Ergastusmaksimum 488nm DAPI 350, Alexa Fluor 488. Emissioonimaksimum 530nm. DAPI 460, Alexa Fluor 530. Emissioonfluorestsents filtrid roheline: 500, kollane: 580, oraanz: 630, punane: 680. Kromosoomid ja rakutsükkel Genoom on mitoosi metafaasis kõige kokkupakitum, kõige paremini näha. 2kordne genoom. 1kromosoom = 1DNA molekul. Kromosoomide arv näitab mitu erinevat juppi DNA-d on. Kromosoomide kuju: kuju annab tsentromeer, kuhu kääviniidid kinnituvad: - Metatsentriline kui tsentromeer on keskel. - Submetatsentriline tsentromeer ühe otsa poole, üks lühike teine pikk õlg. - Akrotsentriline tsentromeer täitsa ühes otsas. Lühike õlg, otsas satelliidid. Neid kolme tüüpi esineb inimestel - Telotsentriline otsas täiesti. (esineb nt lehmadel). Satelliiti pole, nagu akrotsentrilisel. Vöödistuse järgi töödeldakse ensüümidega : - G-banding vöödistus kogu kromosoomi ulatuses - R-banding (R-reverse) temperatuuriga
Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Algpüstuvus. (Joon. 5.9.) Joon. 5.9. Kui laev kaldub mingi välismõju (näiteks tuul) survel, siis nihkub veealuse osa kuju muutumise tagajärjel ka veeväljasurve kese tekitades taastumismomendi M T=l, kus l on taastava momendi õlg, punkt M - põikisuunaline metatsenter, punkt, mille ümber liigub mahukese B raadiusega r (ehk BM), lõik BM = r - metatsentriline raadius, lõik GM = h - metatsentriline kõrgus, l h= sin see on üks tähtsamaid püstuvuse iseloomustusi. h=zc+r-zg või h=r-(zg-zb) 7 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12.
07.2012. Joon. 3.17. Kui laev kaldub mingi välismõju (näiteks tuul) survel, siis nihkub veealuse osa kuju muutumise tagajärjel ka veeväljasurve kese algsest asendist B uude asendisse B 1 tekitades taastumismomendi M =Δl T kus l on taastava momendi õlg. punkt M - põikisuunaline metatsenter, punkt, mille ümber liigub mahukese B raadiusega r (ehk BM), lõik BM = r - metatsentriline raadius, lõik GM = h - metatsentriline kõrgus, l h sin see on üks tähtsamaid püstuvuse iseloomustusi. h=zc+rzg või h=r(zgzb) kus: zb - suuruskeskme kõrgus (KB) zg - raskuskeskme kõrgus (KG) r - metatsentriline raadius (BM)
27. Kas laeva raskuskeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega? 28. Kas laeva mahukeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega? 29. Mis on metatsenter? 30. Mis on GM? 31. Millest sõltub BM suurus? 32. Missugustes ühikutes väljendub pinna inertsimoment? 33. Milliseid nurki võib lugeda väikesteks kreeninurkadeks? 34. Kuidas käitub laev negatiivse GM puhul? 35. Mis on taastav õlg? 36. Püstuvuse põhivalem 37. Püstuvuse metatsentriline valem 38. Mis on KN? 39. Mis on MS? 40. Kuidas arvutada GZ KN-i ja MS-i abil? 41. Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku tihedusest? 42. Kas kreenikatse tulemus võtab vabapinna mõju arvesse? 43. Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku kogusest tankis? 44. Kuidas sõltub laeva õõtsumisperiood GM-i suurusest? 45. Kuidas teha laeva õõtsumine sujuvamaks? 46. Kas staatilise püstuvuse kõvera kuju sõltub GM-i suurusest? 47
Absoluutse püstuvuse jaoks paikneb ujuvkeha raskuskese CG allpool veeväljasurvekeset CB ja selline keha ei muuda oma püstasendit peale välisjõu lakkamist (nagu allveelaevad ja kiiljahid). Silindriline ujuvkeha jääb asendisse millesse see paigutatakse kuna keha veeväljasurvega määratud osa on alati ühesuguse kujuga. Muud alused, mis on suhteliselt püstuvad võivad muuta püstasendit, kui keha kalle on piisavalt suur. 40) keha mille metatsentriline kõrgus on negatiivne on ebapüstuv see tähendab et metatsentri punkt on raskuskeskme punktist allpool ehk kui raskuskese ja metatsentri vahe on suur siis laev õõtsub suure kreeniga aga kui vahe on väike siis õõtsub kiirelt ja kui negatiivne siis tasakaalustamiseks keerab laeva ümber (püstuvus on võime taastada tasakaalu olekut) 56) keskkiiruse ( u´ ) määramine mahumeetodiga Q V
T-vöödid DAPI(Distamütsiin) A-vöödid 3. Polüteenkromosoomide ja lambihari-kromosoomide võrdlus Lambiharikromosoomides toimub RNA süntees väga suurelt alalt, polüeteenkromosoomil on üksikud sellised alad.Lambiharikromosoomid meioosi esimeses profaasis, polüeteenrkomosoomid interfaasi nähtus. 4. Inimese kromosoomide klassifikatsioon Suured metatsentrilised, suured submetatsentrilised, keskmised submetatsentrilised, keskmised akrotsentrilised, väike metatsentriline, väikesed submetatsentrilised, väikesed akrotsentrilised, sugukromosoomid. 5. X-kromsoomi inaktivatsiooni protsess imetajal Kromosoomi valik juhuslik. Ühes rakus võib inaktiveeruda üks, teises teine. Pakitakse väga tihedalt kokku. Barri keha (miks ja milleks?) Inaktiveerunud ja tugevalt kokku pakitud X kromosoom emastes organismides. Kuna kui on kaks X kromosoomi, siis oleks nende geenide produkti isastest poole rohkem ja asjad ei toimiks. 4 nädal. 1
külgkaldenurkadel, võib laeva lipuriigi valitsus ülaltoodud kriteeriumid asendada järgmistega: - püstuvusõlgade kõvera ja külgkaldenurkade telje vahelise kujundi pindala 40o külgkaldenurgavõi üleujutusnurga ordinaadini, kui see on alla 40°, ei tohi olla alla 0,08 meeterradiaani - püstuvusõla suurim väärtus peab olema vähemalt 0,25 m - metatsentriline kõrgus, arvestades vabapindade mõju, peab alati olema positiivne - algmetatsentriline kõrgus enne väljumist merele ei tohi olla alla 0,1 m. 17 3.6.2. Tekilasti stoovimine Tekilasti stoovimisel peab säilima juurdepääs meeskonna eluruumidele, tekimehhanismide juhtpultidele, pilsi mõõtetorudele ja päästevahenditele. Tekilast ei tohi segada navigeerimist. Enne laeva merele väljumist tuleb kontrollida pilsse, veendumaks, et lastimise käigus pole laeva korpus viga
Halvendab mehhanismide töötingimusi Halvendab sõuseadme töötingimusi suurendab laeva veetakistust Põhjustab laeva kiiruse langust Põhjustab kütusekulu suurenemist. Külgõõtsuvuseks nim laeva võnkumist ümber diametraaltasapinnas asuva purje Külgõõtsumisel on võnkeperioon suhteliselt väike ( 6/15 s) ja võnkeamplituud suur (kreeninurgad 10 30kraadi). Seetõttu tekivad mehhanismidele ohtlikud ja inimestele ebameeldivad suured kiirendused. Mida suurem on laeva metatsentriline algkõrgus seda väiksem on külgõõtsuvuse periood , seda järsum ja raskem on õõtsuvus. Pikiõõtsuvus Pikiõõtsuvuseks nim laeva võnkumist ümber põiktelje. Külgõõtsuvusega võrreldes on pikiõõtsuvuse periood tunduvalt suurem , amplituud aga märksa väiksem. sellele vaatamata võivad isegi väikeste diferendinurkade korral tekkida laeva ahtris ja vööris küllaltki suured
Liitkromosoomide moodustumine erineb translokatsioonidest selle poolest, et liitkromosoomid moodustuvad üksnes homoloogiliste kromosoomide baasil, translokatsioonide puhul liitub aga geneetiline materjal, mis pärineb mittehomoloogilistelt kromosoomidelt. Mittehomoloogiliste kromosoomide puhul võib kromosoomiosade liitumine toimuda ka tsentromeeride vahendusel, nii et moodustub struktuur, mida nimetatakse Robertsoni translokatsiooniks. Sel juhul moodustuvad pikkade õlgadega metatsentriline kromosoom ning väike lühikeste õlgadega, mis läheb kergesti kaotsi. Evolutsiooni käigus on selliseid kromosoomide liitumisi toimunud üsna sageli. Kromosoomid võivad liituda ka otste vahendusel, mille tulemusena moodustub kahe tsentromeeriga struktuur. Juhul, kui üks tsentromeeridest inaktiveerub, jääb liitunud kromosoom stabiilseks. Selline liitumine on ilmselt toimunud ka meie endi liigi evolutsiooni käigus. Inimese 2.
Liitkromosoomide moodustumine erineb translokatsioonidest selle poolest, et liitkromosoomid moodustuvad üksnes homoloogiliste kromosoomide baasil, translokatsioonide puhul liitub aga geneetiline materjal, mis pärineb mittehomoloogilistelt kromosoomidelt. Mittehomoloogiliste kromosoomide puhul võib kromosoomiosade liitumine toimuda ka tsentromeeride vahendusel, nii et moodustub struktuur, mida nimetatakse Robertsoni translokatsiooniks. Sel juhul moodustuvad pikkade õlgadega metatsentriline kromosoom ning väike lühikeste õlgadega, mis läheb kergesti kaotsi. Evolutsiooni käigus on selliseid kromosoomide liitumisi toimunud üsna sageli. Kromosoomid võivad liituda ka otste vahendusel, mille tulemusena moodustub kahe tsentromeeriga struktuur. Juhul, kui üks tsentromeeridest inaktiveerub, jääb liitunud kromosoom stabiilseks. Selline liitumine on ilmselt toimunud ka meie endi liigi evolutsiooni käigus. Inimese 2.
Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Kui laev kaldub mingi välismõju (näiteks tuul) survel, siis nihkub veealuse osa kuju muutumise tagajärjel ka veeväljasurve kese tekitades taastumismomendi MT=l, kus l on taastava momendi õlg, punkt M - põikisuunaline metatsenter, punkt, mille ümber liigub mahukese B raadiusega r (ehk BM), lõik BM = r - metatsentriline raadius, lõik GM = h - metatsentriline kõrgus, see on üks tähtsamaid püstuvuse iseloomustusi. h=zc+rzg h=r(zgzb) kus: zb - suuruskeskme kõrgus (KB) zg - raskuskeskme kõrgus (KG) r - metatsentriline raadius (BM) zb ja r saadakse teoreetilise joonise kõverate järgi või arvutatakse ligikaudsete valemi- te abil, zg leitakse kaalulise koormuse arvutusega nagu näidatud eespool. Staatilise püstuvuse diagramm näitab taastuva õla pikkust olenevalt kreeninurgast
Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Kui laev kaldub mingi välismõju (näiteks tuul) survel, siis nihkub veealuse osa kuju muutumise tagajärjel ka veeväljasurve kese tekitades taastumismomendi MT=l, kus l on taastava momendi õlg, punkt M - põikisuunaline metatsenter, punkt, mille ümber liigub mahukese B raadiusega r (ehk BM), lõik BM = r - metatsentriline raadius, lõik GM = h - metatsentriline kõrgus, see on üks tähtsamaid püstuvuse iseloomustusi. h=zc+r-zg h=r-(zg-zb) kus: zb - suuruskeskme kõrgus (KB) zg - raskuskeskme kõrgus (KG) r - metatsentriline raadius (BM) zb ja r saadakse teoreetilise joonise kõverate järgi või arvutatakse ligikaudsete valemi- te abil, zg leitakse kaalulise koormuse arvutusega nagu näidatud eespool. Staatilise püstuvuse diagramm näitab taastuva õla pikkust olenevalt kreeninurgast
Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Kui laev kaldub mingi välismõju (näiteks tuul) survel, siis nihkub veealuse osa kuju muutumise tagajärjel ka veeväljasurve kese tekitades taastumismomendi MT=l, kus l on taastava momendi õlg, punkt M - põikisuunaline metatsenter, punkt, mille ümber liigub mahukese B raadiusega r (ehk BM), lõik BM = r - metatsentriline raadius, lõik GM = h - metatsentriline kõrgus, see on üks tähtsamaid püstuvuse iseloomustusi. h=zc+rzg h=r(zgzb) kus: zb - suuruskeskme kõrgus (KB) zg - raskuskeskme kõrgus (KG) r - metatsentriline raadius (BM) zb ja r saadakse teoreetilise joonise kõverate järgi või arvutatakse ligikaudsete valemi- te abil, zg leitakse kaalulise koormuse arvutusega nagu näidatud eespool. Staatilise püstuvuse diagramm näitab taastuva õla pikkust olenevalt kreeninurgast
Kiirendus tekitab inertsjõu mis kutsub esile momendi telje y-y suhtes. Ly Moment tekitab pretsessiooni ümber telje z-z. Inertsjõu poolt tekitatud tundliku elemendi pretsessiooni nimetatakse intertsiaalpretsessiooniks. Leiame inertsiaalpretsessiooni nurkkiiruse, Ly i kasutades tuntud valemit: H Ly =Fxjx = majx kus a on tundliku elemendi metatsentriline kõrgus ma i jx Asendame nurkkiiruse valemisse Ly väärtuse : H Korrutame ja jagame võrrandi parema poole raskuskiirendusega g: mga Bj i jx x Hg Hg kus B on tundliku elemendi suurim raskusjõu moment. Kiirendused ja seega ka inertsjõud esinevad ainult manöövri sooritamise ajal
meenutab kassi kräunumist. · Duplikatsioon kromosoomisegmendi kahekordistumine Nt X kromosoomi keskmise segmendi duplikatsiooni kandval äädikakärbsel väiksemad silmad · Inversioon segment kromosoomist on 180 kraadi võrra ümber pööratud Peritsentriline tsentromeer kaasatakse inversiooni, muutuda võivad kromosoomi õlgade pikkused, akrotsentrilisest võib saada metatsentriline kromosoom Paratsentriline tsentromeeri ei kaasata Paardumine normaalse ja inversiooni sisaldava kromosoomi vahel - inversiooni sisaldav piirkond on sama orientatsiooni saamiseks linguna ümber pööratud Inversioon põhjustab meioosihäired -> steriilsus 28. Translokatsioonid ja liitkromosoomide teke. Translokatsioonide mõju geenide avaldumisele. · Translokatsioon segment kromosoomist satub temaga mittehomoloogilisse kromosoomi
tihedalt kokku pakitud. DNA pakkimise väikseim ühik on nukleosoom, mis koosneb 8-st histoonist ja nende ümber keritud 147 bp DNAst. H1 linkerile. Nukleosoomid moodustavad omavahel kokkupakituna 30 nm fiibri. Kromosoomide oluliseks elementideks on tsentromeer kromosoomide täpseks jaotuseks rakujagunemisel, telomeerid kaitsevad kromosoomide otsas DNAd nukleaaside eest ja replikatsiooniorigin DNA replikatsiooniks. Kromosoomidele annab kuju tsentromeer: metatsentriline – keskel, submetatsentriline – otsas, üks lühike teine pikk õlg, akrotsentriline – täitsa otsas, lühike õlg, otsas satelliidid. Kromosoomide ülesanne on päriliku materjali korrektne ülekanne tütarrakkudele ning geneetilise informatsiooni korrektne ekspressioon. G-banding – GC rikaste alade tumedaks värvumine R-banding – reverse, vastupidine vöödistus G-le. AT rikkad alad tumedad
genoom oleks rakus lihtsamini ja efektiivsemalt manipuleeritav. Eukarüootide kromosoomid paiknevad rakutuumas ning on tsütoplasmast eraldatud kahekihilise tuumamembraaniga. Lisaks tuumagenoomile on eukarüoodi rakus tuumaväline mitokondrigenoom, millele taimede ja mõnede vetikate puhul lisandub kloroplastigenoom. Erinevalt prokarüoodi genoomist on eukarüoodi genoom jagatud kromosoomide vahel. Kromosoomi tüübid- metatsentriline kromosoom: kromosoomi õlgade pikkus on enam-vähem sama submetatsentriline kromosoom- kromosoomi lühike õlg moodustab pikast vaid kolmandiku akrotsentriline kromosoom- lühike õlg on väga väike Telotsentriline kromosoom- lühike õlg puudub Ditsentrilises kromosoomis (dic- kaks tsentromeeri 28. Kromosoomi piirkonnad Soonis e. heledamini värvunud ala (constriction) Primaarsoonis e. tsentromeer jagab kromosoomi kaheks õlaks ning hoiab mitoosi ja meioosi
Duplikatsioon – kromosoomilõigu kahekordistumine X kromosoomi keskmise segmendi duplikatsiooni (mutatsioon bar) kandval äädikakärbsel on väiksemad silmad. Veelgi tugevam efekt ilmneb triplikatsiooni toimel Inversioon – segment kromosoomist on ülejäänud osa suhtes 180° ümber pööratud Peritsentrilise inversiooni tagajärjel võivad muutuda kromosoomi õlgade pikkused, akrotsentrilisest kromosoomist tekib metatsentriline Paratsentrilise inversiooni puhul tsentromeeri ei kaasata Inversioonid põhjustavad meioosihäireid, mille tagajärjeks võib olla steriilsus 28. Translokatsioonid ja liitkromosoomide teke. Translokatsioonide mõju geenide avaldumisele. Translokatsioon – segment kromosoomist satub temaga mittehomoloogilisse kromosoomi. Retsiprookne translokatsioon - kui kaks mittehomoloogilist kromosoomi vahetavad võrdsel hulgal geneetilist materjali 19
lõigu (kahe)kordistumine. Nt äädikakärbestel võib teatud X- kromosoomi segmendi duplikatsioon põhjustada muutusi silmade kujus. Inversioon segment kromosoomist on ülejäänud osa suhtes 180o ümber pööratud. Võivad olla erineva pikkusega, haarata kaasa erinevaid regioone. Jagunevad selle alusel kaheks: a) peritsentriline inv (haaratud ka tsentromeer), mille tulemusena võib muutuda krom õlgade pikkus ning akrotsentrilisest (ts ühe otsa lähedal) tekib metatsentriline (ts peaaegu keskel); b) paratsentriline inv (ts jääb välja). Kui paarduvad omavahel normaalne ja inversiooni sisaldav krom: inv regioon on sama orientatsiooni saavutamiseks linguna ümber pööratud. Inv põhjustavad meioosihäireid, mille tagajärjeks võib olla steriilsus (ei pruugi moodustuda normaalse kromosoomikomplektida sugurakke). + inv tulemusena võib geen sattuda uude kohta, kus ta erinevalt avaldub. Nt äädikakärbsel geen white. 28
puudulik vaimne areng), duplikatsioon – kromosoomilõigu kahekordistumine (mõnda valku saab liiga palju; mõjutab äädikakärbse silmaarengut – väiksemad), inversioon – segment kromosoomist on ülejäänud osa suhtes 180 kraadi ümber pööratud (inversioone võib laboris esile kutsuda röntgenkiirgusega; peritsentrilise inversiooni tagajärjel võivad muutuda kromosoomi õlgade pikkused, akrotsentrilisest kromosoomist tekib metatsentriline; paratsentrilise inversiooni puhul tsentromeere ei kaasata; inversioonid põhjustavad meioosihäireid, mille tagajärjeks võib olla steriilsus). 28. Translokatsioonid ja liitkromosoomide teke. Translokatsioonide mõju geenide avaldumisele. Translokatsioon – segment kromosoomist satub temaga mittehomoloogilisse kromosoomi. Retsiprookne translokatsioon, kui kaks mittehomoloogilist kromosoomi vahetavad võrdsel hulgal geneetilist materjali.
mereomaduste (püstuvus, õõtsumine, juhitavus tunduvat muutumist. Laine ja laevakere ligilähedase pikkuse korral võib püstuvus märkimisväärselt väheneda. Laeva teooriast on teada metatsentrilise kõrguse sõltuvus veeliini pindalast. Enamikul tänapäeva kaubalaevadel on püstised pardad keskosas ja küllalt teravad vöör ning ahter. Sel põhjusel toimub lainetusel pidev veeliini pindala muutumine, seega ka muutub pidevalt metatsentriline kõrgus (püstuvuse pidev muutumine). Kui vastulaines sellised muutused on kiired ja seega lühiajalised, siis tagant tulevas laines (eriti kui laine kiirus on ligilähedane laeva kiirusega ja laeva pikkus lähedane laine pikkusele) võib veeliini pindala vähenemine kesta pikka aega. Püstuvuse halvenemine sellega seoses võib omandada ohtliku väärtuse ning halvimal juhul saada laeva ümbermineku (kaadamise) ja huku põhjuseks. Kõige ohtlikum on laeva olukord laineharjal
Liitkromosoomide moodustumine erineb translokatsioonidest selle poolest, et liitkromosoomid moodustuvad üksnes homoloogiliste kromosoomide baasil, translokatsioonide puhul liitub aga geneetiline materjal, mis pärineb mittehomoloogilistelt kromosoomidelt. Mittehomoloogiliste kromosoomide puhul võib kromosoomiosade liitumine toimuda ka tsentromeeride vahendusel, nii et moodustub struktuur, mida nimetatakse Robertsoni translokatsiooniks. Sel juhul moodustuvad pikkade õlgadega metatsentriline kromosoom ning väike lühikeste õlgadega, mis läheb kergesti kaotsi. Evolutsiooni käigus on selliseid kromosoomide liitumisi toimunud üsna sageli. Kromosoomid võivad liituda ka otste vahendusel, mille tulemusena moodustub kahe tsentromeeriga struktuur. Juhul, kui üks tsentromeeridest inaktiveerub, jääb liitunud kromosoom stabiilseks. Selline liitumine on ilmselt toimunud ka meie endi liigi evolutsiooni käigus. Inimese 2
(üleslükkejõud) Raskuskese G (Centre of Gravity) = raskusjõu rakenduspunkt Ujuvuskese (mahukese) B (Centre of Buoyancy) = ujuvusjõu (üleslükkejõu) rakenduspunkt Metatsenter M Transverse Metacentre Metatsentri raadius BM Metacentric Radius Metatsentriline kõrgus GM Metacentric Height Püsivust mõjutavad tegurid Püsivusele mõjub halvasti raskuskeskme liiga kõrge paigutus ja vedeliku vabapind laevas 16. Ujuvus, ujuvusvaru. Archimedese seaduse laevaehituses. Esimene tasakaalutingimus Ujuvus, ujuvusvaru On laeva võime ujuda veepinna suhtes kindlaksmääratud asendis kandes ettenähtud hulgal lasti. Laeva ohutu liikumise kindlustamiseks peab igal laeval olema ujuvuse tagavara.
Lastile mõjuvate jõudude suurus sõltub lasti kaugusest põhitasandist ja lasti kaugusest õõtsumise keskmest. Lastile mõjuvad jõud on suurimad kõige võõripoolsemas ja kõige ahtripoolsemas osas. Põikjõudude suurus kasvab laeva metatsentrilise kõrguse suurenemisega. Liigse metatsentrilise kõrguse võivad põhjustada: - laeva projekteerimise vead - ebasobiv lastide jaotus -ebasobiv kütuse ja ballasti jaotus Lastiplaan peab olema koostatud selliselt, et metatsentriline kõrgus oleks suurem lubatud miinimumist ja võimaluse korral mitte liiga suur, vältimaks suurte inertsjõudude tekkimist laeva rullamisel. Lastile mõjuvate jõudude suuruse arvutamiseks kasutatakse "Lasti kinnitamise käsiraamatus" toodud valemeid ja meetodeid. 62 Laevadel, mis on varustatud rullamise vähendamise seadmetega, tehakse jõudude arvutus nende mõju arvestamata. Lastide käitumine Mõne lasti ruumala võib reisi jooksul mitmesuguste tegurite mõjul väheneda, mis
tekitab inertsjõu , mis kutsub esile momendi telje y-y suhtes. Ly Moment tekitab pretsessiooni ümber telje z-z. Inertsjõu poolt tekitatud tundliku elemendi pretsessiooni nimetatakse intertsiaal- pretsessiooniks. Leiame inertsiaalpretsessiooni nurkkiiruse, kasutades Ly i H tuntud valemit: Ly =Fxjx = majx kus a on tundliku elemendi metatsentriline kõrgus ma i jx H Asendame nurkkiiruse valemisse Ly väärtuse : Korrutame ja jagame võrrandi parema poole raskuskiirendusega g: mga Bj i jx x Hg Hg kus B on tundliku elemendi suurim raskusjõu moment.
Liitkromosoomide moodustumine erineb translokatsioonidest selle poolest, et liitkromosoomid moodustuvad üksnes homoloogiliste kromosoomide baasil, translokatsioonide puhul liitub aga geneetiline materjal, mis pärineb mittehomoloogilistelt kromosoomidelt. Mittehomoloogiliste kromosoomide puhul võib kromosoomiosade liitumine toimuda ka tsentromeeride vahendusel, nii et moodustub struktuur, mida nimetatakse Robertsoni translokatsiooniks. Sel juhul moodustuvad pikkade õlgadega metatsentriline kromosoom ning väike, lühikeste õlgadega, mis läheb kergesti kaotsi. Evolutsiooni käigus on selliseid kromosoomide liitumisi toimunud üsna sageli. Kromosoomid võivad liituda ka otste vahendusel, mille tulemusena moodustub kahe tsentromeeriga struktuur. Juhul, kui üks tsentromeeridest inaktiveerub, jääb liitunud kromosoom stabiilseks. Selline liitumine on ilmselt toimunud ka meie endi liigi evolutsiooni käigus. Inimese 2. kromosoom on
Liitkromosoomide moodustumine erineb translokatsioonidest selle poolest, et liitkromosoomid moodustuvad üksnes homoloogiliste kromosoomide baasil, translokatsioonide puhul liitub aga geneetiline materjal, mis pärineb mittehomoloogilistelt kromosoomidelt. Mittehomoloogiliste kromosoomide puhul võib kromosoomiosade liitumine toimuda ka tsentromeeride vahendusel, nii et moodustub struktuur, mida nimetatakse Robertsoni translokatsiooniks. Sel juhul moodustuvad pikkade õlgadega metatsentriline kromosoom ning väike, lühikeste õlgadega, mis läheb kergesti kaotsi. Evolutsiooni käigus on selliseid kromosoomide liitumisi toimunud üsna sageli. Kromosoomid võivad liituda ka otste vahendusel, mille tulemusena moodustub kahe tsentromeeriga struktuur. Juhul, kui üks tsentromeeridest inaktiveerub, jääb liitunud kromosoom stabiilseks. Selline liitumine on ilmselt toimunud ka meie endi liigi evolutsiooni käigus. Inimese 2. kromosoom on