Väga ohtlik aine. Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganism ensüümide toimel.Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes, kuid leeliste suhtes on püsiv. Tselluloos on kristalne. Glükoos ehk viinamarjasuhkur- C6H12O6 Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid Fruktoos- Sama mis glükoos, aga teistsuguse struktuuriga.
Väga ohtlik aine. Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganism ensüümide toimel.Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes, kuid leeliste suhtes on püsiv. Tselluloos on kristalne. Glükoos ehk viinamarjasuhkur- C6H12O6 Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid Fruktoos- Sama mis glükoos, aga teistsuguse struktuuriga. Vaadake üle ka süsinikkarbonaadid, äkki õpetaja küsib vanu asju.
Maltoos e linnasesuhkur: tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esineb tärklise hüdrolüüsi produktina. Sahharoos e peedi- või roosuhkur: levinud kõigis klorofülli sisaldavatest taimedest Laktoos e piimasuhkur: lehmapiimas kuni 5% Polüsahhariidid: makromolekulid. Koosnevad sadadest monosahhariididest, mis omavahel seotud keemiliste sidemetega. NT: Tärklis, glükogeen, tselluloos(mugulad maa all) ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid. Tärklis: varuained taimedes, hüdrolüüsub kergesti glükoosiks Glükogeen: nn loomne tärklis. Varuaine loomades, enim maksa- ja lihasrakkudest. Asub inimesel maksas ja natuke lihastes. Meie energia. Tselluloos: rakkude ja organismide ehitusmaterjal (taimeraku kestad). Kõige levinum ühend. Hüdrolüüsub raskemini kui tärklis. Kitiin: Seeneraku kest või putukatel LIPIIDID Ei ole polümeer. Suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega. Vees lahustumatud ehk hüdrofoobsed
nC6H12O6 (C6H10O5)n + nH2O 11) Võrrelda tärklise ja tselluloosi struktuuri ja omadusi. Tselluloos - tänu kolmele vabale OH- rühmale tselluloosi molekulis tekivad vesiniksidemed polümeerahelate vahele, seetõttu tselluloos on hüdrofiilne aine. Inimese organismis ei hüdrolüüsu tselluloos tagasi glükoosiks, sest meil puudub selleks vajalik ensüüm. Tselluloosi sisaldus puuvillas on 90%. Tärklis - hüdrolüüsub inimorganismis, sest meil on selleks vajalikud ensüümid. Mõlemal, nii tselluloosil kui tärklisel on sama koostis, kuid erinev struktuur. Tahke, valge, pulbriline aine, lahustumatu. Võrdlus - mõlemad on valged tahked ained, hüdrofiilsed. Tselluloos hüdrolüüsub rohusööjate loomade organismis, kuid mitte inimorganismis, kuid tärklis hüdrolüüsub inimorganismis. 12) Glükoosi molekuli ehitus: funktsionaalrühmad, molekulvalem, 1 sruktuurvalem.
nimetus "tärklised", viimane pole aga kasutusel pika traditsiooni tõttu. Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist (enamasti on nende suhe 20:80 või 30:70). Keemilised omadused: Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis fermentide (ensüümide) toimel. Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (karutlis2024%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amülaasi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks. Tselluloos Tselluloos on -D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000.
2 I = 0,529 = 0,841 Ilma KCl lisamata oleks selle lahuse pH CM = 0,000809M 1 aH+ = 0,000809 Mõõdetud pH oli 3,12, arvutustega saadud pH 3,17. Tundmatu kontsentratsiooniga NH3H2O lahuse pH = 10,06 5. Soolade hüdrolüüs 1) Soolalahuste pH hindamine indikaatoritega Sool ff mp pH hinnang Kas hüdrolüüsub? Al2(SO4)3 värvusetu punane pH < 7 jah NaCl värvusetu oranz pH = 7 ei Na2CO3 roosakas kollane pH > 7 jah Na2SO3 roosakas kollane pH > 7 jah CH3COONH4 värvusetu kollane pH < 7 jah 3 Al2(SO4)3 + H2O Al(OH)3 + H2SO4
Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad OH-rühma süsinikuaatomi küljesehk süsiniku molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud OH rühmaga Etanool CH3CH2OH füüsikalised omadused:*absoluutne alkohol on 100% etanool *piirituses on 96-98% etanooli *iseloomulik terav lõhn ja kõrvetav maitse *keemistemperatuur on 78°C*tahkumistemperatuur on -117°C*seguneb veega igas vahekorras*½ liitrit absoluutset alkoholi on harjutamata organismile tappev Glütserooli ehk propaan1,2,3triooli füüsikalised omadused:*Värvitu *siirupi taoline *magusa maitsega *vees väga hästi lahustuv *kuumutamisel laguneb aga ei kee *kõhtu lahtistava toimega *kuulub rasvade koostisesse *kasutatakse kreemides Kõik alkoholid põlevad CH3OH+1,5O2 ->CO2+2H2O ; CH3CH2OH+3O2->2CO2+3H2O Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma, mis määrab ära hapete füüsikalised ja keemilised omadused Metaanhape ehk sipelghape füüsikalised omadused*värvitu *terava lõhnaga *vees lahustuv *toatemperatu...
hüdrogeenitud rasvu. Nende keetmisel naatriumhüdroksiidi vesilahusega moodustub ühtlane seebimass, mis sisaldab glütseriini, rasvhapete soolasid ja liigset leelist. Velemina näeb see välja järgmisel kujul: CH2-OOC(CH2)16CH3 CH2-OH CH-OOC(CH2)16CH3 + 3NaOH CH-OH + 3CH3(CH2)16COONa CH2-OOC(CH2)16CH3 CH2-OH 7.Millest saadakse seepi? Seep kujutab endast tugeva aluse ja nõrga happe soola, mis vees osaliselt hüdrolüüsub, moodustades vaba rasvhappe ja aluse. 8.Seebi head ja halvad omadused: Seepidel on head puhastavad ja rasvastustavad omadused, kuid tal on ka palju negatiivseid omadusi. Seebi negatiivsed omadused: · Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi- või magneesiumisoolad ei lahustu vees ning sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Lisaks suureneb seebi kuluõSeebiga ei saa pesta happelises keskkonnas · Seebi pesemisomadused on parimad 60-70 ºC juures
valem: (C6H10O5)n Füüsikalised omadused: valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees. maitsetu. Keemilised omadused: hüdrolüüsumine toimub kas lahjendatud hapete või ensüümide mõju etapiviisiliselt. 5. Tselluloosi molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused ja kasutamine. Ehitus: valem: (C6H10O5)n, kus n (elementaarlülide arv) on 7000-15000. Füüsikalised omadused: tahke, ei lahustu vees, põleb, tugev. Keemilised omadused: vees lahustumatu, puudub sulamistemp, hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes. Kasutamine: paber ja papp, lõhkeaine (nitrotselluloos), tapeediliim (karboksümetüültselluloos) 6. Osata võrrelda tärklise ja tselluloosi molekuli ehitust. Tuua võrdlevalt näiteid nende sarnasuste ja erinevuste kohta. Sarnasused: sama valem C6H10O5 Erinevused: 7. Osata võrrelda tärklise ja tselluloosi füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Tuua võrdlevalt näiteid nende sarnasuste ja erinevuste kohta. TÄRKLIS:
Tärklis: (C6H10O5)n Jaguneb: Amüloos ja Amülopektiin On glükoosi jääkide polümeer K;omadused: 1)Reageerib J : amüloosiga=sinine;Amülopektiin=violetne 2)kuumutamisel: (C6H10O5)n=t´=(C6H10O5)x Dekstiin(saia koorik) 3)mineraalhapete või ensüümide toimel hüdrolüüsub: (C6H10O5)n+nH2O=nC6H12O6 4)Seedekulglas: (C6H10O5)n=glükoos=a)verre b)maksa c)rasvaks Tselluloos(C6H10O5)n: Looduses kõige levimum aine 1)rakukestada 2)annab taimele mehaanilise tugevuse 3)tugifunktsioon Sisaldavus:puuvill(vatt)=99% okaspuud=55% Kasutatakse:riided;paber;vatt K;koostis: On glükoosi jääkida polümeer (C6H10O5)n kus n=10.000 Kuna koostises on 3 OH rühma (C6H10O5)n=((C6H7O2(OH3))n F;omadused: 1)Tahke 2)värvuseta 3)vees ei lahustu 4)ei lahustu OH lahusdes;
Tselluloos
Looduslik kiudaine rakukestades
Levinuim orgaaniline aine Maal (33%)
Oluline taastuv loodusressurss: süsinikuringe,
energiaallikas, keemiatööstus, paber
Ahel ei hargne
(C6H10O5)n, 7000
elementaarkoostisega, kuid väiksema n näitajaga molekulide segu dekstriin (C6H10O5)x, x võib olla väga erinev. N on siiski suurem kui X. Dekstriin reageerib joodiga täklisest erinevalt olenevalt x väärusest (glükoosijääkide ahela pikkusest) tekivad joodiga reageerimisel punakaslillad punakaskollased või kollased ühendid. Dekstriiniga liimitakse paberit, kartongi jne. Dekstriinidest on tingitud ka leivakooriku värvus ja lõhn. > tärklis hüdrolüüsub hapete kui katalüsaatorite (nt väävelhape) mõjul glükoosiks Tärklise hüdrolüüsi põhjusavad ka biokatalüsaatorid ensüümid. Kasutusalad: > toiduainetööstus > tärklissiirup toiduaine- ja kondiitritööstus > kartuli- ja teravilja tärklise hüdrolüüsil saadud glükoosi kääritatakse etanooliks Süsivesikute ainevahetus: Inimene sööb päevas 400-500g süsivesikuid. Soolestikus laguneb (hüdrolüüsub) tärklis algul dekstriinideks, millest tekib maltoos ja glükoos.
amülaasi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks · Ainsuses olev termin "tärklis" ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet · Seega oleks korrektne nimetus "tärklised", viimane pole aga kasutusel pika traditsiooni tõttu Keemilised omadused · Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet · Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis fermentide (ensüümide) toimel Looduses · Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 2024%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). Tärklist jagatakse järgmistesse rühmadesse : · 1) kartulitärklis, ei kannata kuumutamist, vees ei lahustu · 2) maisitärklis, kannatab keetmist · 3) riisitärklis, on kõige väiksema terakestega Katsed · Katse 1
vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüül ühendite korral. 8. Fruktoos on kõige magusam. Kõige eneriarikkam on monosahhariid. 9. Piimhappebakterid oksüdeerivad laktoosi piimhappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Seetõttu talutakse hapendatud piimatooteid, näiteks keefiri. 11. On moodustunud glükoosist. Üks on ehitatud α-glükoosi, teine β-glükoosi jääkidest. 12. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis ensüümide toimel. Tööstusliku töötluse tulemusel muutuvad tärklise lahustuvus, veesiduvus, plastilisus, venivus, geelistusvõime jpt omadused. Tselluloos on vees lahustumatu. Tselluloosil on suur majanduslik tähtsus, teda kasutatakse paberi tootmisel. 13. Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Oligopeptiid on
Tärklise koostis pole ühtlene: 20% on vee lahustuv amüloos ja 80% on vees mitte lahustuv amülopektiin. Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amüloosi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks. Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist töötlust. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs ehk reageerib tärklis veega, selle kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis fermentide(ensüümide) toimel. Tööstusliku töötluse tulemusel muutuvad tärklse lahustuvus, veesiduvus, plastilisus, venivus, geelistusvõime ja paljud teised omadused. Tärklis on looduses taimede varuaine. Looduslikult leidub teda väga paljudes taimedes. Taimed tarbivad tärklist erinevatel arenguetappidel ja seetõttu varieerub tema sisaldus taimes nii liigiti kui ka indiviiditi suuresti nii juurtes, lehtedes, vartes, risoomides, mugulates, õites, viljades ja
Kange suhkrulahus on füsioloogiliselt kuiv, see tähendab, et osmoosi tõttu voolab vesi läbi bakterikestade välja ja bakterid kuivavad ning hukkuvad. Suhkur on laialt kasutusel konservandina. Füsioloogiliselt kuiva keskkonna moodustab ka keedusool ja on ainult maitseeelistuse probleem, kas eelistada soolatud maasikaid ja heeringakompotti või vastupidi Keemilised omadused Hüdrolüüs: Kõik oligo- ja polüsahhariidid hüdrolüüsuvad lihtsuhkruteks. Sahharoos hüdrolüüsub glükoosi ja fruktoosi seguks (nn invertsuhkur) Gl - O - Fr + HOH GlOH + FrOH C12H22O11 + H2O C6H12O6 (glükoos) + C6H12O6(fruktoos) Invertsuhkur kristallub halvasti - temast saab väga kangeid siirupeid , näiteks mesi Protsess kulgeb 1.) Ensüümide toimel , suhteliselt madalal temperatuuril ( ensüümid on valgud ja ei kannatagi kõrget temperatuuri) · Seedeensüümide toimel
Kange suhkrulahus on füsioloogiliselt kuiv, see tähendab, et osmoosi tõttu voolab vesi läbi bakterikestade välja ja bakterid kuivavad ning hukkuvad. Suhkur on laialt kasutusel konservandina. Füsioloogiliselt kuiva keskkonna moodustab ka keedusool ja on ainult maitseeelistuse probleem, kas eelistada soolatud maasikaid ja heeringakompotti või vastupidi Keemilised omadused Hüdrolüüs: Kõik oligo- ja polüsahhariidid hüdrolüüsuvad lihtsuhkruteks. Sahharoos hüdrolüüsub glükoosi ja fruktoosi seguks (nn invertsuhkur) Gl - O - Fr + HOH GlOH + FrOH C12H22O11 + H2O C6H12O6 (glükoos) + C6H12O6(fruktoos) Invertsuhkur kristallub halvasti - temast saab väga kangeid siirupeid , näiteks mesi Protsess kulgeb 1.) Ensüümide toimel , suhteliselt madalal temperatuuril ( ensüümid on valgud ja ei kannatagi kõrget temperatuuri) Seedeensüümide toimel
Ande Andekas Keemia - Alküünid Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n-2 ja kus süsinike vahel esineb kovalentne kolmikside. Kuna süsinike vaheline kaugus alküüni molekulis on väiksem kui alkeenis, on kolmikside võrreldes kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Tähtsaimaks ühendiks on etüün e. atsetüleen (C2H2; värvusetu, küüslaugu lõhna ja narkootilise toimega vees lahustuv gaas), mida saadakse laboratoorselt ja tööstuslikult kaltsiumkarbiidist vee toimel. Gaaskeevituses tuntud aine, kus atsetüleeni balloonides on see gaas rõhu all lahustatud orgaanilises vedelikus, millega on immutatud balloonis sisalduv poorne materjal. Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik nin...
Tselluloos Referaat Koostaja: Juhendaja: Tselluloos Tselluloos on B ja D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. On kõige levinum orgaaniline aine maal üldse. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%), okaspuu puidus (45%). Hüdrolüüsub väävelhappe juuresolekul ja moodustab glükoosi. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena piirituse, alkoholi tootmisel. Erinevalt tärklisest reageerib tselluloos tugevate hapetega (näiteks lämmastikhappega) ja moodustab mono-, di-, trinitrotselluloosi. Tselluloos moodustab põhiosa taimsest biomassist, praktiliselt puhtal kujul siiski vaid puuvillakiududes. Tsellofaan saadakse looduslikust tselluloosist keemilise töötlemise tulemusena (lahustamine aluses ja saadud lahuse ekstrudeerimine läbi pilu happelisse keskkonda). Tselluloosi (vatt, paber) töötlemisel kontsentreeritud läm...
levinud kõigis klorofülli sisaldavates taimedes Laktoos e piimasuhkur lehmapiimas kuni 5% Polüsahhariidid: Makromolekulid Koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud Tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid Tärklis varuaine taimedes, leidub taime kõikides osades hüdrolüüsub kergesti glükoosiks Glükogeen (nn loomne tärklis) varuaine loomades, enim maksa- ja lihasrakkudes Tselluloos rakkude ja organismide ehitusmaterjal (taimeraku kestad) taimeriigis kõige levinum ühend taimsete kiudude põhikomponent inimorganism ei omasta, kuna inimese soolestikus puuduvad bakterid, mis tselluloosi glükoosiks lagundaksid hüdrolüüsub raskemini kui tärklis Kitiin
Happeline puhver töötab üldiselt piirkonnas pKh väärtus +- 1-1.5 ühikut. puhvrile tugeva happe/aluse lisamisel see sisuliselt asendatakse nõrga happe/alusega; nt ammooniumpuhvris NH3 + H(+) -> NH4(+) HÜDROLÜÜS hüdrolüüs – solvolüüs, kus reaktsioon toimub lahustunud aine ja vee vahel mida suurem on iooni laeng ja väiksemad tema mõõtmed, seda tugevam on iooni polariseeriv toime vee molekulidele, st seda tugevamini sool hüdrolüüsub. need on tavaliselt nõrkade aluste katioonid / nõrkade hapete anioonid, nt S2-, CO32-, SO32-, PO43-, CH3COO-, Zn2+, Cu2+, Fe3+, NH4+, Al3+ NB! mida väiksem on aine viimane dissotsatsioonikonstant, seda rohkem sool hüdrolüüsub ja seda happelisem tuleb lahus soola hüdrolüüsi variandid: 1) nõrga happe sool: vee koostisesse kuulunud H+ ioonid seostuvad happe anioonidega – tekib nõrk hape. vabalt lahuses OH- ioonid ja soola katioonid -> lahus muutub aluseliseks
VÄLISKESKKONNAS NING TOKSILISUS METALLORGAANILISEDÜHENDID Definitsioon Metallorgaanilisteks nimetatakse ühendeid, milles metalli aatom on vahetult seotud süsinikuaatomiga. M+C Võib sisaldada ka metalloide (B, Si, Ge, As, Sb, Se, Te). Esinevad nii tahketena, vedelikena ja gaasidena Mida väiksem on sidemes oleva metalli aatommass, a) seda tugevam on ka side ehk ühend on termostabiilsem, b) seda kergemalt ühend hüdrolüüsub. BIOGEENNE TEKE 1. Bioloogiline metüleerimine Protsess, kus ensüümide toimel metüülrühm kandub üle sidemesse metalli või metalloidiga. Põhjustajad: Bakterid Seened Vetikad 1. Bioloogiline alküülimine Toimub alküülrühma(de) ülekanne. Protsess on iseloomulik metalloididele. Näiteks arseenbetaiin BIOGEENNE TEKE Demetüleerimine ja dealküülimine
kontaktis veega ja seetõttu tekivad sellised kolloidosakesed Detergendid (seep) · Üks vanemaid ja tuntumaid detergente on seep. · Kuid seebil, kui pesuvahendil on puudusi: karedas vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid toimub reaktsioon kareda veega: 2RCOONa + Ca(HCO3)2->(RCOO)2Ca+2NaHCO3 Seetõttu ei lahustu seebid hästi karedas vees ja ka seebikulu on suurem ning sadenenud sool jääb riidekiudude pinnal Detergendid (seep) · Seep hüdrolüüsub: detergendid on nõrgad elektrolüüdid ja hüdrolüüsuvad vees osaliselt: RCOONa + H2O RCOOH + Na+ + OH- · Seetõttu on seebi lahus leeliselise toimega ja ei ole kasulik pesta villa ja siidi. · Seebiga ei saa pesta ka happelises keskkonnas. · Pesemisomadused parimad 60-70°C Sünteetilised detergendid Kuna naatriumstearaati (seepi) saadakse enamasti toiduks kasutavatest ainetest, siis hakati kasutama süneetilisi poolestrite seepe (sünteetilisi detergente)
MIS RÜHM ON OLULINE REAKTISOONI TOIMUMISEKS? 78. Karboksüülühendid: · Anorgaanilised happed on tugevamad kui orgaanilised happed. · Alkoholid on väga nõrgad happed. · Estri tekkimine: Orgaanilised happed reageerivad etanooliga, moodustades estreid. Reaktsiooni katalüüsivad tugevad mineraalhapped (HCl, H2SO4): CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Lenduvad (väikese molekulmassiga) estrid on meeldiva puuviljalõhnaga. · Estri hüdrolüüs: Leelise toimel ester hüdrolüüsub, andes karboksüülhappe soola ja alkoholi: CH3COOC2H5 + NaOH CH3COONa + CH3CH2OH (etüületanaat, naatriumetanaat) · Fenoolftaleiiniga on võimalik selgeks teha aluselist keskkonda. Ta hüdrolüüsub seal. 79. Destillatsioon: · Põhimõte: Destillatsiooni puhul kuumutatakse eraldatav segu keemiseni, tekkivad aurud juhitakse jahutisse, kondenseeritakse ja kogutakse destillaadina. · Ainete eraldamine: Orgaaniliste ainete eraldamine destillatsioonil põhineb üksikühendite
omadused. Plii(II)oksiidile vastab plii(II)hüdroksiid Pb(OH)2, mida saadakse leeliste toimel plii(II)sooladesse. Pb(OH)2 on amfoteerne Na2[Pb(OH)4] . Kemmilistel reaktsioonide PbO2 ja tugevate mineraalhapete ( HCl , H2SO4 ) vahel moodustuvad plii(IV)soolad : PbCl4 ja Pb(SO4 )2 . Need on suhteliselt vähepüsivad ühendid, mis lagunevad plii(II)ühenditeks. Pliitetrakloriid plahvatab soojendamisel, vees aga hüdrolüüsub PbCl4 + 2H2O ? PbO2 + 4HCl . Dipliitrioksiid: Pb2O3 vaadeldaksse kui plii (II) metaplumbaati(IV) PbPbO3. Tripliitetraoksiid: ehk pliimennik Pb3O4 tekib pliioksiidi pikemaaegsel kuumutamisel. Teda võib käsitleda kui plii (II) ortoplumbaati(IV)Pb2PbO4 . Viimase kirjutuskuju õigust kinnitab reaktsioonivõrrand lämmastikhappega Pb2PbO4 + 4HNO3 ? 2Pb(NO3)2 + PbO2 + 2H2O . Pliihalogeniidid:
Rasvade vähesuse korral võib pidurduda kogu organismi areng ning langeda organismi vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Liiga vähene rasv toidus võib põhjustada sapikivide teket, sappi kulutataks vähe ja sapp peatub sapiteedes. 6.2.3. Lipiidide seedumine ja imendumine. Seedumiseks vajavad lipiidid emulgeerimist. Emulgaatoriteks on: · sapphapped ja nende soolad · valgud · HCO3- neutraliseerib H+ CO2 mullikesed Maos hüdrolüüsub 10-30 % triglütseriididest, 70 90 % peensooles ja jämesoole ülemises osas. Pankrease lipaasi aktiveerimiseks on vaja sapphappeid, kolipaasi ja Ca 2+ ioone. Kõige aeglasemalt hüdrolüüsub side 2. süsiniku juurest, tekkinud monoglütseriidid hüdrolüüsuvad aeglaselt ja moodustavad mitselle. Samas võib Ca 2+ anda vabade rasvhapetega lahustumatuid seepe, mis väljuvas väljaheidetega ( palju Ca2+, vähe monoglütseriide).
positsioonis. (Drackley 2000) 2.1. Neutraalrasva lõhustumine Lihtmaolised loomad tarvitavad lipiididest ära valdavalt triglütseroolid. Erandina suudavad rohusööjad nagu hobune ja küülik tarbida märkimisväärse hulga taimsest söödast pärinevaid galaktolipiide. Lipaasi eritub nii süljenäärmetest kui funduse- regioonis, kuid see aktiveerub alles maos. See ründab esmalt lühikeste- või keskmiste rasvhapete 1. või 3. positsioonis olevaid estersidemeid. Maos hüdrolüüsub väga väike osa triglütseriididest (kas di- või monoglütseriidideks). Joonis 2. (Zilmet 2006: 289) 7 Põhiosa hüdrolüüsub peensooles, kuhu saabub ka lipaasi sisaldav pankreasenõre. Sealse lipolüüsi algatab triglütseriidi lipaas, mis vabastab 1. või 3. asendist rasvhappejäägi. Tekib diglütseriid, mida hakkab lõhustama diglütseriidi lipaas. (Drackley 2000) Saadud
Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse eristatakse --Ketoose (ketoalkohole) näiteks fruktoos --Aldoose (aldehüüdalkohole) näiteks glükoos 2.) Oligosahhariidid Molekul koosneb mõnest (2 - 10) lihtsuhkru jäägist. Eristatakse disahhariide, trisahhariide jne Sahharoosi (suhkur C12H22O11) molekul koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist Gl-O-Fr (liitumisel eraldub vesi). Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (-C6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõi...
Veel on laialdaselt kasutatav polüsahhariid tärklis (C 6H10O5)n ehk rahvapäraselt kartulijahu. See katab suure osa inimese energiavajadusest ja on taimede glükoosivaru. Paljudele meenub tärklisega seoses kissell ja kliister, mõnele isegi tärgeldatud pesu. Tärklis puhtal kujul on vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis ensüümide toimel. Tselluloos (C6H10O5)n on kiulise ehitusega aine(polüsahhariid). Ta on tugev ja küllaltki kõva ning ta ei lahustu üheski tavalises lahustis. Üks tuntumaid tselluloose on puuvill, mida palju endal seljas armastavad kanda. Veel on putukate ja vähkide kõva koorik sellest valmistatud. Tselluloos on veesõbralik ja märgub veega kiiresti, ka hästi. Tselluloosiga puutume kokku iga päev, sest paber ja puit kuuluvad ka siia.
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: 3.4. PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Õpperühm: Töö teostaja: YAGB22 MIHKEL HEINMAA Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: MALLE KREEN 29/04/2010 9/04/2010 Arvutus parandada. Järeldus? 12.04. M.K. 1 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE (3.4...
3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Teooria Invertaas ehk -D-fruktofuranosidaas on ensüüm, mis katalüüsib -D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule. invertaas -D-fruktofuranosiid + H2O ,D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Looduses levinuim -D-fruktofuranosiid on sahharoos, tema hüdrolüüsiproduktideks on -D-fruktoos ja -D-glükoos. Sahharoos hüdrolüüsub invertaasi toimel vastavalt reaktsioonivõrrandile: Tekkinud reaktsiooniproduktide (glükoosi ja fruktoosi) kindlakstegemiseks kasutatakse nn kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)triloon B kompleksi. Kompleks moodustub CuSO4 ja triloon B ekvimoraalsete hulkade ühendamisel. Kuna invertaasi toimeks on optimaalne happeline keskkond, siis toimub
-fruktofuranosidaas, on ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside ehk glükosidaaside hulka. Invertaas katalüüsib -D-hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule: Invertaas -D-fruktofuranosiid + H2O , D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Sahharoos on looduses kõige levinum -D-fruktofuranosiid ja tema hüdrolüüsireaktsiooni produktideks on -D-fruktoos ja -D-glükoosSahharoos hüdrolüüsub peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel vastavalt reaktsioonivõrrandile: Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Antud töös leiab kasutamist nn kompleksomeetriline meetod, kus põhireaktiiviks on
peptiidrühma aatomid asuvad ühel tasapinnal (side on jäik). Korduvatest peptiidrühmadest moodustub „kovalentne tüvi“, millest nurga all väljuvad R-rühmad Kõrvutiste AH-te R-rühmad on trans – asendis (tõukumisjõud vähimad). Pro – ga peptiidsidemes cis- asendis -C=O ja –NH on peptiidrühmas polaarsed ja võivad anda 2 H-sidet (stabiliseeriv side ahelas) Tavatingimustes stabiilne, mitteensümaatiliselt hüdrolüüsub vaid tugevate hapete või alustega kuumutamisel Molekulid võtavad mitmeid sobivaid konformatsioone (vajalikud füsioloogiliste funktsioonide täitmiseks) Peptiidid –koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappe jääkidest, endorfiin on peptiid, peptiidsed ravimid nagu nt penitsilliin. Oligopeptiidid (2-20 aminohappejääki) Polüpeptiidid (25-50 aminohappejääki) Üle 50 aminohappejäägi sisaldavat polüpeptiidi
Elektrolüüdid ·Elektrolüüdid ained, mille vesilahusedsisaldavad ioone Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivadelektrolüütide lahused elektrivoolu ·Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainultioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) ·Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ained, millevesilahused ei sisalda ioone Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon ·Elektrolüütiline dissotsiatsioon - elektrolüütidejagunemine ioonideks nende lahustumisel vees ·Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine veemolekulide seostumine ioon...
Invertaas β-D-fruktofuranosiid + H2O → β, D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Looduses on kõige levinumaks β-D-fruktofuranosiidiks sahharoos. Sahharoosi hüdrolüüsi produktideks on β-D-fruktoos ja α-D-glükoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed, mesilased. Inimese jaoks on invertaas oluline peensoole limaskesta rakkude poolt toodetav seedeensüüm, sest selle toimel hüdrolüüsub organismis sahharoos. Sahharoosi kasutatakse ka invertaasi aktiivsuse määramisel, mis põhineb sahharoosi hüdrolüüsil vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga
Invertaas -D-fruktofuranosiid + H2O , D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Looduses on kõige levinumaks -D-fruktofuranosiidiks sahharoos. Sahharoosi hüdrolüüsi produktideks on -D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi toodavad pärmid, hallitusseened, paljud taimed, mesilased. Inimese jaoks on invertaas oluline peensoole limaskesta rakkude poolt toodetav seedeensüüm, sest selle toimel hüdrolüüsub organismis sahharoos. Sahharoosi kasutatakse ka invertaasi aktiivsuse määramisel, mis põhineb sahharoosi hüdrolüüsil vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse
ehk glükosidaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib -D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule: invertaas -D-fruktofuranosi id +H2O ,D-fruktoos +mono- või oligosahhariid Looduses levinuim -D-fruktofuranosiid on sahharoos, tema hüdrolüüsiproduktideks on -D- fruktoos ja -D-glükoos. Sahharoos hüdrolüüsub invertaasi toimel vastavalt reaktsioonivõrrandile: Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Tekkinud reaktsiooniproduktide (glükoosi ja fruktoosi) kindlakstegemiseks kasutatakse nn
kaalutakse. Seda tuleb teha 4 korda ja lõpptulemuseks võtta aritmeetiline keskmine .Aktiivne happsesus vabade vesinikiooonide kontsentratsioon mullas ja seda määratakse nii vesi- kui ka kaaliumkloriidileotises. Asendushappesus ja liikuva Al määramine(A.V.Sokolov) happelise mulla ja neutraalsoolalahuse vahelise reaktsiooni tulemusena siirdub lahusesse peale neeldunud vesiniku ka neeldunud Al. Al kui tugeva happe ja nõrga aluse sool hüdrolüüsub. Seega asendushappesus on põhjustatud nii neldunud vesinikust kui ka Al. Määramise käigus tehakse kindlaks*üldine asendushappesus*neeldumine Alst*neeldunud vesinikust põhjus asendushappesus. Tehakse kindlaks 2x tiitrimise teel. Hüdrolüütilise happesuse määramine(H.Kappen)- leeliliselt reageeriva soolalahuse poolt mulla neelavast kopleksist väljatõrjutud vesinikioonidest põhjustatud mullaleotise happesus. Hüdrolüütiline h on alati suurem kui asendushappesus
). Veega reageerib nõrga happe anioon. 3. Happelisi lahuseid annavad nõrga aluse ja tugeva happe soolad (FeCl3, Al2(SO4)3, Bi(NO3)3, NH4NO3, SbCl3 jne.). Veega reageerib nõrga aluse katioon. 4. Nõrga happe ja nõrga aluse soolade (NH4)2S, CH3COONH4 korral hüdrolüüsuvad nii katioon kui anioon. Hüdrolüüsiaste () näitab hüdrolüüsunud soola kontsentratsiooni ja soola üldkontsentratsiooni suhet. Mida nõrgemast happest ja alusest on sool moodustunud, seda täielikumalt ta hüdrolüüsub. HAPPED JA ALUSED. Brønsted Lowry teooria. Happed on ühendid, mis loovutavad prootoneid (ehk vesinikioone), alused aga ühendid, mis seovad prootoneid. Lewis teooria. Happed on elektronpaari aktseptorid, alused on elektronpaari doonorid. Hape kompleksimoodustaja, aluseks ligandid. VESINIK (-I) ühendid: hüdriidid- aluselised (LiH; CAH)ioonilised e met ja mittemet. Happelised (SiH4, BH3) kovalentsed e. Mittemetall. Amfoteersed (AlH3).
kangaid Sünteetilisi pesuvahendeid valmistatakse Seebi pesemisomadused on parimad 60- toiduks kõlbmatutest ainetest (sulfaadid, fosfaadid, nitraadid) 70 ºC juures Sünteetiliste pesemisvahendite hulka kuuluvad Seep kui rasvhappe sool hüdrolüüsub nii anioaktiivsed, katioonaktiivsed kui ka osaliselt ning seetõttu on seebi lahus mitteionogeensed detergendid leeliselise reaktsiooniga, mis pole soovitav paljude tekstiilimaterjalide (vill, siid) pesemisel Seepi valmistatakse ainetest, mida saaks kas vahetult või töödeldult kasutada toiduks Seebid on anioonaktiivsed pesuvahendid 9 Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/en/forum.html
Kuna lahuses ei toimunud muutusi, võin eeldada, et see II rühma katioone ei sisalda. Lisan 1 ml alglahusele 5-6 tilka NH4Cl lahust, 6M NH3H2O lahust aluselise reaktsioonini ja soojendan vesivannis. Seejärel lisan ca 1 ml 1M TAA-d ja hoian veel keevas vesivannis mõned minutid. Üsna kiirelt muutub katseklaasi sisu mustaks ning katseklaasi pinnale tekib metalse läikega sade. Seega võis sadeneda järgnevad sulfiidid, mis värvuvad mustaks: CoS, NiS, FeS TAA hüdrolüüsub kõrgemal temperatuuril. CH3CSNH2 + H2O → CH3CONH2 + H2S Co2+ + S2- → CoS ↓ Ni2+ + S2- → NiS ↓ Fe2+ + S2- → FeS ↓ Täielikuks sadestamiseks lisan veel paar tilka TAA-d ja hoian vesivannis paar minutit. Seejärel tsentrifuugin sademe ja pesen seda sooja NH 4Cl lahusega. Lisan sademega võrdse mahu 2M HCl lahust ja segan. Sademes NiS ja CoS. Lahuses Fe2+. Eraldan sademe tsetnrifuugimisega ja säilitan nii sademe kui tsentrifugaadi edasiseks analüüsiks.
Katioonide IV ja V rühm Katioonide neljandasse rühma kuuluvad Ba 2+, Sr2+, Ca2+ ja viiendasse rühma Mg2+, K+, Na+ ja NH4+. Nende katioonide vesilahused on värvuseta. IV rühm eraldatakse viiendast rühmast rasklahustuvate karbonaatide moodustumisel (BaCO3, SrCO3, CaCO3 ) rühmareaktiivi (NH4)2CO3 toimel. Nõrga aluse ja nõrga happe soolana hüdrolüüsub ammooniumkarbonaat vees peaaegu täielikult. NH4+ + H2O NH3 H2O + H+ CO32– + H2O HCO3 – + OH– (NH4)2CO3 + H2O NH4HCO3 + NH3 H2O Kuna hüdrolüüsil tekkinud vesinikkarbonaat-ioon ei anna katioonidega rasklahustuvat sadet, lisatakse lahusele ammoniaakhüdraati, et nihutada tasakaalu karbonaatiooni tekke suunas. Liigaluselises keskkonnas sadestub ka MgCO3. 2Mg2+ + CO32– + 2OH– → Mg2(OH)2CO3 ↓ Selle vältimiseks lisatakse lahusesse ammooniumkloriidi, et saada pH ≈ 9
molekule: -D- fruktofuranosiid + H2O ,D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Sahharoos on looduses enim levinud -D-fruktofuranosiid, tema hüdrolüüüsi reaktsiooni produktidena tekivad ,D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi produktseerivad pärmid, hallitusseened, mitmed taimed ja mesilased. Invertaas on oluline seedeensüüm, mida toodavad peensoole limaskesta rakud. Invertaasi toimel hüdrolüüsub organismis sahharoos. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi hüdrolüüsil invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktsiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis
lahustega: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, CH3COONH4. Selleks tuli võtta väike kogus soola ja lahustada see destilleeritud veega pooleni täidetud katseklaasis. Jagada uuritav lahus kahte katseklaasi. Ühte lisada 2-3 tilka indikaatorit fenoolftaleiin, teise 1-2 tilka metüülpunast. Loksutada. Hinnata kõikide lahuste pH universaalse indikaatorpaberiga. Hinnata lahuse pH. Sool pH indik.paberi ff pH mp pH Hüdrolüüsub? põhjal 𝐴𝑙2 (𝑆𝑂4 )3 5,0 Värvitu Punane Jah <8,3...9,9 <4,2...6,3 𝑁𝑎𝐶𝑙 6 Värvitu Oranž Ei <8,3...9.9 4,2...6,3 𝑁𝑎2 𝐶𝑂3 10 Roosa Kollane Jah
/ O H | C tselluloos / O / CH Soojenemisel lahjendatud hapete või ensüümide manulusel hüdrolüüsub tselluloos glükoosiks. C6H7O2(OH)2ONO2 + H2O Tekib nitrotselluloos(liimid, filmilindid) Trinitrotselluloos(-OH asemel ONO2) Väikeses koguses kasulik, muudab toidu kohevamaks. Rahusööjate maos lagundavad bakterid pikad tselluloosi kiud lühemateks. Tselluloos läheb vereringesse. Kaltsust tehakse raha ja dokumente. AMIINID Näide: etüülmetüülamiin CH3NHC2H5 Tunnuseks NH, kuid võib ka ainult N olla. Amiinid tekivad loomsete ja taimsete organismide ainevahetuse käigus
aine vähene lahustuvus vees. Üks vanemaid ja tuntuimad detergente on seep. Kuid seebil, kui pesemisvahendil on ka mõningaid puudusi. Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi ja magneesiumisoolad: 2RCOONa + Ca(HCO3)2 (RCOO)2Ca + 2NaHCO3 Need soolad vees ei lahustu ja sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Samuti kulub siis ka rohkem seepi. Seep kui rashappe sool hüdrolüüsub osaliselt: RCOONa + H2O RCOOH + NaOH Seetõttu on seebi lahus leeliseline, mis ei ole soovitatav paljude tekstiilimaterjalide (n vill, siid) pesemisel, eriti kõrgel temperatuuril. Kuid seebi pesemisomadused ongi just parimad 6070'C juures. Seebiga ei saa pesta ka happelises keskkonnas. Neil põhjustel on hakatud palju kasutama sünteetilisi pesemisvahendeid. Kõige enam on levinud väävelhapete soolad, n naatriumdodetsüülsulfaat.
06.03.13 18.03.13 Teooria Invertaas on on ensüüm, mis kuulub glükosidaaside hulka ning katalüüsib β-D- fruktofuranosiidide hüdrolüüsiraktsiooni, vabastadesneist molekule: Invertaas on inimese jaoks oluline seedeensüüm ning seda ensüümi produtseerivad pärmis, paljud taimed, hallitusseened ja ka mesilased.Sahharoos on looduses levinuim β-D-fruktofuranosiid, mis hüdrolüüsil annab β-D-fruktoosi ja α-D-glükoosi. Sahharoos hüdrolüüsub peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel vastavalt: Invertaasi aktiivsuse määramiseks kasutatakse sageli substraadina sahharoosi. Aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanevate suhkrute ( glükoosi ja fruktoosi) summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Sahharoos on teatavasti mittetaandav disahhariid, glükoos ja fruktoos aga taandavad monosahhariidid.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia instituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhendaja: Tiina Randla 3.1 INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Töö teoreetilised alused: Invertaas ehk -fruktofuranosidaas on enüüsm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside ehk glükosidaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsideme hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib -D-fruktofuranosiidide (süsivesikud, mis sisaldavd fruktoosi molekuli jääki furanoosi vormis) hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule: -D-fruktofuranosiid + H2O , D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Sahharoos on looduses kõige levinum -D-fruktofuranosiid ja tema hüdrolüüsireaktsiooni produktide...
õlivärvide valmistamiseks. Oliiviõli on mittekuivav õli. 7 RASVADE KASUTAMINE Rasvad on energiarikkad toitained. Nad on söest energiarikkamad ja on selle omaduse poolest lähedased bensiinile ja naftale. Energiaallikana on rasvad ja süsivesikud vastastikku asendatavad. Neid võib asendada ka valkudega, kuigi viimased on tunduvalt defitsiitsemad. Ensüümide mõjul hüdrolüüsub toidurasv organismiks rasvhapeteks ja propaantriooliks. Nendest ensüümitakse antud organismile iseloomulikku rasva. Osaliselt oksüdeeruvad rasvhapped a propaantriool süsinikdioksiidiks ja veeks ning neil reaktsioonidel vabanevat energiat kasutab organism oma elutegevusprotsessides. Varem kasutati rasvu ka seebi valmistamisel. Nüüd toodetakse seepi sünteetilistest rasvhapetest (parafiini oksüdatsioon). Rasvõlidest toodetakse õlivärvides kasutatavat värnitsat,
molekule: -D- fruktofuranosiid + H2O ,D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Sahharoos on looduses enim levinud -D-fruktofuranosiid, tema hüdrolüüüsi reaktsiooni produktidena tekivad ,D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi produktseerivad pärmid, hallitusseened, mitmed taimed ja mesilased. Invertaas on oluline seedeensüüm, mida toodavad peensoole limaskesta rakud. Invertaasi toimel hüdrolüüsub organismis sahharoos. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi hüdrolüüsil invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktsiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
