Aine- ja energiavahetus Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest (valgusenergia fotosünteesijad / redoksreakts. vabaneva keem. energia abil kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema...
VIIRUSED KT 30 September · Viirused ei ole rakulise ehitusega · Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli · Neil puudub ainevahetus, nad ei reageri väliskeskkonna muutustele · Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljunemisek panevad tööle enda peremeesrakud, mis seejärel hävib. · Nad on rändavad ,,halvad uudised" Viirused jaotatakse: DNA ja RNA viirusteks Rna viirused: Tubakamosaiigi viirus ja gripiviirus Mõnel viirustüübil on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakus kaasa võtnud VIIRUSTE PALJUNEMINE · On kaks võimalust : a) Lüütiline paljunemine st peremeesrakk hävitatakse b) Lüsogeenne paljunemine PP-esitlus 16sept. NOHU 1) sümptonid 2) Leviku teed 3) levik maailmas 4) ravi, vaktsiin max 3min, 5 slaidi...
Ainetest(valgusenergia-fotosünteesijad, redokreaktsioonides vabaneva keemiaenergia abil-kemosünteesijad) Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. Aine eesmärgiks on elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism ehk ainevahetus- organismis asetleidev sünteesi ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga.koosneb assimilatsiooni ja dissimilatsioonist. Assimilatsioon on sünteesimisprotsess, mille käigus saadakse sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne vaja lähteaineid, täiendavat energiat Dissimilatsioon- lagundamisprotsess. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised...
2 Bakterite üldiseloomustus lk. 3 Bakterite ehitus lk. 3 Bakterite kuju lk. 4 Bakterite kasv ja paljunemine lk. 4 Bakterite toitumine ja ainevahetus lk. 5 Bakterid ja keskkond lk. 6 Bakterid ja haigused lk. 7 Bakterite kasutamine lk. 7 Bakterioloogia lk. 8 Kokkuvõte lk. 9 Lisa 1 lk. 10 Lisa 2 lk. 10 Kasutatud kirjandus lk. 11 Sissejuhatus Bakterid on tillukesed olevused, mida me palja silmaga ei näe, kuid keda on kõikjal ja üsna suurel hulgal. Ja kuigi me seda endale igapäevaste tegevuste juures kunagi lahti ei mõtesta, ümbritsevad bakterid meid igal sammul. Kui me puudutame ükskõik missugust eset või sööme või joome või magame, oleme seotud ikka ja alti bakteritega. Seda võib võrrelda näiteks hingamisega. Inimesed hingavad loomulikult ja pidevalt ning sellele mitte kunagi mõeldes, et ta peab nüüd just sisse või välja hingama. Nii on ka bakteritega nad lihtsalt on meiega igal pool kaasas, kuid me ei mõtle ku...
Organismide varustamine ainetega toimub toitumise kaudu. Toiduga peab organism saama orgaanilisi aineid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid, vitamiine, anorgaanilisi aineid ja vett. Orgaanilise aine saamise seisukohalt jagunevad elusorganismid järgnevalt: 1. Autotroofid ise sünteesivad orgaanilisi aineid raku siseselt anorgaanilistest komponentidest. 1. Fotosünteesijad kasutavad selleks päikeseenergiat 2. Gemosünteesijad kasutavad selleks anorgaaniliste ainete lagunemisel vabanevat keemilise sideme energiat. 2. Heterotroofid saavad toiduga valmis orgaanilise aine molekule. Toituvad teistest organismidest. Aine ja energiavahetus ehk (metabolism) - sünteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskekkonnast ja sinna...
I järk - kohanemine - keskkonnast valitakse optimaalne süsiniku energiaallikas II kiire kasvu faas III statsionaarne faas- surevad ja moodustuvad rakud on tasakaalus IV suremisfaas Paljunemine sõltub a) vaba vee sisaldusest b) temperatuurist ja pH-st c) toitainete hulgast d) jääkainete hulgast e) fotosünteesivatel bakteritel on vajalik ka valgus 2. Ainevahetus a) autotroofid - kemosünteesijad, fotosünteesijad , tsüanobakterid (sinivetikad, kelle fotosünteesi lähteaine on ainsana vesi) b) heterotroofid (kasut. valmiskujul orgaanilist ainet) - saproobid (surnud orgaanika lagundajad); patogeenid (tõvestavad bakterid, kes elavad kudedes); sümbiondid (kahjutud kaaslejad) 3. Sporulatsioon - teatud bakteritel esinev nähtus, mille käigus raku sisse moodustub spoor. Ühes rakus 1 spoor. Spoore on vaja levimiseks ja ebasoodsate tingimuste üleelamiseks...
valmistamisel o Polüfosfaadid Esineb bakteritel, pärmidel, vetikatel Paikneb tsütoplasmas Nende arvelt saab sünteesida ka ATPd Selle varuaine kogujaid saab kasutada vee fosforist puhastamisel o Tsüanofütsiin Esineb tsüanobakteritel Teda kasutatakse kui keskkonaas hakkab N-allika hulk vähenema Lagundamine annab rakule energiat (ka pimedas!) o Väävel Koguvad: · Fotosünteesijad väävlibakterid väävliterad on redutseerija varuks fotosünteesil · Värvusetud kemolitotroofsed väävlibakterid väävel on endogeenne energiaallikas; ladestub rakku oksüdatsiooni vaheproduktina · Kemoorganotroofid väävel ladestub keskkonnas, kus on palju HS-i o Varuained on osmootselt inaktiivses vormis (ei lahustu vees, ei tõsta osmootset rõhku) o Funktsioon Nende arvel saab rakk mõnda aega elus püsida...
Reaktsioonivõrrandid Fotosüntees 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Glükoosi lagundamine - C6H12O6 + 6O2 = 6CO2+ 6H2O 38ATP Mõisted Autotroof organism, kes sünteesib ise anorgaanilistest ainetes orgaanilisi aineid(fotosünteesijad) Heterotroof - organism, kes saab vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Assimilatsioon organismi kõik sünteesimisprotsessid Dissimilatsioon - organismi kõik lagundamisprotsessid Orgaaniliste ainete kasutamine Energia järjekorras 1. Sahhariidid 4kcl 2. Lipiidid 9kcl 3. Valgud(varuained) 4kcl Aeroobne glükolüüs - glükoosi esmane lagundamine hapniku juuresolekul (toimub rakkude tsütoplasmas) Tekib püroviinamarihape Pikemalt: glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahe...
Aine-ja energiavahetus Organismid jaotatakse elutegevusliku tüübi järgi auto-ja heterotroofid. Autotroofid: sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Sisaldavad klorofülli. *valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) *keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid: kasutavad toidust sisalduvate orgaaniliste ainete lagundamisel saadud energiat. Sünteesivad vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate ühendite lõhustumissaadustest. *elutegevuseks vajalik energia *sünteesiprotsesside lähteaine saamine Enamus loomi on heterotroofid.Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid....
Kiire kasvufaas 3. Statsionaarne faas surevad ja moodustuvad rakud tasakaalus 4. Suremisfaas · Bakterite kasv sõltub: 1. Vaba vee sisaldusest 2. Temp ja pH 3. Toitainete hulgast 4. Jääkainete hulgast 5. Fotosünteesivatel bakteritel vajalik valgus II Ainevahetus Tüübilt jaguneb: 1. Autotroofid kemosünteesijad, fotosünteesijad , tsüanobakterid 2. Heterotroofid: a. Saproobid kasut. surnud orgaanikat b. Patogeenid tõvestavad bakterid c. Sümbiondid III Sporulatsioon teatud bakteritel esinev nähtus, mille käigus raku sisse moodustub spoor. Ühes rakus üks spoor. Spoore vajatakse levikuks ja ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Spoore iseloomustab ülim vastupidavus keskkonnatingimuste suhtes. See tagatakse: 1. Paksude kestadega 2...
Kasutavad orgaaniliste ainete sünteesiks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid (süsinikdioksiid, vesi, ammoniaak, mineraalsoolad) Rohelised taimed, mõningad bakterid ja protistid 10 Ainevahetuse üldtüübilt on autotroofid kas kemotroofid e kemosünteesijad (kasutavad redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat) või fotolitotroofid e fotosünteesijad (kasutavad valgusenergiat) Kemosünteesijad bakterid, kes toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest, kasutades redoksreaktsioonides vabanevat keemilist energiat Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis orgaanilisest...
aine fotosünteesiprotsessis. Selle toimumiseks vajavad nad vkk valgusenergiat ja anorg ühendeid(H2O, CO2). Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos. Glükoos on paljude teiste org. ühendite sünteesi lähteaine. Taimedes moodustub glükoosist otseselt veel mitmete lipiidide süntees. Glükoos on koos mineraalsooladega aluseks veel paljudele järgnevatele biokeemilistele protsessidele. Lisaks taimedele on fotosünteesijad ka osa baktereid ja protiste. Lisaks fotosünteesijatele kuulub a hulka ka kemosünteesijad, need on erinevat liiki bakterid, kes toodavad org ainet anorg ühenditest. Seejuures kasutavad nad energiaallikana anorgaaniliste ainete keemilist energiat. Kemosünteesijad viivad läbi redoksreaktsioone, mille käigus vabanenud energiat kasutavad org ainete sünteesiks. Heterotroofid- organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org aine oksüdatsioonil...
Raku diameetrile 40 µm vastab b ja c mõlemad on õiged 23. Millised komponendid või struktuurid järgnevast loetelust esinevad loomarakkudes, aga mitte bakterirakkudes? Endoplasm retiikulum 24. Antibiootikum klooramfenikool pärsib valgu sünteesi prokarüootides 25. Kõik järgnev kehtib prokarüootide kohta, välja arvatud tähtsaimad fotosünteesijad 26. Kui karedapinnalisel ER-il sünteesitud valgul, mis on liikunud Golgi kompleksi, puudub järjestus seostumiseks klatriini, COPI ja COPII kesta valkudaega, siis milline on kõige tõenäolisem selle valgu lokalisatsiooni piirkond? Rakuväline ruum 27. Tay-Sachs'i haiguse põhjuseks on Gangliosiidide lagunemise puudumine 28. Tümosiini süstimine rakkudesse vähendab F aktiini hulka 29. Milline nimetatud struktuuridest ei ole endomembraanide süsteemi osa...
Tänu sellele on võimalik kõikidel elavatel organismidel eluks vajalikku energiat hankida. Taimed toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees: Energia + 6CO2 + 6H2O 6O2 + C6H12O6 C6H12O6 glükoos glükoosi molekulis salvestub valgusenergia. Taimes tekivad glükoosist ka teised keerukamad molekulid, nagu näiteks tärklis, tselluloos, valgud jt. Tärklis tärklise koostises on tuhandeid glükoosimolekule. Tärklis on polümeer. Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks ja glükoos läheb verre. Valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid ühinevad ning tekib orgaaniline molekul glükoos. Glükoosi molekulis talletub päikese energia ning eraldub hapnik. Lehtedes on kloroplastid, mille sees toimub fotosüntees. Kloroplastis on lamellid, membraanid. Klorofüll...
Kasutavad süsinikuallikana CO2 Saavad energia orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist Kemosünteesijad, fotosünteesiad Süsinikkuallikaks orgaanilised ühendid (suhkur, aminohapped, tselluloos, nafta jne). Kemosünteesijad saavad energia anorgaaniliste ühendite oküdatsioonist, nt väävli- ja rauabakterid, nitrifitseerijad. Fotosünteesijad kasutavad valgusenergiat, näiteks tsüanobakterid. Fotosünteesivad rohe- ja purpurbakterid kasutavad vee asemel vesiniksulfiidi. AEROOBNE HINGAMINE- vajavad hapnikku; vees, aeroobses mullas, taimede ja loomade pinnal elavad bakterid. ANAEROOBNE HINGAMINE- kasutavad hapniku asemel sulfaat- ja nitraatioone, eritavad keskkonda nende redutseeritud vorme. Kääritajad bakterid. Enamik fotosünteesijaid saab elama ka anaeroobses keskkonnas....
Makroergilised ühendid on orgaanilised ained, millesse salvestatud energiat saab kasutada biosünteesireaktsioonides. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofe bakterite hulgas (tsüanobakterid) ning protistide seas (vetikad). · valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) · keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. Heterotroofide hulka kuuluvad osaliselt või täielikult ka mõningad parasiitsed taimed, näiteks mükotroofsed orhideed (koralljuur, pisikäpp). Heterotroofid jaotatakse...
Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. (valgusenergia fotosünteesijad , keemilised energia kemosünteesijad) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Assimilatsioon organismis toimuvad sünteesiprotsessid, mille käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. ( vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat. Dissimilatsioon organismis toimuvad langundamisprotsessid (Toiduga saadavad või organismis sünteesitud...
elutegevuseks vajalikku org ainet org ainet (tarbijad toiduahelates) (fotosünteesijad, kemosünteesijad) Organismirühmad fotosünteesijad -roh T, vetikad, tsüanoB. L,S, algloomad,B Kemosünteesijad-B Org aine päritolu Tekib foto-või kemosünteesi käigus. Org aine hangivad väliskk-st, suuremad Fotosünteesijad on põhilised esmase organismid saavad toiduga org aine tootjad. Nad on esimeseks lüliks toiduahelas. Energia päritolu Fotosünteesijad kasut päikeseenergiat. Kasutavad org ainete lõhustamisel Kemos kasutavad anorgaaniliste ühendite vabanevat energiat. Põhiline energia muundumisel vabanevat keemiliste saadakse glükoosi oksüdatsioonil. sidemete energiat...
!!Taime kui eluvormi paikutamine paljuriigilisse elupuusse. Fotosünteesijad Taimeriik (nt rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, soontaimed) Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt neelvetikad) Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist,...
Taimerakk, seened, bakterid. bakteritoksiin--mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia--rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. biotõrje--üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. hüüf--ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. kloroplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees (klorofülli sisaldav plastiid). kromoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiide hulka. leukoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiide hulka, sisaldab tihti varuaineid. mükotoksiin--mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. mütseel--hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kog...