Mn 25 Molübdeen Mo 42 Nikkel Ni 28
KULD Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on ilusa välimusega, kollast värvi, hea elektri ja soojusjuhtivusega. Pehmet ja väga plastset looduses peamiselt ehedana leiduvat metalli hakati juba varakult kasutama väärismetallina. Sellest valmistati ehteid, raha ja medaljone. Vanimad leitud kuldesemed pärinevad vähemalt V aastatuhandest e.m.a.. Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Pehmuse pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena, lisaainetena kasutatakse kõige sagedamini hõbedat, vaske, plaatina ja niklit. Need suurendavad kulla tugevust ja võimaldavad kulda säästa. Kulla sulamistemperatuur on 1065 kraadi. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Arvatakse, et inimeste eluajal on toodetud umbes 100000 tonni kulda. Umbes 36 000 tonni sellest kuulub riikide kullavarudesse ning säilib ...
Kuld Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on keemiline element, mille ladina keelne nimetus on Aurum ning tema kristallstruktuur on tahkkeskendatud kuubilise võrena. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Ta on veel isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kuld on kollase värvusega, ta on pehme ning kõvadus on 2,5. Pehmuse pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena. Kuld on raske metall, tiheduseda 19 300kg/m3. Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Kuld on samuti hea
Alumiinium Koostaja: Keidi Kõiv 10a Juhendaja: Erkki Tempel Üldiselt Järjenumber 13 Asukoht 3.perioodis III A rühmas Elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) 3) Hõbevalge Tihedus 2,7 g/cm³ Sulamistemperatuur 660 °C Reageerib paljude lihtainete ja hapetega Püsivamates ühendites on oksüdatsiooniaste +3 Toodetakse sulatatud boksiidi (alumiiniumoksiidi) elektrolüüsil Leidumine looduses Levikult kolmas element maakoores Moodustab 8,2% maakoore massist Lihtainena looduses ei leidu Looduslik alumiiniumoksiid esineb korundina
Tseesium Cs Tabelis paiknemine: Tseesium asub tabelis kuuendas perioodis, esimeses A rühmas. Tseesium on leelismetall, mille järjenumber on 55 ning mille aatommass on 132,9054. Ajalooline taust: Tseesiumi avastasid Robert Wilhem Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff 1860.aastal. Pikka aega peeti tseesiumi kaaliumiks, mistõttu tekkis arvutusest vigu. Kahe sinise sektrijoone järgi, mille abil element avastati, pandi sellele nimeks landina keelne nimetus caesum, mis tähendab taevasinist. Leiduvus: Tseesiumi on looduses väga vähe. Seda esineb maakoores vaid kolm osakest miljoni kohta
koosntuumeb prootonitest ja neutronitest. Neid mõlemaid nimetatakse nukleonideks.Prooton: laeng +e, mp = 1836 me, kus me on elektroni mass.Neutron: laeng 0, mn = 1839 me, mittestabiilne osake, vaba neutron laguneb prootoniks ja elektroniks.Tuuma laeng on +Ze , kus Z on laenguarv e. järjenumber, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Neutronite arv tuumas on N. Nukleonide arvu A nimetatakse massiarvuks A = Z + N .Tuumi, mille Z on ühesugune, kuid N erinev, nimetatakse isotoopideks. Vabanevat energiat nimetatakse seoseenergiaks. On olemas isotoope, mis iseenesest muutuvad mõneks teiseks isotoobiks. Nähtust nimetatakse radioaktiivsuseks. Radioaktiivne kiirgus liigid (a, b või y kiirgus).
Destillatsioon Koefitsient ehk Prooton Destillaat kordaja Puhas aine Elektrijuhtivus Kolb Põlemine Elektron Kondensatsioon Põleti Elektronskeem Kontsentratsioon Reaktsioonivõrrand Elektronkate Korrosioon Redoksreaktsioon Elektronkiht Kuumutamine Redutseerija Elemendi järjenumber Lagunemisrektsioon Segu Filtrimine Lahus Setitamine Filtraat Lahustumine Soojusjuhtivus Fotosüntees Lahuse massiprotsent Sool Füüsikaline nähtus Lahustatav aine Statiiv Halogeenid Lahusti Süütamine Hape Lahustunud aine Tihedus Happeanioon Lahustuvus Täielik põlemine
Ajalooliselt on pliid kasutatud ka sööginõudes sulamis tinaga (i.k. pewter), tema toksilisuse tõttu seda enam ei tehta. Keskkonnaohtlikkuse tõttu on oluliselt kahanenud detonatsioonikindlust tõstva pliilisandiga autobensiini kasutamine. NB!! Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe! Broom (Br) Keemiline element Broom (brómos kreeka keelest ''haisev'') on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, mittemetall, Broomi järjenumber 35, aatommass 79,904. Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega. Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates,
Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku arvu (rahvastiku suuruse), koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid arvulises väljenduses). 4 [SAJAND & SUGU] 94 [SÜNNIAASTA] 05 [KUU] 30 [PÄEV] 083 [JÄRJENUMBER] 9 [KONTROLLNUMBER] 1180. 1290 muistne vabadusvõitlus lõppes lüüasaamisega,eestlasi suri ja eestimaale asusid elama sakslased ka rootslased. 1340. Suur Näljahäda 1558. Liivi sõda,mille tõttu paljud sõdalased ja need kelle kodusid rüvetati,ja kelle raha pärast tapeti. 1700. Oli eestis suur katkuepideemia ehk must surm. Hiljem hakkas rahvaarv taastuma kuskil 1711.Sel ajal ka Põhjasõda mõjutas. 1940 -1944. Toimus venelaste okupeering,mis viis suurele massiküüditamisele eestlaste ja ka teiste rahvuste tapmiseni. Ka toimus riigist suur põgenemine ja sisse tulid venelased. Mõjutas ka kindalsti teine maailmasõda. 1990. Hakati teostama EVI ja lahkusid paljud välismaalalsed...
ALUMIINIUM GEIR RINDLA 2010 Alumiiniumi avastamine 1827. aastal sai saksa keemik Friedrich Wöhler metalli, mida keegi polnud kunagi näinud.Kuna uue metalli lähteaineks olid maarjalased (ladina keeles alumen), hakati metalli nimetama alumiiniumiks. Alumiiniumi keemilised omadused Järjenumber on 13 Massiarv on 27 Kõige püsivamates ühendites on o.-a. +3 Alumiiniumi oksiid on amfoteerne oksiid Asub IIIA rühmas ja 3. perioodis Amforteensuse tõttu reageerib leelistega, tõrjub välja vesiniku ja moodustab aluminaate Reageerib paljude lihtainete ja hapetega, hapetest tõrjub vesiniku, tekib sool Reageerides hapnikuga, tekib tema pinnale õhuke ja tihe oksiidikoht Alumiiniumi füüsikalised omadused Hõbevalge värvusega, läikiv
Broom Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, mittemetall: järjenumber 35, aatommass on 79,904. Füüsikalistest omadustest on puhas broom terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik. Broom aurustub toatemperatuuril kiiresti. Broomiaurud on oranzpruuni värvusega, terava lõhnaga, mis tugevalt ärritavad limaskesta. Lõhna tõttu sai broom ka oma nimetuse kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab hais, lehk, lehkav. Broomiaurude tühine hulk õhus põhjustab inimesel rasket mürgitust.
Tuumafüüsika - füüsika haru, kus uuritakse aatomituuma ehitust ja selles toimuvaid protsesse Tuuma mõõtmed: 10-15m, tuumalaeng on positiivne Prooton positiivse laenguga aatomituuma osa Neutron neutraalne aatomituuma osake Nukleon prootoni ja neutroni ühisnimetus Tuumajõud seob nukleone ühtseks tervikuks, tingitud tugevast vastastikmõjust, mis on suuteline ületama prootonite elektrostaatilist tõukumist Prootonite arvule tuumas vastab aatomi järjenumber perioodilisus tabelis ehk aatomnumber - Z Nukleonide koguarv nim massi arvuks, nukleonid m=aatomi massiga Isotoop keemilise elemendi tuum võib sisaldada erineva arvu neutroneid, kuid sama palju prootoneid Seoseenergia energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks Eriseoseenergia seoseenergia ühe nukleoni kohta Tuuma mass ei ole võrdne üksikute nukleonide masside summaga
VÄÄVEL 2017 Väävel on aktiivne mittemetall 16 Keemiline sümbol: S (Sulfur) Järjenumber/aatomnumber: 16 Asub 3. perioodis (elektronkattes 3 kihti) S 32,064 6 8 2 VÄÄVEL Asub VIA rühmas (väliselektrone 6) Elektronskeem: S: +16|2)8)6) Pilt 1: Vääveli paiknemine perioodilidudtsbelis KEEMILISED OMADUSED Väävel lihtainena S on nii oksüdeerija, kui redutseerija Väävli kõige madalam oksüdatsiooniaste on II. See esineb metalliühendites (sulfiidid) ja vesinikühendis (divesiniksulfiid) Väävli kõige kõrgem oksüdatsiooniaste on + VI (sulfaadid, väävelhape...
Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element; järjenumber 13, aatommass 26,98154. Alumiinium on hea soojus- ja elektrijuhtivusega, väga plastne ja hõlpsasti töödeldav hõbevalge kergmetall. Ta on keemiliselt aktiivne, kattub isegi tavalistes tingimustes õhu käes õhukese, kuid väga tiheda oksiidikihiga, mis kaitseb teda edasise oksüdeerumise eest. Kuumutamisel põleb alumiinium nii õhus kui hapnikus, temperatuur on seejuures 2500-3500 ºC. Kasutusmahult on alumiinium kaasajal raua järel teisel kohal. Põhjuseks on alumiiniumi mitmed soodsad omadused, väheoluline pole ka selle metalli keskkonnasõbralikkus. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine. Alumiiniumi toodetakse boksiidist, mis koosneb põhiliselt alumiiniumoksiidist. Alumiiniumoksiid on valge kristalne aine, mida võib saada...
Räni · Sümbol: Si (silicium) · Järjenumber perioodilisussüsteemis: 14 · Elektronskeem: +14/ 2)8)4) · Aatommass on 28,086 · Oksüdatsiooniaste ühendites +4 · Sulamistemperatuur: 1417 ºC · Tihedus: 2330 kg/m³ · Räni on hapniku järel levinuim element maakoores ,moodustades 29,5% maakoore massist · Räni on pooljuht, mille elektrilised omadused sõltuvad väga tugevasti lisanditest · Räni kuulub silikaatide ja ränidioksiid koostisse ning on telliste, tulekindlate materjalide, klaasi, portselani, tsemendi ja teiste materjalide koostisosa. · Räni ühendid vesinikuga, silaanid, on tugevad redutseerijad. Räni saamine · Kuigi räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element, puhtal kujul teda looduses ei esine. Räni saadakse ränidioksiidi (kvartsliiv) taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 °C elektrikaarahjus. Pooljuhtööstuses kasutatavat räni puhastatakse väga kõrge puhtusastmen...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
