Üldbioloogia eksamiprogramm (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Üldbioloogia eksamiprogramm.
Kõikide elusorganismide ühised tunnused.

Rakuline ehitus

Aine- ja energiavahetus

Stabiilne sisekeskkond

Paljunemisvõime

Arenemine

Reageerimine ärritustele
Eluslooduse organiseerituse tasemed.
Aatom - molekul (vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism – populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär
Eluslooduse süstemaatika.
Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond – liik
Bioloogia teadusharud.
Valge bioloogia:

Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel • Rakubioloogia • Histoloogia - koeõpetus • Anatoomia • Füsioloogia
Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi.
Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid
Evolutsiooniõpetus
Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunud jäänuseid, nende organismide arenemist ning elutegevuse jälgi
Süstemaatika tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel.
Viroloogia
Mikrobioloogia
Rakendusbioloogia - bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste
Biotehnoloogia - kasutab organismidele omaseid protsesse mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimuste

Roheline bioloogia:

Zooloogia • Protozooloogia - tegeleb ainuraksete uurimisega • Etoloogia -loomade käitumist uuriv haru • Entomoloogia • Ornitoloogia • Ihtüoloogia - uurib kalu • Terioloogia - uurib imetajait • Botaanika • Brüoloogia - samblateadus • Ökoloogia - uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasus • Algoloogia - vetikateadus • Mükoloogia • Lihhenoloogia - samblikke uuriv mükoloogia haru

Bioelemendid - elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi, neid elemente nimetatakse bioelelmentideks ja nad moodustavad organismi elementaarkoostise
Põhibioelemendid - esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid (H, C, O, N, P, S)
Makrobioelemendid – esinevad organismis ioonidena; vajatakse üle 100 mg päevas (Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl-)
Mikrobioelemendid - minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As)
Aatom - keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne
Molekul - aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused
Prooton - positiivse laenguga osake aatomituumas
Neutron - ilma laenguta aatomituuma koostisosake
Elektron - negatiivse laenguga osake aatomituumas.
Aatommass - keemilise elemendi aatomi mass
Molekulmass - aine molekuli mass
Valents - näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega
Oksüdatsiooniaste - aatomi formaalne laeng ühendis
Aatomituum - positiivse laenguga aine tihe kogum aatomi keskosas, koosneb prootonitest ja neutronitest
Aatomi massiarv - prootonite ja neutronite summa aatomituumas
Radioaktiivsus - keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine
Elektronpilv - Ühe elektronkihi liikuvate elektronide kohta kasutatav termin
Elektronkihid - elektroni kaugus tuumast (orbitaal)
Elektronegatiivsus - suurus, mis iseloomustab aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone

Elektronegatiivsus on elemendi aatomite võime tõmmata enda poole ühist elektronpaari

Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit on molekulis omavahel seotud
Keemilise sideme tüübid:

üksikside - side, kus on ühinenud üks elektronpaar
kaksikside - side, kus on ühinenud kaks elektronpaari
kolmikside - side, kus on ühinenud kolm elektronpaari

Mittepolaarne ja polaarne kovalentne side
Mittepolaarne kovalentne side
Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks.
Polaarne kovalentne side
Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, siis mõjutab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom elektronpaare tugevamini ning need on nihutatud selle elemendi aatomi poole.
Sellega omandab see aatom sidemes negatiivse, teised aatomid (või teine aatom) positiivse laengu. Molekul tervikuna jääb neutraalseks.
Kuna molekulis tekivad poolused, siis nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks .
Iooniline side - keemiline side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel
Vesinikside - täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga
Biomolekulide ehitus, struktuur ja ülesanded organismis
Sahhariidid – organismi ehitusmaterjalid ja kütus
Monosahhariidid : Glükoos (gly) C6H12O6, Fruktoos
Disahhariidid : Koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel glükosiidsidemega ühendatud
Polüsahhariidid: Koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud
Lipiidid – annavad organismile energiat ja ehitusmaterjale
Bioloogiliselt tähtsaimad: rasvad, fosfolipiidid , steroidid
Ei ole polümeerid

Lihtlipiidid on neutraalrasvad
Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid
Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid

Valgud – bioregulatoorne funktsioon, ehituslik funktsioon, ensümaatiline funktsioon
Näide: aminohapped
Ei ole polümeerne

Liitvalgud
Lihtvalgud

Nukleiinhapped – info säilimine ja edastamine , inforealiseerimine
Biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid

DNA replikatsioon - DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele.
DNA – desoksüribonukleiinhape
Päriliku info säilitamine ja täpne edasiandmine.
Kromosoomid on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid. Kromosoomid asuvad rakutuumas
Kromosoomides on DNA molekul alati kompleksis valkudega
Geneetilise info universaalsus ja ühetähenduslikkus
Geeni ekspressioon : etapid, lõpp- produktid , ruumiline ja ajaline jaotus
Organismi geneetilise info avaldumine – protsess, mille käigus geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna. Geeniekspressioonil on kolm olulisemat etappi : geenist mRNA jäljendi loomine ehk transkriptsioon ; mRNAst mittevajalike osade – intronite väljalõikamine; mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk translatsioon . Geeni ekspressiooni algsaadus on DNA, vahesaadus RNA ja lõppsaadus on valk.
Geenide ajaline regulatsioon
Geenide avaldumine organismi arengu erinevatel ajamomentidel on geneetiliselt kontrollitud
Geenide ruumiline regulatsioon
Eri geenide avaldumine organismi erinevates kudedes ja organites on geneetiliselt kontrollitud
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Translatsioon on protsess, mille käigus sünteesitakse aminohapetest polüpeptiidahel. Translatsioon on peamine osa valgusünteesist
Geenmutatsioonid – muutused DNA nukleotiidses järjestuses
Geeni alleelide dominantsus ja retsessiivsus

Dominantne tunnus – avaldub
Retsessiivne tunnus - ei avaldu, st surutakse alla

Homosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid (näiteks dominantsed alleelid AA või retsessiivsed alleelid aa)
Heterosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses (või mitmes vaatlusaluses lookuses) asuvad ühe geeni erinevad alleelid (üks alleel on dominantne ja teine alleel retsessiivne).
Genotüüp – isendi geenide kogum. Genotüübist sõltub, millised pärilikud tunnused sellel isendil esinevad
Fenotüüp – isendi pärilike tunnuste avaldumine, st isendi vaadeldavate tunnuste kogum.
Transgeensus – Mõiste, millega tähistatakse organisme, kes on muudetud nendesse võõr-DNA-molekulide sisseviimisega
Terapeutiline kloonimine – Protsess, kus munaraku tuum asendatakse doonorraku tuumaga , et saada tüvirakkude populatsioon, millel on sama genotüüp kui doonorrakul. Kloonitud rakke saab kasutada selleks, et asendada nendega organismi mittefunktsioneeruvaid rakke.
Reproduktiivne kloonimine – Protsess, kus munaraku tuum asendatakse täiskasvanud organismi somaatilise ehk keharaku tuumaga. Saadakse organism, kes on geneetiliselt identne tuuma doonororganismiga.
Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakk ei sisalda plastiide ( kloroplast , kromoplast, leukoplast), rakukesta.
Rakuorganellid :

Raku tuum elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema.

Rakumembraan bioloogiline membraan , mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja
Mitokondrid on raku energiat tootvad organellid
Golgi kompleks on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell.
Ribosoomid katalüüsivad peptiidahelate moodustumist, lähtudes raku DNA pealt transkribeeritud informatsiooni-RNA järjestusest
Tsütoplasma raku kogu elussisu, välja arvatud rakutuum.
Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum lipiidide ja valkude süntees ning valkude sekreteerimine
Lüsosoomid
Tsütoskelett rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine

Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga ) mitmeid iseäralikke struktuurijooni. Taimerakul on plastiidid , need jagunevad kolmeks:

kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees)
kromoplastid (sisaldavad karotenoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks)
leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid;

Vakuoolid on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga.
Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest.
Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju.
Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin.
Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente
Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine.
Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid
Rakutsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.
Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku jagunemise ja kahekordistumiseni.
Rakutuuma omavate ehk eukarüootsete rakkude rakutsükkel jaotatakse kolmeks osaks:

interfaas – toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine;
mitoos – tulemuseks on raku jagunemine kaheks erinevaks rakuks, mida kutsutakse tütarrakkudeks;
tsütokinees – toimub raku lõplik jagunemine.

Apoptoos on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid , retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad
Apoptoosi käivitudes DNA fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad mitokondriaalsed funktsioonid. Apoptoosi protsess võimaldab organismil kontrollida keha rakkude koguarvu .
Mitoos - raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine
Rakutsükkel – interfaas ( eluperiood , kus rakk ei paljune) ja mitoos (tuuma ja tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks vanemrakuga identset tütarrakku)
Interfaasis on iga kromosoomi ehituses üks DNA molekul.
Interfaasi lõpus toimub DNA kahekordistumine, mille tulemusena on kromosoomid rakujagunemise e mitoosi alguseks kahekromatiidilised e koosnevad kahest DNA molekulist.
Need kaks DNA molekuli on identsed ehk sisaldavad samu geene
Mitoosi vajalikkus – organismi kasv, areng, hukkunud rakkude asendamine, vigastuste paranemine
Sugurakkude paljunemine õigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend . Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks.
Meioos – raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Toimub kaks järjestikust jagunemist, mille tulemusena moodustub neli tütarrakku. Toimub sugurakkude arenemise käigus
Vajalik, et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, säiliks liigiomane kromosoomide ar
Metabolism – kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid kokku
Assimilatsioon – organismi kõik sünteesireaktsioonid
Dissimilatsioon – organismi kõik lagundamisreaktsioonid
Katabolism – kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine
Anabolism – vastuvõetud toitainetest spetsiifiliste kehaomaste ainete ehitamine
Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise
Heterotroofid – organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi
Termodünaamika I seadus (Energia jäävuse seadus) – energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele
Eksotermiline reaktsioon – on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust
Endotermiline reaktsioon – keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust
Redoksreaktsioonid – oksüdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonid
Energia saamine ja kasutamine rakkudes
Kasutatakse: rakkudes toimuvates keemilistes reaktsioonides, rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil, mitmetes liikumisprotsessides
ATP on energiarikas, millesse salvestatakse lagundamisprotsessides vabanenud energia
ATP-sse salvestatud energiat kasutatakse hiljem sünteesiprotsessides
Fotosüntees – protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Fotosünteesi valgusstaadium
Et rakus üldse fotosüntees hakkaks toimuma on vaja energiat nende protsesside käivitamiseks. Taimed saavad selle energia päikesevalgusest. Valgus neeldub lehes ja ergastab pigmendi molekulid. Ergastatud klorofülli molekul kaotab ühe elektroni. See elektron liigub ühelt molekulilt teisele ja seda nimetatakse elektronitranspordiahelaks. Igal astmel vabaneb veidi energiat. Seda energiat kasutatakse ATP sünteesiks. Nüüd aga on klorofülli molekulis üks vaba koht uuele elektronile. See elektron saadakse vee molekuli lõhustumisel. Vesi siseneb taime juurte kaudu mullast ja on fotosünteesi toimumiseks üks olulisi komponente. Vee lõhustumiseks on samuti vaja päikeseenergiat. Vee molekul lõhustub hapnikuks ja vesinikioonideks. Moodustunud hapnik väljub lehest läbi õhulõhede ja seda kasutavad hingamiseks teised taimed ja loomad ning ka seesama taim ise.
2H20 = 4H+ + O2
Valgusstaadiumis moodustub reduktiivjõud NADPH +H+, mis on vajalik pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Valgusstaadiumis sünteesitakse ka ATP kui rakus on olemas fosfaatioonid, ADP ja vastav ensüüm (ATP-süntetaas)
Vee fotolüüs – vee lagundamine valguse toimel
Elektrontranspordiahel – moodustavad elektrone edasi kandvad valgud, ja transporditakse järgmisesse fotosüsteemi
Calvini tsükkel – seotakse CO2, vesinik saadakse NADPH2 –lt ja energia ATP molekulidest (salvestatud valgusstaadiumis)
Fotosünteesi pimedusstaadium
Pole enam valgust vaja. Siin kasutatakse salvestatud ATP-d ja vesinikioone CO2 sidumiseks ja biokeemiliseks muundamiseks. CO2 tuleb õhulõhede kaudu õhust ja see seotakse 5 süsinikuga ühenditele. Selle tulemusena moodustub 6 süsinikuga ühend, mis on aga ebapüsiv ja laguneb 2-ka 3 süsinikuga ühendiks. Neid ühendeid kasutataksegi glükoosimolekulide sünteesiks. Et aga glükoos rakku ei kuhjuks, on vaja see kiiresti sealt ära transportida. Transportimiseks moodustub kloroplastides glükoosimolekulidest sahharoos, mis on stabiilne transportsuhkur. Sellisena viiakse suhkur taime erinevatesse osadesse, kus see glükoosina ära kasutatakse või tärkliseks muudetakse. Tärklis on taimedel suhkrute säilitusvorm. Kui taim vajab palju säilitussuhkrut, siis on tal tavaliselt kujunenud spetsiaalne säilitusorgan. Näiteks kartuli maa-alused võsud (kartulimugulad) on taimel tärklise säilitamise kohtadeks . Pimedusfaasi tuntakse ka Calvini tsüklina.
Assimilatsiooniprotsessid organismis.
Oluliseimad assimilatsiooniprotsessid organismis:
* Fotosüntees (ainult rohelistes taimedes!)
* DNA süntees
* RNA süntees
* Valgusüntees
* Lipiidide ja sahhariidide süntees
ATP ( adenosiintrifosfaat ) Universaalne energia salvestaja ja energia kandja kõikides elusorganismides
NAD ( nikotiin /amiid/ adeniin /di/nukleotiid)
NAD on keemiline ühend, mis transpordib vesiniku molekule (vesinikukandja e vesinikusiduja
Glükoosi lagundamine (toimub nii taime – kui loomarakkudes )
Sahhariidid on organismi esmased energiaallikad , st energiavaeguse korral hakkab organism kõigepealt suhkruid lagundama.
C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 AT
varuained (glükogeen) → glükoosi molekulid → süsihappegaas ja vesi → energia
Tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses)
Koosneb omavahel tsükli moodustavatest reaktsioonidest • Igat reaktsiooni katalüüsib spetsiifiline ensüüm
Hingamisahela reaktsioonid Hingamisahela reaktsioonides saadakse 36 ATP molekuli
12 NADH2 + 6 O2 → 12 NAD + 12 H2O
36 ADP + 36 P → 36 ATP
Viirused – rakusisesed parasiidid . Viirused on väga väiksed geneetilised elemendid, mis paljunevad teise organismi raku.
Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke
Viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 6 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

daffti Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Uldbioloogia kordamisküsimused

1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunud jäänuseid, nende organismide arenemist ning elutegevuse jälgi

Üldbioloogia

doc

Üldbioloogia, Bioloogia

Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond (Family) - perekonn (Genus) - liik. Elusloodus jaotub 5 suurde RIIKI: bakterid, protistid, seened, taimed ja loomad. Ja 3 DOMEENI: bakterid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud), arhed ehk ürgid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud) ja eukarüoodid (tuumaga rakud). Domeen eukarüoodid: seened, taimed ja loomad. Süstematiseeritud vastavalt toitumisviisile.  Bioloogia teadusharud: Zooloogia, protozooloogia, etoloogia, botaanika, ökoloogia, algoloogia, ihtüoloogia, mükoloogia, lihhenoloogia.  Energia ja ainete liikumine organismide ja keskkonna vahel: Aineringe - ainate liikumine organismide ja keskkonna vahel. Energiavood - energia liikumine organismide ja kk vahel. Päikeseenergia muudetakse keemiliseks energiaks, mis on seotud suhkrutes, mida söövad loomad ja inimesed. Suhkrutes talletatud keemiline

Üldbioloogia

doc

Üldbiloogia

1 ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus organismis toimuvad lagundamis- ja sünteesiprotsessid. · Lagu

Üldbioloogia

doc

Eksami teemad ja vastused

Kõikide elusorganismide ühised tunnused- 1)Elusorganismid koosnevad rakkudest. 2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. 6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- organell- rakk- kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend(organism)- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Prooton- positiivse laenguga osake aatomituumas. Neutron- ilma laenguta aatomituuma koostisosake. Elektron- negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass aine molekuli mass. Valents näitab sidemete arvu

Üldbioloogia

doc

Gümnaasiumi bioloogia

Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon keemilise ühendi liitumine veega. Dehüdratatsioon veekaotus. Hüdrol?

Bioloogia

docx

Spikker üldbioloogia tööks

Elu tunnused: 1.) elusorganismid koosnevad Biomolekulid: Sahhariidid: organismi MITOOS: keharakkude rakkude jagunemine, millega rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja ehitusmaterjaliks ja kütuseks. tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos-põhiline Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust. rakkude toitaine, monomeerideks di ja replikatsioon, toimub ATP süntees, suurenevad raku Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- kahekordistuvad, kromosoomid on lahti

Bioloogia

doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg

Bioloogia

pdf

BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED

Eoseline paljunemine mittesuguline ja öö pikkusele. paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Fülogenees organismirühma evolutsioonilise Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel. arengu tee. Eoskand kandseenetele iseloomulik rakk, mille Füsioloogia bioloogia teadus, mis uurib peal valmivad eosed. organismide talitusi ja nende regulatsiooni. Eoskott kottseentele omane rakk, mille sees Füsioloogiline lahus inimese puhul 0,9% NaCl valmivad eosed. lahus, mida sisestatakse inimese veeni vere ja

Bioloogia

Rohkem sarnaseid