KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2013 Kodune ülesanne nr.1 Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stantsime ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides: Kasutan kiiret stantsi, seega = 0,86 x 500 = 430 Mpa d) Lähteandmed: materjal-teras 30 standardi 1050-88 järgi tõmbetugevus-Rm=500Mpa lõiketakistus-l= 430N/mm2 lehe paksus-s=2mm ristkülikukujulise ava mõõtmed-2(a + b)=2(50+100)=300mm Arvutused: Stantsimine paralleelsete lõikeservadega stantsidel
Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1. Lähteandmed Variant 8. d) Teras 30, paksusega s=7mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x50mm; e) Roostevaba teras 12X18H10T, paksusegas s=6mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 20x160mm; e) messing Л62 paksusega s=1mm ava läbimõõduga d=130mm. 2. Lahendused d) Arvutuslik lõikejõud tavastantsimisel: P=L∗s∗σ l L=2∗( 20+50 )=140 mm σ l =360 Lõõmutatud materjal: σ l =360∗0,86=309,6 P=140∗7∗309,6=303408 N=30,9T . Vajalik pressi survejõud: PPR =1,3∗303408=394430,4 N=40,2T . e) Arvutuslik lõikejõud tavastantsimisel: σ l =460 Lõõmutatud materjal : σ l =460∗0,86=395,6 2
14. Lõiketöötlemise protsess a. Defineeritud geomeetriaga lõikeriistaga lõikamine (treimine, freesimine); b. Defineerimata geomeetriaga lõikeriistaga lõikamine (lihvimine); c. Mittekonvensionaalne lõikamine (laastuvaba); 15. Lõikeprotsessi füüsikalised alused a. Soojuse eraldumise tagajärjel tööriistal intensiivistub kulumine ja toorikul muutub pinna täpsus ja saavad mõjutada mehaanilised omadused. b. Lõikejõud, deformatsioon, pinna kvaliteet, kulumine. 16. Soojuse eraldumine lõikeprotsessis a. 80% eralduvast soojustest viib laast lõiketsoonist minema b. 20% jaguneb võrdselt tooriku ja lõikeriista vahel. c. Temp. mõjutab toorikut suhteliselt vähe. d. Lõikeriista tipus võib temp. tõusta 1000⁰C e. Suureneb lõikeriista kulumine. 17. Lõiketemperatuur a. Lõiketemperatuuriks loetakse suurimat temp. tööriista laastuga koormatud osas. b
90 kraadi - Tekitab enamasti ettenihkesuunalist radiaalset jõudu. Töödeldav pind ei saa teljesuunalist survet, mis on hea õhukeseseinaliste detailide ja nõrga struktuuriga detailidele. Põhiline kasutusala on astme freesimine. 45 kraadi - Omab radiaalset ja aksiaalset lõikejõu komponenti, mis on enam vähem võrdsed. On kõige kasutatavam terikplaadi nurk freesimisel. On samuti sobilik freesimaks toorikuid milles on lõhed. Lõikesse minnes mõjub alguses lõikejõud õrnemalt. Vähendab vibratsiooni pikkade freeside puhul või väiksemate tööriistahoidjate puhul. Õhem laast võimaldab kõrget tootlikkust mitmetes protsessides: suurem ettenihe, samas jääb lõikejõud keskpäraseks. Suurem ettenihe teeb sageli tasa lõikenurgast tingitud väiksema lõikesügavuse. 10 kraadi - Kasutatakse kiirfreesimisel ja ,,plunge" puuriv-freesimisel. See võimaldab töötada suurtel lõikereziimidel, kus on väike laastupaksus, aga suur ettenihe
KODUSED ÜLESANDED KODUSTE ÜLESANNETE KOGUM Õppeaines: STANSID JA PRESSVORMID Mehaanikateaduskond Õpperühm: ME 51 Juhendaja: lektor Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Ülesanne Nr.1 Varjant Nr.13 Kirjeldus: Määrata stansimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stansime ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides a) Teras 30; paksusega s=3mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 30x70mm b) Roostevaba teras 12X18H10T, paksusega s=2mm ava läbimõõduga d=80mm c)messing Л62 paksusega s=4mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 60x15mm(П). Kasutatud valemid: P=L∗s∗σ 1 (1)
4 6 3 1 Z P 0- 0 = + H = 12 + + 3 = 12 + ( 2 6 + 3) = 0,5 + 6 = 6,5 AH B D 2 D 2 4 6 (12 6 + 3 1 1 ja rõhukese vaheseina ülaservast Z p= Z P 0 -0 - 3 = 6,5 - 3 = 3,5 m. 1.5. Lõikejõud vaheseina püstjäikusribidele Shearing force on bulkhead stiffeners Kui täisnurkset vaheseina koormata kuni ülaservani veelastiga, siis vaheseina püstjäikusribidele mõjuv hüdrostaatiline jõud on ülaservas 0 ja põhjaservas maksimaalne (joonis 1.5). Rt 2/3l x b b b P l 1/3l 1. Hüdrostaatika
3.1.3 Ava puurimine Ø11H10 mm Puur: CoroDrill 860 860.1-1100-088A1-NM H10F, Dc = 11 mm, zn = 2 Puurimissügavus: 1 läbim ap = 36mm Spindli pöörlemissagedus: n= 8680 p/min [3] Lõikekiirus: Vc = 300 m/min [3] Ettenihe pöördele: Fn = 0,55mm [3] Etteande kiirus: Vf = 4770 mm/min [3] Lõikejõud: PPC = 5,82 kW [3] Tööriista püsivusaeg: 17500 siiret [3] Siirdeaeg: 00:00,584 min [3] Pinnakaredus: Ra = 2,6 µm 3.1.4 Ava puurimine Ø10,2 mm Puur: CoroDrill 860 860.1-1020-031A1-NM H10F, Dc = 10,2 mm, zn = 2. Puurimissügavus: 1 läbim ap = 7,4mm Spindli pöörlemissagedus: n= 9360 p/min [3]
Lõiketõõtluse KT. NR. 2 1. Instrumendi kulumine Kulumine mehaanilisel kulumisel o Peamine nähtus lõikeprotsessis, põhjustab lõikevõime vähendamist. o Kantakse lõikeriista tööpindadelt ära materjali osakesi. o Suurenevad lõikejõud, temperatuur o Halvenevad pinnasiledus ning teriku vastupanu lõikejõududele. Instrumendi eluiga o Instrumendi eluiga on funktsioon lõikekiirusest Vc ja ettenihkest fn. o Mida suuremad lõiketöötlus režiimid seda väiksem on instrumendi eluiga o Instrumendi elueaks loetakse maksimaalsetel lubatud režiimidel 15 min tööaega. Kulumise liigid o Abrasiivne kulumine – Tekib kahe pinna omavahelisel hõõrdumisel, kõvad
T=l/(s·N), kus N - spindli pöörlemiskiirus, p/s; l - lõikepikkus, mm. Vastus ümardage kuni kaks kohta peale koma. Vastus: Küsimus 8 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Plastsete deformatsioonide ja sisepingete toimel lõiketöötlemisel saadud pind: Vali üks: a. muutub kõvemaks kalestumise tõttu b. omandab järgneval lõiketöötlemise operatsioonil parema töödeldavuse kuna vähenevad lõikejõud c. muutub pehmemaks võrreldes ülejäänud materjaliga d. ei muuda oma omadusi võrreldes ülejäänud materjaliga Küsimus 9 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Lõiketöötlemisel levivad plastsed deformatsioonid järgmiselt ja põhjustavad järgmisi nähtusi: Vali üks: a. tera tipu ette materjali, laastu, töödeldud pinna lähialasse, töödeldud pinna tugevus ja kõvadus suurenevad b
Vastus: 0,26 Küsimus 8 Plastsete deformatsioonide ja sisepingete toimel lõiketöötlemisel saadud pind: Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. muutub kõvemaks kalestumise tõttu Märgista küsimus b. omandab järgneval lõiketöötlemise operatsioonil parema töödeldavuse kuna vähenevad lõikejõud c. muutub pehmemaks võrreldes ülejäänud materjaliga d. ei muuda oma omadusi võrreldes ülejäänud materjaliga Küsimus 9 Lõiketöötlemisel levivad plastsed deformatsioonid järgmiselt ja põhjustavad järgmisi nähtusi: Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. tera tipu ette materjali, laastu, töödeldud pinna lähialasse, töödeldud
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: KEERMESLIIDE A -3 B -4 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Keevisliide mõõtmed: 40 mm x 60 mm. Paindemoment M = 1377 Nm. Lõikejõud Q = ql = 0,9*3,4=3,04 kN. Ääriku kinnitamiseks sambaga valime 4 polti tugevusklassiga 8.8. Ääriku laius b = 120 mm ja kõrgus h = 160 mm valime konstruktiivselt, lähtudes keevisliide mõõtmetest ja pidades silmas nelja poldi kinnitamist koos mutritega ja seibidega. Ääriku paindepinge: Garanteerides ääriku mitteavamist, peab minimaalne ekvivalentpinge seina ja ääriku vahel olema [1,2]. Valime Kuna Siis Survepinge tekib poldi eelpingutusjõust, kusjuures Siis,
Sae liikumine peab olema niisugune, et töötaks umbes 2/3 tema pikkusest. Sae liikumise kiirus oleneb lõigatava materjali kõvadusest ja on keskmiselt 30...60 kaksikkäiku minutis. Et vähendada saelehe hõõrdumist vastu materjali seinu, tuleb saelehte perioodiliselt määrida. Saelehe ökonoomsemaks kasutamiseks tuleb uue saelehega lõigata alguses pehmet metalli ja seejärel lõigata terast või malmi. Lattmaterjali on kergem lõigata kitsamalt küljelt, sest sel juhul jaotub lõikejõud väiksemale pinnale ja lõikamine edeneb kiiremini. Real juhtudel ei õnnestu toorikute pikisuunalist lõikamist lõpuni viia - saeraam hakkab toetuma vastu tooriku otsa. Sel juhul võib tooriku ümber pöörata ja hakata saagima tooriku teisest otsast. Otstarbekam on siiski saelehte pöörata 900 võrra . Õhukesed materjalid kinnitatakse kruustangidesse puitklotside vahele ja lõigatakse koos klotsiga . Kõverjooneliste sisselõigete tegemiseks õhukestesse
Sisukord Lähteülesanne................................................................................................................ 2 Viidatud allikad:.............................................................................................................. 4 Lähteülesanne Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stantsimise ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides Lähteandmed: variant 4 d) Teras 30, paksusega s=5mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 30x70mm Teras 30 tõmbetugevuse Rm leian lektori poolt antud materjalist [1: 15] Rm=500 (MPa) Stantsimise arvutusliku lõikejõu leian valemiga: P=L*s*ϭl Kõigepealt leian ristküliku ümbermõõdu P=2*(30+70)=200 P-ümbermõõt Sellel stantsimisel kasutan aeglasemaid kiirusi ϭl=(0,65..
b. kausskäia, käiale ja toorikule antakse pöörlev liikumine c. ketaskäia, käiale antakse pöörlev liikumine, toorikule teljesuunaline ettenihkeliikumine d. silinderkäia, käiale antakse pöörlev liikumine, toorikule ainult pöörlev liikumine ja käiale veel radiaalettenihe Küsimus 12 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Summaarne lõikejõud treimisel jagatakse tavaliselt 3 koordinaattelje suunalisteks komponentideks. Kõige suurem neist on järgmine komponent ja tema väärtust on vaja teada: Vali üks: a. radiaalsuunaline komponent Ft või Fy, pingi ajami mootori võimsuse määramiseks b. tooriku teljesuunaline komponent Ff või Fx, vajalik detaili kujuhälbetünnilisuse arvutamiseks c. tooriku teljesuunaline komponent Ff või Fx, vajalik pingi kiiruste kasti ülekannete arvutamiseks d
6. Miks on vaja teada lõikeriista kujundusnurki? Teriku kujundusnurki on tähtis teada, sest need määravad kindlaks teriku elementide asendi kordinaattasandite ja teineteise suhtes ruumis. Kujundusnurgad mõjutavad oluliselt laastu tekkimist, lõikejõude, tera kuumenemist ja püsivusaega. 7. Kuidas mõjutab esinurga suurenemine lõikeprotsessi? Esinurga suurenedes tungib terik paremini materjali sisse, vähenevad materjali deformatsioonid, lõikejõud, lõiketemperatuur ja teatud esinurga väärtuseni kasvab ka püsivusaeg. Esinurga kasvades üle optimaalse väärtuse väheneb teriku ristlõige, halvenevad soojuse äravoolu tingimused tera pidemesse ja treipinki, lõikeserva tugevus, mille tulemusena väheneb püsivusaeg. Optimaalne esinurk: 25 kuni -10. 8. Milleks on lõikeriistadel vajalik taganurk? Taganurk on vajalik, sest selle kaudu vähendatakse hõõrdumist teriku peatagapinna ja tooriku vahel. Optimaalne taganurk: 6 kuni 12.
d. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ringettenihe pöörleva liikumisega Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Plastsete deformatsioonide ja sisepingete toimel lõiketöötlemisel saadud pind: Vali üks: a. ei muuda oma omadusi võrreldes ülejäänud materjaliga b. muutub kõvemaks kalestumise tõttu c. omandab järgneval lõiketöötlemise operatsioonil parema töödeldavuse kuna vähenevad lõikejõud d. muutub pehmemaks võrreldes ülejäänud materjaliga Küsimus 3 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Karbiidkermiseid e. kõvasulameid kasutatakse reeglina lõikeriistades järgneval kujul: Vali üks: a. lõikeriist on tervikuna valmistatud karbiidkermisest b. teriku plaat on valmistatud tsentrifugaalvalu meetodil ja joodetud tera keha külge c. ainult terik on valmistatud plaadikesena ja kaetud kulumiskindla pindega
b. toorikule antakse pöörlev pealiikumine ja pikiettenihe c. toorikule antakse pöörlev pealiikumine, terale pikiettenihe d. toorikule antakse pöörlev pealiikumine, terale antakse pöörlev ringettenihe Question 17 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Terase lõiketöödeldavus muutub süsinikusisalduse ja legeerelementide sisalduse kasvades: Select one: a. paraneb b. halveneb c. vähenevad lõikejõud ja lõiketemperatuur, järelikult paraneb d. ei muutu Question 18 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Taylori valemi abil määratakse materjalide lõiketöötlemisel: Select one: a. detaili kalestunud pinnakihi paksus b. seosed lõikekiiruse ja töödeldava materjali mehaaniliste omaduste vahel c. seosed lõiketera püsivusaja ja lõikekiiruse vahel, arvestades teriku lõikeosa materjali d. optimaalne ettenihke suurus
Terase normvooupiir fyk = 235 MPa Terase vooupiiri osavarutegurϒM = 1.1 - Terase elastsusmoodul E = 210 GPa Normkoormus pk = 2,82 kN/m Arvutuskoormus pd = 4,23 kN/m Lubatud läbipaide suhe α=L/[f]α=L/[f] = 250 Lahendus 1) Tugevuse kontroll Arvutuslik paindemoment MEd=(pd+1,2*Gk)*L^2/8 = 47,29 kNm Arvutuslik lõikejõud VEd=(pd+1,2*Gk)*L/2 = 21,37 kN Paindekandevõime MRd=W*fyk/ϒM = ### kNm Paindetugevuse kontroll MEd/MRd = 0,43 < 1 - OK. Tugevus on külladane Lõikekandevõime VRd=Av*0.58*fyk/ϒM = 182,1 kN Lõiketugevuse kontroll VEd/VRd = 0,12 < 1 - OK. Tugevus on külladane 2) Jäikuse (läbipainde) kontroll Läbipaine f=(5/384)*(pk+Gk)*L^4/(E*= 23,34 mm
detailide omavahelise ühendamise viis. 6. Täpsusklassid ISO 286 järgi. Klasse 20, IT01-IT18 (IT01 IT0 IT1 IT2 IT3...) masinaehituses IT05-12 5.Variant 1. Lõikenurga vähendamise + ja - + lõikab hästi - kulub kiiremini 2. Põhimõtteline erinevus treimise ja freesimistööde vahel? Treimisel pöörleb detail, freesimisel tööriist. 3. Jõudude jaotus lõiketöötlemisel. Pz=4 x Ptelg Pz=2,5 x Prad paremale Ptelg, keskele Pz-lõikejõud, alla Prad 4. Soojusbilanss lõiketöötlemisel? LAAST 50-80% (70%), TÖÖRIIST (10%-40%) (25%), DETAIL 5-10% (4%), ümbritsev keskond 1% 5. Treitera püsivus. Püsivusajaks nim. treitera tööaega. Kõige rohkem mõjutab püsivusaega lõikekiirus. Kahjulikud ja ohtlikud faktorid tööprotsessis? Treilaast,detaili/treitera kinnitus, ettenike, lõikesügavuse- ja kiiruse vastavus detailile.
ühendamise viis. 6. Täpsusklassid ISO 286 järgi. Klasse 20, IT01-IT18 (IT01 IT0 IT1 IT2 IT3...) masinaehituses IT05-12 5.Variant 1. Lõikenurga vähendamise + ja - + lõikab hästi - kulub kiiremini 2. Põhimõtteline erinevus treimise ja freesimistööde vahel? Treimisel pöörleb detail, freesimisel tööriist. 3. Jõudude jaotus lõiketöötlemisel. Pz=4 x Ptelg Pz=2,5 x Prad paremale Ptelg, keskele Pz- lõikejõud, alla Prad 4. Soojusbilanss lõiketöötlemisel? LAAST 50-80% (70%), TÖÖRIIST (10%-40%) (25%), DETAIL 5-10% (4%), ümbritsev keskond 1% 5. Treitera püsivus. Püsivusajaks nim. treitera tööaega. Kõige rohkem mõjutab püsivusaega lõikekiirus. Kahjulikud ja ohtlikud faktorid tööprotsessis? Treilaast,detaili/treitera kinnitus, ettenike, lõikesügavuse- ja kiiruse vastavus detailile.
lõikekiiruse vektori vahel on väiksem kui 90 kraadi ja negatiivseks, kui nurk esipinna ja lõikekiiruse vektori vahel on suurem kui 90 kraadi. Esinurga märgi järgi jagatakse treiterad positiivseteks ( ¿ 0 ¿ negatiivseteks ( ¿ 0 ¿ ja neutraalseteks =0 Esinurk mõjutab oluliselt laastu tekkimise tingimusi, lõikejõudude suurust ja lõikeserva tugevust. Positiivse esinurga korral eraldub laast kergemini ja deformeerub vähem, seega on ka lõikejõud väiksemad, kuid lõikeserv muutub nõrgemaks ning maksimaalse lõiketemperatuuri punkt esipinnal nihkub lõikeservale lähemale. Esinurga keskmised väärtused kiirlõiketerasest treilõikuri jaoks on järgmised: · terase lõikamisel 10...15 kraadi · malmi lõikamisel 0..10 kraadi · mitteraudmetallide lõikamisel 15...30 kraadi Esinurga keskmised väärtused kõvasulamist treilõikuri jaoks on järgmised: · terase lõikamisel 6...10 kraadi · malmi lõikamisel -5.
Toetudes vabalt natukene ettepoole asetatud vasakule jalale, tuleb parem jalg asetada vasaku suhtes 60 ... 70° nurga all. Saagimisel peab sirgelt seisma. Sae liikumine peab olema niisugune, et töötaks umbes 2/3 tema pikkusest, mitte ainult saelehe keskmine osa. Sae liikumise kiirus oleneb lõigatava materjali kõvadusest ja on keskmiselt 30 ... 60 kaksikkäiku minutis. Lattmaterjali (joon. 1) on kergem lõigata kitsamalt küljelt, sest sel juhul jaotub lõikejõud väiksemale pinnale ja lõikamine edeneb kiiremini. Saelehe murdumise vältimiseks on vajalik, et lõikamisel puutuks metalli mittevähem kui kolm hammast. Õhukesed lehed ja latid kinnitatakse kruustangidesse puitklotside vahel, seejärel aga lõigatakse koos klotsiga (joon.2). Joon. 1 Joon. 2 Ümarmaterjali lõikamiseks tuleb märkejoonele kolmekandilise viiliga teha väike sisselõige
Lõikesrevanurk ja abilõikeservanurk määravad otseselt pinnakareduse. Kui treilõikuri teriku pealõikeserva kaldenurk on positiivne, s.t. kui teriku tipp on pealõikeserva madalaim punkt, siis treipingil voolab laast paremale, vastasel juhul aga vasakule. Lõikuri kulumine ja püsivus: Lõikuri teriku tööpinnad, puutudes kokku laastu ja toorikuga, kuluvad suure surve, libisemiskiiruse ja temperatuuri tõttu suhteliselt ruttu. Kulumisele kaasneb lõikuri geomeetria muutus, suureneb lõikejõud, halveneb töötlemise täpsus. Püsival kulumisel eristatakse järgmisi kulumise liike: Abrasiivkulumine- kiirustab töödeldava materjali kõvad komponendid vahetult teriku kontaktpinda. Adhesioonkulumine- tekitab kõrge surve ja temperatuuri tõttu laastu ja tooriku lõikepinna ning teriku kontaktpinna vastastikune haardumine molekulaarjõudude toimel. Difusioonkulumine- tekib kõrgel temperatuuril (üle 800 C). Pidev kontaktpindade hõõrdumine laastueraldumisel kiireneb teriku materjali
Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Hööveldamist iseloomustab võrreldes freesimisega: Vali üks: a. löökkoormused lõiketerale, tühikäik; madal tootlikkus b. võimalik töödelda karastatud teraseid ja keraamikat c. suurem täpsus ja tootlikkus d. pidev ja ühtlane lõikeprotsess ilma dünaamiliste koormusteta Küsimus 10 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Summaarne lõikejõud treimisel jagatakse tavaliselt 3 koordinaattelje suunalisteks komponentideks. Kõige suurem neist on järgmine komponent ja tema väärtust on vaja teada: Vali üks: a. tooriku teljesuunaline komponent Ff või Fx, vajalik detaili kujuhälbetünnilisuse arvutamiseks b. tooriku teljesuunaline komponent Ff või Fx, vajalik pingi kiiruste kasti ülekannete arvutamiseks c. lõikekiiruse suunaline komponent Fc või Fz, vajalik pingi ajami mootori võimsuse määramiseks d
rebida. Freeside liigid. Metallifreese liigitatakse kuju, hammaste asetuse, kinnitusviisi ja otstarbe järgi. Kuju järgi eristatakse silinder -, ketas -, ots ja sõrmfreese. Silinderfreese kasutatakse tasapindade töötlemisel. Need on harilikult kruvihammastega ja valmistatud kiirlõiketerasest. Silinderfreesi hambad lõikavad tooriku pinnalt üheaegselt maha küllalt laia metallikihi, mistõttu tekib suhteliselt suur lõikejõud, eriti kõva ja sitke metalli freesimisel. Ketasfreesid on ette nähtud soonte ja astmete freesimiseks ja metalli tükeldamiseks (mahalõikamiseks). Ketasfreesid valmistatakse tervikuna kas kiirlõiketerasest või siis vahetatavate kõvasulamist hammastega. Tervikfreesi paksus aheneb tsentri suunas. Seetõttu ei puutu ketasfreesi küljed kokku freesitava soone servadega ja seal hõõrdumist ei teki. Samal põhjusel on vahetatavate hammastega freeside hambad veidi laiemad kui ketta paksus.
ühendatud kõverpinnaga . Reaalse lõikuri tegelik lõikeserv kujutab endast kõverpinda . Teratipu raadius sõltub : Tera materjalist Terituse kvaliteedist Tera nürinedes raadius suureneb Tegeliku kõverpinda isel. Teratipu kõverusraadius Terav tera – raadius 4…6 um Nüri tera – raadius 40….50 um Teratipu kõverusraadiusest sõltub : Töödeldud pinna kval. Lõikejõud ja lõikevõimsus Kulunud lõikeserv – muutnud on esi- ja tagatahu kuju Esitahule tekib nõgusus – esinurk suureneb Tagatahule tekib faas – taganurk väheneb ,. Lõikeliikumised, lõikekiirus ja etteandekiirus:D Puidu masintöötlemisel lõikab puitu pöörleva lõikeinstrumendi küljes olev kiilukujuline tera . Lõiketöötlemise viisid masintöötlemisel : Lõikeliikumised
LÜHIKESE KOONUSE KALDENURGA ARVUTAMISE VALEM Lühikeste koonuste töötlemiseks universaaltreipingis ülemise väikese supordi pööramise teel koonuse kaldenurga arvutamine. VALEM--> tan alfa = D - d 2l 21 SOOJUSBILANSS ja JÕUDUDE JAOTUS met. lõiketöötlem. Lõikeriistale mõjuvad jõud. Pz= 2,5 Py = 4 Px Pz = lõikejõud Py = radiaaljõud Px = telgjõud 22 SOOJUSBILANSS ja JÕUDUDE JAOTUS met. lõiketöötlem. Soojusbilanss. Lõikeprotsessi käigus tekkiv soojus jaotub järgmiselt: laastu sisse (50-85 %) treitera sisse (40-10 %) detaili sisse (9-3 %) ümbritsevasse keskkonda (1 %) Järeldus: Enam soojust läheb massilt väiksemasse lõikeprotsessis osalevasse keskkonda.
1. Puidu kõvadus - see on puidu omadus vastu panna teise keha sisse lõikumisele. (Seda ei tohiks segi ajada tugevusega, mis on puidu omadus vastu panna välisjõu toimele- paine, tõmme, nihe, vääne). Puidu liigid on erineva kõvadusega ja avaldavad seetõttu lõikamisele ka erinevat vastupanu. Kui lugeda männipuidu vastupanuvõime võrdseks 1- ga, siis saarel 1,75 ja tammel on 1,55 ; kasel 1,25; haaval 0,85 ; pärnal 0,8. 2. Lõikamise suunast - kui lugeda lõikejõud piki lõikamisel võrdseks 1- ga, siis külglõikamisel on see väärtus 0,6 ja otslõikamisel 5-6. 3. Lõikuri teravus lõiketöötlemisel (puidu treimisel) on lõikeriista teravusel oluline tähtsus ning kaua töötanud lõikur nürineb ning töö sooritamiseks võrreldes algperioodiga tuleb kasutada peaaegu kaks korda suuremat jõudu. Lõikuri teravuse püsivuse suurendamiseks kasutatakse seetõttu lõike servadel eriteraseid. 4
78. Kas laeva mahtveeväljasurve tahtlikul uputusel muutub? 79. Mis on vigastamata laev? 80. Milleks on laeval veekindlad vaheseinad? 81. Kes määrab veekindlate vaheseinte arvu ja paigutuse? 82. Millisel juhul ei mõjuta ruumi uputus trimmi? 83. Kas laeva mahtveeväljasurve auguga laevaruumi uputusel muutub? 84. Miks väheneb püstuvus laevaruumi tahtliku uputuse korral? 85. Miks väheneb püstuvus auguga laevaruumi uputuse korral? 86. Miks tekivad laeva pikitugevust mõjutavad lõikejõud ja paindemomendid? 87. Missugustes ühikutes väljendub lõikejõud? 88. Millises suunas toimivad lõikejõud? 89. Missugustes ühikutes väljendub paindemoment? 90. Millises suunas toimivad paindemomendid? 91. Kas lõikejõudude ja paindemomentide suurus muutub laevaruumi uputuse korral? 92. Kummale laevale on paindemomendid ohtlikumad lühemale või pikemale? 93. Kuidas on lõikejõudude ja paindemomentide minimaalsed ja maksimaalsed väärtused omavahel seotud? 94
.........................17 ÜLESANNE NR. 5 ....................................................................................................................21 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU.................................................................................................25 Tallinn 2017 1 Ivo Hein ÜLESANNE NR. 1 Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajlik pressi survejõud kui stantsime ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides: y) teras 30, paksusega s=6mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x40 mm; x) roostevaba teras 12X18H10T, paksusega s=5 mm ava läbimõõduga d=40mm aa) messing Л62 paksusega s=3mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 30x80mm y) teras 30, paksusega s=6mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x40 mm; Valem: 𝑃1 = 𝐿 × 𝑠 × 𝜎1, kus L- lõikeserva pikkus, mm
saadud defektse pinnakihi sügavus; i - teostatava läbimi paigaldusvead. 37. Miks on vaja teada lõikereziimi valikul lõikevõimsust? Lõikeprotsessi teostamiseks on vajalik tingimus: N el N p, kus N p - freespingi peaajami elektrimootori võimsus, kW. Kui see tingimus ei ole täidetud, siis on tarvis üle minna freespingi lähimale väiksemale pöörlemissagedusele ja ümber arvutada lõikekiirus, lõikejõud, lõikevõimsus, elektrimootori võimsus ning võrrelda viimast uuesti freespingi elektrimootori võimsusega, et oleks täidetud tingimus N el N p . 38. Miks on otstarbeks kettakujuliste toorikute mehaanilisel töötlemisel algul üle treida ava, kasutades lähtena välist silinderpinda, aga seejärel, lähtamisel avast, treida üle välispind?
Pehme puidu puhul võib kasutada maksimaalpöördeid, laastplaatide puhul keskmisi ning plastide ja alumiiniumi puhul 22 madalaid pöördeid. Soovituslikud kiirused erinevatele materjalidele. 3.Külgede freesimisel esialgu freesitakse risti- ja seejärel pikikiudu. See on vajalik, et freesitera ei rebiks vimase lõike lõpus puidust kilde lahti. 4.Soonte freesimisel freesimissuund oleks selline, kus lõikejõud suruvad ülafreesi vastu tugipinda. Ohutusjuhised 1.Kanna õiget tööriietust ja töökaitsevahendeid (kaitseprille). 2.Kinnita võimalusel töödeldav toorik. 3.Enne seadistamist eemalda pistik pistikupesast. 4.Toitejuhe peab töö ajal asuma alati seadmest tagapool. 5.Freesimisel tuleb hoida alati freesi kahe käega. 6.Seadme käivitamisel ei tohi freesi tera olla kokkupuutes töödeldava materjaliga. 7.Freesimissuund peab olema vastupidine freesitera pöörlemissuunale. 8
taganurk α1 nurga µ võrra vastavast teritusnurgast väiksem. Samal ajal on aga tegelik esinurk γ, suurem nurga µ võrra (vt.joon. a): αf = α – μ; γf = γ + μ. Kui treitera paigaldada tsentriteljest allapoole, siis taganurk suureneb ja esinurk väheneb (vt.joon. b): αf = α + μ; γ f = γ – μ. Praktiliselt on lubatud välistreimisel paigaldada treitera tsentriteljest kõrgemale suuruse h = 0,02D võrra, sest lõikejõud surub tera mõningal määral alla ning lõikeserv asetub tsentritelje kõrgusele. Ka sisetreimisel muutuvad nurgad α ja γ vastavalt treitera asendile, kuid vastupidises suunas (vt.joon. c ja d). TREITERA KULUMINE, TERITAMINE JA KASUTAMISNÕUDED Treimisel hõõrdub tera esipind vastu laastu ja tagapind vastu toorikut, mistõttu terik kulub. Kulunud treiteraga edasi töötada ei tohi, sest alaneb tööviljakus, väheneb töötlemistäpsus ja halveneb pinna kvaliteet. Nürine-
Massiülekande protsessid – jõud: kontsentratsioonide erinevus; kaastegurid: toote omadused, struktuuur, veerikkus (mida rohkem vett, seda kiirem), temperatuur (mida kõrgem, seda kiirem), toote kuju ja suurus (mida suurem tükk, seda aeglasem); olulisus: kontsentratsioonide ühtlustumine. Mehaanilised protsessid – liikujmapanev jõud on tavaliselt mingi mehaaniline jõud (survejõud, lõikejõud, hõõrdejõud, löögijõud jne); kaastegurid: oleneb, mida töödeldakse, materjali tugevus, kuju, stuktuur (kas näiteks risti või pikikiudu), viskoossus, tihedus; olulisus: mahu suurenemine, peenestusaste, struktuuri või kuju muutus. 3. Massi jäävuse seadus ning selle olulisus Niipalju kui ainet/massi protsessi või masinasse suunatakse, peab sealt seda ka välja tulema mingil kujul. See on aluseks materiaalse bilansi koostamisel. Toodangu
LCG Ujuvusjõud Ujuvusjõud tahab keha vedelikust välja lükata (tihedamast keskkonnast madalama tihedusega keskkonda, ehk veest õhku) Ujuvusjõud mõjub veealuse osa raskuskeskmesse Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga Bonjean’i mastaap Kasutatakse paindemomentide määramiseks lainetes sõites Lõikejõud ja paindemomendid üleslükkejõud eri kohtades erineva suurusega üle ja läbipaindeks, ehk “hogging” ja “sagging” Paindemomendid tekivad ka lainetuses sõites Kõige suuremad momendid tekivad kui lainepikkus on võrdne laevapikkusega Pikilõikejõud Pikilõikejõud on suurimad neutraaltelje läheduses 8. Kirjelda laevale mõjuvaid lokaalseid jõude Pounding ja slamming Tormises meres tõuseb laeva esiots veest välja ja kukub tagasi vette nim. pounding
temperatuuri tõttu suhteliselt ruttu. Olenevalt tooriku materjalist, lõikuri konstruktsioonist, teriku geomeetriast ja lõiketingimustest tekivad peamised kulumiskolded tagapinnal ribana ja esipinnal kraatrina. Kulumist võib hinnata lõikeserva ortogonaaltasandil kraatri laiusega B või sügavusega h, riba laiusega tagapinnal W ja faasi f laiusega esipinnal. Kulumisele kaasneb lõikuri geomeetria muutus, suureneb lõikejõud, halveneb töötlemise täpsus. Kulumisstaadiumid: algkulumine, püsikulumine, katastroofiline kulumine. Lõikuri terik kulub erinevatel põhjustel, millest igaüks võib teatud töötlemistingimustel olla esikohal. Püsival kulumisel eristatakse järgmisi kulumise liike: Abrasiivkulumine töödeldava materjali kõvad komponendid kriimustavad vahetult teriku kontaktpinda. Adhesioonkulumine kõrge surve ja temperatuuri tõttu tekib laastu ja tooriku lõikepinna ning teriku
Joonisel 101 on näited sae käeshoidmisest. Sae käeshoidmine: a ettevalmistav töövõte; b täitev töövõte joon. 101 Et vähendada saelehe hõõrdumist vastu materjali seinu, tuleb saelehte perioodiliselt määrida. Saelehe ökonoomsemaks kasutamiseks tuleb uue saelehega lõigata alguses pehmet metalli ja seejärel lõigata terast või malmi. Lattmaterjali on kergem lõigata kitsamalt küljelt, sest sel juhul jaotub lõikejõud väiksemale pinnale ja lõikamine edeneb kiiremini. Real juhtudel ei õnnestu toorikute pikisuunalist lõikamist lõpuni viia - saeraam hakkab toetuma vastu tooriku otsa. Sel juhul võib tooriku ümber pöörata ja hakata saagima tooriku teisest otsast. Otstarbekam on siiski saelehte pöörata 900 võrra (joon. 102a). Õhukesed materjalid kinnitatakse kruustangidesse puitklotside vahele ja lõigatakse koos klotsiga ( joon. 102b). Kõverjooneliste sisselõigete tegemiseks õhukestesse
Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. leitakse meetoditega, mida kajastab rakendusteadus Laevaehitusmehhaanika (uurib laeva tugevust), leitakse need põikjõud. Olles need jõud leidnud, ehitatakse ka nende jõudude epüür. Joon. 3.47. Põikjõudude epüür ehk lõikejõudude epüür (Joon. 3.48). Kuna laeva otstes on lõikejõud 0, saab seda püüri koostada integreerides koormuste püüri kogu laeva pikkuses. Kokkuleppeliselt alustatakse ahtripoolsest otsast. Joon. 3.48. Paindemomentide epüür (Joon. 3.49), arvestades, et ka paindemomendid laeva otstes puuduvad, saab koostada integreerides lõikejõudude püüri vastupidises suunas – vöörist ahtri poole. Joon. 3.49.
8.4 Talakonstruktsioonide erijuhtumeid 8.4.1 Kahe seinaga talad Kahe seinaga taladel on tunduvalt suurem väändejäikus kui I-taladel. Sellest tingituna on ka kiiveoht palju väiksem. Praktikas on levinud nn. HQ-talad (uuem vimetus WQ-talad), mida on mugav kasutada mitmekorruseliste hoonete vahelaetaladena vt joon. 7.1 (eespool). HQ-talade projekteerimisel tuleb silmas pidada, et nende alumisele vööle toetuvatele õõnespaneelidele mõjub toe piirkonnas täiendav horisontaalne lõikejõud, mis võib paneeli õõnte vahelised seinad läbi lõigata. Selle arvutamiseks on olemas vastavad arvutiprogrammid (näit. HQ- beam). Vastuabinõuna kasutatakse paneeli õõnte teatud sügavuseni täis valamist, või armeeritud tasnduskihti paneelide peal. HQ-talade puhul saab sageli määravaks läbipaine. Selle võju vähendamiseks võib kasutada nn. eeltõusu. 8.4.2 Õhukeseseinalised roovtalad Kergete teraskatuste puhul kasutatakse tänapäeval enamasti kergeid õhukeseseinalisi
annaabi.ee 
