ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1.Organismide toitumistüübid ja nende ökoloogiline tähtsus. Auto- ja heterotroofide võrdlus. Autotroofid Heterotroofid Mõiste Organismid, kes valmistavad ise Organismid, kes kasutavad toiduks valmis elutegevuseks vajalikku org ainet org ainet (tarbijad toiduahelates) (fotosünteesijad, kemosünteesijad) Organismirühmad fotosünteesijad-roh T, vetikad, tsüanoB. L,S, algloomad,B Kemosünteesijad-B Org aine päritolu Tekib foto-või kemosünteesi käigus. Org aine hangivad väliskk-st, suuremad Fotosünteesijad on põhilised esmase organismid saavad toiduga org aine tootjad. Nad on esimeseks lüliks toiduahelas. Energia päritolu Fotosünteesijad kasut päikeseenergiat. Kasutavad org ainete lõhustamisel
1. Aine- ja energia hankimise viisid. Mõisted auto- ja heterotroof. Kemo- ja fotosünteesijad. Näiteid. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Kasutavad valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. (taimed, tsüanobakterid) (kemo- ja fotosünteesijad) Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. (vihmauss, loomad) Kemosünteesijad toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest. Selleks kasutavad nad anorgaaniliste ainete keemilist energiat. Viivad läbi redoksreaktsioone. (sulfaatijad, raua- ja mangaanibakterid) 2. Mis on assimilatsioon? Dissimilatsioon? Kuidas on nad omavahel seotud? Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid
Aine ja energia vahetus Mõisted Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. Ainetest(valgusenergia-fotosünteesijad, redokreaktsioonides vabaneva keemiaenergia abil-kemosünteesijad) Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. Aine eesmärgiks on elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism ehk ainevahetus- organismis asetleidev sünteesi ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga
optimaalne temp. on -4 kuni +10 2) kesklembelised e. mesofiilsed optimaalne temp. on +20 kuni +40 3) soojalembelised e. termofiilsed optimaalne temp. on +50 kuni +70 7. bakterite pooldumine. *bakterirakk suureneb *DNA replitseerub ja liigub ja raku poolustule *rakukest ja membraan sopitsuvad *moodustub rakuvahesein *bakterirakk jaguneb kaheks tütarrakuks 8.bakterite jagunemine toitumise alusel jagunevad: 1) autoroofid 2)heterotroofid need jagunevad omakorda 1) autotroofid: a)fotosünteesijad ja b)kemosünteesijad 2)heterotroofid: a)saprotroofid ja b)parasiidid
Sellekäigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne.Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat. Dissimilatsioon- Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. 3) Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest.Valgusenergia fotosünteesijad(rohelised taimed, vetikad ja tsüanobakterid). Anorgaaniliste ühendite oksüdeerijad ehk keemiline energia kemosünteesijad - võivad energia saamiseks oksüdeerida nt rauaiooni, väävlit, vesinikdisulfiidi või teisi ühendeid (bakterid ja arhed). Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus elusorganisme (u 95%) heterotroofid (loomad, seened,bakterid). Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened- saprotroofid.
Metabolism Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga Kõorganismid vajavad elutegevuseks energiad, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.) Vastavalt toitumistüüpidele jagatakse organismid: Autotroofid Heterotroofid Autotroofid Sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemilin energia kemosünteesijad (näiteks väävlibakterid) Heterotroofid Saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Samuti lähteained organismiomaste ainete sünteesiks Enamus loomi on heterotroofid: Taim-, sega- või loomtoidulised Samuti toituvad seened surnud ja elusast orgaanilisest ainest Mksotroofid Tarbib nii valmis orgaanilist ainet kui ka fotosünteesib Näiteks huulhein, silmviburlane Metabolism
Reaktsioonivõrrandid Fotosüntees 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Glükoosi lagundamine - C6H12O6 + 6O2 = 6CO2+ 6H2O 38ATP Mõisted Autotroof organism, kes sünteesib ise anorgaanilistest ainetes orgaanilisi aineid(fotosünteesijad) Heterotroof - organism, kes saab vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Assimilatsioon organismi kõik sünteesimisprotsessid Dissimilatsioon - organismi kõik lagundamisprotsessid Orgaaniliste ainete kasutamine Energia järjekorras 1. Sahhariidid 4kcl 2. Lipiidid 9kcl 3. Valgud(varuained) 4kcl Aeroobne glükolüüs - glükoosi esmane lagundamine hapniku juuresolekul (toimub rakkude tsütoplasmas) Tekib püroviinamarihape
Seen saan taimelt orgaanilisi aineid, taim seenelt vett ja mineraalaineid. Samuti kaitseb seeneniidistik taime paljude kemikaalide ning haigusi tekitavate mikroobide ja putukate eest. Mükoriisat leidub peaaegu kõikidel maismaataimedel. Samblik on seene ja rohevetika või tsüanobakteri kooselu tulemusel moodustunud liitorganism. See koosned seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetika või tsüanobakteri rakud. Rohevetikad ja tsüanobaktreid on fotosünteesijad nind suudavad orgaanilist ainet toota. Seeneniidid võtavad kekkonnast vett ja süsinikdioksiidi, mis on fotosünteesi lähteaineteks. Parasiidid elavad teiste organismide kulul ning tekitavad neile kahju. Enamik parasiitseeni on mikroskoopilised, näha võib ainult nende elutegevuse jälgi. 3. SEENED VÕIVAD INIMESELE KAHJULIKUD OLLA majavamm- seen, mis lagundab puitu, võib lühikese ajaga lagundada majaseinad ja põrandad. Niisketes ruumides leevivad hallitusseened
14) Ehkki inimene toodab päevas 100 kg ATP-d, on temas üksikul hetkel ainult 250 g. Kuidas seda seletada? ATP molekul on ise väga lühiealine ja kuna seda koguaeg kasutatakse , muutes ATP ADP-ks, toimub pidevalt ka vastupidine protsess: ADP töödeldakse ATP-ks. 15) Kuidas taastavad erinevad organismid ( taimed, seened, loomad ) oma ATP varud ? Et organism ATP-d toota saaks, on tal vaja väljastpoolt energiat juurde saada . Energiavarude taastamiseks peavad heterotroofsed organismid sööma, fotosünteesijad aga päiksevalguse käes olema. 16)ATP tootmiseks on 3 võimalust. Nimeta need ja anna juurde lühike kirjeldus, millal nii toimitakse? Fosfageeni süsteem- Lihastel võib ootamatult vaja minna suures koguses energiat. Seetõttu on lihasrakud varustatud süsteemiga, mis võimaldab kiiresti ATP-d vabastada. Fosfageeni süsteem suudab ADP-d ATP-ks muundada sama kiiresti, kui lihased ATP-d äkilise pingutuse ajal kulutavad .Paraku jätkub sellel süsteemil varusid kümneks sekundiks
2 ATP 2 ATP 34 ATP Toimumiskoht Tsütoplasma Mitokonder Mitokonder Reaktsiooni käigus lagundatatakse ATP molekul ning vabanev energia kasutatakse käsiloleva reaktsiooni käimalükkamiseks. Seda kasutatakse kogu aeg, muutes ATP ADP-ks, toimuvad pidevalt ka vastupidine protsess: ADP töödeldakse ATP-ks. Energiavarude taastamiseks peavad heterotroofsed organismid sööma, fotosünteesijad päikesevalguse käes olema. ATP tootmisviis: - Fosfageeni süsteem - Glükogeeni-piimhape süsteem - Aeroobne hingamine Fotosüntees (kus toimub, millised etapid esinevad, millised on lähteained, millised saadused) Fotosüntees on protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse valgusenergiat kasutades orgaanilisteks ühenditeks. eelkõige suhkruteks. Fotosüntees toimub taimedes ja vetikates kloroplastides, bakterites aga raku sees olevatel membraanidel. 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2
Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. Autotroof Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroof Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. elutegevuseks vajalik energia sünteesiprotsesside lähteaine saamine Enamus loomi on heterotroofid. Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. Assimilatsioon Organismis toimuvad sünteesiprotsessid.
Aine- ja energiavahetus 1. Autotroof - organism, kes valmistab ise orgaanilist ainet anorgaanilisest, kasutades välist energiat. Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. valgusenergia - fotosünteesijad (rohelised taimed, tsüanobakterid) keemiline energia kemosünteesijad ( mõned bakterid näiteks väävlibakterid, rauabakterid) Heterotroof - organism, kes ei suuda ise anorgaanilisest ainest orgaanilist valimistada, vajab valmis orgaanilist ainetHeterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofid on loomad, seened, bakterid Metabolism - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesi- ja lagunemisreaktsioonid kokku.
Organismides toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. Autotroof Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroof Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. elutegevuseks vajalik energia sünteesiprotsesside lähteaine saamine Enamus loomi on heterotroofid. Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. Miksotroof Organismid, kes suudavad vastavalt keskkonnale oma
Bioloogia AUTOTROOFID - isesööjad HETEROTROOFID - muusööjad sünteesivad orgaanilised ained ise saavad energia toidust orgaanilise aine anorgaanilistest ainetest oksüdatsioonist 1) fotosünteesijad - valgusenergia (taimed, 1) - keemilised reaktsioonid (loomad, seened) vetikad) 2) - energia valgusest (bakterid) 2) kemosünteesijad - keemilineenergia (bakterid) Liik: Harilik kuusk, roos Liik: Hobune, lõvi Kõik elu tunnused olemas Kõik elu tunnused olemas Vaja energiat elutegevuseks Vaja energiat elutegevuseks
Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. (valgusenergia fotosünteesijad, keemilised energia kemosünteesijad) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Assimilatsioon organismis toimuvad sünteesiprotsessid, mille käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. ( vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat. Dissimilatsioon organismis toimuvad langundamisprotsessid (Toiduga saadavad või organismis sünteesitud
Saab leegis, kiirgustega, peamiselt rõhu all kõrgetel temperatuuridel. 3) Suhe hapnikku. Jagunevad: a) aeroobid- oksüdeerijana hapnik. Neid on oluliselt rohkem, tänu hapniku laiale levikule ja ainevahetuslikule efektiivsusele. b) anaeroobid- oksüdeerijana nitraate, sulfaate jne. On ka need, kes võivad elada mõlemates tingimustes. Kuid selline universaalsus on pigem negatiivne ja neid on kõige vähem. 4) Ainevahetus. Jagunevad a)Autotroofid- *fotosünteesijad ja kemosünteesijad b)Heterotroofid- *saproobid- surnud orgaanika * parasiidid- tõvestajad * kahjutud kaaslejad- sümbiondid 5) Eluprotsesside kiirus Bakterites toimuvad protsessid on ~10X kiiremad, kuna nende ehitus on võrdlemisi lihtne. 6) Kosmopoliitne e. ülemaailmne levik a)väiksed mõõtmed b) kiire paljuemine c)väga erinevate keskkonnatingimuste kasutamine (äärmuslikud temp, rõhu jne väärtused)
etappe ELU ALGUS MAAL - BAKTERITE EVOLUTSIOON, TUUMAGA RAKU TEKE, TAIMSE JA LOOMSE RAKU TEKE ENDOSÜMBIOOSIL, HULKRAKSUSE TEKE, TAIME- JA LOOMARIIGI ARENG 1. Tekkisid ilma rakutuumata üherakulised organismid - bakterid (eeltuumsed) - Heterotroofsed (tarbivad olemasolevat orgaanilist ainet, mitte ei tooda seda ise) anaeroobsed (ei kasuta hapniku) bakterid - Läksid veepõhjast kõrgemale - Autotroofsed (fotosünteesijad ehk tsüanobakterid - ürgbakterid) anaeroobsed bakterid - Molekulaarse O2 tekkimine maismaale → atmosfääri muutus, tekkis osoonikiht → esimene massiline väljasuremine - Hingavad bakterid - tsüanobakterid (1) ja heterotroofsed bakterid (2) 2. Rakutuumaga üherakuliste teke - Algloomade sarnased rakud (veel ei omanud omadust rakuhingamine)
koensüümide hulka. Makroergilised ühendid on orgaanilised ained, millesse salvestatud energiat saab kasutada biosünteesireaktsioonides. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofe bakterite hulgas (tsüanobakterid) ning protistide seas (vetikad). · valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) · keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. Heterotroofide hulka kuuluvad osaliselt või täielikult ka mõningad parasiitsed taimed, näiteks mükotroofsed orhideed (koralljuur, pisikäpp). Heterotroofid jaotatakse
toitaineteta aastasadu, kaitsekohastumus Mitu bakterit ühest spoorist tekib? Ühes spoorist areneb üks bakter Toitumine Heterotroofid kasutavad valmis org. ainet Saprotroofid lagundavad surnud org. ainet Biotroofid elavad teiste organismides sümbiontide, kahjutute kaaslejatena (sümbiondid) või parasiitidena (patogeenid) Autotroofid valmistavad ise org. ainest anorg. ainet Fotosünteesijad kasutavad org. ainete sünteesiks valgusenergiat (tsüaanobakterid) Kemosünteesijad kasutavad org. ainete sünteesiks keemiliste reaktsioonide energiat (väävlibakterid, rauabakterid, nitrifitseerijad jne) TÄHTSUS Looduses (ka teistes organismides) KASU: Lagundajad Mulla viljakuse tekitajad Osalevad aineringetes Sümbioos teiste taimede ja loomadega Ergutavad immuunsust Toiduahelates (algloomad toituvad bakteritest) KAHJU:
· Tekib orgaaniline molekul glükoos. · Fotosünteesi vaheproduktidest saab kõiki teisi orgaanilisi aineid. · Kogu biosfäär elab fotosünteesis talletunud energia arvel (heterotroofid söövad). · Eraldub hapnik, mida vajavad kõik organismid rakuhingamiseks. · On tekkinud osoonikiht, mis kaitsed UV-kiirguse eest. · Inimühiskonna progress põhineb sammuti orgaanilise aine põletamisel. Autotroofid organismid, kes kasutavad oma elutegevuseks valgusenergiat (fotosünteesijad) või readoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesijad, näiteks raua- ja väävli bakterid) ehk autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Heterotoroofid organismid, kes oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil ehk orgaanilise aine lagundamisel (kõik loomad, kõik seened ja enamus bakteritest).
Toitumine toimub kahel viisil: a) Heterotroofid kasutavad väliskeskkonnast valmis orgaanilist ainet (süsivesikudi, lipiide) a. Ühed kasutavad orgaanilist ainet seda hapniku abil lagundades (oksüdeerides) b. Teised kasutavad energiat, mis vabaneb siis, kui surnud orgaaniline aine ise laguneb. b) Autotroofid on bakterid, kes kasutavad energia saamiseks väliskeskkonnast orgaanilisi aineid ja energiat. a. Fotosünteesijad--kasutavad päikeseenergiat (nt. ,,sinivetikad") b. Teised kasutavad anorgaaniliste ainete lagundamisel vabanevat energiat. 21. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? · paljud elavad saprobiontidena - toituvad surnud orgaanilisest ainest · surnud organismide lagundajad · mulla kujundajad · loomade seedekulglas seedimisest · Sinivetikas on mere toiteainerohkuse indikaator · Põhjustavad veeõitsengut 22. Kuidas on võimalik baktereid kasutada, too näiteid
· mida lühem on generatsiooniaeg, seda kiiremini bakterid paljunevad Koloonia · bakterite populatsioon, mis moodustub tardsöötmel (laboris) ühe raku järglaskonnana · Ühes koloonias 10 astmel 9 rakku Bakterite tähtsus looduses Bakterite toitumine · Kasutavad süsiniku allikana CO2 · Autotroof 1. Kemosünteesijad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonil (väävli-, rauabakter) 2. Fotosünteesijad kasutavad valguse energiat ja saavad energia H2S(tsüanobakterid, rohe- ja purpurbakterid) Heterotroofid - Orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil Bakterite hingamine · Aeroobne hapniku on piisavalt (taimedel, loomadel elavad bakterid) · Anaeroobne hapnikuvaba keskkond, kasutavad hapniku asemel sulfaatioone või nitraatioone (nt: kääritajadbakterid BAKTERID ON LAGUNDAJAD e. DESTRUENTID Bakterite tähtsus inimese elus
valgusstaadiumis moodustunud ATP-d ja NADPH2-e. Seotakse CO2 molekulid ja NADPH2 vesinikega. Kasutatakse ATP energiat ja moodustub glükoos. Toimub Calvini tsükli käigus. 12. Fotosünteesi üldvõrrand: 6CO2+6H2OC6H12O6+6O2 13. Fotosüntees on maailma kõige tähtsam protsess, sest selle käigus eraldub O2 ja organismid saavad hingata. 1. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. (fotosünteesijad, kemosünteesijad) Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.(inimene ja suurem osa organismidest) Metabolism on organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid.(Toiduga saadavad org. Ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks)
rakuliikumise eest) Lipiidid: 1g = 9.3 kcal kasutatakse peamiselt energia saamiseks 11.Fotosünteesi tekkimine, organismid, pigmendid, valgus. 3.5 miljardit aastat tagasi, Maakera evulutsiooni käigus. Tsüanobakterid olid esimesed, kes hakkasid fotosünteesima ning tänu eraldunud hapnikule muutus atmosfääri koostis, kuna see reageeris/lagundas mürgiste gaasidega. Tekkis osoonikiht (mis on väga õhuke), mis kaitseb UV kiirguse eest. Esmased fotosünteesijad: purpurbakterid, hangivad H väävelvesinikust ning O2 ei eraldu. Tänapäevased : hangivad H veest ning eraldub O2. FS toimub kloroplastides (klorofülli molekulid ergastuvad) ning nähtava valguse käes. Bakteritel toimub FS tsütoplasmas 12.Klorofüllid ja karotenoidid. Kartenoidid- need on punased, kollased, oranzid; neeldavad lisavalgust; inimestele vajalikud A vitamiini saamiseks Klorofüll- tänu sellele näeb taimi rohelistena, ta peegeldab rohelise valguse tagasi, see sattub
tingimustes, sest bakter saab elada spooride kujul toitaineteta aastasadu, kaitsekohastumus Mitu bakterit ühest spoorist tekib? Ühes spoorist areneb üks bakter Toitumine Heterotroofid – kasutavad valmis org. ainet Saprotroofid – lagundavad surnud org. ainet Biotroofid – elavad teiste organismides sümbiontide, kahjutute kaaslejatena (sümbiondid) või parasiitidena (patogeenid) Autotroofid – valmistavad ise org. ainest anorg. ainet Fotosünteesijad – kasutavad org. ainete sünteesiks valgusenergiat (tsüaanobakterid) Kemosünteesijad – kasutavad org. ainete sünteesiks keemiliste reaktsioonide energiat (väävlibakterid, rauabakterid, nitrifitseerijad jne) TÄHTSUS Looduses (ka teistes organismides) KASU: Lagundajad Mulla viljakuse tekitajad Osalevad aineringetes Sümbioos teiste taimede ja loomadega Ergutavad immuunsust
Kasutavad süsinikuallikana CO2 Saavad energia orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist Kemosünteesijad, fotosünteesiad Süsinikkuallikaks orgaanilised ühendid (suhkur, aminohapped, tselluloos, nafta jne). Kemosünteesijad saavad energia anorgaaniliste ühendite oküdatsioonist, nt väävli- ja rauabakterid, nitrifitseerijad. Fotosünteesijad kasutavad valgusenergiat, näiteks tsüanobakterid. Fotosünteesivad rohe- ja purpurbakterid kasutavad vee asemel vesiniksulfiidi. AEROOBNE HINGAMINE- vajavad hapnikku; vees, aeroobses mullas, taimede ja loomade pinnal elavad bakterid. ANAEROOBNE HINGAMINE- kasutavad hapniku asemel sulfaat- ja nitraatioone, eritavad keskkonda nende redutseeritud vorme. Kääritajad bakterid. Enamik fotosünteesijaid saab elama ka anaeroobses keskkonnas.
palavik neelamine valus, süljenääre läheb paiste. Leviku teed . levib piisknakkusega, on kergesti nakkav, mumps levinud üle maailma, haigust ravida ei saa kuid saab leevendada valuvaigistitega ja palavikualandajatega, vaktsiin ei ole sajaprotsendiline. aIne- ja energiavahetus - ehk metabolism. Autotroofid - toodavad eluks ise orgaanilist ainet organismid, kes kasutavad oma elutegevuseks valgusenergiat (fotosünteesijad) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. Kemosünteesijad - redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat bakterid. Heterotroofid - loomad, seened, enamus bakteritest organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. TOITAINED JÄÄKAINED NH3, H2O, CO2 jt
Aine-ja energiavahetus Organismid jaotatakse elutegevusliku tüübi järgi auto-ja heterotroofid. Autotroofid: sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Sisaldavad klorofülli. *valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) *keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid: kasutavad toidust sisalduvate orgaaniliste ainete lagundamisel saadud energiat. Sünteesivad vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate ühendite lõhustumissaadustest. *elutegevuseks vajalik energia *sünteesiprotsesside lähteaine saamine Enamus loomi on heterotroofid.Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid.
infot üle kanda samas põlvkonnas. Bakterite ainevahetus Bakterite toitumine toituvad osmaotselt, läbi rakupinna imenduvad lahustunud toitained. Toitumisviis Heterotroofsed bakterid. Enamike toitumine sarnanaeb inimsega. Kasutavad igasugust orgaanikat näiteks naftat. Kemolitotroofsed saavad energia anorgaanika oksüdeerimisest. Süsiniku alikas on CO2. Elutegevuse tagajärjel tekib metaan(muda). Autotroofsed bakterid fotosünteesijad ja kemosünteesijad. Tsüanobakterid(sinivetikad) ehk sinikad. Bakteritele vajalikud elutingimused Piisav toitainete kontsentratsioon ja sobiv kasvutemperatuur. Jääkainete vähesus keskkonnas. Niiskuse olemasolu. Hapnik olemasolu või puudumine. Külmalembesed: 4°C.... 10°C vahel Kesklembesed: 20°C ...... 40°C vahel Soojalembesed: 50°C ...... 70°C vahel. Aeroobsed bakterid vajavad gaasilist hapnikku. Anaeroobsed hapnik pärsib ainevahetist, kassutavad slfaati
1. Autotroof Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised Arvuta, kui palju energiat saaksid ühest 150 grammisest kohupiimakreemist, ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest kui 100 grammis on: valke 4,7 g rasvu 1,8 g süsivesikuid 15,2 g Valgusenergia – fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemiline energia – kemosünteesijad (nt väävlibakterid elavad Energia = (4,7*17,6 + 1,8*38,9 + 15,2*17,6)*1,5 = 630 kJ merepõhjas sümbioosis ainuraksete loomadega 2. Heterotroof ATP ehk adenosiintrifosfaat Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude
Aine- ja energiavahetus Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest (valgusenergia fotosünteesijad / redoksreakts. vabaneva keem. energia abil kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema
Aine- ja energiavahetus toimub rakumembraani kaudu organismi ja väliskeskkonna vahel. Organismide varustamine ainetega toimub toitumise kaudu. Toiduga peab organism saama orgaanilisi aineid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid, vitamiine, anorgaanilisi aineid ja vett. Orgaanilise aine saamise seisukohalt jagunevad elusorganismid järgnevalt: 1. Autotroofid ise sünteesivad orgaanilisi aineid raku siseselt anorgaanilistest komponentidest. 1. Fotosünteesijad kasutavad selleks päikeseenergiat 2. Gemosünteesijad kasutavad selleks anorgaaniliste ainete lagunemisel vabanevat keemilise sideme energiat. 2. Heterotroofid saavad toiduga valmis orgaanilise aine molekule. Toituvad teistest organismidest. Aine ja energiavahetus ehk (metabolism) - sünteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskekkonnast ja sinna
1) Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks? Vastavalt toitumistüübile ja energiasaamis viisile. · Autotroofid - Sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. · Heterotroof - Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid. 2) Kuidas saavad autotroofid energiat? Valgusenergia - Fotosünteesijad (rohelised taimed) saavad energiat valgusenergiast. Keemiline energia - Kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega). 3) Kuidas saavad autotroofid orgaanilisi aineid? Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Rohelised taimed saavad orgaanilisi aineid fotosünteesiprotsessi käigus. 4) Nimeta autotroofe! Kastanipuu, Tamm, Pärn jne
Toitumine toimub kahel viisil: a) Heterotroofid kasutavad väliskeskkonnast valmis orgaanilist ainet (süsivesikudi, lipiide). a. Ühed kasutavad orgaanilist ainet seda hapniku abil lagundades (oksüdeerides) b. Teised kasutavad energiat, mis vabaneb siis, kui surnud orgaaniline aine ise laguneb. b) Autotroofid on bakterid, kes kasutavad energia saamiseks väliskeskkonnast orgaanilisi aineid ja energiat. a. Fotosünteesijad--kasutavad päikeseenergiat (nt. ,,sinivetikad") b. Teised kasutavad anorgaaniliste ainete lagundamisel vabanevat energiat. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, võivad osa liike baktereid moodustada spoore. Selleks väljutab bakter kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ning ka organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga. Nii kaitstuna saavad nad elada täiendava vee ja toiteaineteta sadu aastaid
Aine- ja energiavahetus Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest (valgusenergia fotosünteesijad / redoksreakts. vabaneva keem. energia abil kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga
lagundades sealseid valmis orgaanilisi aineid. (orgaaniline aine oksüdeerub, st reageerib hapnikuga → energia) nt. seened, kõik loomad. Miksotroof - organism, kes suudab vastavalt keskkonnale oma ainevahetustüüpi muuta. (nt. valguses autotroof ja pimedas heterotroof.) nt. silmviburlane, putuktoidulised taimed (huulhein) Isetootjad ehk autotroofid seovad ise süsinikku. Neid jaotatakse kahte suurde gruppi: fotosünteesijad, kes kasutavad valgusenergiat (nt taimed) ja kemosünteesijad, kes kasutavad keemilist energiat (nt väävlibakterid). Tarbijad ehk heterotroofid vajavad süsinikku toidust (nt inimene). Miksotroofid suudavad ainevahetustüüpi muuta (nt ümaraleheline huulhein). Metabolism koosneb kahest vastandlikust protsessist: assimilatsioon ja dissimilatsioon. Assimilatsioon - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. (aine loomine)
ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1.MÕISTED 1)Aeroobne glükolüüs-Hapniku piisaval juuresolekul toimub aeroobne glükolüüs, kui hapniku ei ole piisavalt, siis toimub anaeroobne glükolüüs. 2)Ainevahetus- organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsessid 3)Energiavahetus- protsess, mille kaigus organismid hangivad valiskeskkonnast energiat 4)Anaeroobne glükolüüs- biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat(käärimine) 5)assimilatsioon-- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum 6)autotroofid- organism, kes toodab endale toidu ise 7) Calvini tsükkel- protsesside kogum, kus süsinikdioksiidist tehakse glükoosi 8)ATP- universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. 9)dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum 10)etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites O2 puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõ...
Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed, nad saavad esmase org. aine fotosünteesiprotsessis. Selle toimumiseks vajavad nad vkk valgusenergiat ja anorg ühendeid(H2O, CO2). Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos. Glükoos on paljude teiste org. ühendite sünteesi lähteaine. Taimedes moodustub glükoosist otseselt veel mitmete lipiidide süntees. Glükoos on koos mineraalsooladega aluseks veel paljudele järgnevatele biokeemilistele protsessidele. Lisaks taimedele on fotosünteesijad ka osa baktereid ja protiste. Lisaks fotosünteesijatele kuulub a hulka ka kemosünteesijad, need on erinevat liiki bakterid, kes toodavad org ainet anorg ühenditest. Seejuures kasutavad nad energiaallikana anorgaaniliste ainete keemilist energiat. Kemosünteesijad viivad läbi redoksreaktsioone, mille käigus vabanenud energiat kasutavad org ainete sünteesiks. Heterotroofid- organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org aine oksüdatsioonil
karvavahetus) 11. Fotosünteesijaid mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime. Fotosünteesivate organismide puhul (taimed, vetikad, sinikud) Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toitained. pH, CO2 12. Heterotroofide rühmad. Heterotroofide hulka kuuluvad kõik loomad, seened ja arhed, samuti bakterid, kes ei ole fotosünteesijad ega kemosünteesijad. 1) lagundajad e destruendid e redutsendid (decomposers) loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened; 2) nugilised e parasiidid e (parasites) organismid, kes elavad teistes elusolendites (endoparasiidid) või nende pinnal (eksoparasiidid) ning toituvad peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust;
a. tagasi ja arenes seal umbes 2,5 mld. a. enne kui jõudis maale 1. Tekkisid ilma rakutuumata üherakulised organismid - bakterid (eeltuumsed) - Heterotroofsed (tarbivad olemasolevat orgaanilist ainet, mitte ei tooda seda ise) anaeroobsed (ei kasuta hapniku) bakterid (lipiidse rakutuumaga) - Läksid veepõhjast kõrgemale - Autotroofsed (fotosünteesijad ehk tsüanobakteid - ürgbakterid) anaeroobsed bakterid maismaale → - Molekulaarse O2 tekkimine → atmosfääri muutus, tekkis osoonikiht → esimene massiline väljasuremine - Hingavad bakterid - tsüanobakterid (1) ja heterotroofsed bakterid (2) 2. Rakutuumaga (membraani sissesopistumise tulemusena - 2-kihiline
Kõik järgnevad väited eukarüootide kromosoomi kohta on õiged välja arvatud aktiivne transport toimub heterokromatiinilt 22. Raku diameetrile 40 µm vastab b ja c mõlemad on õiged 23. Millised komponendid või struktuurid järgnevast loetelust esinevad loomarakkudes, aga mitte bakterirakkudes? Endoplasm retiikulum 24. Antibiootikum klooramfenikool pärsib valgu sünteesi prokarüootides 25. Kõik järgnev kehtib prokarüootide kohta, välja arvatud tähtsaimad fotosünteesijad 26. Kui karedapinnalisel ER-il sünteesitud valgul, mis on liikunud Golgi kompleksi, puudub järjestus seostumiseks klatriini, COPI ja COPII kesta valkudaega, siis milline on kõige tõenäolisem selle valgu lokalisatsiooni piirkond? Rakuväline ruum 27. Tay-Sachs'i haiguse põhjuseks on Gangliosiidide lagunemise puudumine 28. Tümosiini süstimine rakkudesse vähendab F aktiini hulka 29. Milline nimetatud struktuuridest ei ole endomembraanide süsteemi osa
sel juhul evolutsiooni haru ehk süstemaatika ühik ka klassikalises mõttes. Riikide arv võib erineda sõltuvalt sellest, kui kauged hõimkonnad ühte riiki koondatakse. 29. Eluslooduse põhilised eluvormid loomad, taimed, seened, bakterid, protistid, parasiidid. 30. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused loomad on hulkraksed (kehasisene seedimine), seened ainuraksed (kehaväline seedimine) ja taimed on organismid kellel on primaarne plastiid (fotosünteesijad). 31. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine 32. Elusorganismi teoreetiline "täiuslik" arengutsükkel 33. Viirused pole elusorganismid, on elus aine. Ilmnevad elu ilmingud vaid elusrakus, väljaspool on nad vaid passiivsed (mürk). Viirused evolutsioneeruvad iseseisvalt (mutatsioonid, võtavad kaasa peremehe geene, võtavad kaasa teiste rakus olevate viiruste geene) Oblikatoorsed ained: 1)nuklehape DNA või RNA (pärilikkusaine). 2)Valk
(http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/lagunemine.htm) On baktereid, kes võivad elutseda keskkonnas, kus temperatuur on 0-10 kraadi ja on baktereid, kes taluvad temperatuuri 50-70 kraadi. Suurem osa baktereid on , kelle soodsaimaks temperatuuroks on 20-30 kraadi, parasiitseile ja patogeenseile baktereile on soodsaim peremeesorganismi kehatemperatuur. Enamik baktereid ei talu valgust (v.a. fotosünteesijad) ja eelistab neutraalsele lähedast keskkonnareaktsiooni. (EE nr.1 lk. 437) Mikroorganisme ümbritseva keskkonna võib jagada mikro- ja makrokeskkonnaks. Mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Kuna mikroorganismid on väga väikesed , siis juba mõne millimeetri laiune lähikond on väga suur ala nende jaoks. Lähestikku elavad mikroorganismid konkureerivad toitainete ja hapniku pärast ning see on üks põhjus, miks looduses ei paljune bakterid nii kiiresti kui laboris
PALEOBIOGEOGRAAFIA See kirjeldab ja seletab (oletab) möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis · tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele. ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. · Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse · Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid · 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. · Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus · Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj. a.t. · Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite · Varaseimad eukarüootide kivistised 1900 milj.a.t. USA-st
!! tootja Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikkke orgaanilisi aineid saavad väljast j aise orgaanilist ainet ei sünteesi. Saavad energiat valmis orgaanilisest ainest. (seened, inimesed)tarbija Päikeseenrgia on energiaallikas. Taim võtab soojus/valgsusenergia vastu ja muudab selle keemiliseks energiaks, ehk selliseks, et saab seda kasutada ja meie saame selle energia taime süües. Ülejäänud energia väljub soojusenergiana(ülejääk). Taimed tootjad ehk produtsendid, fotosünteesijad, autotroofid. Loomad, inimesed tarbijad ehk konsumendid, heterotroofid. Konsumeerima ära sööma/ära tarbima. Lihasööjad ehk karnivoord ehk zoofaagid. (hunt, rebane) Rohusööjad ehk taimtoidulised ehk herbivoorid ehk fütofaagid.(jänes, kits) Kõigetoidulised ehk omnivoorid. (karu, mäger) Parasiidid nugilised, organismid, kes elavad teistes organismdies(endoparasiidid sise, nt paeluss) või nende pinnal(ektoparasiidid välised, nt kirp, saavad meilt
3. Millised on hulkraksete organismide eelised ainuraksete ees? Hulkraksus võimaldab kujuneda uutel organismitüüpidel ja rakkude eristumise kudedeks, mis tagab organismi regulatsioonisüsteemid (vereringe ja närvisüsteem). Lisaks on organismisisene tööjaotus, väliskeskkonnast paremini eraldatud ja püsivam sisekeskkond. 4. Maa füüsikaliseks vanuseks loetakse, vali õige! a) 6 miljr a. b) 4,5-5 miljr a c) 3,7-4 miljr a. 5. a) Esimesed fotosünteesijad vees olid tsüanobakterid ja vetikad b) esimesed hulkraksed loomad vees, kelle esindajad elavad ka tänapäeval olid käsnad. 6. Kes või mis on fossiil, kust neid võib leida ja milleks neid kasutatakse? Fossiil on mistahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend mida võib leida maakoore erineva vanusega kivimite seest. Kasutatakseevolutsiooni tõendina ning infoallikana iidsete organismide uurimises. 7. Kõik järgmised näited iseloomustavad looduslikku valikut
Kasutavad orgaaniliste ainete sünteesiks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid (süsinikdioksiid, vesi, ammoniaak, mineraalsoolad) Rohelised taimed, mõningad bakterid ja protistid 10 Ainevahetuse üldtüübilt on autotroofid kas kemotroofid e kemosünteesijad (kasutavad redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat) või fotolitotroofid e fotosünteesijad (kasutavad valgusenergiat) Kemosünteesijad bakterid, kes toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest, kasutades redoksreaktsioonides vabanevat keemilist energiat Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis orgaanilisest
(lipiidid, valgud jne); anorgaanilised ained (CO2 jne); keemilised elemendid (C, P, jne). Energia: päikeseenergia ja keemiline energia. Autotroofid - sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Kasutavad selleks anorgaanilisi ühendeid (rohelised taimed, protistid). Ainevahetuse üldtüübilt kas kemotroofid ehk kemosünteesijad (kasut. redokreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat) või fotolototroofid ehk fotosünteesijad (kasut. valgusenergiat). Kemosünteesijad - bakterid, kes toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest, kasutades keemilist energiat. Heterotroofid - kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi. Ainevahetuse üldtüübilt kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis org. ainest) või fotoorganotroofid (en tuleb päukese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest org ainest)
Bioproduktsioon. Ökoloogilise püramiidi tüübid. Troofilised tasemed ja tarbimisastmed. Toiduahel. Toiduvõrgustik. Konsortsium. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalike orgaanilisi aineid ise Energiat saavad päikesekiirgusest Heterotroofid – organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi Saavad energiat valmis orgaanilisest ainest Tootjad: taimed e produtsendid, fotosünteesijad, autotroofid Tarbijad: loomad, inimesed, tarbijad e konsumendid, heterotroofid Lagundajad: seened, bakterid Parasiidid – nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon Primaarproduktsioon – 1. troofilise taseme toodang. Autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või
Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus 1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides
annaabi.ee 
