Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Üldbiloogia (2)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
14
ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED.
Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused.
Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu.
  • Elusorganismid koosnevad rakkudest.
    Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused.
    • Üheraksed e üherakulised organismid ( single -celled)

    Ürgsemad
    Kõik bakterid , leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas

    Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi
  • Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus.
    Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga.
    Ainevahetus – organismis toimuvad lagundamis- ja sünteesiprotsessid.

    Ükski organism ei saa otse väliskeskkonnast rakkude ülesehitamiseks sobilikke valke, lipiide ega süsivesikuid, need tuleb organismil endal sünteesida.

    Anorgaanilised (taimed), orgaanilised (loomad toiduga)
    • Väliskeskkonda eritatavad jääkained

    Jääkained tekivad lagundamis – ja sünteesiprotsesside käigus.
    • Elutegevuseks vajalik energia

    Organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja annavad ka väliskeskkonda tagasi (n soojusenergiana).
    Rohelised taimed kasutavad fotosünteesi käigus valgusenergiat , salvestades seda orgaanilistesse ainetesse, kust oksüdatsiooni käigus energia uuesti vabaneb. Orgaanilisi ühendeid sünteesivad taimed endale ise.
    Loomad saavad eluks vajaliku energia toidus olevate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil.
  • Elusorganismid kasvavad ja arenevad.
    Biological growth and development
    Arengu käigus muutub organismide sise – ja välisehitus ning nad kohanevad ümbritseva keskkonnaga.
    • Otsene areng

    Vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, st ta on mõõtmetelt väiksem, aga tal on olemas kõik põhilised vanemate välistunnused.
    Roomajad , linnud, imetajad .
    • Moondega areng

    Vastsündinu erineb ehituselt vanemorganismist ja muutub viimase sarnaseks läbi vahestaadiumite.
    Selgrootud , mõned selgroogsed .
    Areng lõpeb surmaga. Eluiga on organismidel erinev, sõltudes nii pärilikkusest kui keskkonnatingimustest .
  • Elusorganismid paljunevad.
    • Suguline paljunemine (sexual reproduction)

    Organismi areng algab viljastatud munarakust.
    Peamiselt hulkraksetel, eelkõige taimedel ja loomadel. Moodustuvad emas – ja isassugurakud, uus organism areneb viljastatud munarakust.
    • Mittesuguline paljunemine (asexual reproduction)

    Organismi areng algab mingi osa eraldumisega vanemorganismist.

    Järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega, pärilikkuse kandjateks on kromosoomides asuvad geenid .
    • Muutlikkus

  • Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase.
    Kõrge organiseeritus avaldub elusorganismide keerulisemas ehituses, talitluses ja nende protsesside reguleerimises, st protsesside toimumine ei ole juhuslik.

    Keerulisem ehitus, mitmekesisemad omadused, väljaspool organismi ei moodustu.
    Sahhariidid e suhkrud , lipiidid e rasvad , valgud , nukleiinhapped (DNA,RNA), vitamiinid .
  • Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond.
    • pH tase

    Happesus, enamusel neutraalne (7)
    • Vee ja mineraalsoolade kontsentratsioon
    • Püsisoojasus

    Ainult imetajad ja linnud.
    • Kõigusoojasus

    Teiste selgroogsete ( kalad , kahepaiksed , roomajad) ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida. Veelgi enam sõltuvad väliskeskkonnast ainuraksed , kuna nende ainevahetus on veel algelisem .
  • Elusorganismid reageerivad ärritusele.
    • Ainuraksed kasutavad välismembraanis olevaid molekule

    ... mis annavad infot väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ning organism reageerib vastavalt ärrituse iseloomule .
    • Hulkraksed kasutavad närvisüsteemi ja meeleelundeid

    ... kuid molekulaarne mehhanism on sama
    • Taimed reageerivad valgusele ja ööpäevarütmile

    ... ja pööravad oma lehti, varsi ja õisi.
  • Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga.
    • Mittekohastumisele järgneb väljasuremine

    Eluslooduse organiseerituse tasemed .

    Kus leidub biomolekule, leidub ka elu.

    Rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus, mis moodustuvad ainult rakkudes ja saavad ainult seal oma funktsioone täita.
    • Rakk

    Esimene tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. Eriti selgelt avaldub ainuraksetel, hulkraksetel on eri funktsioonid eri rakkude vahel ära jaotatud.
    • Kude

    Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe.
    Põhitüübid inimesel: epiteelkude, lihaskude, närvikude, sidekude.
    Põhitüübid taimel: kattekude, tugikude , juhtkude, põhikude.
    • Organ

    Kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni.
    Katteseemnetaimedel: juur , vars , leht, õis, vili.
    • Organsüsteem e elundkond

    Organid koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse.
    Taimedel puuduvad.
    Kude, organ ja organsüsteem ei suuda täita oma funktsioone väljaspool organismi ning neil ei ole enamikku elu tunnustest.

    Üherakulistel rakk = organism
    Hulkraksetel sõltub organismi talitlus tema elundite ja elundkondade koostööst, mida reguleeritakse närvisüsteemi ja keemiliste signaalide kaudu.

    Populatsiooni moodustavad rühm sama liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas ja ristuvad omavahel.
    • Liik

    Liigi määratlemine toimub paljude erinevate tunnuste abil: paljunemine, siseehitus , välisehitus, talitlus, genoom , nõudmised elukeskkonnale.
    • Ökosüsteem

    Isereguleeruv süsteem.
    Abiootilise(eluta) ja biootilise(elus) keskkonna ühendus, mille moodustavad ühisel territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga.
    Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku
    • Biosfäär

    Maad ümbritsev elu sisaldav kiht.
    Biosfäär sulandub märkamatult (terava piirita) litosfääri (kivimid ja Maa pealiskord ), hüdrosfääri ja atmosfääri.
    Summa kogu planeedi ökosüsteemidest ja elukohtadest.
    Aatom – keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne.
    Keemiline element esineb liht – ja liitainete molekulides aatomitena.
    Molekul aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused.
    Elektron – negatiivse laenguga osake aatomituumas .
    Prooton positiivse laenguga osake aatomituumas
    Neutronilma laenguta aatomituuma koostisosake
    Aatommass keemilise elemendi aatomi mass.
    Molekulmassaine molekuli mass.
    Valentsnäitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega.
    Oksüdatsiooniaste – aatomi formaalne laeng ühendis. Ühtib tavaliselt selle rühma numbriga, kus element Mendelejevi tabelis asub.
    Aatomi massiarv – prootonite ja neutronite summa aatomituumas.
    Prootonid ja neutronid asetsevad aatomituumas kihtidena ja neid seovad omavahel väga tugevad tuumajõud.
    Tavalistes keemilistes reaktsioonides toimub aatomite vahel elektronide vahetus ja aatomituumad jäävad muutumatuks. Aatomituumade ehitust saab muuta ainult tuumareaktsioonides.
    Radioaktiivsus – keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine .
    Elektronpilvelektroni leidumise tõenäosus ruumis
    Ühel elektronkihil liikuvate elektronide kohta kasutatakse veel terminit elektronpilv, sest tohutu kiirusega ümber tuuma tiirlev ja seejuures pöörlev elektron näib pilvena, millesse jaotub tema laeng.
    Elektronil puudub aatomis kindel trajektoor ja kindel asukoht mingil ajahetkel ning elektroni esinemist aatomis saab kirjeldada tõenäosuslikult.
    Elektronegatiivsus on suurus, mis iseloomustab aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone, st elektronegatiivsus on elemendi aatomite võime tõmmata enda poole ühist elektronpaari.
    Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit on molekulis omavahel seotud.
    Ühiseid elektronpaare võib olla kuni kolm, vastavalt üksikside, kaksikside ja kolmikside:
    • üksikside - side, kus on ühinenud üks elektronpaar
    • kaksikside - side, kus on ühinenud kaks elektronpaari
    • kolmikside - side, kus on ühinenud kolm elektronpaari.

    Mittepolaarne kovalentne side
    Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks.
    Polaarne kovalentne side
    Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, siis mõjutab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom elektronpaare tugevamini ning need on nihutatud selle elemendi aatomi poole.
    Sellega omandab see aatom sidemes negatiivse, teised aatomid (või teine aatom) positiivse laengu. Molekul tervikuna jääb neutraalseks.
    Kuna molekulis tekivad poolused, siis nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks .
    Iooniline side – keemiline side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel.
    Polaarne kovalentne side võib keemiliste reaktsioonide käigus lõhustuda ning üle minna iooniliseks sidemeks.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Üldbiloogia #1 Üldbiloogia #2 Üldbiloogia #3 Üldbiloogia #4 Üldbiloogia #5 Üldbiloogia #6 Üldbiloogia #7 Üldbiloogia #8 Üldbiloogia #9 Üldbiloogia #10 Üldbiloogia #11 Üldbiloogia #12 Üldbiloogia #13 Üldbiloogia #14 Üldbiloogia #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor trootsi Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Eksami küsimused
    eksami küsimused , üldbioloogia , bioloogia

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    ds111 profiilipilt
    ds111: eks näha ole palju kasu on
    11:06 17-01-2011
    kisjaka profiilipilt
    Black Berry: hea materjal.meeldis!
    21:06 01-02-2011


    Sarnased materjalid

    42
    doc
    Üldbioloogia-Bioloogia
    62
    doc
    Üldbioloogia materjal
    19
    doc
    Gümnaasiumi bioloogia
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    150
    docx
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
    18
    doc
    Bioloogia SH
    83
    pdf
    Esimese nelja kursuse materjal
    23
    doc
    Üldbioloogia konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun