Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ujuvus, mere- ja eksplomadused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida näitab dünamomeeter?
  • Mida näitab nüüd dünamomeeter?
Vasakule Paremale
Ujuvus-mere- ja eksplomadused #1 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #2 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #3 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #4 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #5 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #6 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #7 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #8 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #9 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #10 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #11 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #12 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #13 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #14 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #15 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #16 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #17 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #18 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #19 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #20 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #21 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #22 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #23 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #24 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #25 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #26 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #27 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #28 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #29 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #30 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #31 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #32 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #33 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #34 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #35 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #36 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #37 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #38 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #39 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #40 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #41 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #42 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #43 Ujuvus-mere- ja eksplomadused #44
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor andre123123 Õppematerjali autor
LE. Teema 3a2010.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
27
doc

Laeva ujuvus ja mereomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1.

Laevaehitus
thumbnail
14
doc

Laevakere kuju ja omadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 4. Laevakere kuju ja omadused. 4.1. Laevakere põhipinnad ja lõiked. Laevakere kujutab endast pikka voolujoonelist keha, mis väljapoolt on piiratud kõver- pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks. Laevakere väliskujust võib saada üldise ettekujutuse selle lõikamisel kolme üksteisega risti oleva tasapinnaga: (Joon. 4.1) · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga - pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (DT), · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, DT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasandiga, · veepinnaga ühtiva horisontaalse tasapinnaga - veeliini tasandiga.

Laevaehitus
thumbnail
17
doc

Transpordilaevade üldomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei

Laevaehitus
thumbnail
29
doc

Laevade arhitektuur

(Joon. 3.7. ja 3.8.). Joon. 3.7. 3 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.8. Pikendatud pakiga laev - pakk võib ulatuda kuni teise laadluugini. Näiteks mere- puksiirid, kus pupp puudub (Joon. 3.9) . Joon. 3.9. Pikendatud pupiga laev - masinaruum on kesk-kohast tahapoole nihutatud ja keskmine tekiehitis on ühendatud pupiga (Joon. 3.10). Joon. 3.10. 4 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12.

Laevade ehitus
thumbnail
12
doc

Laeva Sildumisseade

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-6. Sildumisseade. Sildumis- ja haalamisseade. Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalse

Laevade ehitus
thumbnail
34
doc

Laevaruumid ja ehituse detailid

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamist tekiehitiste ja -hoonete ühendamisel

Laevade ehitus
thumbnail
19
doc

Laeva Ankruseade

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-2. Ankruseade. Ankruseade. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks (Joon. 10.2.1. ja 10.2.2.) ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid.

Laevade ehitus
thumbnail
17
doc

Laeva Luugiseade

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-4. Luugiseade. Luugiseade. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel. Luugikate puidust luugikaantega. Selline, tänapäevaks vananenud luugikatteviis, eeldab terasest eemaldatavate piimide, puidust luugil

Laevade ehitus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun